Legislator Case Law & Legislation
2-22-6347/33 AI generated

2-22-6347/33 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-22-6347/33
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta rahuldamata kohtutäitur Kaire Põltsi (asendaja) 23.02.2023 taotlus menetluskulude nimekirja esitamise tähtaja pikendamiseks või ennistamiseks.

Legislator headnote

AI generated

2-22-6347/33 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Jätta rahuldamata kohtutäitur Kaire Põltsi (asendaja) 23.02.2023 taotlus menetluskulude nimekirja esitamise tähtaja pikendamiseks või ennistamiseks.

Keywords

AI generated
banking law bank resolution shadow banking credit policy short-term credit credit facility agreement
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve

Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht 27.02.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-6347

Kohtuasi

Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi avaldus täiteasjas

nr 025/2020/1748 enampakkumise läbiviimiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.11.2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi ja X määruskaebused

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts (registrikood

14522096), volitatud esindaja kohtutäituri abi Tõnu Kala

Puudutatud isik I (võlgnik): Y (pankrotis) (isikukood

XXXXXXXXXX) pankrotihaldur Ene Ahas

Puudutatud

isik

II

(võlgnik):

X

(isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Reet Vokk

Puudutatud

isik

III

(sissenõudja):

Swedbank

AS

(registrikood 10060701), lepinguline esindaja BJ

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata kohtutäitur Kaire Põltsi (asendaja) 23.02.2023 taotlus

menetluskulude nimekirja esitamise tähtaja pikendamiseks või ennistamiseks.

2. Rahuldada X määruskaebus.

3. Jätta Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi määruskaebus rahuldamata.

4. Tühistada Harju Maakohtu 14.11.2022 määrus ja teha asjas uus määrus, millega

jätta

Tallinna

kohtutäitur

Kaire

Põltsi

28.04.2022

avaldus

täiteasjas

nr 025/2020/1748 TMS § 51¹ alusel enampakkumise läbiviimiseks rahuldamata.

5. Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi

kanda.

2-22-6347

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts (avaldaja) esitas 28.04.2022 Harju Maakohtule avalduse

täiteasjas nr 025/2020/1748 enampakkumise läbiviimiseks, milles palub lubada kohtutäituril

läbi viia enampakkumise(d) täiteasjas nr 025/2020/1748 Y (pankrotis) korteriomandi,

asukohaga XXX, Tallinnas, suhtes täitemenetluse seadustiku (TMS) § 511 lg 1 alusel ning teha

TMS § 511 lg-s 2 sätestatud toimingud. Samuti palus kohtutäitur lubada korteriomandi

enampakkumisel müügi korral korraldada kohtutäituril tulemi jaotamine, vastavalt

TMS § 511 lg-s 2 sätestatule ning kuulutada tehtav kohtulahend viivitamatult täidetavaks.

2. Esitatud avalduse kohaselt kuulutati 27.02.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-48403 välja

Y pankrot. Y-le (pankrotis) ja X-le (puudutatud isik II) (edaspidi võlgnikud) kuulus

ühisomandina korteriomand asukohaga XXX Tallinnas.

3. 28.04.2020 algatas kohtutäitur täitemenetluse täiteasjas nr 025/2020/1748 sissenõudja

Swedbank AS (puudutatud isik III) täitmisavalduse ning sissenõudja täitedokumentide alusel

hüpoteegiga tagatud nõuete täitmiseks võlgnike ühisvaraks olnud XXX, Tallinn korteriomandi

(korteriomand) suhtes. Täitemenetluses on võlgnikuks puudutatud isik II.

4. 31.07.2020 arestis kohtutäitur võlgnike ühisomandina korteriomandi.

5. 02.08.2020 esitas puudutatud isik II kaebuse kohtutäituri tegevusele ning palus tühistada

31.07.2020 kinnisasja arestimise akt ja täitemenetlus lõpetada. Tsiviilasjas nr 2-20-13355 jäeti

puudutatud isiku II kaebus rahuldamata (lahend jõustus 03.05.2021).

6. 09.04.2021 kuulutas kohtutäitur välja enampakkumise võlgnike korteriomandile. Harju

Maakohtu 10.05.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-7351 (puudutatud isiku II hagi sissenõudja

vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks) peatati hagi tagamise korras täitemenetlus

täiteasjas nr 025/2020/1748. 13.05.2021 tegi kohtutäitur täitemenetluse peatamise otsuse.

7. Tartu Maakohtu 05.05.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-9434 jagati võlgnike ühisvaraks

olev korteriomand kohtuliku kompromissiga nii, et see jäi Y ainuomandisse (lahend jõustus

06.05.2021).

8. 04.06.2021 esitasid võlgnikud täiturile taotluse täitemenetluse lõpetamiseks. Tsiviilasjas

nr 2-21-12885 esitasid võlgnikud kaebuse kohtutäituri otsusele, millega täitur jättis võlgnike

2-22-6347

kaebuse rahuldamata. 28.09.2021 määrusega jättis maakohus võlgnike kaebused läbi vaatamata

(lahend jõustus 15.10.2021).

9. 28.09.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-7351 tühistas maakohus Harju Maakohtu

10.05.2021 määruse, millega kohus rahuldas puudutatud isiku II hagi tagamise taotluse ja

peatas täiteasjas nr 025/2020/1748 täitemenetluse. Kohtutäitur uuendas 10.11.2021 otsusega

käesolevas täiteasjas täitemenetluse.

10. Arvestades eeltoodut, on täitemenetluse läbiviimine olnud takistatud võlgnike kaebuste

menetlemisega, lisaks puudutatud isiku II taotlusel kohaldatud hagi tagamisega kogu

täitemenetluse peatamiseks käesolevas täiteasjas. Täitemenetlus ei ole veninud kohtutäituri

tegevusetuse tõttu ning täitetoimikus on kokku registreeritud enam kui 130 menetlustoimingut.

Kujunenud olukorras on menetlusökonoomne ka pankrotivara puhul jätkata arestitud

korteriomandi suhtes läbiviidavat enampakkumist kohtutäituri poolt kuni TMS §-s 511

sätestatud toimingute täitmiseni. Täitemenetlus algatati 28.04.2021 võlgnike ühisvara suhtes,

mis ei olnud täitemenetluse algatamise ajal pankrotivaraks, kuna see oli jäänud jagamata.

Ühisvara jagati pärast täitemenetluse algatamist. Täitemenetluses on juba müügiprotsessiga

alustatud (enampakkumine välja kuulutatud), müümisele suunatud toimingud tehtud ja

kulutused kantud, misläbi ei ole mõistlik arestitud korteriomandi realiseerimist pooleli jätta ja

samalaadseid toiminguid pankrotimenetluses uuesti algusest peale läbi viia. Lisaks, kuna

puudutatud isik II ei ole hetkel korteriomandi ühisomanikuks, siis sellest tulenevalt ei lõpe

kohtutäituri hinnangul korteriomandile seatud hüpoteekidega tagatud võlakohustused ega

pandipidaja õigus nende täitmist nõuda.

11. 28.10.2022 seisukohas leiab kohtutäitur, et käesoleva täitemenetluse teeb eripäraseks

asjaolu, et täitemenetlus algatati pankrotivõlgniku ja tema abikaasa ühisvaraks olnud

korteriomandi suhtes 28.04.2020, korteriomand arestiti 31.07.2020, pandi enampakkumisele

09.04.2021, ühisvara jagati täitemenetluse ja 2011. aastal algatatud pankrotimenetluse kestel

lõpuks puudutatud isiku II ja pankrotihalduri kompromissiga 06.05.2021. Esinevad alused

TMS § 511 lg 1 kohaldamiseks, kuna kujunenud olukord on äärmiselt kattuv nimetatud normis

sätestatud eeldustega – vara enampakkumisega alustamine enne korteriomandi pankrotivaraks

muutumist. Kohtul on õigus tsiviilasja õigesti lahendamiseks täita ka seaduses olevad lüngad,

vajadusel analoogiat kasutades (TsMS § 8 lg 2, tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 4). Seega

saaks täitemenetluses korteriomandi võõrandada ja teha TMS-s sätestatud toimingud.

Puudutatud isikute seisukohad

12. Puudutatud isik I vaidles avaldusele vastu, kuna kehtiv seadus ei võimalda avalduse

rahuldamist. Pankrotivara kuulub müümisele pankrotimenetluses. Pankrotimenetluses vara

müük on takistatud avaldajast tingitud põhjustel. Puudutatud isik I ei ole nõus, et esineb alus

täitemenetluse jätkamiseks. Pankrotimenetluses on pikema perioodi vältel tegeletud vara

müügiga. Vara müük oli Tartu Maakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-16-9434 kohaldatud hagi

tagamise abinõude tõttu piiratud kuni ühisvara jagamise kohtuasjas kohtulahendi jõustumiseni.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 17 lg 3 ja TMS § 511 sätted ei ole antud juhul kohaldatavad, kuna

puudutatud isiku I (pankrotis) pankrotimenetlus algas enne avaldaja poolt viidatud

seadusemuudatuse (s.o PankrS § 17 lg 3 ja TMS § 511) jõustumist. PankrS § 17 lg 3 ja

TMS § 511 ei ole kohaldatav ka põhjusel, et kõnesolev regulatsioon nähti ette eesmärgiga luua

alus enne pankrotimenetlust alanud täitemenetluse jätkumiseks ja vara müügi lõpuleviimiseks,

tuginedes menetlusökonoomilistele kaalutlustele. Sissenõudja III taotles täitemenetluse

alustamist pankrotivõlgniku ja tema abikaasa suhtes aastaid pärast pankroti väljakuulutamist.

Lisaks on pankrotihaldurid pankrotimenetluses ajaliselt kauem tegelenud vara müügiga ja

2-22-6347

kandnud kulusid (vara hindamine, maamaks, kindlustus, vara müügikulud), mis on loomulik,

kuna vara müügiga on tegeletud pikema perioodi vältel. Puudutatud isik III on oma käitumisega

põhjustanud pankrotimenetluse lõpetamise viibimise.

13. Puudutatud isik II leidis, et avaldus ei kuulu rahuldamisele. Riigikohtu tsiviilkolleegium on

asjas nr 2-21-3787 selgitanud, millisele kohtule tuleb TMS § 51¹ alusel esitatav avaldus esitada.

Riigikohus on selgitanud, et täitemenetluse või täitetoimingu jätkamise otsustamine

PankrS § 17 lg 3 alusel ja täitemenetluse jätkamise otsustamine TMS § 51¹ alusel väljaspool

pankrotiasja menetlust ei ole võimalik. Vastavad otsustused tuleb kohtul teha

pankrotimenetluses PankrS § 17 lg 3 teises lauses ja § 31 lg 6 esimeses lauses sätestatud korras.

13.1. TMS § 51¹ reguleeritud täitemenetluse jätkamine sõltumata pankroti väljakuulutamisest

on mõeldud reguleerima erandlikke olukordi, kus juba välja kuulutatud enampakkumise

katkestamine ei ole põhjendatud. Vaidlusaluses täiteasjas on kohtutäitur täitemenetluse

alustanud kaks aastat tagasi. Kuivõrd kohtutäitur ei ole esile toonud ühtegi põhjendust ja

argumenti, millest nähtuksid sellised erakordsed asjaolud, millest tulenevalt oleks vajalik

TMS § 51¹ kohaldamine, siis tuleb jätta avaldus rahuldamata. Pankrotimenetluses on vara

arestitud ja üritatud müüa enne kohtutäituri poolt alustatud täitemenetlust ja ka hiljem. Seetõttu

ei saa rääkida ka menetlusökonoomilistest või menetluskulude kokkuhoidmise kaalutlustest

TMS § 51¹ kohaldamiseks.

14. Puudutatud isik III leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Kujunenud olukorras on

menetlusökonoomne jätkata varade suhtes läbiviidavat enampakkumist kohtutäituri poolt, kuni

TMS §-s 51¹ sätestatud toimingute tegemiseni. Täitemenetluses on juba müügiprotsessiga

alustatud, toiminguid ja kulutusi tehtud, ei ole mõistlik arestitud vara realiseerimist pooleli jätta

ja samalaadseid toiminguid pankrotimenetluses uuesti läbi viia. Arvestades täitemenetluses

tehtud toiminguid, siis on otstarbekam vara realiseerimine täitemenetluses, milleks annab

võimaluse nii TMS § 51¹ kui ka PankrS § 17 lg 3.

Maakohtu määrus ja põhjendused

15. Harju

Maakohtu

14.11.2022

määrusega

rahuldati

täituri

28.04.2022

avaldus

enampakkumise läbiviimiseks täiteasjas nr 025/2020/1748. Maakohus lubas täituril läbi viia

enampakkumise(d) täiteasjas nr 025/2020/1748 võlgniku Y (pankrotis) korteriomandi,

asukohaga XXX, Tallinn (registriosa nr XXXXXXX), suhtes TMS § 511 lg 1 alusel ning lubas

korteriomandi enampakkumisel müügi korral korraldada kohtutäituril tulemi jaotamine

vastavalt TMS § 511 lg-s 2 sätestatule. Maakohus jättis rahuldamata kohtutäituri taotluse

kuulutada käesolev kohtulahend viivitamatult täidetavaks. Maakohus jättis menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

16. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt saab käesoleval juhul kohaldada TMS §-i 51¹ ning

antud juhul ei ole õige lähtuda TMS § 51¹ lg 1 grammatilisest tõlgendamisest (täitetoimingud

enne pankroti väljakuulutamist). Tallinna Ringkonnakohus on asunud seisukohale, et reeglina

ei ole võimalik sundtäitmist võlgniku suhtes jätkata, kui kohus kuulutab välja võlgniku

pankroti. Samas leidis seadusandja, et kui täitemenetlus on jõudnud teatud etappi, tuleks

täitemenetluses vara müügiga jätkata sõltumata pankroti väljakuulutamisest. Sellest ajendatuna

on kohtul alates 01.02.2021 TMS § 51¹ lg 1 alusel õigus otsustada, et kohtutäitur võib

enampakkumise läbi viia sõltumata võlgniku pankroti väljakuulutamisest. Kõnealuse

paragrahvi kehtestanud eelnõu seletuskirjast nähtub, et muudatusega on soovitud saavutada nii

ajalist kui ka rahalist kokkuhoidu (pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

2-22-6347

195 SE seletuskiri, lk-d 171–172) (vt Tallinna Ringkonnakohtu 21.05.2021 määrus tsiviilasjas

nr 2-21-3787).

17. Vaidlusaluse vara puhul oli tegemist abikaasade ühisvaraga, millele oli seatud hüpoteek

võlausaldaja kasuks, sh kohustusega igakordsel omanikul alluda sundtäitmisele. Riigikohus on

leidnud, et pankroti väljakuulutamisega moodustub PankrS § 35 lg 1 p 1 järgi küll võlgniku

varast pankrotivara, kuid abikaasade ühisvara tuleb PankrS § 122 lg 1 järgi esmalt jagada,

abikaasade ühisomand esemetele lõpetada ja alles jagamise tulemusena võlgnikule jäetud vara

saab arvata tema pankrotivara hulka. Sellest tulenevalt ei ole pankrotihalduril enne ühisvara

jagamist võlgnikule kuuluva ühisvara käsutamise õigust PankrS § 36 lg 1 järgi ning ta ei saa

seaduse järgi abikaasade ühisvara jagamiseks avalikku enampakkumist korraldada ega ka

abikaasade solidaarkohustusi võlausaldajale täita. Olukorras, kus abikaasade solidaarkohustuse

täitmise tagamiseks on abikaasade ühisomandis olevale kinnisasjale seatud võlausaldaja kasuks

hüpoteek ning hüpoteegi seadmise lepingus on kokku lepitud kinnisasja omaniku kohustuses

alluda hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks kohesele sundtäitmisele, saab ka võlausaldaja

alustada nimetatud kokkuleppe kui täitedokumendi (TMS § 2 lg 1 p 19) alusel täitemenetlust.

Võlausaldajal on see õigus ka siis, kui kohus on välja kuulutanud ühe abikaasa pankroti, sest

selline solidaarkohustus täidetakse abikaasade ühisvara arvel (Riigikohtu 21.05.2014 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-38-14, p 16). Kui tegemist on abikaasade ühisvara hulka kuuluva kinnistuga

ning ühisvara on jagamata, on täitur õigustatud hüpoteegiga koormatud kinnistu täitemenetluses

enampakkumise korras müüma sõltumata sellest, et ühe abikaasa suhtes on algatatud

pankrotimenetlus või välja kuulutatud pankrot (Riigikohtu 16.04.2021 määrus tsiviilasjas

nr 2- 20-4817, p 15).

18. Kuna puudutatud isiku I pankrot kuulutati välja 27.02.2013 kohtumäärusega, kuid vara

jagati alles 05.05.2021 määrusega (jõustus 06.05.2021), siis seni ei olnud tegemist

pankrotivaraga ja halduril puudus vara käsutamise õigus PankrS § 36 lg 1 järgi. Seega oli

võlausaldajal võimalik pöörduda täituri poole nõuete täitmiseks. Võlausaldaja avalduse alusel

algatas täitur täitemenetluse 28.04.2020 ja viis läbi täitetoimingud, mida ei ole ökonoomsuse

printsiibist lähtudes mõtet pankrotimenetluses uuesti läbi viia. Kohtutäitur on 31.07.2020

korteriomandi arestinud ja kuulutanud 09.04.2021 välja enampakkumise algusega 10.05.2021

kell 10.00. Asja arestimine eeldab, et kohtutäitur kirjutab asjad üles, kinnisasja puhul ka

päraldised ja muud esemed, millele ulatub hüpoteek, ja keelab nende käsutamise, samuti laseb

vajaduse korral registrisse kanda keelumärke ja hindab vara väärtuse (TMS ptk 6–8, sh § 64

lg 1, § 74 lg 1, § 142 lg 1). Arestimiseks tehtavad kulutused võivad seejuures olla küllaltki

suured. Vara tuleb hinnata ja seejärel korraldada enampakkumine ja müük, millega kaasneb

vara näitamine ja tutvustamine potentsiaalsetele ostjatele (korteriga käis tutvumas 5 inimest).

Vara realiseerimise kulukaim osa ongi vara arestimine, mistõttu ei oleks mõistlik neid

toiminguid pankrotimenetluses uuesti tegema hakata ja vara realiseerimist võiks jätkata

täitemenetluses sõltumata pankroti väljakuulutamisest.

19. Seega tuleb käesoleval juhul arvestada, et täitur on läbi viinud kõik eeltoodud toimingud,

kandnud kulutusi ja välja kuulutanud vara enampakkumise ajal, mil halduril puudus vara suhtes

käsutusõigus ja võlausaldajal oli tulenevalt hüpoteegist õigus enda nõude realiseerimiseks.

Eeltoodust tulenevalt on avalduse rahuldamine põhjendatud.

20. Avaldaja taotlus tunnistada kohtulahend viivitamatult täidetavaks jääb rahuldamata.

Määruse kohene kehtivus tähendab seda, et kohtutäitur saab kohe läbi viia enampakkumise.

Kohtupraktika nimetatud küsimuses puudub ning vajalik on õigusselgus. Seega on mõistlik

määrata, et kohtumäärus kuulub täitmisele alates jõustumisest.

2-22-6347

Puudutatud isiku II määruskaebus

21. Puudutatud isik II esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas,

milles maakohus avalduse rahuldas ja jättis menetluskulud poolte endi kanda ja teha asjas uus

lahend, millega jätta avaldus läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Puudutatud isik II

palus jätta menetluskulud kohtutäituri kanda.

22. Kohtutäituri avaldus oleks tulnud esitada võlgniku pankrotiasjas nr 2-11-48403.

23. Maakohtu määrus on vastuolus Riigikohtu poolt tsiviilasjas nr 2-21-3787 antud juhistega

TMS § 511 kohaldamise kohta. Riigikohus on viidatud lahendis selgitanud, et täitemenetluse

või täitetoimingu jätkamise otsustamine saab toimuda üksnes PankrS § 17 lg 3 alusel, mil

nimetatakse ajutine pankrotihaldur, kuid võlgniku pankrot on välja kuulutatud juba

2013. aastal. Samuti rõhutas Riigikohus, et täitemenetluse jätkamise otsustamine

TMS § 511 alusel väljaspool pankrotiasja menetlust ei ole võimalik.

24. Maakohtu loogikat aluseks võttes võiks selle pinnal aktsepteerida olukorda, kus hoolimata

asjaolust, et võlgniku pankrot on välja kuulutatud, kuid võlausaldaja esitab täitmisavalduse

varale sissenõude pööramiseks, tuleks hoolimata juba ammu läbiviidavast pankrotimenetlusest

lubada vara müümist kohtutäituri poolt, kuigi tegemist on halduri pädevusega.

25. TMS § 511 lg 1 sätestab täiendava eelduse, mille kohaselt peab võlgniku vara suhtes olema

välja kuulutatud enampakkumine, kuid käesolevas täiteasjas oli esimene ja viimane

enampakkumine välja kuulutatud 12.04.2021, see on üle 1,5 aasta tagasi. Seetõttu ei saa ka

rääkida, et täitemenetluses oleks võlgniku vara võõrandamine teostatav efektiivsemalt.

26. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et tegemist ei ole enam ühisvaraga ning

kinnistusraamatusse on kantud ainuomanikuna Y. Seega on kohus põhjendamatult lahendanud

kohtutäituri avaldust pankrotivõlgniku vara osas, mis kuulub pankrotivarasse, mitte puudutatud

isikule II, kelle suhtes ei saa isegi täitemenetlust läbi viia. Nimelt ei saa puudutatud isik II

osaleda täiteasja nr 025/2020/1748 menetluses võlgnikuna, kuna puudutatud isik II ei ole

kinnisasja omanik ega kinnistusraamatusse kantud

omaniku üldõigusjärglane (vt

TMS § 140 lg 1). Käesoleval juhul piirneb puudutatud isiku II vastutus üksnes kinnisasja

omandiga (vt Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019 otsus nr 2-18-6630, p 14), aga kinnisasja

omandit tal enam ei ole.

Avaldaja määruskaebus

27. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus osas, milles jäeti

täituri taotlus kohtumääruse viivitamata täidetavaks tunnistamise nõudes rahuldamata, ning

teha asjas uus määrus, millega kuulutada maakohtu määrus viivitamatult täidetavaks.

Kohtumääruse kiire täitmine on eelduslikult kõikide menetlusosaliste huvides.

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

28. Puudutatud isik I avaldas, et ta ühineb puudutatud isiku II määruskaebusega. Puudutatud

isik I märkis, et ta jätab avaldaja määruskaebuse rahuldamise küsimuse kohtu otsustada.

29. Puudutatud isik II palus jätta avaldaja määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja

kanda. Täidetud ei ole TMS § 511 kohaldamise eeldused, sh ei ole Y-le (pankrotis) kuuluva

korteriomandi suhtes välja kuulutatud enampakkumist, mida saaks jätkata. Seega ei saaks ta

täita antud sätte eesmärki – vältida viivitust juhul, kui enampakkumine on välja kuulutatud enne

2-22-6347

pankrotimenetluse algust. Käesoleval juhul selliseid eeldusi ei esine. Kohtutäitur peaks

enampakkumise väljakuulutamiseks tegema mitmeid toiminguid, mis on omakorda

aeganõudvad (pea kahe aastaga on muutunud vara hind ja tuleb selgitada selle väärtust, tuleb

teha toiming enampakkumise väljakuulutamiseks ning avalikkust ja menetlusosalisi sellest

teavitada jm). Seega ei saa rääkida viivitamatust enampakkumise läbiviimisest. Samuti on

sissenõudja (puudutatud isik III) esitanud Harju Maakohtule hagi tsiviilasjas nr 2-22-4446 Tartu

Maakohtus tehtud kohtuliku kompromissi tagasivõitmiseks, mis omakorda võib mõjutada

müüdava vara omandisuhet ja saadava tulemi jaotamist. Lisaks on puudutatud isik II tsiviilasjas

nr 2-21-7351 esitanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi täiteasjas nr 025/2020/1748.

30. Avaldaja palus jätta puudutatud isiku II määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud

puudutatud isiku II ja/või puudutatud isiku I kanda. Riigikohtu lahendis nr 2-21-3787 viidatud

asjaolud ei ole võrreldavad käesoleva tsiviilasja asjaoludega. Käesolevas täiteasjas ongi

tegemist erandliku olukorraga, kus pankrotivara tekitati pankrotivõlgniku abikaasa ja

pankrotihalduri vahelise kompromissi teel ühisvaraks olnud korteriomandile. Kuni ühisvara

jagamiseni ei olnud alust käsitleda korteriomandit pankrotivarana. Seega ei ole käsitlusaluses

täitemenetluses tegemist tüüpilise võlgniku pankroti väljakuulutamise olukorraga, mille

algusjärgus tehtaks PankrS §-s 17 sätestatud toiminguid pankrotiasja ettevalmistamisel (lg 3)

ja/või toiminguid pankroti väljakuulutamise olukorra ilmnemisel (PankrS § 31 lg 6), kuid

millele on analoogia korras kohaldatavad TMS §511 sätted. Täitemenetlus on algatatud

käesolevas täiteasjas õiguspäraselt ning täitemenetluses on korteriomandi müümise eesmärgil

ära tehtud suur hulk menetlustoiminguid.

31. Sissenõudja nõustus avaldaja määruskaebusega ja palus see rahuldada.

32. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

33. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja

teha asjas uus lahend, millega jätta kohtutäituri avaldus rahuldamata. Puudutatud isiku II

määruskaebus kuulub rahuldamisele ning kohtutäituri määruskaebus jääb rahuldamata.

34. Ringkonnakohus nõustub puudutatud isikuga II, et käesoleval juhul puuduvad TMS § 511

kohaldamise eeldused, mistõttu on maakohus kohtutäituri avalduse ebaõigesti rahuldanud.

35. Alates 01.02.2021 kehtiva TMS § 511 lg 1 järgi võib kohus põhjendatud juhul, eelkõige kui

täitemenetluses on võlgnikule kuuluva vara suhtes välja kuulutatud enampakkumine, otsustada,

et kohtutäitur viib enampakkumise läbi sõltumata pankroti väljakuulutamisest. Alates

01.02.2021 kehtiva PankrS § 31 lg 6 esimese lause järgi otsustab kohus täitemenetluse

jätkamise TMS §-s 511 sätestatu kohaselt pankroti väljakuulutamisel. Pankrotiseaduse ja teiste

seaduste muutmise seaduse 195 SE eelnõu seletuskirja järgi on TMS § 511 kehtestamisel

menetlusökonoomiline eesmärk. Vara müük täite- ja pankrotimenetluses toimub üldjoontes

samadel alustel. Kui täitemenetluses on juba müügiprotsessiga alustatud, toiminguid ja kulutusi

tehtud, ei ole mõistlik pandieseme realiseerimist pooleli jätta ja samalaadseid toiminguid

pankrotimenetluses uuesti läbi viia. Eelkõige võiks jätkamine olla mõistlik siis, kui kohtutäitur

on välja kuulutanud vara enampakkumise. Selleks ajaks on kohtutäituril tehtud

ressursimahukad toimingud, mida ei ole mõtet raisku lasta ja pankrotimenetluses uuesti läbi

viia (lk 171-172).

2-22-6347

36. Kõnealune säte (TMS § 51¹) jõustus 01.02.2021 ilma rakendussäteteta, st seadusandja ei

kehtestanud regulatsiooni, mis näeks ette, et see säte võiks mingitel tingimustel kohalduda

tagasiulatuvalt. Kuni 01.02.2021 kehtinud PankrS § 17 lg 3 järgi peatas kohus ajutise halduri

nimetamisel võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise. Pankroti väljakuulutamisel kuulus

täitemenetlus lõpetamisele ning võlgniku vara aresti alt vabastamisele (vt kuni 01.02.2021

kehtinud TMS § 51 lg 1, PankrS § 45).

37. Ka Riigikohus on 28.01.2022 määruses tsiviilasjas nr 2-21-3787 selgitanud, et kohus saab

otsustada TMS § 511 kohaldamise pankrotimenetluses pankroti väljakuulutamisel PankrS § 31

lg 6 esimeses lauses sätestatu kohaselt. Täitemenetluse jätkamise otsustamine TMS § 511 alusel

väljaspool pankrotiasja menetlust ei ole võimalik. Vastav otsustus tuleb kohtul teha

pankrotimenetluses PankrS § 31 lg 6 esimeses lauses sätestatud korras (Riigikohtu 28.01.2022

määrus tsiviilasjas nr 2-21-3787, p 14.1). Juhul, kui kohus ei ole otsustanud pankroti

väljakuulutamisel täitemenetluse jätkamise üle TMS §-s 511 sätestatu kohaselt, siis saab kohus

selle otsustada avalduse esitamisel täiendava määrusega TsMS § 448 lg 1 p 1 ja § 463 lg 2

alusel (sama lahendi p 14.2).

38. Käesolevas asjas on tuvastatud, et võlgniku Y (pankrotis) pankrot on välja kuulutatud juba

27.02.2013. Pankroti väljakuulutamise ajal oli vaidlusalune korteriomand pankrotivõlgniku ja

puudutatud isiku II ühisvara. Puudutatud isiku II hagiavalduse alusel jagati abikaasade ühisvara

05.05.2021 kohtumäärusega (jõustunud 06.05.2021) tsiviilasjas nr 2-16-9434 selliselt, et see jäi

kohtuliku kompromissiga pankrotivõlgniku ainuomandisse ning halduril tekkis seega alates

määruse jõustumisest vastava vara käsutamise õigus PankrS § 36 lg 1 järgi. Täitemenetlus

täiteasjas nr 025/2020/1748 algatati 28.04.2020 ning täitemenetluse raames on vaidlusalune

korteriomand arestitud 31.07.2020 ning pandud enampakkumisele 09.04.2021. 10.05.2021

peatas Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-21-7351 hagi tagamise korras kogu täitemenetluse

täiteasjas nr 025/2020/1748. Kohtutäitur uuendas täitemenetluse 10.11.2021. Puudutatud isik

III on esitanud hagi tsiviilasjas nr 2-16-9434 kinnitatud kohtuliku kompromissi (ühisvara

jagamine) tagasivõitmiseks ja see on käesoleval hetkel Tallinna Ringkonnakohtu menetluses

(tsiviilasi nr 2-22-4446).

39. Arvestades TMS § 511 lg 1 ja PankrS § 31 lg 6 koosmõjus sõnastust, TMS § 511 lg 1

tagasiulatuva kohaldamise regulatsiooni puudumist, samuti Riigikohtu määruses nr 2-21-3787

väljendatud seisukohti, leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul ei ole alates 01.02.2021

kehtivad PankrS § 31 lg 6 ja TMS § 511 kohaldatavad, kuna võlgniku pankrot on välja

kuulutatud 27.02.2013. Kuna TMS §-s 511 sätestatud otsustus täitemenetluse jätkamise osas

tuleb kohtul teha pankrotimenetluses PankrS § 31 lg 6 esimeses lauses sätestatud korras (s.o

pankroti väljakuulutamisel), ei ole seaduse mõttega kooskõlas olukord, kus kohus saaks

otsustada täitemenetluse jätkumise pankrotimenetluse väliselt ning pankrotimenetluse suhtes,

mis on algatatud enne kõnesoleva seadusmuudatuse jõustumist. Seetõttu leiab ringkonnakohus,

et TMS § 511 on võimalik kohaldada eelkõige juhtudel, kui võlgniku pankrot on välja

kuulutatud alates 01.02.2021, kuivõrd selliselt on kohtul võimalik PankrS § 31 lg-st 6

tulenevalt otsustada TMS § 511 kohaldamise üle pankroti väljakuulutamisel.

40. Kuivõrd ringkonnakohus leidis, et käesoleval juhul ei ole TMS § 511 kohaldatav ning

eeltoodud põhjendustest tulenevalt jääb täituri avaldus rahuldamata, siis muudele tsiviilasjas

esitatud väidetele (s.o kas täitemenetluse läbiviimine on õiguspärane ning teenib käesoleval

juhul menetlusökonoomia eesmärki, samuti korteriomandi omandisuhet puudutavad

küsimused) ringkonnakohus hinnangut ei anna. Kuivõrd maakohtu määrus kuulub

tühistamisele, siis ei käsitle ringkonnakohus ka avaldaja määruskaebuses esitatud väiteid.

2-22-6347

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

41. Kuivõrd avaldus jääb rahuldamata, siis jäävad maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud

kohtutäituri kanda (TsMS § 172 lg 1).

42. Ringkonnakohus jätab rahuldamata kohtutäitur Kaire Põltsi asendaja 23.02.2023 esitatud

taotluse menetluskulude nimekirja esitamise tähtaja pikendamiseks või ennistamiseks.

Ringkonnakohus andis menetlusosalistele menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtaja

13.02.2023. Täituri asendaja põhjendab menetlusdokumendi tähtajaks esitamata jätmist ja

tähtaja ennistamise taotlust suure töökoormusega. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole esitatud

selliseid mõjuvaid põhjusi, mis annaksid aluse menetlustähtaja pikendamiseks või

ennistamiseks (TsMS § 66).

43. Kuivõrd ringkonnakohus muutis menetluskulude jaotust ning maakohus ei ole kindlaks

määranud

menetlusosaliste

menetluskulude

rahalist

suurust,

jätab

ringkonnakohus

menetlusosaliste menetluskulude rahalise suuruse TsMS § 177 lg 2 alusel maakohtu otsustada

(vt Riigikohtu 20.04.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15).

44. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt