1-11-763/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20.jaanuaril 2011.a., Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-11-763 (11230100819) Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Kohtuistungi sekretär Elina Huobolainen Kriminaalasi D.H süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi.

Prokuröri abi

Žanna Morozova Süüdistatav D.H elu- või asukoht ja aadress: XXX ; isikukood või sünniaeg: XXX; kodakondsus: EV kodanik; haridus: kesk-

eriharidus; emakeel: eesti keel; töökoht või õppeasutus: ei tööta,

kriminaalkorras varem karistatud 17 korda: 28.07.2010.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi vangistusega 3 k, KrMS § 238 lg 2 alusel vangistusega 2 k, karistuse kandis Murru

vanglas, vabanes 24.09.2010.a. pärast karistuse kandmist. Väärteokorras karistatud korduvalt.

Tõkend elukohast lahkumise keeld. Kahtlustatavana kinnipidamine

24.09.2010.a. kuni 24.09.2010.a.; 02.11.2010.a. kuni

03.11.2010.a.; 21.11.2010.a. kuni 21.11.2010.a. ja alates 18.01.2011.a. Kaitsja

Toomas Pilt RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada D.H KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi ja mõista karistuseks 1

(üks) aasta vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista D.H ´ ile 8 (kaheksa) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg, s.o.

2 24.09.2010.a. kuni 24.09.2010.a., s.o. 1 (üks) päeva vangistust; 02.11.2010.a. kuni 03.11.2010.a., s.o. 2 (kaks) päeva vangistust; 21.11.2010.a. kuni 21.11.2010.a., s.o. 1 (üks) päeva vangistust, kokku 4 (neli) päeva vangistust.

Kandmata karistus 7 (seitse) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistusaja alguseks lugeda 18.01.2011.a.

Tõkend elukohast lahkumise keeld- tühistada. Uue tõkendina kohaldada D.H suhtes vahistamine. Vahistada D.H kohtusaalis.

Välja mõista D.H ´ilt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel ja KrMS § 256

5

lg 2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 208 (kakssada kaheksa) eurot 52 senti

riigituludesse. Ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda. Selgitusse märkida „D.H , 1-11-763 sundraha.“ Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank

märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606

Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri 2800049777.

Sundraha tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades

kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

Kohtuotsuse põhiosa

Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud selles, et D.H, isikuna, kes on

varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi ja kes on varem korduvalt karistatud varavastaste süütegude eest, uuesti, .a. kella 17:10 paiku Tallinnas Viru väljak 4/6 24.09.2010

asuvas ja Rautakirja Estonia AS-ile kuuluvas kaupluses võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis šokolaaditahvli „Snickers“ maksumusega 8 krooni ,s.o 0.51 euro,

millega möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid oli kinni peetud turvateenistuse poolt. Kaup on rikkumata kujul tagastatud kauplusele, kahju puudub.

Samuti, . kella 18:02 ajal Tallinnas Kopli 35b 6 asuvas Maxima Eesti OÜ-le 02.11.2010.a

kuuluvas kaupluses võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eemärgil võttis 2 „Vana Tallinn“ likööri maksumusega 112 krooni, s.o 7.16 euro, kogumaksumusega 224 krooni , s.o

14.32 euro ja grillvorstid „Maks&Moorits“ maksumusega 57,50 krooni, s.o 3.67 euro, ehk kaupu kokku summas 281,50 krooni, s.o 17.99 euro, millega möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid oli kinnipeetud turvateenistuse poolt. Kaup on rikkumata kujul tagastatud kauplusele, kahju puudub.

Samuti, .a. kella 11:40 paiku Tallinnas Kopli 35 b ja Maxima Eesti OÜ-le 21.11.2010

kuuluvas kaupluses võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis 2 pakki „Eesti Juustu“ maksumusega 115,50 krooni, s.o 7.38 euro, kogumaksumusega 231 krooni, s.o

3

14.74 euro, millega möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid oli kinni peetud turvateenistuse poolt. Kaup on rikkumata kujul tagastatud kauplusele, kahju puudub. Samuti, kella 13.50 ajal püüdis Tallinnas Telliskivi 61 asuvast Rimi Eesti Food 18.01.2011 AS –i „Telliskivi Säästumarket“ kauplusest ära võtta suitsetatud broileri hinnaga 6.08 Euro, möödus kassadest kauba eest maksmata, kuid oli kinni peetud turvatöötaja poolt.

Seega , varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna, alustades D.H

vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult kuriteo toime panemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav . KarS § 25 lg 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi

D.H 24.09.2010.a. süü temale inkrimineeritud kuriteo episoodis on täielikult

tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja

avaldatud, s.o. süüdistatav D.H tunnistas end kohtuistungil süüdi temale inkrimineeritud 24.09.2010.a. varguse episoodis, kuid üksikasjalike ütlusi anda ei soovinud.

Kohtueelsel uurimisel on andnud D.H ütlusi, et süüdi ennast ei tunnista.

24.09.2010.a. kellaega ei mäleta, läks bussiterminalis asuvasse R-kiosk kauplusese ilma eesmärgita. Tema ei oska öelda, mis edasi toimus ning ei oska praegu öelda, mille pärast teda

kinni võeti. Temal ei olnud kavatsust panna kuritegu toime /I k t lk 10-11/; Rautakirja Estonia AS avaldus, millest nähtub, et palutakse võtta vastutusele kodanik D.H, kes 24.09.2010.a. kell 17.10 võttis kaasa ja väljus müügisaalist (R-kioskist) kuuluva kaubaga Snickers (5900951135002) maksumusega 8 krooni. Kaup on rikkumata tagastatud kauplusele /I k t lk 2/; õigusvastase teo toimepanemise akt, millest nähtub, et 24.09.2010.a. kell 17.10 Viru Keskuses aadressil Viru väljak 4/6 isik lahkus Viru Keskuse bussiterminaali R-kioskist

kauba eest tasumata. Kaup Snickers (59000951135002) 1 tk maksumusega 8 krooni. Õigusrikkuja on D.H /I k t lk 3/; tunnistaja Hillar Nevski ütlused, millest nähtub,

et tema olles tööl 24.09.2010 kell 17.10 Viru Keskuse Bussiterminalis Viru väljak 4/6, märkas kuidas meesterahvas võttis terminali R-kioski riiulilt šokolaadi ja pani tasku. Seejärel väljus R-kioskist kauba eest maksmata. Tema pidas meesterahva kinni ja toimetas turvaruumi turvakontrolli, kus mees võttis taskust välja šokolaadi. Kaup rikkumata tagastatud R-kioskile.

Kauba koguväärtus 8 krooni. Meesterahvas kandis halli kirju pusa ja sinised teksad, jalas helepruunid poolsaapad /I k t lk 4/; 06.12.2010.a.a asitõendi vaatlusprotokoll, millest nähtub, et vaadeldavaks objektiks on 24.09.2010.a. Tallinnas Viru väljak 4/6 asuvas bussiterminalis

olevatest turvakaameratest videosalvestus 1-l CD plaadil. /I k t lk 14-18/; 24.09.2010.a. kahtlustatavana kinnipidamise protokoll /I k t lk 7-8/ ning toimiku teised materjalid. D.H 02.11.2010.a. süü temale inkrimineeritud kuriteo episoodis on täielikult

tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. Maxima Eesti OÜ avaldus, millest nähtub, et 02.11.2010.a. palutakse alustada õigusrikkumise menetlust Maxima Eesti OÜ kaupluse Maxima meeskodaniku suhtes seoses kauba eest tasumata jätmisega ja kassajoone ületamisega, mis leidis aset 02.11.2010.a. kell 18.02. Kaup liköör „Vana Tallinn“ 2 pudelit maksumusega 112 krooni, kogumaksumusega 224 krooni ja grillvorstid „Maks & Morits“ 1 pakk maksumusega 57.50 krooni. Kaup kokku

üldmaksumusega 281,50 krooni. Kaup on kauplusele tagastatud /I k t lk 22/; tunnistaja

Viktor Ivkin ütlused, millest nähtub, et tema oli 02.11.2010 töökohal aadressil Kopli 35b

asuvas kaupluses Maxima. Kell 17.55 sisenes kauplusesse meesterahvas, kellel olid jalas teksad ja seljas hall jope. Meesterahvas võttis letilt 2 pudeli alkohoolset jooki „Vana Tallinn“ ja sardellid. Seejärel peitis need tangainete osakonnas jope alla. Kell 18.02 läks tema kassast läbi ja ei maksnud kauba eest. Meesterahvast peeti kinni ja teda kontrolliti turvaruumis. Tema juurest avastati kaupa. Kauba tšekki temal esitada ei olnud. Kaup ei olnud kahjustatud ja on

4 tagastatud kauplusele /I k t lk 23-24/; 02.11.2010.a. kahtlustatavana kinnipidamise protokoll /I k tlk 28-29/; 03.11.2010.a koostatud kahtlustatava ülekuulamise protokoll, millest nähtub,

et kahtlustatav tunnistas ennast süüdi ja andis ütlusi, et 02.11.2010.a. kellaaega ei mäleta,

õhtusel ajal läks üksi Tallinnas Kopli tänaval asuavasse Maxima kauplusesse, et osta õlut. Kaupluses tekkis rumal mõte, võttis kaks pudelit „Vana Tallinna", pani need omale põue, ka võttis paki vorste, pani selle ka omale põue. Tema mäletamist mööda, kassas tema maksis suitsu eest, kuid võib olla, et ostis suitsu teises kaupluses enne seda. Kassa juures teda pidas

turvatöötaja kinni, viis turvaruumi, seal tema andis vabatahtlikult välja need kaubad, mida

üritas varastada. Pärast seda teda toimetati politseisse. Kavatses kauba endale jätta. Tehtut kahetseb puhtsüdamlikult. Käesoleval ajal on ametlikult tööl Ööbiksaare Palkmaja OÜ-s, elab

koos emaga. Ülalpidamisel on 19.aastane laps, kes elab oma emaga /I k t lk 30-31/ ning toimiku teiste materjalidega. D.H 21.11.2010.a. süü temale inkrimineeritud kuriteo episoodis on täielikult

tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. Maxima Eesti OÜ avaldus, millest nähtub, et 21.11.2010.a. palutakse alustada

õigusrikkumise menetlust Maxima Eesti OÜ kaupluse Maxima, aadressil Kopli 35B

meeskodaniku suhtes seoses kauba eest tasumata jätmisega ja kassajoone ületamisega, mis leidis aset 21.11.2010 kell 11.40. Kaup „Eesti juust“ 2 pakki maksumusega 115,50 krooni, kogumaksumusega 231 krooni. Kaup on tagastatud kauplusele /I k t lk 35/; tunnistaja Igor

Tsyupa ütlused, millest nähtub, et 21.11.2010 kell 11:40 oli tema oma töökohas kaupluses Maxima aadressil Kopli 35b. Videojärelvalve kaamerate kaudu märkas müügisaalis sinistes teksaspükstes ja beežis jopis meesterahvast. See mees oli nende kaupluses varem varguse eest kinni peetud. Mees kõndis müügisaalis ringi, võttis grillkana ja kaks pakki juustu, kumbki 1 kg, seejärel läks ta müügisaalis samba taha ja peitis juustu põue. Suundus kassasse ja tasudes ainult kana eest, misjärel ta peeti kinni kell 11:40. Kahjustamata kaup tagastati kauplusele /I k

tlk 36-37/; 21.11.2010.a. kahtlustatavana kinnipidamise protokoll /I k t lk 42-45/; 21.11.2010.a koostatud kahtlustatava ülekuulamise protokoll, millest nähtub, et kahtlustatav

tunnistas ennast süüdi ja andis ütlusi, et 21.11.2010. a umbes kella 12:00 paiku tema tuli Maxima kauplusse, kus võttis grillkana ja kaks suuremat tükki Eesti juustu. Juustu pani enda jope põue, kassas maksis vaid grillkana eest ja siis tuli tema juurde kaupluse turvatöötaja, kes palus teda minna turvaruumi. Turvaruumis viibides, võttis põuest varastatud juustu ja andis

turvatöötajale üle. Palga pidi saama 10. novembril, kuid seda temale ei ole veel makstud.

Oma süüd tunnistab ja tema poolt tehtud kahetseb /I k t lk 46-47/ ning toimiku teiste materjalidega. D.H 18.01.2011.a. süü temale inkrimineeritud kuriteo episoodis on täielikult

tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. Rimi Eesti Food AS avaldus nr 18.01.11, millest nähtub, et 18.01.2011 kell 13.50 peeti Rimi Eesti Food AS Telliskivi SÄM kaupluses, asukohaga Telliskivi 61, kinni

isik. Isik möödus Säästumarketi kassadest jättes kauba eest tasumata. Kaup suitsutatud

broiler maksumusega 6,08 eurot. Kaup on tagastatud rikkumata kauplusele /II k tlk 2/; tunnistaja Aleksandr Jeroš ütlused, millest nähtub, et tema 18.01.2011 oli oma töökohustuste

täitmisel turvatöötajana Telliskivi 61 asuvas Säästumarketis. Märkas kuidas umbes 40-45 aastane meesterahvas, kellel olid jalas sinised teksapüksid ja seljas hele jope, võttis kaupluse

riiulilt suitsukana ja peitis endale põue. Seejärel kell 13:50 läbis meesterahvas kassaderivi, jättes maksmata kauba eest. Pidas teda kinni ja läbiotsimisel avastas kanatoote „Suitsu Broiler" väärtusega 6.08 EUR. Kaup tagastatud poele rikkumata kujul /II k t lk 3-4/; D.H vabastamistõend nr 1111 /II k t lk 6/; 18.01.2011.a. kahtlustatavana kinnipidamise protokoll

/II K t lk 7-10/; 18.01.2011.a.a isiku ja asjade läbivaatuse protokoll /II k t lk 11/;

5 18.01.2011.a koostatud kahtlustatava ülekuulamise protokoll, millest nähtub, et kahtlustatav tunnistas ennast süüdi ja andis ütlusi, et tema 18.01.2011 päeval kella 13.00-14.00 vahel oli Telliskivi Säästumarketi kaupluse müüdisaalis, kust võttis ühe suitsukana ja peitis selle põue.

Peale seda möödus kassast kana eest tasumata ja turvatöötaja pidas teda kinni. Pärast toimetati teda politseisse. Kahetseb tehtud. /II k t lk 12-14/ ning toimiku teiste materjalidega.

Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav D.H on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi temale inkrimineeritud kuriteo episoodides vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuste sisule, samuti 24.09.2010.a. varguse episoodis, kuid üksikasjalike ütlusi anda ei soovinud. Karistust

kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud

puuduvad. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel

keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla

iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult

arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik

karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega

konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99- 06). D.H on varem seitsmeteistkümnel korral kriminaalkorras karistatud, milline

asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, ei tööta. D.H ´ile karistuse

mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada D.H

´i edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et D.H ei

ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada reaalse vangistusega, kuna D.H ei ole teinud eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi, vaid jätkas kuriteo toimepanemist. Rahalise karistuse mõistmine on välistatud D.H

suhtes ka põhjusel, kuna D.H ei oma sissetulekut /I k tlk 64, 65, 66/, temale

mõistetud eelnevad rahatrahvid on tasumata /II k tlk. 15-26/ ning lisaks kuuluvad D.H

´ilt väljamõistmisele ka uued menetluskulud. Kohus leiab, et rahalise karistuse

kohaldamine D.H

suhtes oleks vastuolus kohtupraktikaga. Kaaludes asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist, peab kohus lisaks obligatoorsetele eeldustele selgitama välja, kas isik on asenduskaristuseks üleüldse sobiv. Isikuga seotud asjaolud võivad

raskendada asenduskaristusena üldkasuliku töö reaalset täideviimist (RKKKo 3-1-1-87-08).

Nii üldkasuliku töö kui ka karistuse mõistmine tingimisi lähtuvad ühest ja samast põhimõttelisest eeldusest – kohus usub, et isik suudab jätkata enda elu ilma süütegusid toime panemata. D.H ei ole isik, kelle suhtes oleks võimalik kohaldada KarS § 69 sätteid ning tema karistus asendada üldkasuliku tööga, kuna D.H on eelnevalt karistatud

korduvalt reaalse vangistusega, kuid vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga on tegemist

ultima ratio (viimase) abinõuga isiku ühiskonnast isoleerimise vältimiseks ning D.H

suhtes ei esine eeldusi üldkasuliku töö edukaks läbiviimiseks ning tema suhtes

vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei täidaks oma eesmärki eripreventiivses mõttes. Süüdistatava arusaama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest suudab (sh õiguskorra huvisid silmas pidades) käesoleval juhul tagada vaid reaalne vanglakaristus. Kohtul puudub

igasugune usk, et D.H suudaks vabaduses viibides hoiduda uute (varavastaste)

süütegude toimepanemisest ja üldkasuliku töö täideviimise ebaõnnestumisrisk on D.H

puhul väga kõrge. D.H käitumises väljendub kohtu hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et

vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse

kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära – vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Silmas tuleb

6

pidada sedagi, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on

üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi

vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas

iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Antud põhimõtetest lähtuvalt ei ole D.H suhtes otstarbekas ega võimalik kohaldada KarS § 74 sätteid s.t. ei osalist ega täielikku karistusest

vabastamist, kuna taotletav eripreventiivne eesmärk puudub. Samuti oleks mõistetud

vangistusest D.H tingimisi vabastamine vastuolus kohtupraktikaga, kuna tema poolt toimepandud tegu ei ole pandud toime juhuslikel asjaoludel või esmakordselt. Samuti

osundab kohus, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale kannab karistuse osaline täitmisele pööramine endas šokivangistuse ülesannet eesmärgiga anda süüdimõistetule tema

lühiajalise paigutamisega vanglasse tõsine hoiatus tema edasise käitumise suhtes, seega taotletakse šokivangistusega eripreventiivset eesmärki (RKKK 3-1-1-21-05 p.5) Kohus leiab,

et karistuse osalisel täitmisele pööramisel puudub D.H suhtes šokivangistusega

taotletav eripreventiivne eesmärk. Kaitsja leidis kohtuvaidlustes, et D.H karistus võiks olla kergem kui palus prokurör, arvestades karistuse mõistmisel kahju puudumist ja et tegu jäi katsestaadiumi. Kohus märgib, et varguste avastamine ja varastatud kauba kauplusele tagastamine ei sõltunud D.H tahtest, mistõttu ei ole asjakohane arvestada karistust kergendava asjaoluna kuriteoga tekitatud kahju puudumist. KarS § 56 mõtte kohaselt peab

isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. D.H pani kuriteo toime temale

väljakujunenud ja läbimõeldud käitumis- ja tegevusmallide kohasel ning tema näol ei ole

tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud

tegude õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Kohus leiab, et D.H suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale reaalse vangistuse,

kuid mitte sanktsiooni alammääras, s.t. lühiajalist vangistust, kuna teda on varasemalt

karistatud samalaadsete süütegude toimepanemise eest, s.h. korduvalt lühiajaliste

vangistustega, kuid lühiajalised vangistused ei ole täitnud eripreventiivset eesmärki. Kohus

leiab, et D.H ei ole aru saanud talle varasemalt mõistetud lühiajaliste karistuste

tähendusest. Eelnevad lühiajalised karistused ei ole ilmselgelt omanud kasvatavat mõju

positiivse eripreventsiooni tähenduses. Samuti ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et D.H pani uue kuriteo toime samal kuupäeval kui vabanes peale karistuse kandmist ning

ka edaspidi peale 24.09.2010.a. episoodi jätkas samalaadsete kuritegude toimepanemist.

Vangistusest vabanemise järel samal päeval uue kuriteo toimepanemine kinnitab kohtu

veendumust, et süüdistatav D.H on vabaduses viibides jätkuvalt ohuks õiguskorrale. Prokurör palus karistada isikut lühiajalisema vangistusega, kuid kohtu arvates ei

ole põhjendatud uue kuriteo toimepanemisega varasemast leebem või samalaadne karistusõiguslik kohtlemine. Neil motiividel pole õigustatud ka D.H ootus, et uue

kuriteo toimepanemisega ja seda mitmes episoodis võib kaasneda varasemast leebem või

samalaadne karistusõiguslik kohtlemine. Samuti peab kohus vajalikuks kohaldada tõkendit

vahistamine, kuna kohtul on alus arvata, et D.H võib vabaduses olles jätkata kuritegude toimepanemist. Kuriteoga tekitatud kahju ei ole. D.H lt kuulub välja

mõistmisele sundraha summas 208 eurot 52 senti, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 95.88 eurot. Arvestades D.H varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid,

siis kogu menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Eeltoodut arvestades jätab kohus osa menetluskuludest, s.o. kaitsjatasu riigi kanda.

Kohtunik