2-22-12745/25 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margit Vutt, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 28. veebruar 2023

Tsiviilasja number

2-22-12745

Tsiviilasi

Kristina

Nõmme

avaldus

täitemenetluse

nr 042/2022/791 täitmise ajatamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 2. detsembri 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kristina Nõmme määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Kristina Nõmm

(isikukood XXXXXXXXXXXX)

Vastustajad (puudutatud isikud):

1. Kohtutäitur Natalja Malahhova

2. Renovum OÜ (sissenõudja) (registrikood 14042462),

volitatud esindaja Aivira Kollamaa

RESOLUTSIOON

1. Jätta Kristina Nõmme määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Viru Maakohtu 2. detsembri 2022. a määrus

muutmata.

3. Jätta määruskaebemenetluses kantud menetluskulud

meetlusosaliste enda kanda.

4. Vabastada Kristina Nõmm määruskaebuse esitamisel

tasumisele kuulunud riigilõivu 50 euro riigituludesse

tasumise kohustusest.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Kristina Nõmm (avaldaja) esitas 29. augustil 2022 avalduse täitemenetluse nr 042/2022/791

täitmise ajatamiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja suhtes algatatud Renovum OÜ

(sissenõudja) avalduse ja Pärnu Maakohtu 8. juuli 2022. a kohtumääruse tsiviilasjas

nr 2-22-117495 alusel täitemenetlus täiteasjas nr 042/2022/791, nõude suurus 2994 eurot 85

senti.

Avaldaja esitas 19. septembril 2022 täiendatud avalduse, milles palub võimalust tasuda nõue

12 kuu jooksul igakuise osamaksega 249 eurot 57 senti alates kohtumääruse jõustumisest kuni

võla täieliku tasumiseni.

Avaldajale kuulub korteriomand (½ kaasomand) asukohaga XXXXXXXXXXXX (registriosa

nr XXXXXXXX). Avaldajal puudub töökoht, sissetulekuks on lapsetoetus 520 eurot ja

elatisabi 100 eurot, kokku 620 eurot kuus. Avaldaja üürib koos lastega korterit ja korteri üür

on 300 eurot kuus ning alles jääv raha kulub toidu ostmiseks ja võla tasumiseks. Avaldaja

ülalpidamisel on kaks alaealist last.

2. Sissenõudja palus jätta avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja ei

kasuta talle kuuluvat korteriomandit (½ kaasomandist), vaid üürib korterit asukohaga

XXXXXXXXXXX. Lisaks kuulub avaldajale mootorsõiduk Peugeot registreerimismärgiga

XXXXXX, 2010, mille väärtus on ca 2000-7300 eurot. Sõiduki või korteri kaasomandi

müümisel vabaneks avaldaja kiiremini tekkinud võlgnevusest. Avaldaja ei ole põhjendanud

mootorsõiduki vajalikkust, samuti ei ole avaldaja põhjendanud, miks kahjustab eelmärgitud

kaasomandi osast ilmajäämine võlgniku õigusi. Avaldaja märkis enda töötasuks 500 eurot,

peretoetused 520 eurot, mis teeb kokku 1020 eurot kuus. Avaldaja töötab XXXXXXXX ja

arveldusarvelt nähtub, et ta on augustis saanud töötasuna (bruto) 792 eurot 86 senti ja

XXXXXXXX OÜ-lt 144 eurot 38 senti. Avaldajal on kindel igakuine sissetulek, tal on

arvelduskontod ligikaudu 11 erinevas pangas, sh välisriigis. Sissenõudja oli seisukohal, et

avaldaja on esitanud valeandmeid. Avaldaja kasutab laste arveldusarveid ülekannete

tegemiseks ning tasub kolmandatele isikutele võlgnevusi. Arveldusarvetelt ei nähtu üüritasu.

Avaldaja arveldusarvele laekus pension 1800 eurot. Seega on avaldajal olnud raha, mille

arvelt võlga tasuda.

3. Kohtutäitur Natalja Malahhova leidis, et ajatamise küsimuse lahendamine on kohtu

pädevuses. Kohtutäitur on seadnud keelumärke avaldaja omandis olevale kinnistule

asukohaga XXXXXXXXXXXX. Arestitud on ka avaldaja arvelduskontod. Laekumisi

kohtutäituri ametialasele kontole toimunud ei ole. Avaldaja esitas 2. augustil 2022

kohtutäiturile avalduse võlgnevuse tasumiseks maksegraafiku alusel. Sissenõudja keeldus

avaldaja poolt pakutud tingimustel maksegraafiku sõlmimisest. Avaldaja esitas korduva

avalduse 5. augustil 2022. Sissenõudja oli nõus maksegraafiku sõlmimisega üksnes

tingimusel, et avaldaja tasub 500 eurot kuus. Avaldaja sissenõudja poolt pakutud tingimustel

maksegraafikut ei sõlminud.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4. Viru Maakohus jättis 2. detsembri 2022. a määrusega avalduse täitemenetluse

nr 042/2022/791

täitmise

ajatamiseks

rahuldamata.

Maakohus

jättis

sissenõudja

menetluskulud tema enda kanda ja riigilõivu Eesti Vabariigi kanda ning vabastas avaldaja

riigilõivu

riigituludesse

tasumise

kohustusest.

Kohtutäituril

puuduvad

hüvitatavad

menetluskulud.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel

täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on

võlgniku suhtes ebaõiglane. TMS § 45 tuleb kohaldada kitsendavalt ja selle kohaldamiseks

annavad alust vaid erandlikud asjaolud. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning

muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Selliseks

erandlikuks asjaoluks ei ole üldjuhul ainuüksi elukoha kaotus, mis reeglina sellise

täitemenetlusega kaasneb. Samas ei ole välistatud, et ka elukoha kaotuse korral võidakse

täitemenetlus peatada, kui võlgnikul on nt väikesed lapsed, raske haigus, ta on väga kõrges

vanuses või esinevad muud sarnased asjaolud ning võlgnik vajab aega uue elukoha

leidmiseks. Samas ei saa täitemenetluse peatamine või ajatamine TMS § 45 erandlikku

iseloomu arvestades olla väga pikaajaline. Üldjuhul on ajatamine võimalik kuude-, mitte

aastatepikkuseks ajavahemikuks (vt Riigikohtu 12. juuni 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-

79-12, p-d 9, 11).

Avaldaja soovib täiteasjas nr 042/2022/791 oleva võla ajatamist 12 kuuks, igakuise osamakse

suuruseks 249 eurot 57 senti. Avaldaja on erandlike asjaoludena toonud esile järgmised

asjaolud: ta on töötu ja sissetulek puudub, tal on kaks alaealist last, ainsaks sissetulekuks on

lapsetoetus 520 eurot ja elatisabi 100 eurot, korteri kaasomandi võõrandamisel kaotab

avaldaja ema eluaseme ning selle väljaostmiseks puudub raha. Avaldaja ei ole täiteasja

algatamisest alates kuni käesoleva ajani võlga vähendanud. Avaldajal oli 2. septembril 2022

AS-ilt Pensionikeskus saadud pensioni väljamaksest (1810 eurot 98 senti), XXXXXXXX

OÜ-lt ja SA-st XXXXXXXX saadud töötasudest võimalik võlgnevust vähendada, kuid

avaldaja ei ole teadlikult seda teinud.

Asjaolu, et võlgnik on töötu ja tal puudub sissetulek võla tasumiseks ei ole põhjendatud,

kuivõrd võlgnikul lasub kohustus aktiivselt otsida tööd ning võimalusi enda kohustuste

täitmiseks ja võla vähendamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole avaldaja seda teinud.

Avaldaja ei ole kohtule esitanud selgitusi ega tõendeid, kuidas ta kavatseb igakuiselt tasuda

249 eurot 57 senti. Võlgnevuse ajatamine ei ole põhjendatud ja sissenõudja huve arvestades

ka mõistlik. Maakohus ei tuvastanud asjaolusid, mis kaaluvad üles sissenõudja huvid

täitedokumendi täitmisele põhjendamatute viivitusteta.

MÄÄRUSKAEBUS

5. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub määruse tühistada ja

teha uue määruse, millega avaldus rahuldada.

Maakohus rikkus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg-d 1 ja 2. Maakohus ei

olnud tõendite hindamisel objektiivne. TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 rikkumine tõi kaasa TsMS §

442 lg 8 rikkumise. Osa avaldaja väidetest ja põhjendustest on jäänud maakohtu poolt

analüüsimata. Avaldaja ei saa kogu võlga tasuda koheselt ülalpeetavate olemasolu tõttu.

Korteriomandi kaasomandi võõrandamisel kaotab avaldaja ema oma elukoha. Maakohus ei

ole põhjendanud, kuidas sissenõudja huvid saavad kahjustada, kui maakohus ajatab võla

tasumise aastaks.

Maakohus rikkus TsMS § 4 lg-t 4, sest ei teinud kõik endast olenevat, et asi lahendataks

poolte kokkuleppel. Menetluses oli võimalik sõlmida kokkulepe.

Maakohus kohaldas vääralt TMS § 45.

PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD

6. Sissenõudja ja kohtutäitur paluvad määruskaebuse jätta rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus

tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata ja avaldaja määruskaebus

rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei

anna alust selle tühistamiseks.

8. Avaldaja taotleb täitemenetluse ajatamist, milleks annab aluse TMS § 45. Tulenevalt

osundatud sättest tuleb kohtul hinnata, kas avaldaja esitatud asjaoludel, arvestades võlgniku

perekondlikku ja majanduslikku olukorda ning sissenõudja huve, on ebaõigluse kriteeriumist

lähtudes alust täitemenetluse ajatamiseks avaldaja soovitud viisil. Maakohus viitas

asjakohasele Riigikohtu praktikale ja leidis õigesti, et kohus võib täitemenetluse ajatada vaid

erakorraliste asjaolude esinemisel. TMS § 45 tuleb erandliku normina tõlgendada

kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on tema suhtes

ebaõiglane (vt Riigikohtu 12. juuni 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-12, p 11).

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga selles, et avaldaja poolt väljatoodud asjaolud

ei ole käsitletavad erandlike asjaoludena TMS § 45 mõistes, mistõttu ei ole täitmise ajatamine

põhjendatud.

9. Maakohus tuvastas, et avaldaja ei ole alates 8. juulist 2022, s.o täitemenetluse algatamisest

teinud midagi selleks, et oma võlgnevust vähendada. Avaldaja sai 2. septembril 2022 pensioni

väljamakse 1810 eurot 98 senti. Samuti on avaldajale laekunud erinevatel kuudel

XXXXXXXX OÜ-lt ja SA-st XXXXXXXX töötasu. Nimetatud summadest oli avaldajal

võimalik võlgnevust vähendada, kuid avaldaja ei ole seda teinud. Avaldajale kuulub

mootorsõiduk Peugeot registreerimismärgiga XXXXXX, mille võõrandamisel on avaldajal

võimalik võlgnevust vähendada. Avaldaja ei ole põhjendanud mootorsõiduki vajalikkust.

10. Ringkonnakohus leiab, et avaldajale kuuluva korteriomandi (½ kaasomandist) asukohaga

XXXXXXXXXXXX

võõrandamine

võlgnevuse

katteks

ei

ole

erandlik

asjaolu

TMS § 45 mõistes, kuna korteriomand ei ole avaldaja elukoht ega riku avaldaja õigusi.

Riigikohus on leidnud, et ka võlgniku enda elukoha kaotus ei pruugi anda alust TMS § 45

kohaldamiseks (Riigikohtu 12. juuni 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-12, p 11).

Olukorras, kus võlgnik on töövõimeline, kuid tal puudub kindel sissetulek ja muu vara nõude

täitmiseks, võlgnik ei ole teinud kõike endast olenevat, et võlga vähendada ning sissenõudja ei

andnud nõusolekut täitemenetluse täitmise ajatamiseks, on vara arestimine ning müük

põhjendatud ega riiva võlgniku õigusi ebaproportsionaalselt. Praegusel juhul ei ole

vaidlusalune korteriomand avaldaja elukohaks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole avaldaja

suutnud põhistada, et läbiviidav täitemenetlus on tema kui võlgniku jaoks äärmiselt raskeid

tagajärgi kaasa toov. Praegusel juhul ei kaalu avaldaja kui võlgniku huvid üles sissenõudja

huve.

Avaldaja väited selle kohta, et maakohus rikkus TsMS § 232 lg-s 1 ja 2, on paljasõnalised

ning põhjendamata. Avaldaja ei ole toonud esile, millised asjaolud ja tõendid jättis maakohus

hindamata ning milles seisnes tõendite hindamise subjektiivsus.

11. Ringkonnakohus jätab TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste menetluskulud nende

enda kanda. Sellise menetluskulud jaotuse puhul puudub vajadus menetluskulusid rahaliselt

kindlaks määrata.

Viru Maakohus andis 5. detsembri 2022. a määrusega avaldajale menetlusabi ja vabastas ta

määruskaebuse esitamisel riigilõivu 50 euro tasumisest. Arvestades avaldaja majanduslikku

seisu ja seda, et avaldajal on kaks ülalpeetavat, siis peab kohus põhjendatuks vabastada

avaldaja TsMS § 190 lg 7 alusel riigilõivu 50 euro riigituludesse tasumise kohustusest.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Margit Vutt

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke