3-22-77/26 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.02.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-77

Haldusasi

X. X-i kaebus Maksu- ja Tolliameti 08.12.2021 käskkirja nr

0390-K õigusvastasuse tuvastamiseks, kuue keskmise palga

ulatuses hüvitise väljamõistmiseks ning etteteatamistähtajast

puudu jäänud nelja tööpäeva eest palga maksmiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X, volitatud esindaja Meelis Krautmann

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Irmeli

Kuusemäe

Asja läbivaatamine

31.01.2023

RESOLUTSIOON

1. Jätta X. X-i kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.03.2023 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-22-77

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) koostas ja esitas 24.11.2021 X. X-ile koondamisteate, mille

kohaselt väheneb alates 01.01.2022 MTA koosseis ja kaotatakse X. X-i vanemuurija

ametikoht uurimisosakonna (UO) jälitustalituses (UOJT). X. X kuulub koondamisele vastavalt

avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 90 lg 5 alusel läbiviidud ametnike võrdlusele. Täpsemaid

selgitusi koondamise kohta annab vahetu juht. MTA-l ei ole pakkuda senisele ametikohale

sarnaste teenistusülesannetega teist ametikohta. Kui X. X-i ei ole võimalik nimetada mõnele

teisele MTA vakantsele ametikohale, toimub teenistusest vabastamine koondamisega ATS §

90 lg 1 p 2 alusel ning viimaseks tööpäevaks on 31.12.2021. Teenistussuhte lõppemisega

kaasnevate küsimuste korral ja info saamiseks vakantsetest ametikohtadest on võimalik

pöörduda personaliosakonna poole. Aktiivsed töökuulutused on leitavad MTA siseveebist.

2. MTA 08.12.2021 käskkirjaga nr 0390-K vabastati MTA UOJT vanemuurija X. X

teenistusest seoses koondamisega ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikoha kaotamise

tõttu ATS § 90 lg 1 p 2 alusel (kaebajale tehti käskkiri allkirja vastu teatavaks 09.12.2021).

X. X-i teenistussuhte viimane päev on 31.12.2021. X. X-ile makstakse hüvitist ühe kuu

keskmise palga ulatuses ja 24 kasutamata jäänud aegumata puhkusepäeva eest, palka

etteteatamisest puudu jäänud 39 tööpäeva eest ning väljateenitud palka 2021. a detsembri eest.

X. X-il tuleb anda asjaajamine ja ametiasutuse poolt talle kasutamiseks antud vara üle MTA

UOJT juhatajale hiljemalt viimasel tööpäeval. Teenistusest vabastamise põhjendus: MTA

UOJT-s muutub alates 01.01.2022 töökorraldus ja tulenevalt MTA teenistuskohtade koosseisu

muutumisest kaob UOJT-st üks vanemuurija ametikoht. Vastavalt ATS § 90 lg-le 5 kuulub

koondamisele X. X. Alus: koondamisteade.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. X. X esitas 10.01.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 30.11.2022 ja

19.01.2023) MTA 08.12.2021 käskkirja õigusvastasuse tuvastamiseks, kuue keskmise palga

ulatuses hüvitise väljamõistmiseks ning etteteatamistähtajast puudu jäänud nelja tööpäeva eest

palga maksmiseks.

1)

MTA peadirektori 30.11.2021 käskkirjaga nr 0099-P vähendati UOJT 10 vanemuurija

ametikohta 9 ametikohani. Seejuures pole toimunud vanemuurijate ametikohtade eristamist

või liigitamist. Vastuses kaebaja järelepärimisele teatas MTA personalispetsialist, et UOJT

vakantsele vanemuurija ametikohale oli konkurss ajavahemikus 27.10.-12.11.2021 ning alates

01.01.2022 on nimetatud vanemuurija ametikohale teine koondamisele kuulunud ametnik.

Seega oli koondamisteate ja koondamiskäskkirja andmise ajal UOJT-s täitmata üks vanem-

uurija ametikoht. Vastustaja väide UOJT-s kasutusel olevast viiest vanemuurija

ametijuhendist ei lükka ümber vakantse vanemuurija ametikoha olemasolu fakti. Kui

vanemuurijate 10 ametikohast on täidetud 9, siis koosseisu vähendamine 9 ametikohani ei

tekita koondamissituatsiooni ATS § 90 lg 1 p 2 järgi. Kaebaja seisukohad on kooskõlas

Riigikohtu väljakujunenud praktikaga, mille kohaselt vakantse ametikoha korral

koondamissituatsioon puudub (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-42-10). Seega polnud MTA-l

ka ATS § 90 lg 5 alusel teisele ametnikule teenistusse jäämise eelisõiguse andmise

otsustamisel õigust kaebajat koondada, kuna ei tekkinud vähemalt kahe olulises ulatuses

kattuvate teenistusülesannetega ametniku konkurentsi ühele allesjäävale ametikohale. Sellest

tulenevalt puudus tegelikult koondamissituatsioon ja kaebaja koondamine toimus õigusliku

aluseta.

2)

Ehkki koondamise õigusliku aluse puudumist ei mõjuta vakantsele vanemuurija ameti-

kohale konkursi toimumine, esitab kaebaja sellegipoolest enda seisukoha ja põhjendused.

2(14)

3-22-77

Vakantsele vanemuurija ametikohale nimetati MTA teisest struktuuriüksusest koondamisele

kuulunud ametnik, sest UOJT-st pole kedagi teist koondatud. Seega tekkis olukord, kus

UOJT-s kaebaja vanemuurija ametikoht justkui koondati, kuid samal ajal pakuti samas

talituses teist vakantset vanemuurija ametikohta teisele MTA koondatavale ametnikule.

Sellega MTA kinnitab, et UOJT-s oli koosseisu muudatuse ajal vakantne vanemuurija

ametikoht olemas ja koondamissituatsioon tegelikkuses puudus. Tähtsust pole asjaolul, et

vakantsele vanemuurija kohale toimus konkurss ja millised olid konkursi tulemused. Kuna

ametikoht on vaba kuni selle täitmiseni, siis see asjaolu kinnitab vakantse ametikoha fakti

koondamise ajal. Sellises olukorras koondamissituatsioon puudus.

Vastustaja kinnitab, et teise üksuse ametnikule tehti ettepanek tema üleviimiseks UOJT

ametikohale. Seega oli tegemist ATS § 90 lg-s 7 sätestatud toiminguga. Kui eeldada sellise

teise ametikoha pakkumise võimalikkust, siis oleks seda pidanud pakkuma ka kaebajale

järgides muu hulgas ATS § 90 lg-tes 4-6 sätestatud nõudeid ja tingimusi. Kaebajale

teadaolevalt viidi üle ametnik, kellel puudusid jälitustegevusega seonduvad teadmised ja

oskused. Viimati nimetatud asjaolu koostoimes muu teabega tekitab põhjendatud kahtluse

vakantsele vanemuurija konkurssi läbiviimises ajavahemikus 27.10.-12.11.2021.

3)

Järgnevaid kaebaja väiteid tuleb hinnata juhul, kui kohus tuvastab, et esines koondamis-

situatsioon.

Kaebaja möönab, et ühesugused ametikoha nimetused ei pruugi tähendada samasuguseid või

sarnaseid ametiülesandeid. Kaebaja ametiülesandeid kirjeldas UOJT vanemuurija (tehnika)

ametijuhend. Sellise ametijuhendiga oli vanemuurija ametikohal teenistuses kaks ametnikku.

Seepärast pidi MTA tulenevalt ATS § 90 lg-st 5 neid ametnikke hindama ja selgitama välja,

kellel on eelisõigus teenistusse jääda. MTA ei ole õiguspäraselt välja selgitanud, keda

ametnikest tulnuks ametikohtade vähenemise korral eelistada. Kaebajat pole nõuetekohaselt

ära kuulatud. Kaalutlusõigust pole teostatud õiguspäraselt, kaalutlusõiguse piire, eesmärki ja

reegleid järgides ning kooskõlas ATS § 90 lg-ga 5. Käskkiri kui haldusakt on nõuetekohaselt

põhjendamata. Seepärast on koondamine õigusvastane.

ATS § 90 lg 7 kohustab ametiasutust hindama, kas isiku haridusele, töökogemusele,

teadmistele ja oskustele vastav ning eelmise ametikohaga sarnaste teenistusülesannetega vaba

ametikoht on olemas. Esiteks oleks pidanud kaebajale pakkuma vanemuurija ametikohta

UOJT-s. Kaebajal on pikaajaline teenistusstaaž ning vajalikud ja nõutavad teadmised,

oskused, samuti teenistusalane kogemus ja kvalifikatsioon, et täita mis tahes vanemuurija

teenistusülesandeid UOJT-s. MTA personalispetsialisti vastusest tulenevalt nimetati vabale

ametikohale teine koondamisele kuulunud ametnik. Seda ametikohta oleks pidanud kaebajale

pakkuma ja mitme ametniku vahel valiku tegemisel võtma arvesse ATS § 90 lg-s 5 nimetatud

eelisõigust (ATS § 90 lg 6). Teiseks, MTA oleks pidanud lähtuma pakkumisel vabadest

ametikohtadest. MTA vabad ametikohad seisuga 31.12.2021 olid: UO juhtivuurija,

vanemuurija ja vaneminspektor; teabeosakonna peaspetsialist, tolliosakonna tolliinspektor

ning haldusosakonna autojuht.

4)

ATS § 105 lg-st 1 saab järeldada, et kolme kuu keskmise palga suuruse hüvitise

väljamõistmiseks ei ole vaja kindlaks teha muid asjaolusid peale teenistussuhte õigusvastase

lõpetamise. Kui taotletakse hüvitise vähendamist või suuremat hüvitist, tuleb lisaks eeldatavalt

tekkinud kahju suurusele arvesse võtta ka teenistussuhte lõpetamise asjaolusid ja mõlema

poole huve. Praeguses asjas ei esinenud aga koondamissituatsiooni. Tegemist võib olla ATS

§-s 13 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 12

sätestab üldise võrdsuspõhiõiguse ja diskrimineerimiskeelu. See tähendab, et ilma mõistliku ja

asjakohase põhjenduseta ei tohi isikuid erinevalt kohelda. Kaebajal oli õigus eeldada, et

3(14)

3-22-77

teenistussuhtes koheldakse teda võrdselt teiste ametnikega, sh teda vabastatakse teenistusest

õigusliku aluse olemasolul, mitte ei lasta lahti varjudes näilikult koondamise taha.

Võrdsusõigus on suunatud ka inimväärikuse kaitseks ühiskonnas. Teenistusest vabastamine

ilma õigusliku aluseta on käsitatav inimväärikust alandava kohtlemisena. Sellest tulenevalt

kaebaja teenistussuhte lõpetamise asjaolud tekitasid talle tavapärasest suuremat kahju. Pärast

koondamisteate kättesaamist muutus täielikult vahetu juhi suhtumine kaebajasse. Kaebajalt

võeti ära töövahendid, v.a telefon ning piirati ligipääsu tööalasele teabele, sh andmebaasidele.

Kaebaja ilmus alati tööle, kuid ajavahemikul koondamisteate saamisest 24.11.2021 kuni

31.12.2021 ei antud kaebajale ühtegi tööülesannet. Samuti ei kutsutud kaebajat

töökoosolekutele. Tööruum, milles kaebaja pidi kogu tööaja kestel viibima, oli aknata ja ilma

ventilatsioonita. Lisaks selgus, et tööruumi oli paigaldatud kaamera kaebaja varjatud

jälgimiseks, kuid kaebajat ennast sellest ei teavitatud. Kaebajat hoiti tööasjadest ja teistest

kolleegidest eemal. Kaebaja säärane kohtlemine on vastusolus ka hea halduse tava

põhimõttega. Eeltoodud põhjendustel tuleb väljamõistetava hüvitist suurendada kolme kuu

võrra ning mõista MTA-lt välja kuue kuu keskmise palga suurune hüvitis.

5)

Koondamisest tuli kaebajale teatada ette vähemalt 90 kalendripäeva (ATS § 101 lg 1 p 4).

Kui eelnevat ei järgita, makstakse ametnikule lisaks ATS §-s 102 sätestatud hüvitisele palka

iga etteteatamistähtajast puudu jäänud tööpäeva eest (ATS § 101 lg 6). Kuna kaebaja viimane

tööpäev oli 31.12.2012, siis oleks etteteatamine pidanud toimuma vähemalt 90 kalendripäeva

enne viimast tööpäeva. Tegelikkusest toimus teavitamine 24.11.2021. Nimetatud päevast

lähtuvalt arvestas MTA kaebajale palka etteteatamisest puudu jäänud 39 päeva. Kaebaja

koondamisest teavitamine toimus ajal, mil puudus käskkiri MTA peadirektori koosseisu

vähendamise kohta. Sellise koondamisprotsessi käivitava käskkirja andis peadirektor alles

30.11.2021. Koondamisest etteteatamine ei saanud toimuda enne 30.11.2021 käskkirja

andmist, sest alles selle käskkirjast andmise järgselt saadi kaalutlusõiguse alusel otsustada,

keda koondada ja keda teenistusse jätta ning seejärel koondamisele kuuluvaid ametnikke

teavitada nende koondamisest. Sellest tulenevalt tuleb kaebajale maksta palka

etteteatamistähtajast puudu jäänud 4 tööpäeva eest (ajavahemik 24.11.2021 kuni 30.11.2021).

2. Maksu- ja Tolliamet palub 07.03.2022 vastuses (täiendatud 02.01.2023 ja 24.01.2023)

jätta kaebus rahuldamata.

1)

MTA peadirektori 30.11.2021 käskkirjaga kehtestati alates 01.01.2022 uus MTA

teenistuskohtade koosseis. Teenistuskohtade koosseisu vähendamine nii vakantsete, kui ka

isikukoosseisu arvelt oli tingitud personalikulude eelarve vähenemisest ja survest püsida

palgakonkurentsis. Tööülesannete ja ressursside ümberkorraldamise tulemusena vähenes

MTA teenistuskohtade koosseis 68 teenistuskoha võrra. UOJT-s kaotati 1 vanemuurija

ametikoht. Vaatamata sellele, et UOJT-s jäi pärast uue koosseisu kinnitamist alles 9

vanemuurija ametikohta, millest 1 oli kaebajale koondamisteate ja vaidlustatud käskkirja

andmise ajal vakantne, ei saa teha järeldust, et koondamissituatsioon puudus ja kaebaja

koondamine on toimunud õigusliku aluseta. Nimelt ei täitnud kõik UOJT vanemuurijad samu

teenistusülesandeid sarnaste ametijuhendite järgi. Kaebaja teenistusest vabastamise ajal oli

UOJT-s kasutusel viis erinevat vanemuurija ametijuhendit, millest nähtub, et nende

ametikohtade eesmärk ja teenistusülesanded erinesid oluliselt kaebaja ja teise

koondamissituatsioonis olnud vanemuurija (tehnika) teenistusülesannetest. Erinev

ametijuhend oli kehtestatud ka UOJT vanemuurija ametikohale, millele oli ajavahemikus

27.10.-12.11.2021 välja kuulutatud konkurss ning kuhu nimetati alates 01.01.2022 teine

koondamisele kuulunud ametnik.

2)

Nende ametikohtade kindlaksmääramine, mis kuuluvad koondamisele, on ametiasutuse

pädevuses. Ametiasutuse otsustus koondada üks või teine ametikoht ei ole vaidlustatav. MTA

4(14)

3-22-77

on vastuseks kaebaja 03.01.2022 järelepärimisele selgitanud, et kaebajaga sarnase

ametijuhendi ja teenistusülesannetega töötas UOJT-s veel üks vanemuurija. UOJT juhataja

04.03.2022 selgitusest nähtub, et juba septembris 2021. a oli MTA-s tehtud selge otsus

koondamise ja koondatavate arvu osas (UOJT-s kuulus koondamisele üks ametikoht).

Koondatava ametikoha väljaselgitamiseks viis UOJT juhataja perioodil 04.10.-29.10.2021 läbi

kahe sarnase ametijuhendiga teenistuses viibiva vanemuurija tööaja kaardistamise, mille

tulemusel jõudis järeldusele, et kahele sarnaste teenistusülesannetega vanemuurijale pole

piisavalt ülesandeid anda, mistõttu on põhjendatud ühe vanemuurija ametikoha kaotamine.

Seega on vaidlustatud vanemuurija ametikoha (tehnika) kaotamine objektiivselt põhjendatud

ja puudub mistahes alus kahtluseks, et ametikoha kaotamisel oleks MTA lähtunud

subjektiivsetest eesmärkidest vabaneda konkreetselt just kaebajast. Eeltoodust tulenevalt on

ekslik kaebaja seisukoht, et vanemuurijate koosseisu vähendamisega ühe ametikoha võrra ei

saanud tekkida kaebaja koondamise vajadust.

3)

Koondamisteates on MTA selgitanud, et vastavalt ATS § 90 lg 5 alusel läbiviidud

ametnike võrdlusele kuulub koondamisele kaebaja. Vastuses kaebaja 03.01.2022

järelepärimisele on MTA täpsustanud, et enne kaebaja koondamist on MTA võrrelnud kahte

sarnaseid teenistusülesandeid täitvat vanemuurijat (mõlemad seotud tehnikaga). UOJT juhtaja

23.11.2021 e-kirjaga edastatud koondamisanalüüsist nähtub, et analüüs on koostatud UOJT

kahe vanemuurija (tehnika) osas. UOJT juhataja 04.03.2022 selgitusest nähtub, et

võrdlustabeli pingereas võitnud vanemuurija eelised kaebaja ees olid põhiliselt paremad

praktilised oskused nõrkvoolu seadmete ja süsteemide osas. Eeltoodust tulenevalt on

tõendatud, et koondamisele eelnes koondamissituatsiooni sattunud ametnike hariduse,

töökogemuse, teadmiste ning oskuste analüüs, mille tulemusena kaotas kaebaja võrdlustabeli

pingereas olevale teisele vanemuurijale. Seega ei saa nõustuda kaebajaga, et kaalutletud

valikut, keda koondatavatest eelistada, ei ole tehtud.

4)

Vastustaja on toonud vaidlustatud käskkirjas välja vabastamise põhjenduse ja aluse ning

täidetud on ka muud haldusakti sisu suhtes kehtestatud nõuded. Vaidlustatud käskkirjas on

viidatud MTA peadirektori 30.11.2021 käskkirjale ja koondamisteatele. 30.11.2021 käskkirjas

ja selle seletuskirjas on kirjeldatud MTA-s läbiviidavat koosseisu muudatust, kirjeldatud

muudatuse sisu ning põhjendatud ümberkorralduste vajadust. Eelnimetatud peadirektori

käskkiri oli kaebaja ametikoha kaotamise õiguslikuks aluseks. Koondamisteatest nähtub, et

ATS § 90 lgst 5 tulenevalt on koondamisele kuuluva vanemuurija väljaselgitamiseks

läbiviidud võrdlus ja vastavalt koondamisanalüüsile kuulus koondamisele just kaebaja.

Käskkirjas on esile toodud põhimotiivid ja viidatud korrektselt teistele kaebajale

kättesaadavatele dokumentidele. Seega on alusetu kaebaja väide, et käskkirjast ei selgu

kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Erandina võib esineda ka

olukordi, kus haldusorganil on võimalik tõendada, et haldusaktist välja jäänud, kuid

kohtumenetluses esitatud põhjendusest juhinduti tegelikult juba haldusakti andmise ajal.

Kohtul on võimalik vastustaja poolt kohtumenetluse käigus esitatud täiendavate põhjenduste

ja tõendite alusel hinnata koondamise seaduslikkust.

5)

MTA on koondamisteates märkinud, et kahjuks ei ole võimalik pakkuda kaebajale

sarnaste teenistusülesannetega teist ametikohta. Tõele ei vasta kaebaja väide, et ametnikul, kes

viidi üle vanemuurija ametikohale, puudusid jälitustegevusega seonduvad teadmised ja

oskused. Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et vastustaja on rikkunud ATS § 90 lg-s 7 sätestatud

nõudeid, kuna pole pakkunud kaebajale vanemuurija ametikohta UOJT-s. Samuti ei saa

nõustuda kaebaja seisukohaga, et teisele koondamisele kuuluvale ametnikule eelnimetatud

vanemuurija ametikoha pakkumisel oleks MTA pidanud arvesse võtma ATS § 90 lg-s 5

nimetatud eelisõigust, mille järgi tulnuks pakkumine teha hoopis kaebajale. Nagu MTA juba

eelnevalt välja tõi, ei sarnanenud vaidlusaluse vakantse vanemuurija ametikoha

5(14)

3-22-77

teenistusülesanded ja ametikoha eesmärk kaebaja omaga. Lisaks puudub kaebajal nimetatud

ametikohal töötamiseks vajalik haridus ja töökogemus, mistõttu juba seetõttu ei pidanud

vastustaja seda kohta kaebajale pakkuma. ATS ei reguleeri, millal tuleb lugeda ATS § 90 lg-s

7 sätestatud teise ametikoha pakkumise kohustus täidetuks ega reguleeri, kas ja kuidas peaks

eelistama teise ametikoha pakkumisel ühte koondamisele kuuluvat teenistujat teisele.

Kaebuses toodud seisukoht, nagu oleks MTA pidanud koondamissituatsioonis pakkuma vaba

vanemuurija ametikohta eelisjärjekorras just kaebajale, ei põhine õigusaktidel.

6)

Iseäranis suuremate ümberkorralduste ja struktuurimuudatuste käigus ametnikele sobivate

ametikohtade leidmine ja pakkumine ei saa muutuda asutuse jaoks sedavõrd koormavaks, et

see takistab ümberkorralduste läbiviimist ja pikendab nende kulgu. Kuigi sobiva ametikoha

leidmine ja pakkumine, eesmärgiga vältida isiku teenistusest vabastamist on asutuse kohustus,

ei välista see isiku enda hoolikust ja aktiivsust sobiva ametikoha väljaselgitamisel.

Koondamisteates on MTA juhtinud kaebaja tähelepanu, et info saamiseks vakantsetest

ametikohtadest on kaebajal võimalik pöörduda personaliosakonna poole ning aktiivsed

töökuulutused leiab kaebaja siseveebist ja täpsema info saamiseks saab kaebaja pöörduda

töökuulutuses märgitud kontaktisiku poole. Seega oli kaebajal võimalus koondamisega

mittenõustumisel välja selgitada temale sobivad vakantsed ametikohad ja seeläbi vältida

teenistusest vabastamist. Kui kaebaja tahe oli ka tegelikult suunatud teenistuse jätkamisele,

siis oleks ta saanud ise näidata üles aktiivsust teise temale sobiva vakantse ametikoha otsingul.

Kaebaja ei pöördunud kuni teenistusest vabastamiseni koondamisteates märgitud

personalitöötaja poole täiendava info saamiseks ega väljendanud muul moel MTA-le soovi

teenistuse jätkamiseks.

7)

ATS § 90 lg-st 7 tulenevalt ei pea koondatavale pakkuma ükskõik millist ametikohta, vaid

ametikohta, mis vastaks ametniku haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele. Kõigi

kaebaja poolt nimetatud vakantsete ametikohtade eesmärgid ja ülesanded erinesid oluliselt

kaebaja teenistusülesannetest. Lisaks ei vasta kaebaja haridus UO juhtivuurija, vanemuurija,

vaneminspektori, teabeosakonna peaspetsialisti ja tolliosakonna tolliinspektori ametikohale

kehtestatud hariduse nõuetele ning kaebajal puudub töökogemus sarnasel tööl või erialal, mis

on nõutud eeltoodud ametikohtadel töötamiseks. Seega ei pidanud vastustaja neid ametikohti

kaebajale koondamisel pakkuma.

8)

Vastustaja on tõendanud, et kaebaja teenistusest vabastamise ajal esines koondamis-

situatsioon. Vanemuurija ametikoha kaotamine UOJT-s on objektiivselt põhjendatud ja

puudub mistahes alus kahtluseks, et ametikoha kaotamisel oleks MTA lähtunud

subjektiivsetest eesmärkidest vabaneda konkreetselt just kaebajast. Eeltoodust tulenevalt on

paljasõnaline kaebaja väide tema võimalikust diskrimineerimisest. Paljasõnaline ja

tõendamata on kaebaja väide, et pärast koondamisteate saamist pidi ta taluma ebasoodsat ja

inimväärikust alandavat kohtlemist. Tõele ei vasta kaebaja väide, et pärast koondamisteate

saamist ei antud talle ühtegi tööülesannet, temalt võeti ära töövahendid, v.a telefon, piirati

ligipääsu tööalasele teabele, teda ei kutsutud töökoosolekutele, teda hoiti eemal tööasjadest ja

teistest kolleegidest. Tööruumis asuv valvekaamera paigaldati turvalisuse tagamiseks ja

kaebaja oli sellest teadlik. Seega ei ole põhjendatud kaebajale kuue kuu keskmise palga

suuruse hüvitise väljamõistmine. Põhjuseks ei saa pidada ka seda, et kaebaja tegelik tahe oli

teenistust jätkata ja kaebajal on olnud laitmatu teenistus. Kaebaja viited MTA

pahatahtlikkusele on paljasõnalised ja tõendamata.

9)

Kaebaja leiab ebaõigesti, et etteteatamistähtaega tuli hakata lugema arvates sellest, kui

MTA peadirektor andis käskkirja koosseisu vähendamise kohta. Etteteatamiskohustuse

täitmise hindamise seisukohalt ei oma tähendust, kas koondamise aluseks olev haldusakt on

etteteatamise ajaks jõustunud või mitte. Oluline on see, et koondamise hetkeks on koondamise

6(14)

3-22-77

õiguslik alus olemas. UOJT juhataja 04.03.2022 selgitusest nähtub, et kaebajale koondamis-

teatise andmise ajaks oli selge, et UOJT koosseisu vähendatakse ühe vanemuurija ametikoha

võrra, samuti oli koondamisteatise andmise ajaks viinud MTA läbi koondamissituatsiooni

sattunud ametnike võrdluse.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus leiab, et X. X-i kaebus ei anna alust MTA 08.12.2021 käskkirja nr 0390-K

õigusvastaseks tunnistamiseks, kuue keskmise palga ulatuses hüvitise väljamõistmiseks ega

nelja tööpäeva eest täiendava palga maksmiseks.

3. Kaebaja töötas MTA UOJT-s vanemuurija ametikohal1. Kaebajale anti 24.11.2021

koondamisteade ning kaebaja vabastati MTA teenistusest MTA peadirektori 08.12.2021

käskkirjaga (teenistussuhte viimane päev oli 31.12.2021). Kaebaja koondamise õiguslikuks

aluseks on vaidlustatud MTA 08.12.2021 käskkirja kohaselt ATS § 90 lg 1 p 2.

ATS § 90 lg 1 p 2 kohaselt võib ametiasutus ametniku teenistusest vabastada koondamise

tõttu, kui põhjendatud juhul kaotatakse ametniku ametikoht ametiasutuse koosseisus.

3.1.

Kohus märgib esmalt, et organisatsioonides saab pidada tavapäraseks samu

ametinimetusi mitmetel ametnikel, sh teenistusgruppide kaupa (vt ATS § 8 lg 2). Teenistus- ja

tööülesanded võivad samade ametinimetustega teenistujatel siiski erineda, seejuures samade

struktuuriüksuste / teenistusgruppide raames. Vastupidiseks järelduseks ATS alust ei anna.

Konkreetse ametikoha teenistusülesanded ning ametikohale asumise nõuded määratakse

üldjuhul ametijuhendis (ATS § 28 lg 5, § 52 lg 1). Seega saab asuda seisukohale, et ATS § 90

lg 1 p-s 2 sisalduvat mõistet „ametniku ametikoht“ tuleb sisustada mitte üksnes ametikoha

nimetuse kaudu, vaid lähtudes konkreetsete ametikoha kirjeldusest (mis tuleneb eelkõige

ametijuhendist).

Järeldust, et ametikoha teenistusülesanded pole koondamissituatsiooni hindamisel olulised, ei

saa teha ka kaebaja viidatud Riigikohtu lahendist nr 3-3-1-42-10 (p-st 14), mis analüüsib

ATS-i varasemat regulatsiooni. Seejuures on Riigikohus rõhutanud asjas nr 3-3-1-50-11 (p-s

12) ka varasema ATS-i kontekstis, et ühesugused ametikoha nimetused ei pruugi tähendada

samasuguseid või sarnaseid ametiülesandeid.

3.2.

MTA peadirektori 30.11.2021 käskkirjaga nr 0099-P ja selle seletuskirjaga2, samuti

tunnistajate Y. Y (MTA personalitöötaja) ja F. F-i (UOJT juhataja) ütlustega kohtuistungil3

ning F. F-i 04.03.2022 kirjaliku selgitusega4 on tõendatud, et MTA-s toimus alates 01.01.2022

tööülesannete ja ressursside mahukas ümberkorraldamine. Selle tulemusena vähendati MTA

teenistuskohtade koosseisu 68 teenistuskoha võrra, sh vähenes UOJT koosseis ühe

vanemuurija ametikoha võrra. F. F-i 04.03.2022 selgituse kohaselt sai ta UOJT juhatajana

2021. a septembris tööülesande koondada üks UOJT ametnik.

Kohus leiab, et ametiasutus (sh MTA) on oma tegevuse korralduses vaba, st ametiasutuse

juhtkond on pädev otsustama, millisel viisil asutuse tööprotsesse korraldada asutuse

ülesannete täitmiseks. Seega oli MTA peadirektori 30.11.2021 käskkirja alusel toimunud

ümberkorralduste raames MTA / UOJT juhataja pädevuses valiku tegemine, milliste

teenistusülesannete täitmine korraldada väiksema isikkoosseisuga. Seejuures ei saa nõuda, et

1 ametijuhend esitatud MTA 07.03.2022 menetlusdokumendi lisana 6

2 MTA 07.03.2022 menetlusdokumendi lisa 1; käskkiri leitav MTA avalikust dokumendiregistrist

(https://www.emta.ee/eraklient/amet-uudised-ja-kontakt/dokumendid-isikuandmed/dokumendiregister)

3 31.01.2023 istungi protokoll ja helisalvestis

4 MTA 07.03.2022 menetlusdokumendi lisa 7

7(14)

3-22-77

asutus valiks enda tegevuse ümberkorraldamisel mõne ametikoha koondamise asemel

ametikoha ülesannete üleandmise teisele struktuuriüksusele või ametikoha ülesannete

muutmise (ATS § 90 lg-d 3 ja 4). Asutuse otsustuspädevust toetab kohtupraktikas väljendatud

seisukoht, et ametiasutuse otsustus koondada üks või teine ametikoht ei ole vaidlustatav

(Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-50-11, p 12).

Asjaolu, et asutuse töö ümberkorraldamise (isikkoosseisu vähendamise) hetkel on mõni

ametikoht täitmata, ei saa kohtu hinnangul tekitada asutusele sundolukorda, et just konkreetse

vakantse ametikoha tööülesanded tuleb edaspidi teostada väiksema isikkoosseisuga. Teiste

sõnadega ei saa see kohtu hinnangul tekitada piirangut, et asutus ei saa enda isikkoosseisu

vähendada nende tööülesannete osas, mis jaotuvad täidetud ametikohtade vahel. Tegemist

oleks ametiasutuse autonoomia põhjendamatu piiranguga, mida ei saa ATS-ist tuletada. Seega

ei nõustu kohus kaebaja seisukohaga, et kui MTA peadirektori 30.11.2021 käskkirja andmise

ajal oli UOJT 10-st vanemuurija ametikohast täidetud 9, siis sai üksuse koosseisu

vähendamine toimuda üksnes vakantse ametikoha kaotamise teel, st keelatud oli ATS § 90 lg

1 p 2 rakendamine. Teiste sõnadega ei nõustu kohus kaebaja seisukohaga, et praegusel juhul

koondamissituatsioon puudus / koondamine polnud lubatav.

3.3.

Eelnevast tulenevalt saab asuda seisukohale, et MTA peadirektori 30.11.2021 käskkirja

rakendamiseks oli põhjendatud UOJT juhataja poolt analüüsida üksuse vanemuurijate ameti-

kohti ametijuhendite kaupa5, eesmärgiga leida optimaalne lahendus töö ümberkorraldamiseks

UOJT-s (ja seeläbi MTA-s) väiksema isikkoosseisuga. Vastustaja, seejuures tunnistajana üle

kuulatud F. F-i selgituse kohaselt jõuti muu hulgas tööaja kaardistamise pinnalt seisukohale, et

isikkoosseisu on võimalik vähendada nende teenistusülesannete arvelt, mida täitsid kaks

ühesuguse ametijuhendiga vanemuurijat, sh kaebaja6.

MTA poolt kohtule esitatud UOJT vanemuurijate ametijuhenditest nähtub, et ametikoha

põhieesmärgi pinnalt saab need jagada kahte suuremasse gruppi: jälitustegevusega seonduvad

ametijuhendid ning tehnilise toe pakkumisega seonduvad ametijuhendid (kaebaja kuulus

viimasesse gruppi). Isegi kui osad nõuded ametikohale või ametikoha ülesanded kattuvad

erinevate ametijuhendite puhul, siis oluliseks tuleb kokkuvõttes pidada (lisaks nõuetele) seda,

mis on ametikoha peamine funktsioon, st millistele tegevustele kulub valdav osa konkreetsel

ametikohal oleva teenistuja tööajast (vt ka Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-49-16, p 14).

Kohtul puudub alus kahelda vastustaja selgituses, et kaebaja ametikoha põhieesmärgiks oli

tehnilise toe pakkumine üksusele ning vastavat funktsiooni täitsid UOJT-s kaks ametikohta.

Seega oli MTA pädevuses otsustus koondada üks kahest tehnilise toe pakkumisele suunatud

ametikohast.

Kohtu hinnangul puudub alus kahelda ka vastustaja selgituses7, et UOJT vakantne

vanemuurija ametikoht, millele oli ajavahemikus 27.10.-12.11.2021 välja kuulutatud konkurss

ning kuhu nimetati alates 01.01.2022 teine koondamisele kuulunud ametnik, täideti

jälitustegevusega seonduvate ülesannete täitmiseks. Vastavaid ülesandeid täitis ka samalt

ametikohalt varem lahkunud ametnik8.

Lisaks eeltoodule puudub kohtu hinnangul alus järelduseks, et UOJT vanemuurija ametikoha

koondamine oli näilik, varjamaks kaebajast vabanemise soovi. Tuvastatud ei ole, et MTA

peadirektor andis 30.11.2021 käskkirja ning asus MTA struktuuri ja teenistust nii mastaapselt

5 UOJT vanemuurijate erinevad ametijuhendid on esitatud MTA 07.03.2022 menetlusdokumendi lisadena 2-6

6 MTA 07.03.2022 menetlusdokumendi lisa 7 (R. Kalmuse 04.03.2022 selgitus), istungi helisalvestis 11:08:54-

11:11:22 ja 11:13:58-11:16:34

7 MTA 07.03.2022 menetlusdokumendi p 4.12 ja 02.01.2023 menetlusdokumendi p 2.4, istungi helisalvestis

13:50:54-13:52:34

8 Tunnistaja R. Kalmuse selgitus, istungi helisalvestis 11:11:57-11:13:29

8(14)

3-22-77

ümber korraldama selleks, et vabaneda varjatult X. X-ist. Seda ei saa pidada ka eluliselt

usutavaks.

3.4.

Kokkuvõtvalt leiab kohus, et praeguses asjas esines põhjendatud alus kaebaja ametikoha

kaotamiseks MTA koosseisust, s.o ATS § 90 lg 1 p 2 koosseisuline tunnus.

4. Järgnevalt tuleb hinnata, kas kaebaja koondamine oli õiguspärane vaatamata sellele, et

koondamine oli lubatav. Asutus peab ametniku koondamisel järgima kõiki ATS §-s 90

sätestatud nõudeid (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-49-16, p 19).

4.1.

ATS § 90 lg 5 sätestab, et kui koondamisel tuleb valida vähemalt kahe sarnaseid

teenistusülesandeid täitva ametniku vahel, siis on koondamise korral teenistusse jäämise

eelisõigus isikul, kelle haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad

teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele enim. Kui nimetatud kriteeriumi alusel ei

ole võimalik ametnikke eristada, on teenistusse jäämise eelisõigus kõigepealt ametnikul, kes

kasvatab alla seitsmeaastast last, ja seejärel ametnike esindajal või ametnikul, kelle õigustatud

ootus vajab suuremat kaitset, arvestades ka ametniku ülalpeetavate arvu.

Sellele, et kaebaja kuulus koondamisele ATS § 90 lg 5 alusel läbi viidud ametnike võrdluse

pinnalt, on nii 24.11.2021 koondamisteates kui MTA 08.12.2021 käskkirjas viidatud (HMS §

56 lg 2). Vaidlust ei ole selles, et MTA poolt on enne kaebajale koondamisteate andmist

vormistatud võrdlusdokument – UOJT juhataja 23.11.2021 e-kiri, mille lisaks on ametnike

võrdlustabel9. Nimetatust saab järeldada, et ametnike võrdlemine on toimunud. Võrdluse

läbiviimine peab küll vaidluse korral olema kohtu poolt kontrollitav, kuid võrdlusandmed ei

pea olema osa teenistusest vabastamise haldusakti põhjendusest. Koondamisteates on

märgitud, et täpsemaid selgitusi koondamise kohta annab vahetu juht. Kaebaja ja vastustaja ei

ole esitanud kontrollitavaid tõendeid sellekohase suhtluse toimumise ja suhtluse sisu kohta10.

F. F-i 04.03.2022 kirjalikust selgitusest nähtuvalt võrdles ta kahte ametnikku vastavate

kriteeriumite järgi (haridus, töökogemus, teadmised ja oskused, lapsed), mille tulemusena

kaotas kaebaja. Võrdlustabeli pingereas võitnud vanemuurija eelised kaebaja suhtes olid

F. F-i selgituse järgi põhiliselt paremad praktilised oskused nõrkvoolu seadmete ja süsteemide

osas (ametnik oli enne MTA-sse teenistusse asumist ca 10 aastat töötanud ettevõttes kus tema

põhitööks oli nõrkvoolusüsteemide ja seadmete paigaldus, hooldus, seadistamine,

programmeerimine, remontimine). Kohtuistungil selgitas F. F tunnistajana täiendavalt, miks

olid praktilised oskused nõrkvoolu seadmete ja süsteemide osas määravad11. F. F selgitas ka

seda, et arvestades UOJT tegevuse spetsiifilist iseloomu, s.o tööülesannete salastatust ja

seotust riigisaladusega, ei kajastatud võrdlusanalüüsis võrreldavate ametnike spetsiifilisi

teenistusülesandeid12.

Kohtu hinnangul tuleb möönda, et viidatud võrdlustabelist ei nähtu selgelt, keda ja millistel

asjaoludel eelistatakse. Samuti ei sisalda 24.11.2021 koondamisteade ega vaidlustatud

käskkiri F. F-i eelviidatud selgitusi. Võrdlustabelis on siiski toodud kahe ametniku tööalane

iseloomustus, sh on viidatud ühe hinnatava tehnilisspetsiifiliste nõrkvoolutööde oskuste

olemasolule. Samuti on järgmisel päeval koostatud koondamisteate kohaselt loetud võrdluse

pinnalt koondatavaks kaebaja. Seega on asjaoludest selge, et kaebaja positsioon loeti

pingereas ebasoodsamaks.

9 MTA 07.03.2022 menetlusdokumendi lisa 8

10 vt ka kaebuse p 35 ja istungi helisalvestis 12:12:52-12:15:36

11 istungi helisalvestis 12:11:39-12:12:52; 12:12:52-12:14:45

12 istungi helisalvestis 11:30:50-11:34:21

9(14)

3-22-77

ATS § 90 lg 5 näeb teenistusse jäämise eelisõiguse ette isikule, kelle haridus, töökogemus,

teadmised ja oskused vastavad teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele enim.

Samas ei näe seadus ette konkreetset metoodikat, kuidas tuleks võrdlus läbi viia ja vormistada.

Seadusest ei tulene, millist kriteeriumi tuleks pidada määravamaks (nt hariduse ja

töökogemuse võrdluses) või millise osakaalu peaks mingi näitaja lõplikus otsustuses

omandama. Kohtu hinnangul ei saa näiteks teha ATS-i pinnalt järeldust, et ametnikku, kellel

on asutuses pikem tööstaaž, tuleks eelistada lühema tööstaažiga ametnikule, kellel on

spetsiifiline eriharidus või kogemus. Samuti ei tulene ATS-ist kataloogi, milliseid näitajaid

peab võrdlemisel kindlasti kirjalikult fikseerima (nt läbitud koolituste võrdlust või ametnike

poolt saadud ergutuste võrdlust). Seega tuleb asuda seisukohale, et tegemist on tavapärase

kaalutlemisega, mille osas on küll seadusandja poolt toodud kriteeriumid, mida tuleb hinnata,

kuid ei ole piiratud seda, millist asjaolu loeb asutus konkreetse ametikoha puhul olulisemaks.

Ka Riigikohus on selgitanud, et ametiülesannete sisust tulenevate teenistusalaste näitajate

võrdlus on suuresti hinnanguline ja võib olla raskesti formaliseeritav (Riigikohtu otsus asjas nr

3-3-1-50-11, p 12).

Praegusel juhul saab asuda seisukohale, et need asjaolud, mis esitati võrdlustabelis teise

ametniku kohta, olid MTA jaoks kaalukamad, kui kaebaja osas esile toodud asjaolud. Kaebaja

on küll loetlenud kohtumenetluses asjaolud, mida tuleks tema hinnangul lugeda eelisteks teise

ametniku ees (staaž, jälitustegevuse kogemus, erikoolitused)13. Samas on tunnistaja F. F

selgitanud, miks need ei olnud valiku tegemisel olulised ja miks neid seetõttu võrdluses ka ei

kajastatud14. Kohtul puudub kogutud teabe pinnalt alus asuda vastupidisele seisukohale, st

lugeda kaebaja loetletud asjaoludele suurema tähenduse omistamata jätmine oluliseks

kaalutlusveaks. Kohus leiab, et teenistuja valik ei pea olema formalistlik ning põhjendatud on

eelistada kandidaati, kellel on parimad eeldused nende tööülesannete täitmiseks, mis

seonduvad ametikoha põhieesmärgiga ning millele kulub valdav osa teenistuskoha tööajast.

Kokkuvõtvalt leiab kohus, et praegusel juhul oleks saanud võrdlustabeli koostada ja/või

koondamisteate ja teenistusest vabastamise käskkirja selle pinnalt motiveerida süsteemsemalt,

põhjalikumalt ja selgemalt. Samas puudub alus asuda seisukohale, et võrdlustabelis toodud

andmed (sh paremad praktilised oskused nõrkvoolu seadmete ja süsteemide osas) ei saa

konkreetse ametikoha puhul olla määravad valiku tegemisel ning mõni oluline või olulisem

asjaolu oleks jäänud (kirjalikult) kaalumata. Seega tuleb järeldada, et ATS § 90 lg 5 ja HMS §

56 lg 2 nõudeid on MTA poolt täidetud mahus, mis võimaldab lugeda MTA 08.12.2021

käskkirja õiguspäraseks. Kaebajale ärakuulamisvõimaluse tagamiseks tuleb lugeda 24.11.2021

koondamisteate andmine kaebajale, mis eelnes 08.12.2021 teenistusest vabastamise

käskkirjale.

4.2.

ATS § 90 lg 7 kohaselt peab enne ametniku koondamise tõttu teenistusest vabastamist

talle võimaluse korral pakkuma samas ametiasutuses tema haridusele, töökogemusele,

teadmistele ja oskustele vastavat ning eelmise ametikohaga sarnaste teenistusülesannetega

ametikohta.

Kaebaja leiab, et esiteks oleks pidanud talle pakkuma vakantset vanemuurija ametikohta

UOJT-s. Selles osas tuleb meenutada, et kõnealuse ametikoha ametijuhend erines põhiosas

kaebaja omast ning vastavale ametikohale nimetati alates 01.01.2022 teine MTA UO-st

koondamisele kuulunud ametnik (vt kohtuotsuse p 6.3). Siinkohal tuleb märkida, et ATS ei

reguleeri küsimust, kuidas rakendada ATS § 90 lg-t 7 mitme koondatava puhul, ehk siis

küsimust, kellel on n-ö eelisõigus saada pakkumine vakantsele ametikohale. Kohus ei nõustu

kaebajaga, et sellises olukorras rakendub ATS § 90 lg 5. ATS § 90 lg 5 reguleerib olukorda,

13 istungi helisalvestis 13:28:14-13:31:19

14 istungi helisalvestis 11:34:21-11:43:40

10(14)

3-22-77

kui koondamisel tuleb valida kahe sarnaseid teenistusülesandeid täitva ametniku vahel.

Praegusel juhul ei täitnud kaebaja ja UO teisest üksusest koondamisele kuulunud ametnik

samu teenistusülesandeid (mida on möönnud ka kaebaja15), samuti ei olnud UOJT vakantse

ametikoha teenistusülesanded samad kummagi koondamisele kuulunud ametniku teenistus-

ülesannetega. Sellises olukorras oli kohtu hinnangul MTA pädevuses teha valik, kas ja

millises järjekorras pakkuda koondatavatele kõnealust vakantset ametikohta. Samas ei saa

pidada nõutavaks vastava valiku põhjendamist koondatavale (koondamisteates või teenistusest

vabastamise käskkirjas). UOJT juhataja F. F selgitas kohtuistungil, miks tema hinnangul ei

sobinud kaebaja vastavale ametikohale ning miks teine ametnik oli sobiv(am) – teise ametniku

eelisteks olid Sisekaitseakadeemias erialase hariduse omandamine, senine töö iseloom MTA-s

ning senise juhi antud iseloomustus16. Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja F. F-i ütlustes.

Seega saab teha järelduse, et vastustaja ei ole toiminud õigusvastaselt, pakkudes UOJT

vakantset vanemuurija ametikohta teisele koondamisele kuulunud ametnikule ja mitte

kaebajale.

Lisaks leiab kaebaja, et talle oleks tulnud pakkuda UO juhtivuurija, vanemuurija ja vanem-

inspektori; teabeosakonna peaspetsialisti ning tolliosakonna tolliinspektori ametikohti,

millised olid seisuga 31.12.2021 MTA-s vakantsed. Vastustaja on selles osas juhtinud

tähelepanu, et kõigi nimetatud ametikohtade eesmärgid ja ülesanded erinesid oluliselt kaebaja

teenistusülesannetest. Lisaks ei vastanud kaebaja kehtestatud hariduse nõuetele ning kaebajal

puudus töökogemus sarnasel tööl või erialal, mis oli nõutud eeltoodud ametikohtadel17. Kohus

nõustub MTA-ga, et eeltoodust tulenevalt ei pidanud vastustaja neid ametikohti kaebajale

koondamisel pakkuma.

Täiendavalt on kaebaja esile toonud, et seisuga 31.12.2021 oli vakantne haldusosakonna

autojuhi ametikoht. Selles osas on vastustaja selgitanud, et autojuhi ametikohta täitnud isik

suri ootamatult 13.11.2021 ning kaebaja koondamise ajaks ei olnud veel otsustatud, kas

ametikoht täidetakse (konkurssi ei olnud välja kuulutatud)18. Samas oli koondamisteates

märgitud, et info saamiseks vakantsete ametikohtade kohta on võimalik pöörduda

personaliosakonna poole. Kaebaja selgitas istungil, et uuris korduvalt personaliosakonnast

vakantsete ametikohtade kohta ning oli enne MTA teenistusest lahkumist teadlik autojuhi

täitmata ametikohast19. Ka F. F selgitas, et vestles kaebajaga vabade ametikohtade

teemal, seejuures vakantsest autojuhi ametikohast20. Tunnistaja Y. Y mäletas omakorda, et

vakantsetest ametikohtadest oli kaebajaga juttu, kuid olemasolevad kohad kaebajale ei

sobinud21. Kokkuvõtvalt saab seega järeldada, et kaebaja oli vakantse autojuhi ametikoha

staatusega kursis enne MTA teenistusest lahkumist ning kaebaja kas ei soovinud autojuhi

ametikohale asuda või esines mingi muu takistus kaebaja asumiseks sellele kohale. Seejuures

ei pea kohtu hinnangul sisustama ATS § 90 lg-t 7 selliselt, et iga ametikohta, mille nõuete

lävendi koondatav isik ületab, peab ametiasutus automaatselt koondatavale pakkuma. Kaebaja

võis küll täita autojuhi ametikoha eeldused, kuid on vähemalt vaieldav, kas tegemist oleks

kaebaja haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele vastava ametikohaga, arvestades

kaebaja senist ametikohta. Seejuures ei saa olla mõistlikku kahtlust selles, et autojuhi ja

jälitusüksuse tehnikaspetsialisti ametikohad (kaebaja eelnev ametikoht) ei ole sarnaste

teenistusülesannetega ametikohad. Eelnev ei tohiks küll osutuda ka takistuseks vastavale

ametikohale asumiseks, kui teenistuja selleks siiski soovi avaldab, kuid sellises olukorras

15 istungi helisalvestis 13:21:14-13:21:59

16 istungi helisalvestis 11:24:54-11:27:42 ja 11:58:16-12:02:48

17 MTA 07.03.2022 menetlusdokumendi p 4.14

18 istungi helisalvestis 13:53:43-13:54:56

19 istungi helisalvestis 10:28:10-10:29:28

20 istungi helisalvestis 12:05:20-12:06:33

21 istungi helisalvestis 10:37:19-10:39:19

11(14)

3-22-77

peaks ka koondatav ise aktiivsust üles näitama (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-5-05, p 15).

Praegusel juhul ei olnud tegemist olukorraga, et kaebaja polnud teadlik vakantsest autojuhi

ametikohast ning ei saanud näidata üles huvi sinna asumiseks. Eeltoodu kontekstis leiab

kohus, et autojuhi ametikoha pakkumata jätmine kaebajale enne tema teenistusest vabastamist

ei anna alust lugeda koondamist õigusvastaseks.

4.3.

Kokkuvõtvalt leiab kohus, et MTA järgis kaebaja koondamisel ATS §-s 90 sätestatud

nõudeid.

5. Kaebaja taotleb ATS § 105 lg 1 alusel kuue keskmise palga ulatuses hüvitise

väljamõistmist MTA-lt.

ATS § 105 lg 1 sätestab, et õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnikul on õigus nõuda

vabastamise kohta antud haldusakti õigusvastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise

aluse muutmist ning hüvitist ametniku kolme kuu keskmise palga ulatuses. Kohus võib

hüvitise suurust muuta, arvestades teenistussuhte lõpetamise asjaolusid ja mõlema poole huve.

5.1.

Esmalt tuleb märkida, et kohus ei tuvastanud eelnevalt kaebaja õigusvastast teenistusest

vabastamist, seega puudub alus kaebaja vastavate etteheidete alusel täiendava hüvitise

väljamõistmiseks ATS § 105 lg 1 alusel.

5.2.

Kohus märgib täiendavalt, et kogutud teabe pinnalt ei saa asuda seisukohale, nagu

poleks kaebajal ajavahemikul koondamisteate saamisest 24.11.2021 kuni viimase tööpäevani

31.12.2021 töökohustusi olnud, st kaebaja pidi viibima tegevusetult enda töökohas. Tunnistaja

F. F on selgitanud, et kaebajat ei jäetud tööülesannete täitmiselt kõrvale, kuid teda ei kaasatud

pärast koondamisteate üleandmist uutesse kriminaalasjadesse riigisaladusega seonduva

teadmisvajaduse puudumise tõttu. F. F mäletas, et kaebaja tegeles pärast koondamisteate

saamist füüsilise varjatud jälgimisega. Samuti selgitas F. F, et tehnilise toe pakkumisega

tegeleva vanemuurija (tehniku) teenistusülesanded olid laiemad kui ühekordsete korralduste

täitmine – tehnikud tegelesid vabamal perioodil nt planeerimisega, seadistamisega ja

testimisega. Sellest järeldub, et tööaja efektiivne kasutus oli seotud mh ametniku enda

initsiatiiviga. F. F ei välistanud seejuures ka ühekordsete ülesannete andmist kaebajale pärast

koondamisteate üleandmist22. MTA on lisaks esitanud kohtule kaebaja kolleegi S. S kirjaliku

selgituse23, mille kohaselt pärast koondamisteate saamist kaebajat riigisaladuse kaitseks

uutesse töödesse ei kaasanud, kuid kõikidesse muudesse tegevustesse ja tööülesannetesse oli

kaebaja kaasatud. F. F on selgitanud, et S. S oli tehnikute tegevuse koordinaator24, seega saab

eeldada tema tööalaseid teadmisi kaebaja osas. Kaebaja teine kolleeg, tunnistaja Q. Q on küll

selgitanud, et talle jäi mulje, nagu poleks kaebaja pärast koondamisteate saamist tööalaselt

eriti hõivatud olnud. Samas selgitas Q. Q, et selline mulje tekkis tal vahendatult, s.o

kaebajaga suhtluse ja kaebaja tööruumist läbi käimise pinnalt. Samuti täpsustas Q. Q, et ei saa

väita, nagu poleks kaebaja ühtegi tööülesannet saanud25.

Kinnitust ei leidnud kaebaja väide, et teda ei kutsutud pärast koondamisteate saamist enam

töökoosolekutele. Tunnistaja F. F on selgitanud, et suhtumine kaebajasse pärast

koondamisteate üleandmist pigem ei muutunud ning kaebajat kutsuti töökoosolekutele26.

Samuti on kaebaja kohtuistungil möönnud, et oli teadlik vähemalt ühest koosolekust, kuhu ta

küll ilmuda ei saanud27. Seda, et suhtumine kaebajasse oleks märkimisväärselt muutunud või

22 istungi helisalvestis 11:21:45-11:22:31, 11:53:05-11:58:16, 12:08:47-12:11:39

23 MTA 02.01.2023 menetlusdokumendi lisa 9

24 istungi helisalvestis 11:47:59-11:50:25

25 istungi helisalvestis 10:56:53-10:59:20

26 istungi helisalvestis 12:07:31-12:08:47

27 istungi helisalvestis 10:20:53-10:22:52

12(14)

3-22-77

oleks teda kolleegidest eemale hoitud, ei täheldanud kohtule esitatud kirjalike selgituste

kohaselt kaebaja kolleegid S. S ja C. C28. Ka tunnistaja Q. Q ütlustest nähtub, et tema tööalane

läbikäimine kaebajaga jätkus pärast kaebaja poolt koondamisteate saamist.

Kaebaja tööruum pärast koondamisteate saamist ei muutunud, seega ei ole etteheited

tööruumile seostatavad kaebaja koondamisega. Kinnitust ei leidnud kaebaja väide, et tööruumi

oli paigaldatud kaamera kaebaja varjatud jälgimiseks, millest kaebajat ei teavitatud. Vastustaja

(ja tunnistaja F. F) selgitas, et nimetatud tööruumis asuv valvekaamera paigaldati MTA vara

kaitseks / turvalisuse tagamiseks juba enne kaebajale koondamisteate andmist29. MTA esitas

kohtule tõendi, et kaamera paigaldamisest oli kaebajat allkirja vastu 26.10.2021 teavitatud30.

Kaebaja ei ole täpsemalt selgitanud, millised tööks vajalikud töövahendid temalt ära võeti

(seejuures olukorras kui kaebaja selgituse kohaselt tal pärast koondamisteate saamist

tööülesandeid polnud). Kaebaja on möönnud, et töötelefoni ei võetud temalt ära ning MTA on

esitanud kohtule tõendi31, mille kohaselt kaebaja arvutikasutaja konto palus tema juht sulgeda

alates 31.12.2021. MTA on vastuses kaebusele selgitanud, et töövahendeid hakati kaebajalt

ära võtma alates 09.12.2021 ning viimased töövahendid (mobiiltelefon ja sülearvuti) võeti ära

2021. a viimasel nädalal.

Kokkuvõtvalt ei nähtu kohtule, et kaebajat oleks pärast koondamisteate saamist koheldud

varasemaga võrreldes negatiivselt või viisil, mis ei ole mõistlikult seostatav tema teenistusest

lahkumisega. Teatud muutused võrreldes varasema perioodiga on teenistusest lahkuva

ametniku viimasel töökuul paratamatud. Seejuures võis riigisaladusega seonduva teadmis-

vajaduse kontekstis olla põhjendatud kaebaja kaasamata jätmine teatud tegevustesse (vt

riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 3 p 6 ja § 25 lg 1). Kui kaebaja seejuures

tundis, et tal ei ole alates koondamisteate saamisest piisavalt tööülesandeid või töövahendeid

ja see teda häiris, oleks olnud mõistlik vastavast murest enda vahetut juhti teavitada.

Toimikust ei nähtu, et kaebaja seda teinud oleks. Seejuures ei ole vaidlust selles, et kaebaja sai

kõnealuse perioodi, s.o 24.11.-31.12.2021 eest töötasu.

6. Kaebaja leiab lisaks, et kuna tema teavitamine koondamisest toimus ajal, mil puudus

käskkiri MTA koosseisu vähendamise kohta, siis tuleb talle tasuda täiendavalt nelja tööpäeva

eest töötasu. Teiste sõnadega leiab kaebaja, et koondamisest ette teatamine ATS § 101 lg 1 p 4

tähenduses ei saa toimuda enne, kui on antud käskkiri, millega ameti teenistuskohtade arvu

vähendatakse.

Kohtu hinnangul ei saa ATS-ist järeldada, et koondamisest etteteatamise ajaks peab

koondamise alus olema jõustunud. Teenistusest vabastamise õiguspärasuse seisukohast on

oluline koondamise õigusliku aluse olemasolu teenistusest vabastamise hetkel. Samale

seisukohale on asunud Riigikohus asjas nr 3-3-1-60-02 (p 20) tehtud otsuses. Kohtul puudub

mh tunnistajate Y. Y ja F. F-i ütluse pinnalt32 kahtlus, et seisuga 24.11.2021 oli koondamise

vajadus UOJT-s selge.

7. Eeltoodust tulenevalt jääb X. X-i kaebus tervikuna rahuldamata.

8. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole

tema kantud menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule ettenähtud tähtajaks esitanud,

28 MTA 02.01.2023 menetlusdokumendi lisad 9 ja 10

29 MTA 07.03.2022 menetlusdokumendi p 4.17; istungi helisalvestis 12:06:47-12:07:31

30 MTA 07.03.2022 menetlusdokumendi lisa 19

31 MTA 07.03.2022 menetlusdokumendi lisa 18

32 istungi helisalvestis 10:32:00-10:33:39 ja 11:07:37-11:11:22

13(14)

3-22-77

mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109

lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

kohtunik

14(14)