2-22-130481/13 · 2-22-130481/13 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

Legislator summary

AI generated

Jätta rahuldamata hageja Renovum OÜ laenulepingust nr x tulenev nõue kostja XX vastu. Rahuldada osaliselt hageja Renovum laenulepingust nr x tulenev nõue kostja XX vastu.

Legislator headnote

AI generated

2-22-130481/13 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja: Rahuldada osaliselt hageja Renovum laenulepingust nr x tulenev nõue kostja XX vastu.

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Nele Seping

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.02.2023, Paide kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-130481

Tsiviilasi

Renovum OÜ hagi XX vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

598,86 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja

Renovum

OÜ

(registrikood

14042462),

lepinguline esindaja Irina Vassiljeva

Kostja XX (isikukood x)

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata hageja Renovum OÜ laenulepingust nr x tulenev nõue kostja XX vastu.

2. Rahuldada osaliselt hageja Renovum laenulepingust nr x tulenev nõue kostja XX vastu.

3. Mõista kostjalt XX hageja Renovum OÜ kasuks välja laenulepingust nr x tulenev

põhivõlgnevus 275,72 eurot, intress 98,77 eurot, hooldustasu 21,23 eurot, viivis 25,57

eurot (16.07.2022-17.10.2022).

4. Mõista kostjalt XX hageja Renovum OÜ kasuks välja viivis põhinõude (s.o 275,72 euro)

tasumata osalt 36% aastas alates 18.10.2022 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte

suuremas summas kui põhinõue.

5. Hageja poolt nõutud summad saab kostja tasuda Renovum OÜ arveldusarvele nr x0 LHV

selgitusega, kus on kajastatud võlgniku nimi, isikukood ja tsiviilasja number.

6. Jätta menetluskulud kostja kanda 87% ulatuses ja hageja kanda 13% ulatuses.

Edasikaebamise kord

Pärnu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

1. Hageja esitas 12.08.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, millise

Pärnu Maakohus lõpetas 07.10.2022 kohtumäärusega and andis üle menetluse jätkamiseks

hagimenetluses

Pärnu

maakohtule.

17.10.2022

esitas

hageja

Pärnu

Maakohtule

hagiavaldusele ette nähtud vormis hagi kostja vastu võla nõudes.

Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista:

 laenulepingu nr x alusel põhivõlgnevuse 12,38 eurot, intress 1,19 eurot, lepingu

hooldustasu 1,25 eurot ja seisuga 17.10.2022 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne

viivis 1,35 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivis alates 18.10.2022

põhinõudelt 12,38 eurot kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 30%

aastas;

 laenulepingu nr x alusel põhivõlgnevuse 363,01 eurot, intress 41,10 eurot, lepingu

hooldustasu 7,18 eurot ja seisuga 17.10.2022 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne

viivis 37,01 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivis alates 18.10.2022

põhinõudelt 363,01 eurot kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 36%

aastas

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 26.05.2021 Ühisraha OÜ-ga laenulepingu nr x 500

euro saamiseks. Pooled sõlmisid internetiportaali vahendusel kirjalikult taasesitatavas vormis

laenulepingu, mis koosneb hagiavaldusele lisatud laenulepingu põhitingimustest ja

laenulepingu üldtingimustest. Laenulepingu nr x alusel võttis kostja laenu 500 eurot intressiga

30% aastas, tagasimakseperioodiga 12 kuud, kohustusega tasuda alates 06.07.2021

annuiteetgraafiku alusel iga kuu 6. kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja lepingu

hooldustasust koosnevaid makseid summas 49,99 eurot. Laenulepingu alusel kohustus kostja

saadud laenu tagastama hiljemalt 06.06.2022. Kokku kohustus kostja tasuma 614,88 eurot

(igakuised osamaksed 49,99 eurot × 12 + lepingutasu 15 eurot).

Ühisraha OÜ maksis kostjale laenusumma välja 26.05.2021. Sellega said laenuandja

kohustused täidetud ja kostjal tekkis kohustus laenulepingus sätestatud tingimusi täita. Pärast

laenulepingu sõlmimist on kostja tasunud kokku 665,06 eurot. Rohkem laekumisi ei ole

toimunud.

3. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 16.06.2021 Ühisraha OÜ-ga laenulepingu nr x 700

euro saamiseks. Pooled sõlmisid internetiportaali vahendusel kirjalikult taasesitatavas vormis

laenulepingu, mis koosneb hagiavaldusele lisatud laenulepingu põhitingimustest ja

laenulepingu üldtingimustest. Laenulepingu nr x alusel võttis kostja laenu 700 eurot intressiga

36% aastas, tagasimakseperioodiga 18 kuud, kohustusega tasuda alates 15.07.2021

annuiteetgraafiku alusel iga kuu 15. kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja lepingu

hooldustasust koosnevaid makseid summas 52,65 eurot. Laenulepingu alusel kohustus kostja

saadud laenu tagastama hiljemalt 15.06.2022. Kokku kohustus kostja tasuma 968,70 eurot

(igakuised osamaksed 52,65 eurot × 18 + lepingutasu 21 eurot).

4. Ühisraha OÜ maksis kostjale laenusumma välja 15.06.2021. Sellega said laenuandja

kohustused täidetud ja kostjal tekkis kohustus laenulepingus sätestatud tingimusi täita. Pärast

laenulepingu sõlmimist on kostja tasunud kokku 592,13 eurot. Rohkem laekumisi ei ole

toimunud

5. Makseviivituse tõttu saatis laenuandja kostjale korduvalt nii tasuta kui tasulisi

meeldetuletusi. Tasuta meeldetuletused on saadetud kostjale 15.11.2021, 25.11.2021,

05.12.2021, 12.12.2021, 15.12.2021, 23.12.2021, 25.12.2021, 09.01.2022, 12.01.2022,

15.01.2022, 24.01.2022, 25.01.2022, 29.01.2022, 05.02.2022, 14.02.2022, 15.02.2022,

25.02.2022, 03.05.2022, 15.02.2022. Kostja neile ei reageerinud. Laenuandja saatis

(laenuleping nr Y210526050) 14.08.2021, 14.09.2021, 14.10.2021, 14.11.2021, 14.12.2021,

14.01.2022, 14.02.2022, 14.03.2022, 14.04.2022, 14.05.2022, 14.06.2022 kostjale

meeldetuletusi võla tasumiseks. Laenuandja saatis (laenuleping nr Y210615049) 23.07.2021,

23.08.2021, 23.09.2021, 23.10.2021, 23.11.2021, 23.12.2021, 23.01.2022, 23.02.2022,

23.03.2022, 23.04.2022, 23.05.2022, 23.06.2022 kostjale meeldetuletusi võla tasumiseks.

Kostja ei reageerinud ning oma kohustust laenuandja ees ei täitnud. Laenuandja saatis

22.06.2022 (laenuleping nr x) ja 01.07.2022 (laenuleping nr x) kostjale laenulepingute

ülesütlemise hoiatused, milles kostjal paluti tekkinud võlgnevus tasuda hiljemalt 14

kalendripäeva jooksul. Kostjat hoiatati, et võla tasumata jätmisel öeldakse laenuleping üles

ning nõutakse kogu võla kohest tasumist. Samuti pakuti kostjale kokkuleppele jõudmiseks

läbirääkimiste võimalust. Kostja ei tasunud võlgnevust ega avaldanud soovi kokkuleppele

jõudmiseks. Laenuandja edastas 18.07.2022 (laenuleping nr x) ja 18.07.2022 (laenuleping nr

x) kostjale teatise laenulepingu ülesütlemise kohta, milles teatas, et kõik Lepingust tulenevad

nõuded on muutunud sissenõutavaks ning nõudis kogu laenulepingu alusel võlgnetava

summa tasumist 14 kalendripäeva jooksul. Kostja ei reageerinud laenuandja Ühisraha OÜ

nõuetele.

6. Ühisraha OÜ loovutas 09.08.2022 talle kuuluvad nõuded kostja vastu Renovum OÜ-le.

Nõude loovutamise kohta edastas Ühisraha OÜ kostjale 09.08.2022 teatise.

Kostja vastuväited

7. Kostja esitas 01.12.2022 vastuse, milles nõuet ei tunnista. Kostja märgib, et nõuded

maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses on erinevad, mistõttu juba sel põhjusel tuleks

jätta hagi rahuldamata. Kohtule ja kostjale edastatud meeldetuletuskirjad erinevad

kuupäevaliselt ja rahasummaliselt. Kostja on laenuandjale osamaksed koos intresside ja

viivistega tasunud.

Kohtuotsuse põhjendused

8. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele.

9. TsMS § 5 lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja

taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Samas ei ole poolte

valitud õiguslik kvalifikatsioon kohtule siduv (TsMS § 436 lg 7). Pooltevahelise õigussuhte

kvalifitseerimine on TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 järgi kohtu ülesanne. Kohus ei ole asja

lahendamisel seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, vaid kohaldab seadust ise.

Kvalifitseerimisel on kohus seotud nende faktiliste asjaoludega, millele pool on viidanud

(RKTKo 3-2-1-62-08, p 11). Lisaks asjaolude kohtu ette toomise kohustusele peab kumbki

pool TsMS § 230 lg 1 kohaselt hagimenetluses ka tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad

tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab otsuse rajada üksnes

asjas esitatud ja kogutud tõenditele ning otsust tehes otsustab kohus, mis asjaolud on

tuvastatud tõendite alusel (TsMS § 436 lg 2 esimene lause ja § 438 lg 1). Poole faktilise

asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks (TsMS §

231 lg 2 esimene lause). Omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu

kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest

avaldustest (TsMS § 231 lg 4). Kohus selgitas seda ka menetlusse võtmise määruses. Seega

kui kohus sedastab otsuses, et kohtu hinnangul on see omaks võetud ning puudub vajadus

seda tõendada.

10. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides

üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise

nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500

eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole (TsMS § 405 lg 1). Menetlusosalised ärakuulamist

ei taotlenud. Varaliselt hinnatava hagi asjas võib kohus määrata kirjaliku menetluse, kui

hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 4500 eurole ja koos

kõrvalnõuetega 8000 eurole (TsMS § 405 lg 1). Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas

otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses

sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat

tsiviilasja lihtmenetluses, kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub

kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud

kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas

tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima

tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16,

p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.

11. Hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 alusel

koosmõjus VÕS § 396 lg-ga 1 ja poolte vahel sõlmitud laenulepinguga. VÕS § 108 lg 1 ja

§ 396 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle

täitmist ning et laenusaaja kohustub tagasi maksma saadud rahasumma. Majandus- või

kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi (VÕS § 397 lg 1 esimene lause).

12. Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1

ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal

vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus

sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole

kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, on

tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Nimelt sätestab VÕS § 100, et

kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

13. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus

peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse

ülesütlemine tühiseks.

14. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks

muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot

juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Sealhulgas kui on

kokkulepitud mitmes makses, saab iga makse eest nõuda 5 eurot hüvitist.

15. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS

§ 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

16. Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest,

tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval (VÕS § 82 lg 1). Kohustus muutub sissenõutavaks, kui

võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist (VÕS § 82 lg 7 esimene lause).

17. Rahalise kohustuse täitmise nõude eeldused on järgmised: 1) kehtiv leping või muu

võlasuhe; 2) raha maksmise kohustus; 3) sissenõutavus; 4) kohustuse rikkumine; 5)

vabandatavuse puudumine.

18. Kostja ei ole vaidlustanud enda vastuses hagis esitatud asjaolusid, mis seonduvad

eelnimetatud eeldustega. Seega saab lugeda, et kostja on need asjaolud omaks võtnud ning

hageja ei pea neid asjaolusid tõendama (TsMS § 231 lg 4).

Laenuleping x

19. Kohus on tuvastanud, et kostja sõlmis 26.05.2021 Ühisraha OÜ-ga laenulepingu nr x 500

euro saamiseks (dtl 42-49). Lepingu kohaselt võimaldas krediidiandja kostjale laenusumma

500 eurot remondi teostamiseks. Poolte vahel oli kokku lepitud intress ja viivis 30% aastas

(dtl 42). Laenulepingus oli kokku lepitud annuiteetgraafikus (dtl 42-43), mille intress

arvestatakse põhiosa jäägilt, st kuna iga perioodiga (30 päeva kaupa) põhiosa väheneb, siis

järgneva perioodi eest arvestatakse intressi väiksema summa pealt. Tähtpäevaks tasumata

maksete korral arvestatakse maksegraafikus intressi selliselt, justkui makse oleks tasutud

tähtaegselt, kuid tähtaegselt tasumata põhivõlalt arvestatakse alates tähtpäeva möödumisest

viivist. Kostja kohustus kasutatud laenu tagastama annuiteetmaksegraafiku alusel igakuiste

maksetena 12 kuu jooksul alates 06.07.2021 iga kuu 6. kuupäeval summas 49,99 eurot, mis

koosnesid laenu põhiosast, intressist ja lepingu hooldustasust (dtl 42-43). Laenusumma

tagastamise lõpptähtpäev oli 06.06.2022 (dtl 42). Kostja oma kohustusi nõuetekohaselt ei

täitnud ning tasus igakuiseid makseid ebapiisavalt. Nimetatud tuvastatud asjaolude osas ei ole

kostja kohtule vastuväiteid esitanud.

20. Tulenevalt TsMS § 438 lõikest 1 ja TsMS § 436 lõikest 7 saab kohus tarbija vastu esitatud

nõude lahendamisel kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on

nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping

krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või

kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Ühisraha OÜ on andnud kostjale laenu oma

majandus- või kutsetegevuse raames ja kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses. 26.05.2021

sõlmitud laenulepingu nr Y210526050 krediidi kulukuse määr on 49,93% (dtl 42). Eesti

Panga poolt avaldatud keskmine eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 2020.

aasta mais (26.05.2021 lepingu sõlmimisel) oli 20,09%. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on

tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr

aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm

korda. Seega ei ületanud krediidi kulukuse määr lepingute sõlmimisel Eesti Panga avaldatud

keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui

kolm korda ning seega on tarbijakrediidileping kehtiv.

21. Kohus on tuvastanud, et Ühisraha OÜ on edastanud kostjale 11 tasulist meeldetuletuskirja

(dtl 58-68), millele eelnesid tasuta meeldetuletuskirjad, millede eest on arvestanud kostjale

tasu 55 eurot (a 5 eurot). Kohus leiab, et juhindudes VÕS § 1132 lg 1 on tegemist põhjendatud

kuludega.

22. Ühisraha OÜ on kostjale edastanud ka 22.06.2022 lepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 81),

18.07.2022 lepingu ülesütlemisavalduse (dtl 85-86) ja 09.08.2022 nõude loovutamise teatise

(dtl 89), millede eest on arvestanud kostjale vastavalt hinnakirjale tasu 5+15+5 eurot (dtl 91-

94). Kohus leiab, et tegemist on põhjendamatu kuluga. Kuna Ühisraha OÜ ja kostja vahel

sõlmitud leping lõppes 06.06.2022, siis puudus igasugune vajadus edastada kostjale teateid

lepingu lõpetamise kohta. Lisaks VÕS § 1132 sätte tarbijakaitselist iseloomu arvestades tuleb

"meeldetuletuskirja" mõista kitsendavalt. Meeldetuletuskiri on tarbijale kirjalikus või

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis saadetud teade, mille ainuke eesmärk VÕS-i

regulatsiooni kontekstis on võlgnikule meelde tuletada oma kohustust eelnev võlg ära maksta.

Kuna väljatoodud kirjade eesmärk oli pealkirja järgi täita ülesütlemise jaoks vajaliku

hoiatamise kohustust, leping üles öelda ja nõude loovutamisest teavitamine, leiab kohus, et

nimetatud kirju ei saa arvestada meeldetuletuskirjadena. Kohus juhib ka tähelepanu, et VÕS §

1132 kohaselt on hüvitis ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Hageja on

arvestanud ülesütlemisavalduse eest hüvitist 15 eurot, mis ei ole kooskõlas VÕS § 1132

lõikega 1.

23. Perioodil 06.07.2022 – 09.07.2022 on kostja tasunud laenulepingu katteks kostjale 665,06

eurot. VÕS § 415 lg 2 järgi, kui tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse, millest

ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse 1) esimeses

järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; 2) teises järjekorras võlgnetava

põhisumma katteks; 3) kolmandas järjekorras intressi katteks; 4) neljandas järjekorras muude

kohustuste katteks. Kohus lähtub hageja toodud arvestustest, milliseid kostja ei ole

vaidlustanud. Seega arvestades, et kostja olles viivituses maksete tasumisega pidi maksma

hagejale sissenõudmiskulusid 55 eurot, põhivõlgnevuse 500 eurot, intressi 84,88 eurot ja

hooldustasu 15 eurot, siis on kostja laenulepingust nr x tulenevad kohustused täitnud (665,06

– 55-500-84,88-15=19,31 eurot) ja seda isegi, kui lugeda, et hageja oli viivituses viimase

makse tasumisega (613,91-55-452,45-83,69-13,75=9,02; 47,55-9,02=38,53; viivis 30% aastas

summalt 38,53 perioodi 07.06.2022-09.07.2022 eest 1,05 eurot; 51,15 (kostja poolt laekunud

peale lepingu lõppemist 09.07.2021)-38,53-1,05-1,19-1,25=9,13). Kohus märgib, et hageja on

arvestanud viivist alates 07.06.2022, lepingu kehtivuse ajal ei ole kostjale viivise nõuet

esitatud.

24. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja laenulepingust x tulenev nõue kostja vastu jätta

rahuldamata.

Laenuleping x

25. Kohus on tuvastanud, et kostja sõlmis 15.06.2021 Ühisraha OÜ-ga laenulepingu nr x 700

euro saamiseks (dtl 50-57). Lepingu kohaselt võimaldas krediidiandja kostjale laenusumma

700 eurot remondi teostamiseks. Poolte vahel oli kokku lepitud intress ja viivis 36% aastas

(dtl 50). Laenulepingus oli kokku lepitud annuiteetgraafikus (dtl 50-51), mille intress

arvestatakse põhiosa jäägilt, st kuna iga perioodiga (30 päeva kaupa) põhiosa väheneb, siis

järgneva perioodi eest arvestatakse intressi väiksema summa pealt. Tähtpäevaks tasumata

maksete korral arvestatakse maksegraafikus intressi selliselt, justkui makse oleks tasutud

tähtaegselt, kuid tähtaegselt tasumata põhivõlalt arvestatakse alates tähtpäeva möödumisest

viivist. Kostja kohustus kasutatud laenu tagastama annuiteetmaksegraafiku alusel igakuiste

maksetena 18 kuu jooksul alates 15.07.2021 iga kuu 15. kuupäeval summas 52,65 eurot, mis

koosnesid laenu põhiosast, intressist ja lepingu hooldustasust. Laenusumma tagastamise

lõpptähtpäev oli 15.12.2022 (dtl 50). Kostja oma kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud ning

tasus igakuiseid makseid ebapiisavalt. Nimetatud tuvastatud asjaolude osas ei ole kostja

kohtule vastuväiteid esitanud.

26. Tulenevalt TsMS § 438 lõikest 1 ja TsMS § 436 lõikest 7 saab kohus tarbija vastu esitatud

nõude lahendamisel kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on

nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping

krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või

kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Ühisraha OÜ on andnud kostjale laenu oma

majandus- või kutsetegevuse raames ja kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses. 15.06.2021

sõlmitud laenulepingu nr x krediidi kulukuse määr on 55,95% (dtl 50). Eesti Panga poolt

avaldatud keskmine eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 2021. aasta mais

(15.06.2021 lepingu sõlmimisel) oli 18,68%. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on

tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr

aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm

korda. Seega ei ületanud krediidi kulukuse määr lepingute sõlmimisel Eesti Panga avaldatud

keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui

kolm korda ning seega on tarbijakrediidileping kehtiv

27. Kohus on tuvastanud, et Ühisraha OÜ on edastanud kostjale 12 tasulist meeldetuletuskirja

(dtl 69-80), millele eelnesid tasuta meeldetuletuskirjad, millede eest on arvestanud kostjale

tasu 60 eurot (a 5 eurot). Kohus leiab, et juhindudes VÕS § 1132 lg 1 on tegemist

põhjendatud kuludega.

28. Ühisraha OÜ on kostjale edastanud ka 01.07.2022 lepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 83),

18.07.2022 lepingu ülesütlemisavalduse (dtl 87-88) ja 09.08.2022 nõude loovutamise teatise

(dtl 90), millede eest on arvestanud kostjale vastavalt hinnakirjale tasu 5+15+5 eurot (dtl 91-

94).

Tulenevalt

VÕS

§

1132

sätte

tarbijakaitselist

iseloomu

arvestades

tuleb