2-22-359/26 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Margo Klaar ja

Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht

28.02.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-359

Kohtuasi

Laineharja 1 OÜ kaebus kohtutäitur Elin Vilippuse

otsusele täiteasjas nr 022/2021/6742

Laineharja 3 OÜ kaebus kohtutäitur Elin Vilippuse

otsusele täiteasjas nr 022/2021/6743

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21.02.2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Laineharja 1 OÜ ja Laineharja 3 OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja I Laineharja 1 OÜ (registrikood 14650517)

Avaldaja II Laineharja 3 OÜ (registrikood 14650500)

Avaldajate lepinguline esindaja vandeadvokaat Silja

Holsmer

Puudutatud isik Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus

Sissenõudja

PANAMENT INC

(Panama

Vabariigi

registrikood 565479), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Tuuve Tiivel

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 21.02.2022 määruse resolutsioon jätta muutmata, kuid muuta

osaliselt lahendi põhjendusi.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jätta solidaarselt kaebuse esitajate

kanda.

4. Mõista Laineharja 1 OÜ-lt ja Laineharja 3 OÜ-lt solidaarselt välja

PANAMENT INC kasuks määruskaebemenetluse kulude hüvitamiseks 540 eurot.

5. Hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb Laineharja 1 OÜ-l ja Laineharja 3 OÜ-l

solidaarselt tasuda PANAMENT INC-le ringkonnakohtu määruse jõustumisest

2-22-359

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

Avaldajate seisukohad

1. Avaldajad esitasid Harju Maakohtule kaebused täiteasjades nr 022/2021/6742 ja

022/2021/6743, paludes tühistada kohtutäituri Elin Vilippuse 30.12.2021 otsused avaldajate

kaebuste rahuldamata jätmise ja täitemenetluste uuendamise kohta. Mõlemad täitemenetlused

on algatatud tsiviilasjas nr 2-18-18495 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 23.04.2021 otsuse

täitmiseks. Kohtulahendi järgi on kohustatud isikuks Energia Agentuur AS. Sissenõudja esitas

hagi 07.12.2018. Vaidluse esemeks oli sissenõudja ja Energia Agentuur AS-i vahel 09.11.2016

sõlmitud võlaõigusliku müügilepingu alusel müüdud Tallinnas Vana-Viru 15 / Mere pst 1

asuvate korteriomandite ostuhindade tasumata jätmine Energia Agentuur AS-i poolt.

2. Enne hagi esitamist (01.11.2018) tõestas notar Energia Agentuur AS-i jagunemiskava, mille

kohaselt jagunes äriühing eraldumise teel ning andis osa oma varast üle avaldajatele kui

omandavatele ühingutele. Üleantav vara ei hõlmanud Vana-Viru 15 / Mere pst 1 asuvaid

korteriomandeid ega nendega seotud lepinguid. Jagunemine kanti registrisse 28.01.2019.

3. Avaldajate vastu ei ole sissenõudja esitanud Vana-Viru 15 / Mere pst 1 asuvate

korteriomanditega seonduvalt mistahes haginõuet, samuti ei olnud nad kaasatud tsiviilasja nr

2-18-18495 menetlusse. Avaldajad ei ole kohtuotsuse nr 2-18-18495 täitmisel Energia

Agentuur AS-i õigusjärglased ja puudub õiguslik alus täitemenetlusteks nende suhtes.

4. Avaldajad said 29.11.2021 teada, et neile kuuluvate Laineharja 1 ja Laineharja 3 kinnistute

suhtes on kohtutäituri poolt esitatud kandeavaldus. Samal päeval edastati neile täitmisteade.

Avaldajad said täitemenetlustest teadlikuks 30.11.2021. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et nad

said menetlustest teada varem, ennistas täitur kaebuste läbivaatamisega vaikivalt nende

kaebuste esitamise tähtaja. Avaldajad esitasid 07.12.2021 kaebused täiturile.

Sissenõudja, kohtutäituri seisukohad

5. Sissenõudja vaidleb kaebustele vastu. Avaldajad on põhivõlgniku õigusjärglased ja

vastutavad kohtuotsuse resolutsioonis kajastatud rahaliste kohustuste täitmise eest solidaarselt.

Nõude maksmapanekut täitemenetluses ei mõjuta jagunemisel osalenud ühingutest

solidaarvõlgnike omavaheline sisesuhtes tehtud kohustuste jaotuse kava. Jagunemisest

tulenevalt on avaldajad Energia Agentuur AS-i õigusjärglased isegi juhul, kui nende sisesuhtes

on teistsugused kokkulepped. Jagunemine ei tohi olla vahendiks, millega lahutatakse vara

kohustustest ning välditakse n-ö ebameeldivate lepingute ja kohustuste täitmist (Riigikohtu

lahend nr 3-2-1-113-11, punkt 47).

2-22-359

6. Avaldajad ei esitanud täiturile kaebusi tähtaegselt.

7. Kohtutäituri seisukohad ühtisid sissenõudja omadega.

Maakohtu määrus ja põhjendused

8. Harju Maakohus jättis kaebused rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt avaldajate kanda.

Samuti jättis maakohus rahuldamata avaldajate taotluse tsiviilasja menetluse peatamiseks.

Maakohus mõistis avaldajatelt solidaarselt välja sissenõudja kasuks menetluskulude hüvitise

2340 eurot ja määras, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist.

9. Lisaks praegusele tsiviilasjale on Harju Maakohtu menetluses Laineharja 1 OÜ hagi

sissenõudja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2021/6742

(tsiviilasi nr 2-21-18865) ning Laineharja 3 OÜ hagi sissenõudja vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2021/6743 (tsiviilasi nr 2-21-18868). Avaldajad on seisukohal,

et nendes asjades tehtavate kohtulahendite tulemusest sõltub, kas sundtäitmised on lubatavad

ja vastavalt sõltub nende asjade lahendusest käesoleva asja lahendus. Kui viidatud tsiviilasjades

hagid rahuldatakse, on tulemuseks täitemenetluste lõpetamine.

10. Maakohus nõustus kohtutäituri ja sissenõudja seisukohtadega, et menetluse peatamine

avaldajate taotluses kirjeldatud põhjustel ei ole põhjendatud. Täitemenetluse lubamatuks

tunnistamise

tagajärg

on

täitemenetluse

lõpetamine

täitemenetluse

seadustiku

(TMS) § 48 lõike 1 punkti 4 alusel. Täiemenetluse lubamatuks tunnistamise tagajärjeks ei ole

kõigi seniste täitetoimingute, sh kohtutäituri otsuste, õigusvastasus.

11. Pooled vaidlevad selle üle, kas 07.12.2021 kaebused olid esitatud TMS § 217 lõikes 1

sätestatud tähtaega järgides ning kas avaldajad kaotasid sama sätte lõike 6 alusel õiguse

tugineda hiljem asjaoludele, mida nad oleksid võinud esitada kaebuses. Avaldajad väidavad, et

said täitmisteated kätte 30.11.2021, kohtutäitur, et hiljemalt 25.10.2021. Sissenõudja toetab

kohtutäiturit. Menetlusosalised vaidlevad, kas kättetoimetamise viis (25.10.2021 täitmisteadete

jätmine postkasti Väike-Karja 12-4, Tallinnas ja sellega nende kätte toimetatuks lugemine

TsMS § 326 lõike 1 alusel) vastas seaduse nõuetele.

12. TMS § 10 lõike 2 kohaselt kohaldatakse täitemenetluses dokumentide kättetoimetamisele

TsMS-s kättetoimetamise kohta sätestatut, kui TMS-st ei tulene teisiti. Kohtutäitur on

tõendanud (dtl 479-487), et üritas täitmisteateid kätte toimetada järgmiselt: täitemenetluste

algatamisel 12.10.2021 edastati Laineharja 1 OÜ-le täitmisteade koos lisadokumentidega nii

äriregistris märgitud e-posti aadressile xxxxxxxx@xxxxxx.ee.ee kui muudele kohtutäiturile

teadaolevatele e- posti aadressidele ja Laineharja 3 OÜ-le äriregistris märgitud e-posti

aadressile yyyyyyyy@yyyyyy.ee. 18.10.2021 Laineharja 1 OÜ äriregistrijärgsel aadressil Harju

maakond, Viimsi vald, Miiduranna küla, Laineharja tee 1 äriruumi või kaebajale viitavat

postkasti ei tuvastatud. 18.10.2021 Laineharja 3 OÜ äriregistrijärgsel aadressil Harju maakond,

Viimsi vald, Miiduranna küla, Laineharja tee 3 äriruumi või kaebajale viitavat postkasti ei

tuvastatud ja aadressil viibinud isik väitis, et ei ole volitatud dokumente vastu võtma.

18.10.2021 suhtles kohtutäituri büroo töötaja Laineharja 3 OÜ juhatuse liikmega, kes kinnitas

telefoni teel, et ei ole praegu seal (dtl 482). Laineharja 1 OÜ juhatuse liige teavitas samal päeval

telefoni teel, et ei viibi Tallinnas (dtl 480). 25.10.2021 jättis täitur eelolevale infole tuginedes

dokumendid Väike-Karja 12-4, Tallinn postkasti.

13. Avaldajad

leiavad,

et

dokumente

ei

olnud

võimalik

neile

kätte

toimetada

TsMS § 326 lõike 1 alusel, kuna Väike-Karja 12 hoones ei asu nende äriruume ega juhatuste

liikmete eluruume. Seda ei ole juhatuste liikmed ka kunagi väitnud. Juhatuse liikmete

2-22-359

rahvastikuregistrisse kantud aadressiks on Tallinn, Vana-Viru 15. Kohtutäitur on esitanud väite,

et Laineharja 3 OÜ juhatuse liige kinnitas 18.10.2021 telefonivestluses Väike-Karja 12-4

aadressi õigsust. Kohus tuvastab, et vastavat kinnitust täitmisteate kättetoimetamise aktilt (dtl

481-482) ei nähtu. Märgitud on, et juhatuse liige ütleb, et ta ei viibi seal aadressil.

14. Kohus nõustub avaldajatega, et TsMS § 326 lõike 1 kohaselt peab kättetoimetamiseks

dokument olema pandud elu- või äriruumi juures asuvasse postkasti. Asjaolu, et Väike-Karja

12-4 postkastil on perekonnanimi „Sõnajalg“ ei ole kohtu hinnangul piisav väitmaks, et

tegemist on Laineharja 1 OÜ ja Laineharja 3 OÜ juhatuste liikmete elukohaga. Kohus märgib

samuti, et täitur ei ole täitmisteadet toimetanud kätte postkasti panekuga Vana-Viru 15-15,

Tallinn, s.o aadressil, mis on Laineharja 3 OÜ juhatuse liikme registreeritud elukohaks

rahvastikuregistri andmetel ega aadressil Vana-Viru 15-1, Tallinn, mis on Laineharja 1 OÜ

juhatuse liikme registreeritud elukohaks rahvastikuregistri andmetel.

15. Kohtutäitur on vastuses viidanud, et TsMS § 326 võimaldab dokumendi kättetoimetamist

ka “muusse sellesarnasesse kohta, mida saaja või tema esindaja kasutab posti kättesaamiseks.“

Täitur on seisukohal, et Väike-Karja 12-4, Tallinn vastab muu sellesarnase koha nõuetele.

Täituri tõlgendus on ekslik. TsMS § 326 lõikes 1 kasutatud väljend „muu sellesarnane koht“ on

postikasti laiend, mitte „elu- või äriruumi“ laiend. TsMS-i kommenteeritud väljaande kohaselt

võib muu sellesarnase kohana kõne alla tulla nt postipilu majaukse või korteriukse sees;

välistatud ei ole ka ukse vahele jäetud dokumendi kättesaamine või dokumendi kinnitamine

ilmastikukindla (pakendi) ja teibiga elukoha välisuksele. Riigikohus on lahendis nr

3-2-1-128-06 (punktis 26) selgitanud, et TsMS § 326 alusel kättetoimetamise eelduseks on, et

koht, kus dokumenti prooviti üle anda, on tõepoolest saaja elu- või äriruum. Lahendis nr

3-2-1-168-11 (punktis 15) on Riigikohus selgitanud, et saadetis peab olema jäetud avaldaja

postkasti aadressil, mille ta ise on avaldanud ega ole oma aadressina vaidluse alla seadnud, nagu

ta ei ole vaidlustanud ka postkasti olemasolu seal. Käesoleval juhul ei ole kohtutäitur

tõendanud, et avaldajad oleksid ise nimetanud Väike-Karja 12-4, Tallinn oma aadressina.

Avaldajad on ka selgelt väitnud, et tegemist ei ole nende juhatuse liikmete elukohaga. Seega ei

loe kohus täitmisteateid kättetoimetatuks nende jätmisega Väike-Karja 12-4, Tallinn postkasti

25.10.2021, kuivõrd TsMS § 326 lõike 1 kohaldamise eeldused ei ole täidetud.

16. Kohtutäitur on esitanud väite, et täitmisteated koos lisadokumentidega edastati ka

äriregistris Laineharja 1 OÜ ja Laineharja 3 OÜ e-posti aadressidele, mistõttu on alust eeldada,

et avaldajad olid menetlustest teadlikud juba enne, kui täitur pani täitmisteated 25.10.2021

postkasti. Täitur tugineb Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-123-07 (punkt 12) ja 3-2-1-129-15

(punkt 18), kus on leitud, et majandus- ja kutsetegevuses tuleb eeldada, et isik kontrollib e-posti

vähemalt kord päevas ning seega saab majandus- ja kutsetegevuses lugeda e-kirja kättesaaduks

hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja

serverisse. Viidatud Riigikohtu praktika ei käsita menetlusdokumentide kättetoimetamist,

mistõttu on see asjakohatu täitmisteate kättetoimetamise kontekstis. Samuti näevad

TsMS § 3111 lõiked 4 ja 5 ette ühemõtteliselt, et e-posti teel kättetoimetamiseks peab saaja

olema dokumendi kättesaamist kinnitanud. Vastava kinnituse olemasolule ei ole kohtutäitur

tuginenud ning seda ei nähtu ka toimikust.

17. Avaldajad on kinnitanud täitmisteadete kättesaamist 30.11.2021. Kuivõrd täitur ei ole

tõendanud täitmisteadete ja lisadokumentide kättetoimetamist seaduses sätestatud tingimusi

järgides enne 30.11.2021, tuvastab kohus, et avaldajatele olid täitmisteated kätte toimetatud

30.11.2021. Avaldajad esitasid kaebused kohtutäiturile 07.12.2021, seega TMS § 217 lõikes 1

sätestatud 10-päevast tähtaega järgides.

2-22-359

18. Pooled vaidlevad, kas avaldajad on Energia Agentuur AS-i õigusjärglased ja kas kohtutäitur

võis algatada nende suhtes täitemenetlused kohtuotsuse nr 2-18-18495 alusel, mille järgi on

võlgnikuks Energia Agentuur AS.

19. TMS § 18 lõike 1 kohaselt kui täitedokument kehtib ka seal märgitud sissenõudja või

võlgniku õigusjärglase suhtes, võtab kohtutäitur täitedokumendi täitmisele, kui õigusjärglus on

kohtutäiturile tõendatud kohtulahendiga, avaliku registri väljavõttega või notariaalselt tõestatud

dokumendiga. TsMS § 460 lõike 1 kohaselt kehtib jõustunud kohtuotsus ka isikute kohta, kes

on saanud pärast hagi esitamist menetlusosaliste õigusjärglasteks.

20. Pooled ei vaidle, et hagi Energia Agentuur AS-i vastu esitati 07.12.2018 ning jagunemine

kanti registrisse 28.01.2019 ehk pärast hagi esitamist. Äriseadustiku (ÄS) § 447 lõige 1 loob

jagunemise järgselt üldõigusjärgluse ja kaasuvalt solidaarvastutuse. Riigikohus on lahendis nr

3-2-1-27-04 (punktis 18) ühemõtteliselt sedastanud, et jagunemisel osalenud isikud on jaguneva

ühingu üldõigusjärglased tema kohustuste suhtes. Kohus ei nõustu avaldajatega, justkui Energia

Agentuur AS, Laineharja 1 OÜ ja Laineharja 3 OÜ on üksnes solidaarvõlgnikud ÄS § 447 lõike

1 alusel, kuid Laineharja 1 OÜ ja Laineharja 3 OÜ ei ole Energia Agentuur AS-i üld- ega

menetlusõigusjärglased. Põhimõte, et ühe solidaarvõlgniku vastu esitatud hagi osas tehtud

lahend ei kehti teiste solidaarvõlgnike suhtes, kohaldub üksnes juhul, kui tegemist on üksnes

solidaarvõlgnikega, mitte aga õigusjärgluse tulemusena tekkinud solidaarvastutusega.

Vastupidine olukord, kus õigusjärgluse tulemusena tekkiv solidaarvastutus välistaks samas

õigusjärglase vastutuse, oleks vastuolus õiguse üldpõhimõtetega ning võimaldaks ühingute

jagunemise tulemusena viia vara välja kehast, millisel on kohustused ning vältida seeläbi vara

arvelt kohustuste täitmist.

21. Avaldajate väide, et eraldatud varakogumi hulka ei kuulunud täitedokumendiks olevas

kohtuotsuses lahendatud nõue, ei ole ÄS § 447 lõike 1 teise lause alusel asjakohane, kuivõrd

solidaarvõlgnike omavahelises suhtes on kohustatud isikuks see, kellele kohustused määrati

jagunemislepinguga. Seega jagunemiskavas ja -lepingus sätestatud kokkulepped ei kehti

võlausaldajate suhtes ega saa välistada avaldajate vastutust, milline on tekkinud

üldõigusjärgluse alusel.

22. Kohus ei pea asjakohaseks ka käsitust, mille kohaselt solidaarvõlgnike vastu nõude

esitamisel on hagejal kaalutlusõigus, kelle vastu neist ta nõude esitab ja kui hagiavaldus on

esitatud ühe solidaarvõlgniku vastu, on hageja sellega seotud ega saa otsustada pärast

kohtuotsuse jõustumist, et soovib nõuda täitmist ka menetlusosaliseks mitteolevalt

solidaarvõlgnikult. Vastav käsitus oleks asjakohane nn tavalise solidaarvastutuse puhul, st

õigusjärgluseta olukorras. Käesoleval juhul ei olnud aga avaldajaid kui solidaarvõlgnikke hagi

esitamisel 07.12.2018 olemas, mistõttu puudus hagejal ka kaalutlusvõimalus, millise

solidaarvõlgniku vastu ta nõude esitada saaks. Avaldajate õigusjärglus ja solidaarvastutus

tekkisid 28.01.2019 jagunemiskande järgselt. Avaldajate väide, et neid oleks saanud

TsMS § 208 alusel menetlusse kaasata, ei ole iseenesest väär, kuid selleks, et Energia Agentuur

AS-i suhtes tehtud kohtulahend kehtiks ka avaldajate kui õigusjärglaste suhtes

TsMS § 460 lõike 1 alusel, ei olnud nende menetlusse kaasamine nõutav ega vajalik. Seega

TMS § 18 lõike 1 ja TsMS § 460 lõike 1 koostoimes olid kohtutäituri otsused ja tegevus

täiteasjade algatamisel õiguspärased, mistõttu on õiguspärased ka 30.12.2021 otsused. Seega

jätab kohus avaldajate kaebused kohtutäituri 30.12.2021 otsustele rahuldamata.

23. Määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, väited ja seisukohad ei oma kohtu arvates

sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta.

2-22-359

24. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 172 lõigete 1 ja 10 järgi avaldajate kanda.

25. Kohtutäitur menetluskulude nimekirja ei esitanud ja toimikust ei nähtu, et tal oleks kulusid

tekkinud. Sissenõudja nimekirja kohaselt on talle kohtumenetluses osutatud õigusteenust 13

tunni ulatuses tunnihinnaga 180 eurot, kogukulu 2340 eurot. Avaldajad sissenõudja kulude osas

seisukohta ei esitanud.

26. Sissenõudja lepingulise esindaja kulud, sh nii osutatud õigusteenuse maht kui tunnitasu, on

vaidluse ulatust ja keerukust arvestades kooskõlas turuolukorraga, põhjendatud ja vajalikud.

Sissenõudja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lõikest 4 märgib kohus, et lahendi jõustumisest

kuni täitmiseni tuleb avaldajatel tasuda nende poolt sissenõudjale hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

27. Avaldajad esitasid määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada, teha uue

määruse, millega kaebused rahuldada ning menetluskulud jätta kohtutäituri kanda.

28. Maakohus jõudis ekslikule seisukohale, et avaldajad on AS Energia Agentuur

üldõigusjärglased ning seetõttu on kohtuotsused nr 2-18-18495 täitedokumentideks nende suhtes.

AS Energia Agentuur jagunemisel anti eraldumise teel avaldajatele üle piiritletud varakogum

(Laineharja 1 ja 3 kinnistutega seonduvad õigused, kohustused). Üleantud vara hulka ei

kuulunud 09.11.2016 korteriomandite müügilepingust tulenevad õigused ja kohustused. AS

Energia Agentuur on jätkuvalt eksisteeriv äriühing, mille suhtes on samuti täitemenetlus algatatud

samade kohtulahendite täitmiseks. Äriregistrisse ei ole tehtud kannet, mille kohaselt oleksid

avaldajad AS-i Energia Agentuur üldõigusjärglasteks. Jagunemisel ei antud üle kõiki AS-i

Energia Agentuur õigusi ja kohustusi.

29. TsMS § 460 lõike 1 kohaselt kehtib jõustunud kohtuotsus isikute kohta, kes on saanud pärast

hagi esitamist menetlusosaliste üldõigusjärglaseks või on tegemist menetlusosalise

eriõigusjärglasega TsMS §-s 460 sätestatud juhtudel. Erialases kirjanduses on selgitatud, et

menetlusosalise õigusjärglaseks loetakse selle sätte mõistes isikuid, kes on saanud pärast hagi

esitamist menetlusosalise üldõigusjärglaseks või on pärast hagi esitamist omandanud

vaidlusaluse eseme ja on saanud seeläbi menetlusosalise eriõigusjärglaseks või on pärast

hagi esitamist omandanud spetsiifilisel viisil valduse vaidlusaluse eseme üle. Käesoleval juhul

ühtki nimetatud olukordadest ei esine. Eriõigusjärgluse sisuks on eelkõige materiaalsete õiguste

omandamine (õigusjärglus materiaalõiguse mõttes), mis tähendab, et kohtulahendi kehtivus

menetlusosalise eriõigusjärglase suhtes ei ole enesestmõistetav ega tulene vältimatult

eriõigusjärgluse olemusest. Materiaalsete õiguste omandamise eesmärk tuleneb käesoleval

juhul selgelt jagunemiskavast, mille kohaselt avaldajad omandasid Laineharja 1 ja 3 kinnistud ning

sellega seonduvad õigused ja kohustused.

30. Viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-27-04 ei ole asjakohane. See käsitab olukorda, kus

toimus esialgse menetlusosaline ümberkujundamine ja jagunemine, mille tulemusel esialgset

menetlusosalist enam ei eksisteerinud ning tegemist oli üldõigusjärglusega. Jagunemisel kehtiv

solidaarvastutus ei tähenda, et tegemist oleks üldõigusjärglusega.

31. Kohtutäitur ei tuvastanud TMS § 18 lõike 1 alusel, et avaldajad oleksid AS Energia Agentuur

õigusjärglased, vaid põhjendas täitmisteates nende suhtes täitemenetluse algatamist solidaarse

vastutusega, mis aga eeldab iseseisva nõude esitamist väidetava solidaarvõlgniku vastu. Sellised

täitedokumendid avaldajate vastu puuduvad.

2-22-359

32. Kohtutäitur ja sissenõudja vaidlesid kaebusele vastu.

33. Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lõike 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

34. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määruse resolutsiooni

muutmiseks alust ei ole, kuid osaliselt tuleb muuta lahendi põhjendusi (TsMS § 659, § 657 lõike

1 punkt 21). Muutmata osas ei rikkunud maakohus avaldajate kaebusi lahendades oluliselt

menetlusõiguse norme ega kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme. Muutmata osas

nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS

§ 659, § 654 lõige 6). Määruskaebus jääb rahuldamata (TsMS § 667 lõige 1). Ringkonnakohus

jaotab ja määrab rahaliselt kindlaks määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud.

35. TsMS § 360 lõike 2 esimesest lausest tulenevalt ei ole edasi kaevatav maakohtu määrus,

millega jäi rahuldamata menetluse peatamise taotlus. Seega on maakohtu määruse resolutsiooni

punkt 1 jõustunud.

36. Täitmisteadete (t I kd lk 116-117, 119-120) kohaselt on täitemenetlused avaldajate kui

võlgnike suhtes alustatud nende solidaarvastutuse alusel (koos Energia Agentuur AS-ga).

Kohtutäituri 30.12.2021 otsuste (t I kd lk 137 pöördel - 139 pöördel, 146 pöördel-149 pöördel)

kohaselt lähtus täitur täitemenetluste algatamisel TMS § 18 lõike 1 alusel avaliku registri

(äriregistri) väljavõttest. Registrist nähtus täitedokumentide kohase kohustatud isiku Energia

Agentuur AS-i jagunemine 01.11.2018 jagunemiskava ja 16.11.2018 jagunemisotsuse alusel

selliselt, et kohustatud isik asutas avaldajad, jagunemiskanne oli tehtud 28.01.2019. ÄS § 447

lõikest 1 tuleneb jagunemisel asutatavate äriühingute solidaarvastutus jagatava ühingu enne

jagunemist tekkinud kohustuste eest. Täitur oli seisukohal, et sellega oli Energia Agentuur

AS-i TsMS § 460 lõike 1 kohane õigusjärglus tõendatud ja puudus alus täitemenetluste

algatamisest keelduda.

37. Maakohus nõustus kohtutäituriga, leides, et ÄS § 447 lõige 1 loob jagunemise järgselt

üldõigusjärgluse ja kaasuvalt solidaarvastutuse ja et Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-27-04

(punktis 18) sedastanud, et jagunemisel osalenud isikud on jaguneva ühingu üldõigusjärglased

tema kohustuste suhtes. Põhimõte, et ühe solidaarvõlgniku vastu esitatud hagi osas tehtud

lahend ei kehti teiste solidaarvõlgnike suhtes, kohaldub juhul, kui tegemist on üksnes

solidaarvõlgnikega, mitte aga õigusjärgluse tulemusena tekkinud solidaarvastutusega. Olukord,

kus õigusjärgluse tulemusena tekkiv solidaarvastutus välistaks samas õigusjärglase vastutuse,

oleks vastuolus õiguse üldpõhimõtetega ning võimaldaks ühingute jagunemise tulemusena viia

vara välja kehast, millel on kohustused ja vältida seeläbi vara arvelt kohustuste täitmist.

38. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et avaldajate näol on tegemist AS-i Energia

Agentuur üldõigusjärglastega. Ringkonnakohus on seisukohal, et avaldajate näol on tegemist

jagunenud äriühingu eriõigusjärglastega, kelle suhtes näeb seadus ette solidaarvastutuse

jaguneva ühingu kohustuste, mis tekkisid enne jagunemise registrikaardile kandmist, eest. Kuna

tegemist on eriõigusjärglastega, laieneb jagunenud ühingu suhtes jõustunud kohtulahendi

täidetavus TsMS § 460 lõike 1 esimese lause mõttes ka jagunemisel tekkinud ühingutele ning

seda sõltumata sellest, kas jagunenud ühing jääb alles (eraldumine) või mitte. Kolleegium

põhjendab seisukohta järgmiselt.

2-22-359

39. Õiguskirjanduse kohaselt tähistab sõna „õigusjärglus“ TsMS § 460 lõike 1 esimeses lauses

nii üld- kui eriõigusjärglust (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne.

Tallinn, 2017, lk 1237). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 6 lõike 1 kohaselt võivad

tsiviilõigused ja -kohustused üle minna ühelt isikult teisele (õigusjärglus), kui need ei ole

seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud. Üksik- ehk eriõigusjärgluse all mõistetakse

üksikute õiguste või kohustuste üleminekut ühelt isikult teisele, kusjuures eeldusena tuleb eraldi

jälgida asjaomase õiguse või kohustuse üleandmise kohta sätestatut (Tsiviilseadustiku üldosa

seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, 2010, lk 19). Väljaande Ühinguõigus I.

Kapitaliühingud kohaselt on kapitaliühingute jagunemise üheks põhiliseks printsiibiks

eriõigusjärglus (Tallinn, 2015, lk 458). TsMS § 210 lõikest 2 tulenevalt on eriõigusjärglus

võimalik juhul, kui menetlusosaline annab üle vaidlusaluse eseme omandi või muu sellesarnase

õiguse või loovutab nõude. Õiguskirjanduse kohaselt mõeldakse selle all eelkõige

käsutustehingute tegemist, mille tagajärjel muutub vaidlusaluse eseme kuuluvus (vallas- või

kinnisasja omandi üleandmine, nõude loovutamine, vaidlusaluse õiguse ülekandmine, asja või

nõude üleminek muu tehingu vältimatu tagajärjena või seaduse või riigivõimuakti alusel vmt),

eriõigusjärgluse puhul tuleb kontrollida, kas õigusjärglus hõlmab materiaalõiguslikult

õiguseellase konkreetset kohustust (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommentaaritud

väljaanne. Tallinn, 2017, lk 1233-1239).

40. Praeguses asjas on täitedokumentideks jõustunud kohtuotsused, millega mõisteti Energia

Agentuur AS-lt välja rahaline võlgnevus, mis tulenes võlaõiguslike müügilepingute alusel

tasumata ostuhinnast ja sellega seoses kohtueelselt tekkinud kahjuhüvitisest. Puudub vaidlus,

et kohustused tekkisid enne jagunemiskande registrisse kandmist. Kolleegium on seisukohal,

et tegemist on spetsiifilise eriõigusjärglusega, millele kohaldub TsMS § 210. Viidatud sätte

lõike 2 kohaselt ei mõjuta eriõiglusjärglus iseenesest asja menetlust. Asjakohane on arvestada

ka TsMS § 210 lõikest 2 tulenevat irrelevantsuse põhimõtet, millest tulenevalt peab poolte

vahetumist kohtumenetluses käsitlev normistik tagama mh selle, et vaidlusaluse asja

võõrandamisega ei oleks võimalik tekitada teistele menetlusosalistele raskusi oma õiguste

maksmapanekul, mis väljendub ka alates 01.01.2006 kehtiva TsMS § 210 lõikes 2.

41. Eeltoodust tulenevalt kehtivad täitmisele esitatud kohtulahendid ka avaldajate suhtes ja

vaidlustatud kohtutäituri otsuste tühistamiseks alust ei ole.

42. Vastuseks sissenõudja vastuväidetele maakohtu poolt tuvastatud kaebuste esitamise

tähtajalisuse kohta (täitmisteadete kättetoimetamise temaatika) märgib kolleegium, et

maakohus käsitas vastavaid asjaolusid kooskõlas kehtivate TMS-i ja TsMS-i sätetega

asjakohases ulatuses. Maakohtu arutluskäik ja järeldused vastavad kohtu ette toodud elulistele

asjaoludele, on loogilised ja järgitavad. Seega puudub selles osas kõrgema astme kohtul alus

sekkuda maakohtu kaalutlusotsustusse.

43. Määruses kajastamata väited ja seisukohad ei oma määruskaebuse lahendamisel sisulist

tähtsust, mistõttu kohus neid praeguses lahendis ei käsita.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

44. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lõige 1 alusel jätta

solidaarselt kaebajate kanda.

45. Kohtutäitur nimekirja ei esitanud ja ka toimikust ei nähtu täituril kulude tekkimist.

2-22-359

46. Sissenõudja nimekirja kohaselt moodustavad tema kulu tasu lepingulisele esindajale

summas 540 eurot esindusteenuse eest mahus 3 tundi tunnihinnaga 180 eurot.

Vandeadvokaadist lepinguline esindaja tegi järgmisi toiminguid: koostas 21.03.2022

sissenõudja vastuse, millega seondus õigusnormide ja kohtuasja materjalide analüüs; analüüsis

21.02.2022 maakohtu määrust, 09.03.2022 määruskaebust ja kohtutäituri 21.03.2022

seisukohta; andis selgitusi kliendile ja pidas kliendiga nõu ning kirjutas e-kirju; tegi

menetlustoimingutega seonduvaid muid töid. Sissenõudja kinnitab, et kõik kulud on kantud

seoses praeguse tsiviilasjaga. Kulult ei ole Eestis arvestatud käibemaksu (kohaldub maksumäär

0% vastavalt käibemaksuseaduse (KMS) § 15 lõike 4 punktile 1). Sissenõudja esitas viivise

taotluse TsMS § 177 lõike 4 alusel.

47. Kolleegium on seisukohal, et sissenõudja lepingulise esindaja kulud on nii teenuse ajalise

mahu kui tunnitasu suuruse osas mõistlikud ja põhjendatud TsMS § 175 lõike 1 mõttes ning

taotlus kuulub rahuldamisele. Nimekirjast nähtuvad toimingud olid vajalikud esindatava huvide

kaitsmiseks määruskaebemenetluses.

48. Sissenõudja taotluse alusel märgib kolleegium, et hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb

kaebajatel tasuda ringkonnakohtu määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS

§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)