4-23-8/13 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generatedK O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. veebruar 2023, Tartu (kirjalikus menetluses) Väärteoasja number 4-23-8 (2330,17,004442) Kohtunik Aarne Sarjas Väärteoasi Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri taotlus T.B-le asenduskaristuse määramiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 17. jaanuari 2023. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse ...
Legislator headnote
Keywords
Placeholder
Full text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht 27. veebruar 2023, Tartu (kirjalikus menetluses)
Väärteoasja number
4-23-8 (2330,17,004442)
Kohtunik Aarne Sarjas
Väärteoasi Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri taotlus T.B-le asenduskaristuse määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 17. jaanuari 2023. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdlane T.B
(ik XXX), määruskaebus
RESOLUTSIOON
Jätta Viru Maakohtu 17. jaanuari 2023. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politsei- ja Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) Ida prefektuuri 22. jaanuari 2018. a otsusega väärteoasjas nr 2330,17,004442 karistati T.B KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 eurot. Otsus jõustus 7. veebruaril 2018.
2. Kuna T.B ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, algatati tema suhtes 20. märtsil 2018
täitemenetlus. Selleks hetkeks oli rahatrahv täies ulatuses tasumata. 16. juulil 2020 teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest.
3. Ida Prefektuur esitas 2. jaanuaril 2023 Viru Maakohtule taotluse asendada T.B rahatrahv arestiga.
2
4. Viru Maakohtu 17. jaanuari 2023. a määrusega avaldaja taotlus rahuldati ja T.B rahatrahv 50 trahviühikut summas 200 eurot asendati 5 päevase arestiga.
5. Tulenevalt KarS § 72 lg-st 1, kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi,
asendab kohus rahatrahvi arestiga ja vastavalt sama sätte lg-le 2 vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti.
6. Rahatrahv on käesoleva ajani tasumata. Selle tasumiseks ei ole T.B ei vahendeid ega realiseeritavat vara. Mõjuvaid põhjuseid rahatrahvi tasumata jätmiseks ei ole. Samuti puuduvad
aresti kohaldamist välistavad asjaolud. Aresti asendamine üldkasuliku töö tundidega ei ole
põhjendatud ega otstarbekas. Viru Maakohtu 20. septembri 2019. a otsusega tunnistati T.B süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 120 järgi, mille eest karistati teda 1 aasta ja 3 kuu
pikkuse vangistusega. Sellest kuulus koheselt kandmisele 1 kuu ja 15 päeva vangistust. Ülejäänud vangistus jäeti tingimisi täitmisele pööramata, kui T.B ei pane 1 aasta ja 6
kuu pikkusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab käitumiskontrolli nõudeid. T.B
võeti novembris 2020 uute kuritegude toime panemise tõttu vahi alla. Kohtute
Infosüsteemist nähtuvalt esitas kriminaalhooldaja T.B suhtes kolm erakorralist ettekannet. Maakohtu hinnangul ei ole sellises olukorras aresti asendamine üldkasuliku tööga põhjendatud, sest selle nõuetekohane sooritamine on ebatõenäoline.
7. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse T.B, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja võimaldada tal rahatrahv ära tasuda pärast vangistusest vabanemist või määrata arest ositi
kandmisele. Tõele ei vasta, et mõjuvad põhjused trahvi tasumata jätmiseks puuduvad.
Detsembris 2021 algas pandeemia, millega kaasnesid liikumis- ja töötamispiirangud. Tal ei olnud võimalik tööd teha ja seeläbi hankida vahendeid trahvi tasumiseks. Jaanuaris 2021 asus ta kandma kriminaalkorras mõistetud vangistust ja soovis vangla koheselt tööle asuda, kuid sai töökoha alles novembris 2022. Lisaks on vanglas töö eest saadav tasu nii väike, et sellest ei
oleks saanud trahvi tasuda. Pärast vabanemist on tal võimalik tööle asuda ja rahatrahv ära tasuda.
RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
8. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigustatult asendanud T.B rahatrahvi arestiga.
9. Maakohus tuvastas nõuetekohaselt, et T.B on määratud rahatrahv tasumata. Täitemenetlus on ebaõnnestunud, sest vara, millele sissenõuet pöörata, T.B ei ole.
Seega on rahatrahvi arestiga asendamise alused vastavalt KarS § 72 lg-le 1 täidetud. T.B aga soovib, et tal võimaldataks aresti kanda ositi nädalavahetustel või siis võimaldada tal rahatrahv tasuda pärast vangistusest vabanemist.
10. Mis puudutab aresti osti kandmise võimalust, siis KarS § 66 lg annab kohtule aresti ositi kandmise üle otsustamiseks kaalutlusõiguse: kohus võib aresti kandmise määrata ositi, aga ei
pea seda tegema. Sellest võib keelduda, kui on piisav alus karta, et süüdlane jätab aresti kandmisele ilmumata. T.B puhul on see oht reaalne. T.B on karistusregistri
kohaselt kaks kehtivat kriminaal- ja kümme kehtivat väärteokaristust. Niisiis on tegemist
äärmiselt õiguskuuletu inimesega – ja juba seetõttu pole kuigivõrd alust loota, et ta ilmuks
järjestikustel nädalavahetustel aresti kandma. Õige on maakohtu viide, et tal võimaldati mõistetud vangistust tingimisi vabaduses kanda, kui ta ei pane katseajal toime uut kuritegu ja
täidab käitumiskontrolli nõudeid. Vaatamata sellele pani T.B katseajal toime uued kuriteod ja rikkus ka kriminaalhooldusnõudeid. See näitab ilmekalt, et T.B ei pidanud tingimisi vangistust ja kriminaalhooldusele määramist millekski. Ei ole välistatud, et olukorras,
kus kohus võimaldaks T.B aresti ositi kanda, jätaks ta lihtsalt aresti kandmisele ilmumata.
3
11. Võimalused rahatrahvi tasumiseks on ennast ammendanud. Kõnealune rahatrahv määrati T.B-le juba 2018. aastal ehk enne pandeemiat ja kriminaalkorras mõistetud vangistust.
Teisisõnu on tal olnud küllaldaselt võimalusi rahatrahvi tasumiseks, kuid T.B ei
üritanud sel perioodil mõistetud rahatrahvi isegi osaliselt ära tasuda. T.B suhtes alustati täitemenetlus, mis ebaõnnestus, sest tal ei ole ei realiseeritavat vara ega vahendeid selle tasumiseks. 12. On ilmne, et asenduskorras mõistetud arest võib isikule elukorralduslikes küsimustes tekitada
teatavaid ebamugavusi, kuid sellele tulnuks mõelda juba enne kõnealuse väärteo toime panemist. Seega tuleb T.B 5 päeva aresti järjestikuselt ära kanda. 13. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 196 lg-st 2, § 194 lg-test 2 ja
3 ning § 147 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 17. jaanuari 2023. a määruse muutmata ja T.B määruskaebuse rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)