3-23-379/5 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

J õ h v i k o h t u m a j a

K OH TU MÄ Ä RU S

Kohtuasja number

3-23-379

Määruse kuupäev

28.02.2023

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Deniss Bodnja esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla

kohustamiseks võimaldama taotlejal suhelda enda esindajaga

Menetlusosalised

Taotleja – Deniss Bodnja

Vastustaja – Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta Deniss Bodnja esialgse õiguskaitse taotlus läbi

vaatamata.

2. Jätta Deniss Bodnja taotlus esialgse õiguskaitse

taotluselt

riigilõivu

tasumisest

vabastamiseks

läbi

vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse

resolutsiooni

punkti 1

peale võib

esitada

määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul

määruse

kättetoimetamisest

arvates

(halduskohtumenetluse

seadustiku

(HKMS)

§ 252 lg 7,

§ 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus koos määruse tõlkega vene keelde toimetada taotlejale

kätte. Määrus saata teadmiseks Viru Vanglale.

ASJAOLUD

1. Deniss Bodnja esitas 15.02.2023 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles ta

palub kohustada vanglat andma talle võimalus suhelda enda esindaja Lidia Kamaraga

(Kamara). Taotleja selgitab, et L. Kamara on tema ametlik esindaja. Mõnedele kinnipeetavatele

annab vangla võimaluse esindajaga suhtlemiseks, aga taotlejale mitte. Taotleja palub end

vabastada riigilõivu tasumise kohustusest taotluse esitamisel.

2. Viru Vangla leidis 23.02.2023. a seisukohas, et esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav ja

taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Vangla selgitas, et D. Bodnja esitas 11.11.2022

Viru Vanglale taotluse, milles soovis helistada koju. Samal päeval esitas taotleja Viru Vanglale

vaidena pealkirjastatud pöördumise (registreeritud nr-ga 6-10/30492-1), milles heitis vanglale

ette, et talle keeldutakse suhelda oma esindajaga, kuigi vangistusseadus lubab advokaadile ja

esindajale helistada sisuliselt piiramatult. Taotleja esitas 14.11.2022 Viru Vanglale kaks taotlust

(registreeritud nr-ga 6-10/30715-1 ja 6-10/30718-1), milles palus võimaldada tal helistada

rohkem perele. Vangla vastas taotlustele 16.12.2022. a kirjaga nr 6-10/30492-2, 6-10/30715-2

ja 6-10/30718-2, milles selgitas, et kartserirežiimil viibides toimuvad telefonikõned

3-23-379

nädalavahetusel ning muul ajal tuleb esitada põhjendatud taotlus päev varem. Kuigi taotleja on

enda 11.11.2022. a pöördumise vanglale pealkirjastanud vaidena, ei ole tegemist vaidega,

mistõttu ei ole kohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatav. Taotlejal puudub ka

esialgse õiguskaitse vajadus. Taotleja peab oma ema L. Kamarat esindajaks, kuid vanglal

puudub informatsioon, kas taotleja ema osutab talle õigusnõustamise teenuseid ning kas

taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus. Telefonikõnede logi väljavõte tõendab, et taotleja on

ajavahemikul 11.11.2022–13.02.2023 saanud helistada oma emale (esindajale) sisuliselt iga

päev, millest tulenevalt ei ole vangla piiranud taotleja telefoni teel suhtlemist oma esindajaga.

Taotlejat on korduvalt karistatud distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega. Samuti on tema

osas korduvalt kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid eraldatud lukustatud kambrisse

paigutamisega. Kartserikaristuse ja eraldatud lukustatud kambrisse paigutamise korral saavad

kinnipeetavad kasutada telefoni taotluse alusel ning täpsem telefoni kasutamise aeg ja kestus

nähakse ette vangla kodukorras. Kuna taotleja on saanud sisuliselt iga päev oma esindajale

helistada, ei teki talle pöördumatuid tagajärgi, kui esialgset õiguskaitset ei kohaldata, mistõttu

ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik.

KOHTU SEISUKOHT

3. Taotleja palub esialgse õiguskaitse korras kohustada Viru Vanglat võimaldama tal suhelda

(telefoni teel) enda esindaja L. Kamaraga (HKMS § 251 lg 1 p 3). Seega on kohtu hinnangul

taotleja eesmärgiks saada esialgse õiguskaitse korras võimalus helistada enda esindajale

eelduslikult piiramatult.

4. HKMS § 249 lg 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks esitada taotluse

pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist.

5. Viru Vangla selgitas 23.02.2023. a seisukohas, et taotleja esitas 11.11.2022 Viru Vanglale

taotluse, milles soovis helistada koju. Samal päeval esitas taotleja Viru Vanglale vaidena

pealkirjastatud pöördumise (registreeritud nr-ga 6-10/30492-1), milles heitis vanglale ette, et

tal keelatakse suhelda oma esindajaga, kuigi vangistusseadus lubab advokaadile ja esindajale

helistada sisuliselt piiramatult. Taotleja esitas 14.11.2022 Viru Vanglale kaks taotlust

(registreeritud nr-tega 6-10/30715-1 ja 6-10/30718-1), milles avaldas soovi saada perele

rohkem helistada. Viru Vangla vastas taotlustele 16.12.2022. a kirjaga nr 6-10/30492-2, 6-

10/30715-2 ja 6-10/30718-2, milles selgitas, et kaebaja on saanud piisaval määral telefoni

kasutada, sh helistada enda emale, ning et kartserirežiimil viibides toimuvad telefonikõned

nädalavahetusel ja muul ajal tuleb esitada helistamiseks põhjendatud taotlus päev varem.

Vangla luges kaebaja taotlused nr 6-10/30492-1 ja nr 6-10/30715-1 rahuldatuks ning jättis

taotluse nr 6-10/30718-1 rahuldamata. Kohus nõustub Viru Vanglaga, et taotleja 11.11.2022

vanglale esitatud vaidena pealkirjastatud pöördumist ei saa käsitada vaidena, vaid oma sisult on

tegemist taotlusega.

6. Kohus küsis 28.02.2023 Viru Vangla esindajalt arvuti teel suhtlusrakenduse Skype kaudu

täiendavalt, kas taotleja on esitanud 15.02.2023 vanglale esialgse õiguskaitse taotluses viidatud

vaide seoses enda emale helistamisega. Vangla esindaja kinnitas, et taotleja ei ole esitanud

vanglale teisi vaideid/pöördumisi seoses emale helistamisega kui need, millele vangla enda

23.02.2023. a seisukohas viitas ja kohtule esitas.

7. Eeltoodust järeldub, et taotlejal ei ole esialgse õiguskaitse taotluses kirjeldatuga seoses

pooleli vaidemenetlust. Samuti ei ole taotleja selle küsimusega seoses esitanud kohtule kaebust.

Seega ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ning kohtul tuleb see jätta läbi vaatamata.

8. Esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise tõttu jätab kohus läbi vaatamata ka

riigilõivust vabastamise taotluse.

(allkirjastatud digitaalselt)