2-19-13699/74 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-13699

Kohtuasi

X hagi Y vastu elatise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 4. mai 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Y apellatsioonkaebus

X vastuapellatsioonkaebus

Kaebuse hind

Apellatsioonkaebuse hind 649 eurot 62 senti

Vastuapellatsioonkaebuse hind 0 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaadi abi Kardo Karon

Hageja seaduslik esindaja C (end nimi C)

Kostja Y (sünd XX.XX.XXXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaadi abi Maria Abramenkova

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada osaliselt Harju Maakohtu 4. mai 2021. a otsus.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta rahuldamata tagasiulatuva elatise nõue

ajavahemiku 19.02.2020–29.01.2021 eest.

3. Rahuldada osaliselt Y apellatsioonkaebus.

4. Jätta rahuldamata X vastuapellatsioonkaebus.

5. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda.

2-19-13699

6. Menetluskulude rahalist suurust ei ole vaja menetluskulude poolte endi kanda

jätmise tõttu kindlaks määrata.

7. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

7.1. Rahuldada hagi osaliselt.

7.2. Mõista Y-lt X kasuks välja elatis tagasiulatuvalt ajavahemiku 06.09.2018–

05.09.2019 eest ühekordse maksena suurusega 657,89 eurot.

7.3. Mõista Y-lt X kasuks välja elatis ajavahemiku 06.09.2019–18.02.2020 eest

ühekordse maksena suurusega 60,04 eurot.

7.4. Mõista Y-lt X kasuks välja elatis ajavahemiku 30.01.2021–31.12.2021 eest

ühekordse maksena suurusega 2561,47 eurot.

7.5. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord ja kohustada Y tasuma

resolutsiooni punktides 7.2–7.4 nimetatud elatis C arvelduskontole nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.

7.6. Jätta rahuldamata X nõue ajavahemiku 06.09.2018 – 05.09.2019 eest

tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks 800,44 euro ulatuses.

7.7. Jätta rahuldamata X nõue igakuise elatise väljamõistmiseks 232,18 eurot

ületavas osas.

7.8. Jätta rahuldamata X nõue ajavahemiku 19.02.2020–29.01.2021 eest

tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 6. septembril 2019 (täiendatud 03.10.2019) Harju Maakohtule hagi Y

(kostja) vastu, milles palus kohustada kostjat tasuma hagejale alates 6. septembrist 2019 elatist

270 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui perekonnaseaduse

(PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäär. Samuti palus hageja mõista kostjalt välja

tagasiulatuva elatise 1458,33 eurot ajavahemiku 06.09.2018- 05.09.2019 eest. Menetluskulud

palus hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt on C (endine C) ja kostja hageja vanemad. Laps elab emaga Eestis ja

kostja on tema lahuselav vanem, kes elab Itaalias. Harju Maakohtu 5. veebruari 2018. a

määrusega on emal lapse viibimiskoha määramise otsustusõigus. Ema on külastanud koos

lapsega isa Itaalias ja isa on käinud lapsel Eestis külas, kuid isa ei osale lapse

ülalpidamiskohustuse täitmisel nõutaval määral. Kostja on andnud lapsele ülalpidamist aasta

2-19-13699

jooksul enne hagi esitamist kokku 1705 eurot. Miinimumelatis ajavahemiku 06.09.2019–

05.09.2018 eest oli 3163,33 eurot (25÷30×250) + (3×250) + (8×270) + (5÷30×270). Seega

võlgneb kostja hagejale 1458,33 eurot.

Kostja vastuväited

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.

3.1. Hageja elab Eestis ja kostja Itaalias. Õige ei ole hageja väide, et kostja suhtleb hagejaga

Eestis. Kostja suhtleb hagejaga peaaegu alati Itaalias ja tasub ka reisipiletid. Hagejaga välismaal

viibimise ajal kannab kostja hageja vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult ja ei pea

selle aja eest hagejale rahas ülalpidamist andma. Kostja on tasunud lisaks hageja ema kontole

piisavalt ja regulaarselt ka elatist.

3.2. 2018. a septembrist detsembrini oli ühe päeva elatis 8,20 eurot (4 kuud, s.o 122 päeva ja

1000 eurot). Hageja viibis sellel perioodil kostjaga välismaal tema vahetul ülalpidamisel 26

päeva (septembris 15 päeva, detsembris 11 päeva). Lisaks pidi kostja andma ülalpidamist 96

päeva eest (122-26)×8,20=787,20 eurot. Kostja maksis 910 eurot.

3.3. 2019. a jaanuarist septembrini oli ühe päeva elatis 8,90 eurot (9 kuud, s.o 273 päeva ja

2430 eurot). Hageja viibis sellel perioodil kostjaga välismaal tema vahetul ülalpidamisel 98

päeva (jaanuaris 6 päeva, veebruaris 6 päeva, märtsis 15 päeva, aprillis 11 päeva, mais 13 päeva,

juunis 4 päeva, juulis 13 päeva, juulis 13 päeva, augustis 15 päeva ja septembris 15 päeva).

Lisaks pidi kostja andma ülalpidamist 175 päeva eest (273-98)×8,90) 1557,50 eurot. Kostja

maksis 1730 eurot.

3.4. Ajavahemikul 2018 juuli kuni 2019 november olid kostja hagejaga seotud kulud kokku

45 831,31 eurot. Täiendavalt sai hageja ema kostjalt hageja vajaduste katmiseks sularaha

järgmiselt: 14.09.2018 100 eurot, 05.11.2018 160 eurot, 06.01.2019 100 eurot, 26.01.2019 120

eurot. Kostja annab hageja emale iga kord lapse tagastamisel 20 eurot sularaha, et nad saaksid

sõita lennujaamast taksoga koju. Kostja ei ole seega oma ülalpidamiskohustust rikkunud ja hagi

tuleb jätta tervikuna rahuldamata.

3.5. Tallinna Ringkonnakohtu 27. septembri 2019. a määrusega tsiviilasjas nr 2-17-4101 on

kindlaks määratud kostja ja hageja suhtluskord, mille kohaselt suhtleb kostja hagejaga igas kuus

ühe nädala jooksul Eestis või välismaal. Hageja on viibinud kostjaga Itaalias iga kuu 1–2

nädalat. Kuna hageja nõuab hoolimata sellest elatist seaduses sätestatud määras, tuleb tal oma

kulusid tõendada. Kuna hageja elab osa ajast kostjaga, ei ole põhjendatud elatise

väljamõistmine miinimummääras.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas 4. mai 2021. a otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja

kasuks ühekordse maksena välja:

- tagasiulatuva elatise 657,89 eurot ajavahemiku 06.09.2018–05.09.2019 eest;

- elatise 60,04 eurot ajavahemiku 06.09.2019–18.02.2020 eest;

- elatise 1042,99 eurot ajavahemiku 19.02.2020–29.01.2021 eest.

4.1. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 232,18 eurot alates 30.

jaanuarist 2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Maakohus määras, et igakuine elatis tuleb

tasuda iga kuu 5. kuupäevaks.

4.2. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja tagasiulatuv elatis 800,44

eurot ajavahemiku 06.09.2018–05.09.2019 eest. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi

kanda.

2-19-13699

4.3. Tallinna Ringkonnakohtu 27. septembri 2019. a määrusega tsiviilasjas nr 2-17-4101

lõpetati vanemate ühine hooldusõigus ja hooldusõigus anti üle hageja emale. Sama määrusega

määrati hageja ja kostja suhtlemise kord kindlaks selliselt, et kostja kohtub hagejaga igal kuul

ühe nädala ja tal on sel ajal õigus viibida koos lapsega nii Eesti Vabariigis kui mujal Euroopa

Liidu liikmesriikides. Seega elab hageja koos oma emaga ja kostja on lapsest lahus elav vanem,

kellel tuleb anda lapsele ülalpidamist perioodiliste rahaliste maksetena. Kohus lähtus sellest, et

alates 19. veebruarist 2020, mil laps naasis Eestisse, veedab hageja kostjaga 22,95% ajast.

Hageja on viibinud ajavahemikul 2018 september –2020 jaanuarkostjaga keskmiselt 9,75 päeva

kuus, s.o 31,96% ajast.

4.4. Hageja läks vastavalt ettenähtud suhtluskorrale 15. veebruaril 2020 isa juurde Itaaliasse,

kuid isa last enam tagasi ei toonud. Ema algatas lapse tagastamiseks lapseröövi menetluse. Laps

tagastati emale vanemate kinnitusel alles 29. jaanuaril 2021 pärast seda, kui Itaalia Brescia

alaealiste kohus tegi 14. jaanuaril 2021 otsuse, milles otsustas, et laps tuleb viivitamatult

tagastada tema ema juurde Eestisse.

4.5. Asjaolu, et laps elab mingi osa ajast lahuselava vanema juures, on mõjuv põhjus elatise

vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 tähenduses. Ajal, mil laps viibib

lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste

rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps viibib tema juures.

Eelduslikult kannavad mõlemad vanemad vahetult lapse esmased kulud, näiteks söögi ja

eluasemekulud. Kuna kulusid lapse majutamiseks teevad mõlemad vanemad, ei ole

põhjendatud nõuda lahuselavalt vanemalt lapsega püsivalt koos elava vanema eluasemekulude

katmist sama aja eest, kui tema peab eluasemekulusid lapse huvides kandma. Vastasel juhul

koormataks teda topelt (vt ka Riigikohtu 09.06.2017 otsus nr 3-2-1-35-17 p 23). Kohus on

tuvastanud, et kostja viibis hagejaga 31,96% igast kuus ja tal on alates 19. veebruarist 2020

õigus viibida hagejaga 22,95% igast kuust.

4.6. Hageja 17.02.2021 täpsustatud kulutuste nimekirja kohaselt on hageja ema tavapärased

igakuised kulud hagejale keskmiselt 570,50 eurot kuus, mis koosneb järgmisest: hageja osa

eluaseme üürist 87,50 eurot (350 eurot kokku), hageja osa kommunaalkuludest, sh elektrist 46

eurot (140 eurot kokku), hageja osa sidekuludest 25 eurot (100 eurot kokku). Kuna hageja elab

koos 3 inimesega, on eelnimetatud kulud jagatud kolmega. Lisaks kulub hagejal hobidele

(jalgpall, spordiring, minimuusikal) kokku 80 eurot kuus, lasteaia kohatasule 72 eurot,

meelelahutusele (Spa ja mängutoad) 50 eurot, riietele ja jalanõudele 60 eurot, hügieenile 15

eurot ja toidule 150 eurot.

4.7. Hageja selgitas, et tema leibkond on kokku neljaliikmeline. Hageja eluasemekulu koosneb

XXX korteri üürist 350 eurot kuus. Arvestades, et hageja elab neljaliikmelises peres, on hageja

igakuine eluasemekulu 87,50 eurot, millest kostjal tuleks hüvitada hagejale pool, s. o 43,75

eurot. Arvestades aga ülal tuvastatud hageja ja kostja koosviibimise aega, tuli kostjal tasuda

hageja eluasemekulude katteks kuni 18. veebruarini 2020 68,04% (100% - 31,96%), s.o 29,77

eurot kuus. Alates 19. veebruarist2020 tuli kostjal hüvitada hagejale eluasemekuludest 77,05%

(100% - 22,95%), s.o 33,71 eurot kuus.

4.8. Hageja on leibkonna kommunaalkulude suurusena märkinud 140 eurot kuus. Kostjal tuleb

hüvitada hagejale sellest 17,50 eurot (140÷4÷2). Arvestades aga hageja ja kostja suhtlemise

proportsiooni, tuleb kostjal kuni 18. veebruarini 2020 hüvitada hagejale eluasemekuludest

11,91 eurot (17,50×68,04%) ja alates 19. veebruarist 2020 13,48 eurot (17,50×77,05%).

4.9. Hageja leibkonna sidetenuste kulu on kokku 100 eurot kuus. Hageja on palunud lähtuda

keskmisest kulust 100 eurot kuus, mis on kohtu hinnangul mõistlik leibkonna kulu

sideteenustele. Arvestades hageja leibkonna suurust ja kostjaga suhtlemise proportsiooni, tuleb

2-19-13699

kostjal kuni 18. veebruarini .2020 hüvitada sideteenuste kulude eest hagejale 8,51 eurot

(100÷4÷2×68,04%) ja alates 19.02.2020 9,63 eurot (100÷4÷2×77,05%).

4.10. Hageja kulude nimekirja kohaselt on tema igakuine toidukulu 150 euro kuus. 150 eurot

kuus on tavapärane ühe perekonnaliikme keskmine toidukulu ja tegemist ei ole ebamõistlikult

suure summaga. Ajal, mil hageja viibib koos kostjaga, kannab kostja vahetult ka hageja

toidukulud ja selle aja eest kulu väljamõistmine kostjalt koormaks teda topelt. Seega tuleb

kostjal kuni 18. veebruarini 2020 hüvitada hagejale toidukulust 51,03 eurot ((150÷2×68,04%)

ja alates 19. veebruarist 2020 57,79 eurot.

4.11. Muud hagejaga seotud püsikulud, nagu kulud riietele, hügieenitarvetele, lasteaiale,

huviringidele jms ei sõltu sellest, kumma vanema juures laps viibib. Hageja kulude nimekirja

kohaselt on hageja igakuine kulu huviringidele (jalgpall, spordiring ja minimuusikal) 80 eurot

kuus (30+25+25). Hageja esitatud tõendite kohaselt on tema huviringide keskmine igakuine

kulu 38,13 eurot. Kostja vastutab sellest poole, s.o 19,07 euro ulatuses.

4.12. Hageja kulude nimekirja kohaselt on igakuine lasteaia kohatasu 72 eurot. Kostja vastutab

sellest poole, s.o 36 euro ulatuses.

4.13. Hageja kulude nimekirja kohaselt on tema igakuine meelelahutuse kulu (SPA ja

mängutoad) 50 eurot. Kostja osa igakuisest meelelahutuse kulust on 25 eurot.

4.14. Hageja kulude nimekirja kohaselt on tema igakuine kulu riietele ja jalanõudele 60 eurot.

60 eurot väikelapse riietele ja jalanõudele on mõistlik kulu. Kostja osa igakuisest keskmisest

riiete ja jalanõude kulust on 30 eurot.

4.15. Hageja kulude nimekirja kohaselt on tema igakuine kulu hügieenile 15 eurot. Kostja osa

igakuisest hügieenikulust on 7,50 eurot.

4.16. Eeltoodust tulenevalt tuli kostjal tasuda hageja igakuiste vajaduste rahuldamiseks

18. veebruarini

2020

ajavahemiku

elatist

218,78

eurot

(29,77+11,91+8,51+51,03+19,07+36+25+30+7,5) ja alates 19. veebruarist 2020 232,18 eurot

(33,71+13,48+9,63+57,79+19,07+36+25+330+7,5).

4.17. Kostja on esile toonud ja tõendanud, et ta on andnud hagejale lisaks tema vahetule

ülalpidamisele ajal, mil laps tema juures viibib, ülalpidamist rahas. Ülekandeid kinnitavad

hageja esitatud arvelduskonto väljavõtted (kd I tl 4–5). Kostja on küll andnud hagejale

ülalpidamist, kuid mitte kohtu poolt tuvastatud hageja vajadustele ja kostja ette nähtud panusele

vastavas ulatuses.

4.18. Kostja pidi andma hagejale ülalpidamist ajavahemiku 06.09.2019– 8.02.2020 eest kokku

1185,94 eurot (175,02 (24 päeva +4×218,78+135,79 (18 päeva)). Kohus tuvastas ülal, et kostja

on maksnud sellel perioodil hageja seaduslikule esindajale 1125,90 eurot (arvestades

septembris 24 ja veebruaris 18 päevaga). Kostja võlgneb seega hagejale ülalnimetatud

ajavahemiku eest 60,04 eurot.

4.19. Kohus tuvastas, et kostjal tuleb vastavalt hageja ja kostja suhtlemise proportsioonile anda

hagejale alates 19. veebruarist 2020 ülalpidamist rahas 232,18 eurot kuus. Arvestada tuleb

sellega, et hageja läks 15. veebruaril 2020 kostja juurde Itaaliasse, kuid kostja last ettenähtud

ajal ei tagastanud. Laps tagastati vanemate kinnitusel hooldusõiguslikule vanemale tema

tavapärasesse asukohariiki Eestisse 29. jaanuaril 2021.

4.20. Kohus ei nõustu kostjaga, et ajal, mil laps viibis temaga Itaalias, puudusid lapse emal

mistahes lapsega seotud kulud. Asjaolu, et kostja rikkus kohtulahendist tulenevaid kohustusi,

ei andnud talle alust keelduda perekonnaseadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmisest.

2-19-13699

Hageja seaduslikul esindajal on lapse põhiasukohaga seotud püsikulud, mille kandmises tuleb

kostjal osaleda, sõltumata sellest, et laps viibis Itaalias.

4.21. Hageja tõi esile, et tema igakuised kulud olid hoolimata hageja Itaalias viibimisest 310,50

eurot, sh eluasemekulu 87,50 eurot, kommunaalkulu 35 eurot, sidekulud 25 eurot, kulu hobidele

80 eurot ja lasteaia kohatasu 72 eurot. Kohus tuvastas, et kostja osa hageja eluasemekuludest

on sellel perioodil 33,71 eurot, kommunaalkuludest 13,48 eurot, sidekuludest 9,63 eurot, kulust

hobidele 19,07 eurot ja lasteaia kohatasust 36 eurot.

4.22. Kohus leidis, et hageja emal tuli hoolimata hageja Itaalias viibimisest jätkata lapsele

eluaseme tagamist. Seetõttu arvestas kohus hageja eluasemekulu täies ulatuses. Hageja esitatud

kommunaalkulude arvest nähtub (kd I tl 196), et tarbitavad teenused, nagu gaas, vesi ja

kanalisatsioon, küte ning üldelekter, moodustavad arvest 75,41%. Muus osas on tegemist

püsikuludega, nagu ekspl. kulud, avariifond, remondimaksed ja prügivedu. Kuna hageja Itaalias

elamise ajal teenuseid ei tarbinud, arvestas kohus hageja põhjendatud kommunaalkulude

suuruseks 3,31 eurot (13,48×24,59%).

4.23. Sidekulusid kohus hageja Itaalias viibimise aja eest arvesse ei võtnud, kuna hageja ei

tarbinud neid teenuseid.

4.24. Kulu hobidele 19,07 eurot ei ole võimalik vähendada põhjendusel, et kostja last õigel ajal

emale ei tagastanud. Huvialaringide kulu on igakuine kulu, mille suurus ei sõltu asjaolust, kas

laps huviringis konkreetsel kuul osaleb või mitte. Hageja emal tuli seega tagada lapsele

huvihariduse jätkamine sõltumata sellest, kas ja millal kostja lapse Eestisse tagastab. Kohus on

ülal selgitanud, et asjaolu, et Covid-19 pandeemia tõttu oli huviharidus osaliselt piiratud, ei saa

praeguses asjas arvesse võtta. Isegi, kui laps ei oleks saanud Covid-19 tõttu huviharidusest osa

võtta, pidi vanem olema valmis tegema muid lapse arendamist võimaldavaid kulusid arvestades

muutunud olukorda.

4.25. Lasteaia kohatasu 36 eurot kuus tuleb arvesse võta täies ulatuses. Asjaolule, et see kulu

tuli hageja emal kanda sõltumata lapse viibimisest Itaalias, kostja vastu ei vaidle. Eeltoodust

tulenevalt tuli kostjal anda hagejale ülalpidamist rahas sõltumata sellest, et hageja viibis

kostjaga Itaalias, ajavahemikus 19.02.2020 – 29.01.2021 iga kuu 92,02 eurot. Kostja ei ole

tõendanud, et ta oleks sellel perioodil andnud hagejale rahas ülalpidamist. Kostja võlgneb

viidatud ajavahemiku eest hagejale kokku 1042,99 eurot (34,90 (11 päeva) + 10 × 92,20 + 86,08

(29 päeva)) ja kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.

4.26. Alates 30.01.2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni kohustub kostja andma hagejale

ülalpidamist 232,18 eurot kuus.

4.27. Kohus ei nõustunud kostjaga, et elatise vähendamiseks annaks alust asjaolu, et hagejal on

õigus saada lapsetoetust 60 eurot kuus. Perekonnaseaduse sätetest ei tulene, nagu võiks kohus

PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu

vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel oli õigus saada peretoetusi. Kui seadusandja

eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära

poole peretoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile

teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest (vt Riigikohtu 22.03.2017 otsus

nr 3-2-1-174-16 p 14). Praeguses asjas ei esine asjaolusid, mille alusel saaks kohus jõuda

järeldusele, et kostja seadusest tulenevat kohustust tuleks vähendada riigi makstava toetuse

arvelt.

4.28. Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist ka tagasiulatuvalt ajavahemiku 06.09.2018–

05.09.2019 eest ühekordse maksena suurusega 1458,33 eurot. Tagasiulatuva elatise nõude

ulatuse määramisel arvestab kohus seetõttu sellega, kas ja mida õigustatud isik on sellel

ajavahemikul teinud kohustatud isikult ülalpidamise nõudmiseks. Samuti arvestab kohus

2-19-13699

sellega, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Hageja on pooltevahelise

kirjavahetusega tõendanud, et nõudis kostjalt seaduses sätestatud määras ülalpidamise andmist

e-kirja teel juba 2018. a septembris (kd I tl 11–12, tõlge 13–14).

4.29. Küll aga tuleb vähendada kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatise suurust, kuna

hageja on arvestuse tegemisel jätnud ekslikult arvestamata, et kostja peab hagejat vahetult

üleval ajal, mil hageja viibib tema juures. Kohus tuvastas ülal, et kostja pidi lähtudes hageja ja

kostja igakuisest koosviibimise ajast, s.o keskmiselt 31,96% kuus, andma hagejale

vaidlusalusel

ajavahemikul

täiendavalt

ülalpidamist

rahas

218,78

eurot

kuus.

Ajavahemikul06.09.2018–05.09.2019 tuli kostjal tasuda hageja ülalpidamiseks 2618,06 eurot

(175,02+11×218,78+36,46).

4.30. Kostja andis hagejale ajavahemikul 06.09.2018–05.09.2019 ülalpidamist rahas kokku

1960,17 eurot (kohus arvestab 2019.a septembris tasutud 120 eurost 24 päeva ja 2019. a

septembris tasutud 115 eurost 5 päeva tagasiulatuva elatise katteks). Kostja võlgneb hagejale

seega 657,89 eurot (2618,06-1960,17) ja kohus mõistis selle kostjalt hageja kasuks välja.

4.31. Kohus määras tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 alusel hageja taotlusel

kindlaks otsuse täitmise korra selliselt, et elatis tuleb maksta iga kuu viiendaks kuupäevaks

hageja seadusliku esindaja arvelduskontole. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga

kalendrikuu eest ette.

5. Et kohus rahuldas hagi osaliselt, ja arvestades samas hagi rahuldamise ulatust, leidis kohus,

et tsiviilasja menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Seoses menetluskulude poolte endi

kanda jätmisega kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud.

Apellatsioonkaebused

6. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub Harju Maakohtu 4. mai 2021. a otsuse

osaliselt tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi osaliselt rahuldada ja mõista kostjalt hageja

kasuks välja igakuine elatis 160 eurot kuus alates 30. jaanuarist 2021 kuni lapse täisealiseks

saamiseni. Hageja palub jätta tagasiulutava elatise nõude tervikuna rahuldamata.

6.1. Maakohus mõistis tagasiulatuva elatise ajavahemiku 06.09.2018–05.09.2018 eest valesti

välja. Nimetatud ajavahemikul täitis kostja oma ülalpidamiskohustust. Laps oli tihti tema

juures, samuti tegi kostja lapse emale ülekandeid. Seega pole lapse isal kohustust maksta

tagasiulatuvalt elatist. Lapse ema palus 2018. aastal vaid ühel korral elatist tasuda ja lapse isa

tegi seda. 2019. aastal tasus kostja rohkem elatist kui 2018. aastal vaatamata sellele, et laps

veetis isaga Itaalias rohkem aega. Kuna terve aasta jooksul oli saatis ema vaid ühe kirja, siis

saab järeldada, et lapse ema oli rahul sellega, kuidas lapse isa oma last toetab.

6.2. Maakohus ei põhjendanud piisavalt, miks ta leidis, et aastatel 2018 ja 2019 pidi kostja

andma ülalpidamist 218,78 eurot kuus. Maakohtu veendumise kujunemine ei ole jälgitav.

6.3. Ajavahemikul 15.02.2020–29.01.2021 oli laps isa juures Itaalias. Lapse ema väited, et see

oli lapserööv, ei vasta tõele. Lapse ema oli lapse asukohast teadlik, suhtles temaga ja teadis,

miks laps on Itaalias. Ajal, kui laps elas Itaalias, kandis kõik kulud (toidukulu, eluaseme kulu,

kulud riietele, mänguasjadele, transpordile, vabale ajale, huvitegevusele ja kooliga seotud

kulud) lapse isa. Kohus järeldas ekslikult, et asjaolu, et kostja rikub kohtulahendist tulenevat

kohustust tagastada laps pärast suhtlemiseks ettenähtud tähtaja möödumist hooldusõiguslikule

vanemale, ei anna talle alust keelduda perekonnaseadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse

täitmist. Maakohtu otsusest saab teha järelduse, et kohus otsustas omavoliliselt karistada lapse

isa selle eest, et ta pole täitnud ringkonnakohtu määrust ning jättis tähelepanuta reaalse

olukorra.

2-19-13699

6.4. Maakohus määras ebaõigesti kindlaks elatise alates 30. jaanuarist 2021 kuni täisealiseks

saamiseni summas 232,18 eurot. Tallinna Ringkonnakohtu määruse kohaselt elab laps vähemalt

¼ ajast isaga. Seega täidab isa suure osa ajast vahetult lapse ülalpidamise kohustust. Riigikohus

on korduvalt selgitanud, et kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, siis tuleb

elatise suuruse üle otsustamisel arvestada, et osaliselt täidab lahuselav vanem

ülalpidamiskohustust vahetult. Kohus pole arvesse võtnud kulusid, mida lapse isa kannab

seoses lapse ülalpidamisega vahetult. Lapse isa igakuise kulud lapsele on suuremad kui lapse

emal, seega annab lapse isa ülalpidamist vahetult. Igal juhul on maakohus jätnud ekslikult

arvesse võtmata, et ema saab lapsetoetust, mis katab osa lapse kuludest.

7. Hageja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega

jäeti hageja menetluskulud tema enda kanda ning palus saata asja vastavas ulatuses esimese

astme kohtule uueks läbivaatamiseks, kui ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. Hageja

palus teha kohtul uue otsuse, millega jätta mõlema poole maakohtu menetluskulud kostja kanda.

7.1. Hageja ei nõustu sellega, et menetluskulud jäid poolte endi kanda üksnes põhjusel, et ei

esine TsMS § 164 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Vastustaja on alaealine laps, kellel on õigus saada

elatist, kostja rikkus elatise tasumise kohustust, mistõttu tuli hageja õiguste kaitseks võtta

palgata hagejale esindaja. Hageja pakkus kostjale kohtumenetluse ajal korduvalt kompromissi,

millele kostja midagi mõistlikku vastu ei pakkunud. Kostja jäi sisuliselt kõigi

kompromisspakkumiste osas kompromissituks. Kohus rahuldas hageja nõude osaliselt ja

mõistis välja elatise. Kostja käitumist menetluse kestel arvestades, oleks tulnud menetluskulud

jätta kostja kanda.

7.2. Kogu menetluse kestel maakohtus esitas kostja lapse emale kohatuid süüdistusi, millest

ükski ei leidnud kinnitamist, ja seda ka ajal, mil hageja viibis õigusliku aluseta ja ema

nõusolekuta Itaalias, kus kostja hagejat kinni hoidis. Seega on kostja tekitanud oma käitumisega

hagejale menetluskulusid.

Vastustajate seisukohad

8. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

9. Kostja vaidleb vastuapellatsioonkaebusele vastu, palub selle jätta rahuldamata ja sellega

seotud menetluskulu hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt

tühistada. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega jätab rahuldamata

tagasiulatuva elatise nõude ajavahemiku 19.02.2020–29.01.2021 eest. Apellatsioonkaebus

rahuldatakse osaliselt ning vastuapellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Menetluskulud maa- ja

ringkonnakohtus jäävad poolte enda kanda.

11. TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks

esimese astme kohtu tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate

faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse

kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.

Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus vaidluse lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude

tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Maakohus on läbiviinud nõuetekohase

eelmenetluse ja arutanud pooltega piisavas mahus nii tõendamiskoormust kui õiguse

kohaldamisega seonduvat.

12. Kolleegium leiab, et maakohus määras elatise osaliselt ekslikult ajavahemiku 19.02.2020–

29.01.2021 eest, mil laps viibis Itaalias. Sisuliselt kohaldas maakohus selle ajavahemiku eest

2-19-13699

teistsuguseid lapse vajaduse määramise ja tasakaalustamise põhimõtteid seetõttu, et lapse isa

rikkus lapse ema hooldusõigust lapseröövi konventsiooni mõttes.

12.1. Kuigi lapse ema hooldusõiguse rikkumine lapseröövi konventsiooni mõttes on

etteheidetav, ei tulene seadusest, et see toob kaasa lapse isa karistamise talle vähem soodsamate

põhimõtete rakendamisega. Kolleegiumi hinnangul viiks see ka vastuoluliste tulemusteni – kui

muidu ei võeta lapse ema ülalpidamiskulu arvesse ajavahemikul, kui laps on isaga, siis

hooldusõiguse rikkumise ajavahemikul võetaks kulu arvesse täies ulatuses.

12.2. Seejuures hindas maakohus lapse isa jaoks põhjendamatult negatiivselt ka seda, mil

määral oli lapse emal tegelikke kulutusi lapseröövi vaidluse lahendamise ajal. Kolleegium on

seisukohal, et lapseröövi vaidluse lahendamise ajal olid kulutused Eesti lasteaiakohale ja

huviringidele põhjendamatud. Vaidlusalusel ajavahemikul oli Eestis koroonapandeemia tõttu

huviringide tegevus valdavalt peatatud ning lasteaia kohatasu ja huviringi tasu maksmine

valdavalt peatatud. Samal ajal tagas lapse isa lapsele Itaalias nii lastehoiu kui osalemise

huviringides. Arvestades eelnevat, ei olnud lasteaiatasu ja huviringide tasu Eestis sel ajal

mõistlik ja põhjendatud ülalpidamiskulu.

13. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsus muutmata. Kolleegium nõustub ülejäänud osas

maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid, mistõttu neid praeguses otsuses TsMS § 654

lõike 6 järgi ei korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kohus järgmist.

14. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et hageja ei ole enne hagi esitamist kostjalt piisavalt

regulaarselt ülalpidamisest nõudnud. Hageja nõudis kostjalt elatise väljamõistmist

tagasiulatuvalt ajavahemiku 06.09.2018–05.09.2019 eest. Hageja on pooltevahelise

kirjavahetusega tõendanud, et nõudis kostjalt seaduses sätestatud määras ülalpidamise andmist

e-kirja teel juba 2018. a septembris (kd I tl 11–12, tõlge 13–14). PKS § 108 mõtte kohaselt ei

pea ülalpeetav nõudma ülalpidamist pidevalt ja mitmeid kordi, vaid piisab sellest, et kohustatud

isikule on selge, et ülalpeetav soovib ülalpidamist saada. Esitatud kirjavahetusest pidi see

kolleegiumi hinnangul kostjale selge olema.

15. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et maakohus ei põhjendanud piisavalt, miks ta leidis, et

2018. ja 2019 aastal pidi kostja andma ülalpidamist 218,78 eurot kuus. Maakohtu arvutuskäik

on otsuse p-s 28 ning see kajastab maakohtu veendumuse kujunemist piisavalt TsMS § 442 lg

8 mõttes. Arvutust tehes ei pidanud maakohus lähtuma neil aastatel kehtinud miinimumelatise

määradest, sest kohus määras elatise kindlaks vastavalt lapse tegelikele vajadustele.

16. Maakohus ei ole rikkunud menetlusõiguse norme, leides, et kostja ei ole tõendanud oma

väidet, et andis ülalpidamist ka sularahas.

17. Maakohus ei eksinud, kui mõistis kostjalt välja elatise alates 30.01.2021 kuni lapse

täisealiseks saamiseni igakuiselt 232,18 eurot. Riigikohtu 28. oktoobri 2015. a otsusest

tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15 ei tulene absoluutset juhist, et elatise välja mõistmisel alla PKS §

101 lg 1 sätestatud miinimummäära seaduse kuni 31.12.2021 kehtinud redaktsioonis tuli alati

arvesse võtta, et osa kuludest on kaetud lapsetoetusega. Lapsetoetuse arvestamine jäi nii selle

kui teiste Riigikohtu otsuste kohaselt kohtu diskretsiooniotsuseks. Praegusel juhul on maakohus

leidnud, et kohtu ette toodud asjaoludel ei tule lapsetoetust arvestada ning kolleegiumi

hinnangul ei ole maakohus selle otsustuse osas diskretsiooni piire ületanud.

18. Kolleegium

jätab

rahuldamata

hageja

menetluskulude

jaotuse

peale

esitatud

vastuapellatsioonkaebuse. Maakohus ei ole menetluskulude jaotamisel menetlusõiguse norme

rikkunud ega diskretsioonipiire ületanud. Asjaolu, et kostja on esitanud lapse emale süüdistusi,

millega maakohus oma otsuses tõendamatuse või asjakohatuse tõttu ei nõustunud, ei tähenda,

et kostja oleks oma menetlusõigusi pahauskselt kasutanud. Hageja välja toodud asjaoludel ei

ole alust jätta menetluskulusid TsMS § 164 lg 2 järgi kostja kanda.

2-19-13699

19. Kolleegium määrab kindlaks elatise ajavahemiku 30.01.2021–31.12.2021 eest ühekordse

maksena. Maakohus mõistis kostjalt selle ajavahemiku eest välja elatise 232,18 eurot kuus.

Ringkonnakohtu istungil sõlmisid pooled kompromissi alates 01.01.2022 makstava elatise

kohta. Kolleegium täpsustab maakohtu otsuse resolutsiooni selliselt, et määrab ajavahemiku

30.01.2021–31.12.2021 eest makstava elatise kindlaks ühekordse maksena. Elatise suurus on

11×232,18= 2553,98+232,18÷31=7,49, kokku 2561,47 eurot.

Menetluskulude jaotus

20. TsMS § 164 lg 1 järgi jätab kolleegium kummagi poole menetluskulu poole enda kanda.

Seega ei ole vaja menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt