4-22-4604/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-22-4604

1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. veebruar 2023, Tallinn Väärteoasja number 4-22-4604 (230222016123) Kohtunik Merit Bobrõšev Väärteoasi X.L-i ja Piirivalveameti Põhja kaebus Politseiprefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 05.12.2022 , millega üldmenetluse otsusele X.L-i karistati LS § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 105 trahviühikut, s.o 420 eurot

Kohtuvälise menetleja esindaja

Kaebuse esitaja Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi grupijuht Enel Kuiv

X.L ik: XXX; elukoht xxx :

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 120 lg 1, § 132 p 2, § 133-135 kohus otsustas:

X.L-i kaebus rahuldada.

T - ühistada Politsei ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse üldmenetluse otsus 05.12.2022 osaliselt, s.o osas, millega kohtuväline menetleja määras X.L-ile trahviühikut, karistuseks rahatrahvi 105 s.o 420 eurot

ning määras selle tasumiseks ühekordse maksena.

Tühistatud osas teha uus otsus X.L-i LS § 223 lg 1 rikkumise ja karistada toimepanemise eest rahatrahviga 90 trahviühikut ehk summas 360 eurot. Määrata, et X.L peab tasuma rahatrahvi summas 360 eurot kohtuotsuse jõustumisest 10 kuu jooksul, igakuiselt mitte vähem kui 36 eurot.

Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr EE891010220034796011 SEB Pank ASis, arvele nr EE932200221023778606 Swedbank AS-is, arvele nr EE701700017001577198 Luminor Bank ASis või arvele nr EE777700771003813400 LHV Pank ASis. Makse teostamisel

4-22-4604

2

on kohustuslik märkida viitenumber xxx. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Asjaolud ja menetluse käik 1. PPA Põhja prefektuuri 05.12.2022 otsusega karistati X.L-i -s 223 lg 1 alusel LS § rahatrahviga 105 trahviühikut ehk 420 eurot. X.L-i karistati, sest 26

.10.2022 kella 16 ajal juhtis ta Tallinnas xxx juures mootorsõidukit viisil, kus ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teiste vara. Samuti ei täitnud ta LM221 „Anna teed“ nõudeid ega andnud teed sõidueesõigusega teele jalgrattaga sõitnud ). Selle tõttu jalgrattur sõitis astu sõidukit I Pnile (P v xxx ja kukkus. Taolise tegevusega põhjustas X.L varalise kahju ja tervisekahjustuse I. Pnile ja xxx ASile. X.L - -t 1 ning rikkus LS § 16 lg t 1 ja § 17 lg pani toime väärteo, mis kvalifitseeriti

LS § 223 lg 1 järgi.

2. X.L

ei nõustunud kohtuvälise menetleja kohaldatud karistusmääraga ja vaidlustas kohtuvälise menetleja otsuse baja märgib, et ta ei vaidlusta rikkumise Harju Maakohtus. Kae toimepanemist, kuid leiab, et kohaldatud trahvimäär on liialt suur ja ta taotleb selle vähendamist. Kaebaja toob esile, et tal puuduvad varasemad liikluskahjuga juhtumid, ta teavitas juhtunust koheselt Häirekeskust, oli koostööaldis ja andis juhtunu kohta tõeseid ütlusi. Sh nentis ka sündmuskohale saabunud politsei, et õnnetuskoht on autojuhtidele keeruline, sest nähtavus on piiratud 2,5 m kõrge, läbipaistmatu aiaga. Samuti puudub õnnetuskohal nähtavuse suurendamiseks tänavapeegel. Jalgrattur tuli suure hooga ega arvestanud võimalusega, et aia ka nurga tagant võib sõiduk tulla. Kohtuväline menetleja on ekslikult välja toonud, et tugines otsuse tegemisel ka tunnistaja ütlustele, sest peale kaebuse esitaja, jalgratturi ja sõidukis viibinud kahe isiku polnud arutuse all olevas sündmuses ühtegi tunnistajat. Neid pole ka üle kuulatud. Kaebaja on oma süüd tunnistanud ja kahetseb juhtunut. Lisaks toob kaebaja välja, et määratud trahv on liialt suur. Kaebaja on tööga hõivatud alates septembrist 2022. Peale pikalt töötuna arvel olekut on selle tasumine majanduslikult keeruline. Kaebaja brutosissetulek ühes kuus on ca 750 eurot, see võib küll suureneda preemia tõttu, kuid preemia näol ei ole tegemist igakuise lisasissetulekuga. Kokkuvõtvalt taotleb kaebaja määratud rahatrahvi vähendamist poole võrra ja võimaldada selle tasumist osatamist minimaalselt 6-le kuule.

3. 14.02.2023

määrusega võttis kohus X.L-i kaebuse menetlusse, määras selle lahendamise viisiks kirjaliku menetluse ja andis kohtumenetluse pooltele õiguse esitada kirjalikke seisukohti, taandusi ja taotlusi kuni 20.02.2023.

4. 17.02.2023 registreeris kohus kohtuvälise menetleja seisukoha. Kohtuväline menetleja taotleb

X.L-i kaebuse rahuldamata ja vaidlustatud lahendi muutmata jätmist. Kohtuväline menetleja peab võimalikuks X.L-ile määratud rahatrahvi osatamist 10 kuu peale. Tulenevalt asjaolust, et kaebaja ei vaidlusta kaebuses talle etteheidetava väärteo toimepanemist ja vaidlustavaks on üksnes karistus, siis esita kohtuväline menetleja oma seisukohad üksnes s karistuse küsimuses, tuues välja järgmise:  kohtuväline menetleja määras kaebajale rahatrahvi 105 trahviühikut; lisakaristuse määramist kohtuväline menetleja vajalikuks ei pidanud;

4-22-4604

3

 kohtuväline menetleja hindas kaebaja süü suurust, tema rikkumise ohtlikkust ja võttis arvesse karistuse mõistmise eri ja üldpreventiivseid eesmärke, sh arvestas kaebajal -

kehtivate karistuste puudumist;  otsuse tegija on õigesti leidnud, et rahatrahvi määramine suudab menetlusalust isikut mõjutada edaspidi liikluses hoolikamalt ja tähelepanelikumalt käituma ning uute õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduma;  määratud rahatrahv jääb sanktsiooni alumise kolmandiku piiridesse, on kooskõlas kehtiva karistuspraktikaga ega koorma menetlusalust isikut ebamõistlikult.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 5. Kohus, tutvunud kaebuse ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga, kontrollinud väärteoasja materjale, s.h elektroonilisel andmekandjal paiknevaid videosalvestist ja fotosid, asub alljärgnevale seisukohale.

6. Väärteoprotokolli kohaselt inkrimineeritakse LS § 223 lg X.L-ile -s 1 nimetatud väärteo LS § 223 lg 1 sätestab vastutuse toimepanemist. mootorsõiduki , maastikusõiduki või - - trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus.

7. Hinnates LS § 223 lg 1 järgi tehtud etteheite põhjendatust, siis väärteoprotokolli kohaselt on protokolli koostaja sisustanud LS § 223 lg 1 kohast liiklusnõuete rikkumist LS § 16 lg 1 ja § 17 lg 1 kaudu. LS § 16 lg 1 kohustab liiklejat olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. LS § 17 lg 1 kohustab liiklejat tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguandest. Väärteoprotokolli kohaselt seisnes rikkumise sisuline olemus tee andmise kohustuse rikkumises, mistõttu sõitis jalgrattur vastu sõidukit, kukkus ja sai tervisening varakahju. Samuti tekkis varakahju xxx . ASile kui sõiduki omanikule

8. Uurides menetluse käigus kogutud tõendikogumit, siis tõendavad need väärteoprotokollis märgitut. Kaebaja ülekuulamise protokolli kohaselt juhtis ta 26.10.2022 kella 16.45 ajal sõidukit xxx reg nrxxx ga . Ta alustas sõitu xxx maja eest ja kokkupõrge toimus maja eest xxx väljumisel. Õnnetuse hetkel võis tema juhitud sõiduki sõidukiirus olla ca 7-8 km/h. Kuna vaadet piirab ristmikule väljudes kõrge aed, siis alitud sõidukiirus oli v teadlikult mitte-suur. Samuti tuleb xxx keerates teed anda ja ta on teadlik ka seal paiknevast jalgrattateest. Kaebaja hinnangul liikus jalgrattur jalakäia kiirusest kiiremini. Peale kokkupõrget helistas kaebaja koheselt numbrile 112 ja teavitas juhtunust. Samuti selgitas ta, et ei näe süüd inimestel, sest tegemist pimeda nurgaga ristmikuga ja lisaks oli tee märg lehtedest libe. Kaebaja ütluste juures on ka kaebaja ning allkirjastatud a xxx maja juurest, liiklusõnnetuse skeem, millest nähtub, kuidas t asus sõitma jalgrattur liikus mööda jalgrattateed ja enne xxx keeramist, jalgrattateel leidiski aset kokkupõrge.

9. Kaebajast menetlusaluse isikuga ühetaolisi ütlusi andis ka tunnistaja I. Pn, kes avaldas, et 26.10.2022 kella 16 paiku sõitis ta Tallinna xxx sõiduteest eraldatud jalgrattateel enda jalgrattaga xxx poolt xx suunas. Ristmikke ületades aeglustas ta sõidukiirust ja jälgis, et sõidukit ei tuleks. Tunnistaja ei oska öelda, millise kiirusega ta sõitis, kuid tegemist on linnarattaga ja ta ei kihutanud. Veidi enne xxx ja xxx ristmikku nägi ta, kuidas vasakult hoovi sissesõidu teelt sõitis talle ette kaubik. Ta ei jõudnud reageerida ja sõitis vastu kaubiku parempoolset külge, vastu selle esiosa. Järgmisel hetkel oli ta jalgratta pikali. Kukkumise hetke tunnistaja ei mäleta, kuid teel peale kokkupõrget tulid kaubikust välja inimesed, kes pakkusid talle abi püsti tõusmisel. Algselt

4-22-4604

4

palus tunnistaja end mitte puudutada, kuid natuke aega hiljem aitasid isikud teda tee äärde poolistuli asendisse. Seejärel palus ta välja kutsuda kiirabi. Kukkumise tagajärjel said vigastada põlv ja tema vasaku käe kodarluu murdus. Samuti tundis ta tugevat valu vasakus õlaliigeses ja vasakus abaluus; kätt ei saanud ta väga liigutada, samuti oli paremal reiel tugev valu. Hiljem avastas ta paremal säärel kukkumise või löögi tagajärjel tekkinud mõne sentimeetrise haava. Kõndides oli tal valu paremas hüppeliigeses ja mõlema jala säärepiirkonnad olid valulikud. Sündmuskohale saabunud kiirabi toimetas tunnistaja PERHi.

10. PERHi teatisest liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku kohta nähtub, et PERHi toimetati liiklusõnnetuses kannatada saanuna I. n, kes osales liikluses jalgratturina. Õnnetus leidis aset P 26.10.2022 kella 16 ajal, Tallinnas, xxx juures. Kannatanul tuvastati vasaku käe kodarluu murd. Nimetatu leiab kinnitust ka ekspertiisiaktiga, milles ekspert väljendas arvamust, et I. Pnil esines vasaku küünarvarreluu (kodarluu) diafüüsi ehk keskosa spiraalmurd, mis vajas operatiivset ravi. Tervisekahjustus või olla tekitatud 26.10.2022 toimunud liiklusõnnetuses jalgratta ja sõiduauto kokkupõrke tagajärjel paiskumisest vastu kõva tömpi pinda. Ekspert märkis, et tuvastatud tervisekahjustus ei ole eluohtlik ja selle paranemine kestab vähem kui neli kuud.

11. Sõidukite vaatlusprotokollide ja elektroonilisele teabekandjale talletatud teabe kohaselt on fikseeritud kahjustused nii sõidukil xxx reg nr-ga xxx kui ka jalgrattal. Kaubiku tuvastati nükkejäljed parempoolsel esimesel poritiival/küljel j aapejälg parempoosel esimese nurga a kr allosas. Jalgrattal fikseeriti esiratta ja porilaua kahjustus, ratta raamil aga kraapeja kasutusjäljed.

12. Aset leidnu on talletatud ka sündmuskoha vaatlusprotokolli ja selle lisaks olevale skeemile ning fotodele. , Tallinnas xxx Selle kohaselt leidis liiklusõnnetus aset 26.10.2022 kella 16 ajal juures koordinaatidel xxx ja xxx kohaselt . Õnnetuse liigiks on protokolli kokkupõrge sõidukiga küljelt, jalg teekate märg. Samuti on protokollis märge - ja jalgrattateel. Tee oli tasane ja sirge, selle kohta, et õnnetuses osales 2 sõidukit ja kannatanuid on üks. Üheks liiklusõnnetuses osalejaks oli

xxx, mille xxx - X.L-i juhitud sõiduk omandiõigus kuulub OÜ le; teiseks osalejaks oli I. Pni juhitud jalgratas. Sõidukil tuvastati kraapejälg esimesel parempoolsel poritiival/küljel ning nühkejäljed. Jalgrattal sai kahjustada aga esiratas selle porilaud ratta ja ; juhtraual ja raamil tuvastati kraapetlusprotokolli ja selle ning kasutusjäljed. Sündmuskoha vaa juurde kuuluva skeemi kohasel on kõnesoleval lõigul jalgrattaja jalgtee ning selle ees paikneb liiklusmärk „Anna teed“ ja „Lõikuv jalgrattatee“.

13. Analüüsides eeltoodut, asub kohus seisukohale, et kaebaja rikkus LS § 16 lg 1 ja § 17 lg 1 nõudeid. Nii nähtub, et hoovialalt sõiduki xxx liikudes kohustus X.L xxx juhina andma teed jalgrattateel liikunud jalgratturile. Kohus nõustub kaebajaga põhimõtteliselt, et nähtavus jalgrattateele on olnud kõrge aia tõttu märkimisväärselt piiratud, ent see ei piira ega vähenda kohustust juhinduda liikluskorraldusvahendite nõuetest ja vältida kahju tekkimist. Kohus osutab ka LS § 50 lg-le 3, mis kohustab juhti kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks. Mh on seadusandja ette näinud, et juht peab vähendama kiirust ja vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb (p 3). X.L-ile oli

liikluskorraldusvahendi e tee andmise st ette nähtav, tee ristub jalgrattateega ja tal oli jalgratturil kohustus. St, et koostoimes LS § 50 lg 3 p ga 3 tuli tal piiratud nähtavuse tõttu sõiduki kiirust - enne jalgrattatee ületamist vähendada, vajadusel sõiduk seisma jätta ja veenduda, et tema tegevus jalgrattateest ülesõidul võimaldab tal täita LS § 16 lg 1 ja § 17 lg 1 nõudeid. Kuna menetluses uuritud tõendid ei võimalda järeldust, et X.L oleks jalgrattatee ületamisel olnud piisavalt

hoolas, sh järginud liikluskorraldusvahendeid, siis põhjustas tema hooletu liikluskäitumine kokkupõrke sõiduki ja jalgratturiga. Seega tõdeb kohus ühetaoliselt kohtuvälise menetlejaga, et

X.L rikkus LS § 16 lg § 17 lg ja kuna tema tegevusega on põhjuslikus seoses -t 1 ning -t 1

4-22-4604

5

nii jalgratta kui sõiduki kahju tekkimine ning jalgratturile tervisekahju põhjustamine, siis realiseeris X.L

LS § 223 lg 1 objektiivse koosseisu tunnused.

14. Menetlusaluse isiku ütlustega loeb kohus tõendatuks, et kaebaja panni talle etteheidetavad liiklusnõuete rikkumised toime ettevaatamatusest hooletuse vormis. KarS § 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema.

X.L avaldas, et ei pannud piiratud nähtavuse tõttu tähele jalgrattateel liikunud jalgratturit. Tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud kohandama oma liikluskäitumist selliselt, et tagatud oleks liiklusreeglitest kinnipidamine ja kahju vältimine. Seega järeldub, et tagajärg on põhjustatud hooletusest.

15. Karistuse mõistmisel juhindub kohus KarS § 56 lg- 1. Selle kohaselt on karistuse st mõistmise aluseks isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi uute süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. LS § 223 lg 1 näeb põhikaristustena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Kohtuväline menetleja karistas menetlusalust isikut rahatrahviga 105 trahvühikut, s.o summas 420 eurot. St, et kohtuväline menetleja kohaldas karistusmäära, mis jääb olulisel

X.L-ile määral alla sanktsioonimäära keskmise. Arvestades süüks arvatavat tegu, on kohus X.L-ile veendumusel, et kohtuvälise menetleja kohaldatud karistuse määr vastab tema süü suurusele. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus ka tekitatud kahju ulatust, sh asjaolu, et

X.L-i tegu põhjustas nii varalise kahju kui ka tervisekahju. Mis puudutab karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist, siis kohtuväline menetleja tuvastas õigesti, et kohtuvälise menetleja poolt otsuse tegemise aja seisuga ei olnud tuvastatavad karistust kergendavad asjaolud. Kohtule adresseeritud kaebuses on aga välja toodud, et kaebaja kahetseb toimepandut ja see väljendub mh asjaoludes, et õnnetuse järgselt helistas kaebaja koheselt häirekeskusele, osutas jalgratturile abi ja kaebaja tunnistas oma süüd talle etteheidetava süüteo toimepanemisel. Arvestad

seda, et kohtule adresseeritud kaebuses on es kaebaja õnnetusejärgset käitumist ja otsesõnu väljendatud kahetsust, siis asub kohus nimetatute koostoimel seisukohale, et kaebaja puhul on sedastatav ühe karistust kergendava asjaolu esinemine väljendub kahetsuses. ja see Kohus märgib, et hindab kaebaja kahetsuse koostoimes tema teojärgse käitumise, s.o kannatanule abi pakkumine, talle vajaliku abi osutamine, siiraks. Mis puudutab kaebuses toodut, et karistust kergendava asjaoluna on hinnatavad ka süü tunnistamine ja selle tehiolude väljaselgitamisele kaasaaitamine, siis ses osas kohus kaebaja seisukohta ei jaga. KarS § 57 lg 1 p 3 alternatiivid 1 ja 3 räägivad süü ülestunnistamisele ilmumisest ja süüteo avastamisele aktiivsest kaasaaitamisest. Menetluse käigus uuritud tõendid ei võimalda järeldus, et kaebaja oleks ilmunud süü ülestunnistamisele või et tema panus süüteo avastamise kontekstis vääriks erilist tähelepanu. Kaebaja ei ilmunud , vaid Mis süü ülestunnistamisele ta andis oma selgitused sündmuskohal. puudutab KarS § 57 lg 1 p 3 kolmandat alternatiivi, siis kõnesolev karistust kergendav asjaolu nõuab menetlusaluselt isikult aktiivset kaasaaitamist. Kohtupraktika kohaselt pole aktiivse kaasaaitamisega tegemist olukorras, kus isik annab ütlusi vaid osas, mis on selleks hetkeks teiste tõenditega kinnitust leidnud; aktiivne kaasaaitamine peab aitama uurimist edasi viia (vt RKKKo nr 1-17-

10162 p 26). Menetluse esemeks oleva süüteo tehiolud on lihtsad ja selged, mistõttu kaebaja panust asjaolude väljaselgitamisel menetluses ei ole põhjust hinnata selliseks, et tooks kaasa karistust kergendava asjaoluna süüteo avastamisele aktiivse kaasaaitamise arvestamise. Arvestades ka karistuse mõistmise eri ja üldpreventiivseid kaalutlusi karistab kohus kaebajat 90 - trahviühikuga ehk rahatrahviga 360 eurot. Kuna kohus tuvastab kohtuvälisest menetlejast erinevalt ühe karistust kergendava asjaolu esinemise, mis peab väljenduma mõistetava karistuse

4-22-4604

6

määras, siis tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse määratud karistuse osas ja teeb selles osas uue otsuse.

16. Kohtule adresseeritud kaebuses taotles rahatrahvi osatamist X.L . Kohtuväline menetleja -le kuule. sellele vastu ei vaielnud, nõustudes rahatrahvi osatamist 10 KarS § 66 lg 2 sätestab, et kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja võib mõjutavatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Analüüsides rahatrahvi osatamise taotluse põhjendusi, kohus möönab, et avaldatud X.L-i selgituste taustal võib rahatrahvi tasumine ühekordse maksena vähendada oluliselt kaebaja toimetulekut. Kaebaja avaldatud sissetuleku suurust on põhjust hinnata tagasihoidlikuks. Teadaolevalt toimib tänane majandus kõrge inflatsiooni tingimustes, kus iga indiviidi väljaminekud ainuüksi oma põhivajaduste täitmiseks on märkimisväärselt suurenenud. Tagamaks seda, et tasutud saaks nii rahatrahv kuid

ka X.L-ile säiliks toimetulek, määrab kohus, et peab rahatrahvi summas 360 eurot tasuma 10 kuu jooksul igakuiselt mitte X.L vähem kui 36 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)