3-22-1507/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.02.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1507

Haldusasi

X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 13.06.2022 otsuse nr

4.2-1/6359 tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti

kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X, lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristjan

Aava

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja

Ursula Tropp

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 13.06.2022 otsus nr 4.2-

1/6359 ja kohustada Politsei- ja Piirivalveametit taastama Xle väljastatud relvaloale

kantud kolme tulirelva registreering otstarbe „sport“ osas.

2. Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt X kasuks välja menetluskulu 3520 eurot ning

jätta ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.03.2023 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-22-1507

2(12)

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Xle (kaebaja) väljastati 03.05.2021 relvaluba nr DL50017197 kehtivusega kuni 20.04.2026.

Relvaloale nr DL50017197 kanti jahipidamise ja spordi otstarbel sileraudne püss Beretta-686

nr F34897X, spordi otstarbel vintraudne püss Heckler-Koch-SLB-2000 nr 134-012370 ning

jahipidamise ja spordi otstarbel vintraudne püss Tikka-T-3-X nr X83186.

2. Kaebaja

esitas

27.03.2022

Politsei-

ja

Piirivalveametile

(PPA)

relvalubade

e-taotluskeskkonnas relvaloa andmete muutmise taotluse nr DL50026186 sooviga muuta

relvaloa andmeid ja lisada ka vintraudse püssi Heckler-Koch-SLB-2000 nr 134-012370 loale

jahipidamise otstarve.

3. PPA palus 30.03.2022 e-kirjaga kaebajal esitada tõend spordiklubi laskespordiklubisse

kuulumise kohta hiljemalt 04.04.2022, selgitades, et relvaseaduse (RelvS) § 29 kohaselt võib

Eesti kodanik soetada ja omada sporditulirelva, kui see on rahvusvaheliselt tunnustatud,

laskmisega seotud spordiala harrastamiseks. Sporditulirelva võib isik soetada, omada ja vallata

tingimusel, et ta on vastava spordialaga tegeleva laskespordiklubi liige.

4. Kaebaja saatis PPA-le Kaitseliidu Laskespordiklubi Mälk 04.04.2022 tõendi nr 14 (dtl 16),

millega kinnitati, et kaebaja on lasespordiklubi liige ja osaleb igal aastal laskevõistlustel.

5. PPA leidis 14.04.2022 e-kirjas, et spordi otstarbel relvaluba taotlev isik peab olema

laskespordiklubi liige ja omama vastava alaliidu poolt väljastatud kehtiv laskesportlase litsents.

PPA palus kaebajal edastada teave laskesportlase litsentsi olemasolu kohta.

6. Kaebaja vastas 18.04.2022 seisukohas, et ta ei ole taotlusega nr DL50026186 taotlenud

relvaluba spordi kategoorias, kuivõrd spordi kategooria oli tal varasemalt olemas. Kaebaja

leidis, et puudub alus jahi kategooria lisamise taotluse rahuldamata jätmiseks ning viitas, et

laskesportlase litsentsi olemasolu ei ole kehtiva RelvS kohaseks eelduseks spordi otstarbel relva

omamiseks ega relvaloa andmiseks, mistõttu ei ole PPA 14.04.2022 päring asjakohane.

7. PPA selgitas 24.04.2022 e-kirjas, et loale kantakse B-kategooria neile isikutele, kes reaalselt

laskespordiga tegelevad ning ainuüksi spordiklubisse kuulumine ei tähenda, et taotleja

(relvaomanik) on laskesportlane. Lisaks nõuetekohasele klubilisele kuuluvusele eeldatakse, et

taotleja (relvaomanik) osaleb spordivõistlustel ja tal on laskesportlase staatus või litsents. PPA

leidis, et ehkki kaebaja esitas relvaloa andmete muutmise taotluse seoses jahipidamise otstarbe

lisamisega, on tegu relvaomaniku uue taotlusega ja selle menetlemise raames vaadatakse uuesti

läbi ka isiku taust, sh vaadatakse, kas relvaloal olevad otstarbed vastavad nõuetele või mitte.

Kui isikul puudub laskesportlase litsents või staatus, siis relvaloale ja relvadele jääb ainult A

otstarve ehk jahipidamine.

8. PPA edastas 15.05.2022 kaebajale teate relvaloa andmete muutmise kohta.

9. Kaebaja kontrollis relvalubade iseteeninduskeskkonnas relvaloa andmeid, milles nähtus, et

kõikidel tema relvaloale kantud relvade lubadel kustutati registreeringu kategooria „sport“ ja

jäeti alles kategooria „jaht“ ning relvaloale kantud vintraudne püss Heckler-Koch-SLB-2000 nr

134-012370 kategooria „sport“ asendati kategooriaga „jaht“.

10. Kaebaja pöördus 15.05.2022 PPA poole sooviga saada haldustoimingu kohta selgitusi ja

palus edastada haldusakt.

3-22-1507

3(12)

11. PPA edastas kaebajale 13.06.2022 otsuse nr 4.2-1/6359-1 „Relvaloale vastava spordialaga

tegelemise otstarbe kandmata jätmine“ (dtl 23-24), millega jättis kaebaja relvaloale vastava

spordialaga tegelemise otstarbe kandmata. Otsuse põhjendused olid järgmised.

1) Kaebaja esitas 27.03.2022 relvaloa nr DL50017197 andmete muutmise taotluse nr

DL50026186 sooviga lisada kõikidele relvaloale kantud relvadele jahipidamise otstarve.

Taotluse juurde oli lisatud Eesti Jahimeeste Seltsi 12.08.2021 väljastatud jahitunnistus nr

JS100325 kehtivusega kuni 11.08.2031 ning Kaitseliidu Laskespordiklubi „Mälk“ 31.03.2021

väljastatud tõend laskurklubi liikmelisuse kohta.

2) Kaebaja ei esitanud tõendit selle kohta, et ta omab laskesportlase staatust (litsents), ning

PPA tegi 15.05.2022 tema relvaloa andmete muudatuse, millega loale vastava spordialaga

tegelemise otstarvet ei kandnud.

3) Sporditulirelv on rahvusvaheliselt tunnustatud, laskmisega seotud spordiala harrastamiseks

ettenähtud tulirelv, mida võib isik soetada, omada ja vallata tingimusel, et ta on vastava

spordialaga tegeleva laskespordiklubi liige (RelvS § 29 lg 2). Kui isik taotleb relvaluba vastava

spordialaga tegelemise otstarbel, peab ta muuhulgas tõendama, et ta on vastava spordialaga

tegeleva laskespordiklubi liige (RelvS § 34 lg 12). Laskespordiklubi on relvaseaduse tähenduses

laskespordiga tegelevaid füüsilisi isikuid ühendav eraõiguslik juriidiline isik, kelle põhitegevus

on laskespordi arendamine ja kes on Eesti laskespordiorganisatsiooni liige (RelvS § 11 lg 4).

Laskespordiorganisatsioon on RelvS tähenduses rahvusvahelise laskespordiorganisatsiooni või

rahvusvaheliselt tunnustatud laskespordiühenduse liikmeks olev, laskesporti harrastavate

laskespordiklubide üleriigiline ühendus, kes edendab laskesporti ja korraldab võistlusi (RelvS

§ 11 lg 3).

4) RelvS eristab lähtuvalt relvaloa otstarbest relvaloa omajaid. Näiteks kui relvaloale on

kantud otstarbeks vastava spordialaga tegelemine, ei pea loa omaja relvaloa vahetamisel seoses

loa kehtivuse lõppemisega sooritama laskekatset (RelvS § 41 lg 31), samuti annab selline luba

õiguse vallata suuremas koguses laskemoona (RelvS § 46 lg 5 p 5). Relvaseaduse seletuskirja

kohaselt ei pea täiendavat laskekatset tegema isikud, kel on relvaluba vastava spordialaga

tegelemiseks, kuna spordiorganisatsioonid näevad ette kohustuse osaleda võistlustel, et säilitada

oma staatus laskesportlasena.

5) RelvS ei nimeta vastava spordialaga tegelemise otstarbe saamiseks laskesportlase litsentsi

nõuet, kuid seaduses nimetatud laskespordiga tegelemisele seatud reeglid annavad üheselt

mõista, et laskesportlase staatust ei otsusta vaid klubiline kuuluvus ja isiku huvi käia lasketiirus

laskmas, vaid isik peab ka reaalselt laskespordiga tegelema. Praktikas on palju juhtumeid, kus

isik kuulub laskespordiklubisse, kuid ei ole laskesportlane. Pelgalt klubisse kuulumise

formaalsusega saada RelvS alusel rohkem õigusi ei ole õige ega ka seaduse mõte. Seaduse mõte

on anda suuremaid õigusi isikutele, kes on laskesportlased, mistõttu on PPA asunud rangelt

kontrollima, kas loa taotlejal on laskesportlase staatus. Laskesportlase staatust tõendab

laskesportlase litsents.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

12. X esitas 13.07.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 13.06.2022 otsuse 4.2-1/6359

tühistamiseks ning PPA kohustamiseks lahendama relvaloale nr DL50017197 kantud kõigi

tulirelvade registreering otstarbe „sport“ osas uuesti (täiendavad seisukohad dtl 95-101).

Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

3-22-1507

4(12)

1) Vastustaja on jõudnud ebaõige järelduseni ning otsus ei ole kehtiva õigusega kooskõlas,

otsuse põhjendused ei põhine õiguslikul alusel. Otsus on ebaproportsionaalne, kaalutluspiire

ületav ja kaalutlusvigadega.

2) Vastustaja on väljunud haldusmenetluses kaebaja esitatud taotluse piiridest, laiendanud

menetlust ning teinud toimingud omaalgatuslikult. Seadus ei kohustanud vastustajat kaebaja

poolt esitatud relvaloa muutmise taotluse menetlemisel asuma kaaluma varasemalt antud

haldusakti asjaolusid. Tegemist on loa muutmise, mitte uue loa taotlusega, seega jääb

arusaamatuks vastustaja seisukoht, et iga esitatud taotlust käsitletakse kui uue relvaloa taotlust.

Kaebaja taotluse kontekstis tulnuks vastustajal piirduda kehtiva jahitunnistuse olemasolu

kontrollimisega. Kaebaja esitatud avalduse sisuks oli muuta relvaloa andmed ning täiendada

relvaloale kantud vintpüssi Heckler-Koch-SLB-2000 nr 134-012370 kategoorias „jaht“ (lisaks

varasemalt sama relva osas kehtinud kategooriale „sport“). Nähtuvalt toimiku materjalidest

esitas kaebaja taotluse juurde ka kehtiva jahitunnistuse JS100325, mis on eelduseks relvaloale

jahipidamise kategooria andmiseks ning Laskespordiklubi MäLk tõendi nr 14/04.04.2022

laskespordiklubi liikmelisuse kohta, mis on eelduseks relvaloale spordi kategooria andmiseks.

Seega esitas kaebaja nõutavad dokumendid nii relvaloa kategoorias „jaht“ kui ka varasemalt

(alates 2021. a) kehtinud relvaloa kategooria „sport“ osas.

3) Vastustaja on andnud kaebajale negatiivse mõjuga haldusakti ning teinud negatiivse

tagajärjega haldustoimingu. Kaebaja õiguste piiramine seisneb selles, et alusetu toiminguga on

kaotatud alates 03.05.2021 relvaloale kantud relvade kategooria „sport“. Kaebajale kuuluv

vintraudne püss Heckler-Koch-SLB-2000 nr 134- 012370 on poolautomaattulirelv ning taotluse

esitamise eesmärgiks oli saada kasutada kõnealust relva lisaks vastavalt vajadusele ja

kasutatavale jahimeetodile seaduslikult jahipidamisel. Vastavalt jahiseaduses toodule oleks

tulirelvaga, mis on registreeritud spordi otstarbel, viibimine looduses käsitletav seaduse

rikkumisena.

4) Kaebaja õiguste piiramise tagajärjeks on olukord, kus kaebaja ei saa enam soetada, hoida

ega vallata sporditulirelvadele lubatud koguses laskemoona, vaid peab lähtuma kõikide temale

kuuluvate relvade puhul relvaloa kategooriast „jaht“ ning sellest tulenevatest laskemoona

soetamise ja valdamise piirangutest. RelvS § 46 lg 5 p 5 kohaselt võib soetada, omada ja vallata

kuni 5000 padrunit isiku omandis või valduses olevate sporditulirelvade kohta ning RelvS § 46

lg 5 p-de 3 ja 4 kohaselt võib soetada, omada ja vallata kuni 300 padrunit iga sileraudse või

vintraudse jahitulirelva kohta. Kaebaja jaoks seisneb negatiivne erinevus laskemoona

soetamisel selle hinnas ja selle hankimise sõidu- ja ajakulus. Vastustaja otsustus piirab oluliselt

kaebaja võimalusi tegeleda laskespordi treeningutega. Relvaloale kantud relvad on tulenevalt

nende otstarbest ja liigist erineva kaliibriga – Beretta-686 nr F34897X on sileraudne pukkpüss

kaliibriga cal. 12, vintraudne püss Heckler-Koch-SLB-2000 nr 134-012370 on poolautomaatne

kaliibriga 30-06 SPR ning vintraudne püss Tikka-T-3-X nr X83186 on poltlukuga kaliibriga

.223 REM. Eestis spordivõistlusel osalemiseks või jahipidamiseks võib anda teise isiku

kasutusse kuni viieks ööpäevaks relva ning laskemoona tingimusel, et teisel isikul on seda liiki

jahitulirelva või sporditulirelva kohta antud relvaluba. See tähendab, et kaebajal kui spordi

kategoorias relvaloa kaotanud isikul ei ole võimalik enam klubist laenutada tulirelva, mis on

registreeritud sporditulirelvana (enamus klubile kuuluvad tulirelvad on sporditulirelvad).

5) Vastustaja on vaidlusaluses otsuses ja vastuses kaebusele nentinud, et kehtiva relvaseaduse

sätted (RelvS § 29 lg 2, § 34 lg 12) on selged ja ammendavad ega nimeta vastava spordialaga

tegelemise otstarbe saamiseks laskesportlase litsentsi nõuet. Sellegipoolest jõuab vastustaja

vaidlusaluses otsuses ekslikule järeldusele, et laskesportlane saab olla ainult selline isik, kellele

on omistatud laskesportlase litsents. Vastustajal puudub diskretsiooniõigus seaduses toodud

eeldusi meelevaldselt ja omaalgatuslikult laiendada. RelvS ei käsitle mõisteid „laskesportlane“,

3-22-1507

5(12)

„laskespordi harrastaja“ või „laskesport“ ega määratle, kes on laskespordiga tegelevad

füüsilised isikuid ning millistele kriteeriumitele nad peaks vastama. Relvaseaduse kohaselt on

toodud eelduseks üksnes tingimus, et isik on spordialaga tegeleva laskespordiklubi liige ning

sellise klubi liige kaebaja ka relvaloa muutmise taotluse esitamise ajal oli. Vastustaja seisukoht,

et spordiga tegelemise otstarbel relvaloa omamise näol on tegemist eriõigusega, mille omamine

eeldab vastava spordialaga tegelemist ning et selle saamise ja omamise eelduseks peab isik

tegelema aktiivselt laskespordiga, sisaldab kaebaja hinnangul ebaselget „aktiivse“ ja

„mitteaktiivse“ diskretsiooni piiri. Kui seadusandja oleks pidanud vajalikuks näha ette

kõrgendatud nõudmised spordi otstarbel relvaloa andmisele, siis sisalduksid need nõuded ka

vastavas õigusnormis.

6) Vastustaja väidab, et kaebaja kuulub laskespordiklubisse pelgalt formaalse eesmärgiga

saada relvaseaduse alusel rohkem õigusi, kuna praktikas esineb palju selliseid juhtumeid.

Selline väide on menetleja paljasõnaline ja üldistav subjektiivne arvamus. Laskespordiklubisse

kuulumine annab küll teatud eeliseid, nt lasketiiru kasutamine, instruktorite nõustamine

treeningutel, kuid liikmelisusega kaasnevad ka kohustused, nt tasuda liikmemaksu, osaleda

aktiivselt klubi tegevuses. Kaitseliidu Laskespordiklubi Mälk juhatuse liige K. Muru on

kinnitanud, et kaebaja on laskespordiklubi liige ja osaleb laskevõistlustel. Kaebaja on olnud

Kaitseliidu ja Laskespordiklubi Mälk liige üle 10 aasta, osaleb regulaarselt treeningutel ning

võtab osa laskevõistlustest. Vastustaja nõudis küll kaebajalt laskesportlase litsentsi esitamist,

kuid ei ole kordagi küsinud sisulist teavet selle kohta, millist spordiala kaebaja harrastab. Ka

laskesportlase litsentsist ei nähtuks sellist sisulist teavet ning see ei omaks ka kehtiva RelvS

alusel läbiviidava menetluse kontekstis tähendust. Kaebaja on Kaitseliidu liige ning temale on

Kaitseliidu poolt omistatud laskurklassi II järk, kuid jääb ebaselgeks, kas vastustaja arvates

võiks selle näol tegemist olla piisava tunnustusega, millest nähtuks omakorda laskespordiga

aktiivne tegelemine või mitte.

7) Laskesportlase litsents annab küll teatud eelised, kuid pole laskespordi distsipliinides siiski

üldjuhul kohustuslikuks tingimuseks. See pole nõutav iseseisvaks lasketiirus harjutamiseks või

instruktori juhendamisel treeningutel osalemiseks ega ka enamikel laskespordivõistlustel

osalemiseks. Seega paljudel juhtudel on litsentsi hankimine ja uuendamine ebavajalik.

Laskesportlase litsents annab laskesportlasele õiguse osaleda tiitlivõistlustel ja muudel

rahvusvaheliste või välisriikide spordiorganisatsioonide poolt korraldatavatel võistlustel, kus

nõutakse laskesportlase litsentsi olemasolu. Pigem on litsentsi näol tegemist alaliitude

taotlusliku kvalifikatsioonilise võistlustel osalejate ringi piiramisega. Enamikel juhtudel, aga ka

näiteks alaliidu või klubide korraldatavate „OPEN“-klassis või üldarvestuses võistlemiseks, ei

ole laskesportlase litsents nõutav. Näiteks on isegi litsentsi nõudva kvalifikatsiooniga võistlustel

võimalik siiski osaleda ilma litsentsi omamata individuaalarvestuses. Kuivõrd laskesportlase

litsents ei anna märkimisväärselt õigusi, oleks selle taotlemine ebaproportsionaalne ning

täiendav kulu ja koormus. Laskesportlase litsents annab ka õiguse iseseisvaks ilma instruktorita

relva laenutamiseks lasketiirus, mis tuleb kaebaja puhul kõne alla, kui kaebaja mingil põhjusel

enda relva kasutada ei saa ja kaebajal tekib vajadus spetsiifilise relva laenutamiseks. Kaebaja

on kaotanud vastustaja tegevuse tulemusel ka selle võimaluse.

8) Relvaloa andmine on õigusliku aluse osas kohustav, mitte lubav, st asutus peab isiku

taotlusel ja seaduses toodud eelduste täitmisel loa andma. Puudub reservatsioon – „võib“.

Käesoleval juhul on täidetud RelvS § 34 lg-s 1 ja lg-s 12 sätestatud eeldused relvaloa

väljastamiseks ning ei ole täidetud RelvS §-s 36 sätestatud alused loa väljastamisest

keeldumisest ega ka §-s 43 tulenevad alusel relvaloa kehtivuse peatamiseks ja kehtetuks

tunnistamiseks. Viidatud sätetele ei ole tuginenud ka vastustaja. Seadusandja ei ole jätnud

otsustamisruumi seaduses määratlemata õigusmõistete („laskesportlase staatus“) kasutamiseks.

Sellisel juhul võiks vastustaja asuda sisustama kaalutlusõigust mh „muu mõjuv põhjus“ või

3-22-1507

6(12)

esitama omapoolseid kvantitatiivseid või kvalitatiivseid raamistikke mõiste „laskesportlane“

defineerimiseks. See tekitaks mitmeid tõlgendusprobleeme, kuivõrd sisustamist vajaksid uued

mõisted (mis on treening, regulaarsus jne) ning võimatus objektiivelt hinnata ja võrrelda

laskespordi erievaid distsipliine. Näiteks ei ole objektiivselt võrreldavad ka Eesti Laskurliidu,

Eesti Jahispordi Liidu ja Kaitseliidu klassinormid.

9) Õiguskindluse põhimõtte kohaselt peaks saama varasemalt antud haldusaktidele tugineda

ka tulevikus, st haldustoimingud peavad varasemaid haldusotsuseid ning kehtivaid

materiaalõigusnorme arvesse võttes olema isikule võimalikult ettenähtavad. Haldusaktiga ega

haldustoiminguga ei tohi kahjustada õiguspärast ootust. Kaebajale anti relvaluba kategoorias

„sport“ alates 2021. a ning kaebajal oli vastav põhjendatud õiguspärane ootus, et vastustaja

lähtub tulevikus enda poolt varasemalt tehtud otsustest. Kuigi otsusest nähtub, justkui oleks

kaebaja esitatud relvaloa taotlus jäetud rahuldamata, ei vasta see tegelikele asjaoludele. Kaebaja

esitatud taotlus relvaloa andmete muutmiseks küll rahuldati, kuid selle toimingu raames toimus

paralleelselt varasemalt antud õiguste tühistamine, mida saab käsitleda negatiivse tagajärjega

haldustoiminguna või varasemalt antud haldusakti kehtetuks tunnistamisena isiku kahjuks.

Käesoleval juhul on vaidlusaluse otsusega sisuliselt varasem otsus kategooria „sport“ osas

tunnistatud kehtetuks kaebaja kahjuks ning selline otsustus allub haldusmenetluse seaduse

(HMS) § 66 regulatsioonile. HMS § 67 sätestab sealjuures, et isiku kahjuks haldusakti kehtetuks

tunnistamist otsustades arvestab haldusorgan kaaluma ka isiku usaldust, et haldusakt jääb

kehtima, samuti avalikku huvi ja isiku huvi. Vastustaja otsusest ei nähtu, et aset leidnud

haldustoimingut või haldusakti oleks käsitletud varasema haldusakti kehtetuks tunnistamisena

ning kaalutud kaebaja õiguspärasust ja õigustatud ootust.

13. PPA palub 17.08.2022 vastuses (täiendavad seisukohad dtl 106-110) jätta kaebus

rahuldamata, leides järgmist.

1) Vastustaja kohustub RelvS § 88 lg 1 järgi teostama riiklikku järelevalvet tsiviilkäibes

olevate relvade, tulirelva osade ja laskemoona käitlemise, relvaseaduse alusel tegevusluba

omavate isikute, laskespordiorganisatsioonide, laskespordiklubide ja RelvS § 31 lg-s 51

nimetatud isikute relvaseaduse nõuetele vastavuse üle. Kuna PPA ülesanne on avaliku korra

kaitseks tagada, et tulirelva kui kõrgendatud ohu allika käitlemise õigus on üksnes RelvS

nõuetele vastaval isikul, kontrolliti kaebaja relvaloa andmete muutmise taotluse menetlemisel

ka kaebaja vastavust RelvS nõuetele, sh relvaloale kantud sportimise otstarbe sisulist

põhjendatust. Selleks on vastustajal HMS § 38 lg 1 kohaselt õigus nõuda haldusmenetluse

käigus menetlusosalistelt nende käsutuses olevate tõendite ja andmete esitamist, mille alusel

haldusorgan teeb kindlaks asja lahendamiseks olulised asjaolud.

2) RelvS sätestab nõuded spordiga tegelemise otstarbel relvaloa omamiseks. Sporditulirelva

võib isik soetada, omada ja vallata tingimusel, et ta on vastava spordialaga tegeleva

laskespordiklubi liige (RelvS § 29 lg 2). RelvS § 34 lg 12 kohustab spordiga tegelemise otstarbel

relva- või soetamisloa taotlevat isikut tõendama kuuluvust laskespordiklubisse. RelvS sätestab

lisaks nõuded laskespordiklubile (§ 878) ning laskespordiorganisatsioonile (§ 877). Kuna

relvaloale kantud sportimise otstarve (RelvS § 34 lg 21 p 3) annab relvaloa omajale õiguse

täiendava koguse laskemoona omandamiseks laskesportimise eesmärgil, on tegemist

eriõigusega, mille omamine eeldab reaalselt vastava spordialaga tegelemist. Tulirelva käitlema

õigustatud isik peab aktiivselt tegelema laskespordiga ning selle tõendamiskohustus lasub

laskespordiala harrastaval sportlasel. Kaebaja on küll esitanud Kaitseliidu Laskespordi Klubi

„Mälk“ tõendi, et ta on laskespordi klubi liige ja osaleb igal aastal laskevõitlusel, kuid tõendist

ei nähtu, et kaebaja oleks laskevõistlustel osalenud relvaloale sportimise otstarbel kantud

relvadega. Sellest ei nähtu ka, millal kaebaja osales võistlustel või kas kaebaja käesoleval ajal

harrastab laskesporti sellise intensiivsusega, mis põhistaks kaebajale antud eriõiguse hoida suurt

3-22-1507

7(12)

laskemoona kogust. Jätkuvat aktiivset huvi laskespordiga tegelemiseks ei saa üles näidata

üksnes laskespordiklubi liikmeks olemisega või määratlemata aeg tagasi toimunud

laskevõistlustel osalemisega. RelvS §-de 28, 29 ja 46 koosmõjust tuleneb seadusandja tahe

võimaldada spordi sihtotstarbega tulirelva omada füüsilisel isikul, kes mitte ainult ei kuulu

laskespordi klubisse, vaid ka harrastab laskesporti. Seega ei piisa üksnes laskespordiklubi

liikmeks olekust.

3) Kaebajal oli menetluse käigus võimalus esitada oma seisukoht ja vastuväited, mida kaebaja

on teinud. Vastustaja rakendas uurimisprintsiipi, paludes kaebajal, kes tegeleb laskespordiga,

täiendavalt esitada laskesportlase litsents, selgitamaks välja, kas spordi otstarbel relvaluba omav

isik ka tegelikult laskespordiga tegeleb ja millist rahvusvaheliselt tunnustatud laskespordiala

harrastab. Vastuseks PPA küsimusele laskesportlase litsentsi omamise kohta on kaebaja

18.04.2022 e-kirjas (kaebuse lisa 5) leidnud, et laskesportlase litsentsi olemasolu ei ole kehtiva

RelvS kohaseks eelduseks spordi otstarbel relva omamiseks ega relvaloa andmiseks. Vastustaja

on täitnud ka selgitamiskohustuse, pöördudes pärast ebapiisavaks peetud 14.04.2022

Kaitseliidu Laskespordi Klubi „Mälk“ liikmelisuse kohta tõendi saamist 24.04.2022 kaebaja

poole, selgitades, et ainuüksi laskespordiklubisse kuulumisest ei piisa. Samuti selgitati

kaebajale, et kui tal ei ole laskesportlase litsentsi või staatust, siis relvaloale jääb ainult A

otstarve ehk jahipidamine. Seega oli kaebajal täpselt teada, millise asjaolu tõendamist PPA

vajalikuks peab. Kaebaja nõutud tõendit ei esitanud ega pöördunud ka täiendavate selgituste

saamiseks seoses PPA nõutud tõendiga.

4) Mitmed laskespordiklubid on liitunud enam kui ühe laskespordiorganisatsiooniga ja

edendavad erinevaid laskespordialasid. Erinevatel aladel on erinevad rahvusvahelised reeglid,

samuti erinevad vastaval laskespordialal kasutada lubatud relvad. Spordi otstarbel relvaloa

taotlejal on kohustus kuuluda laskespordiklubisse. Organisatsioonilise kuuluvuse kaudu on

laskespordiorganisatsiooni poolt laskespordialale kehtestatud reeglite ja laskesportlaste

koolitamine ja treenimine ning sätestatud nõuete täimise üle kontroll laskespordiklubidele.

Siiski ei ole kõik klubiliikmed aktiivsed rahvusvaheliselt tunnustatud laskespordi harrastajad,

vaid on ka neid, kes liituvad laskespordiklubiga üksnes põhjusel, et omada suuremas koguses

laskemoona ega harrasta tegelikult laskesporti. Lisaks seadusest tulenevale kohustusliku

laskespordiklubisse kuuluvuse tõendile kontrollitakse ka konkreetse laskespordiklubi vastavust

RelvS nõuetele ning sportimise otstarbe sisulist põhjendatust. Täiendavate tõendite esitamise

kohustus on eelkõige taotlejal.

5) Relvaloa varasemalt andmine ja sellele sportimise otstarbe kandmine ei vabasta vastustajat

kohustusest edaspidi kontrollida, kas kaebaja vastab nõutavatele tingimustele, st kas kaebaja

tegeleb laskespordiga ega mineta vastustaja kui haldusorgani õigust nõuda kaebaja käsutuses

olevate tõendite ja andmete esitamist, mille alusel saab kindlaks teha asja lahendamiseks

olulised asjaolud. Laskesportlase litsentsi olemasolu või laskespordiorganisatsiooni tunnustus

kinnitab taotleja tegelikku laskespordialaga tegelemist, millega oleks põhjendatud sportimise

otstarbe kandmine relvaloale.

6) Väär on väide, justkui oleks PPA väljunud menetluse piiridest ning toimunud on haldusakti

kehtetuks tunnistamine isiku kahjuks. Kaebaja esitas relvaloa andmete muutmise taotluse

püssile Heckler-Koch-SLB-2000 nr 134-012370 jahipidamise otstarbe lisamiseks. Relvaluba

vahetatakse selle omaja avalduse põhjal relva otstarbe muutumisel (RelvS § 41 lg 1 p 3). Sama

paragrahvi lg 3 p 5 kohaselt relvaloa vahetamiseks tuleb PPA-le esitada dokumendid, mis

tõendavad loa omaniku vastavust RelvS nõutele. RelvS § 42 lg 2 järgi muudatuste

vormistamiseks tuleb esitada PPA-le RelvS § 41 lg-s 3 nimetatud dokumendid. PPA teeb

vastavad kanded relvatoimikusse ja teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse ning väljastab uue

relvaloa (RelvS § 42 lg 3). PPA soovis, et kaebaja esitaks lisaks tõendile laskespordiklubi

3-22-1507

8(12)

liikmelisuse kohta ka laskesportlase litsentsi, tõendamaks, et kaebaja harrastab laskesporti ning

vajab relvi lisaks jahipidamisele jätkuvalt ka laskespordiga tegelemiseks, millega oleks

põhjendatud spordi otstarbe kandmine uuele relvaloale. Kaebaja ei esitanud PPA soovitud

tõendit ega muid dokumente, mille alusel oleks olnud võimalik kindlaks teha, et kaebaja

harrastab laskesporti, seega puudus alus kaebaja uuele relvaloale sihtotstarbe „sport“ kande

tegemiseks. See ei tähenda, et PPA oleks kaebaja relvaloa kehtetuks tunnistanud. RelvS §-de

41 ja 42 koostoimest tulenevalt vormistatakse relva sihtotstarbe muutumine uue relvaloa

väljastamisega ning selleks tuli kaebaja 27.03.2022 taotluse menetlemise käigus kontrollida ka

kaebaja relvaloale kantud sihtotstarbe „sport“ sisulist põhjendatust. Viimane on kooskõlas PPA-

le pandud ülesandega teha riiklikku järelevalvet tsiviilkäibes olevate relvade ja laskemoona

käitlemise nõuetele vastavuse üle ja seda igal ajal (RelvS § 88 lg1). PPA-l on õigus kontrollida

relvaloa kande tegemise alust (laskespordi harrastamist) ka juhul, kui PPA on varasemalt

kandnud relvaloale sportimise otstarbe.

7) Kaebaja ei ole otsesõnu väljendanud, et ta ei saa enam isiklike relvadega laskespordiga

tegeleda, vaid kurdab õiguse kadumise üle muudes aspektides – eeskätt laskemoona lubatud

koguse vähenemine, aga ka relvade laenamine tiirus, teiselt isikult relva enda kasutusse saamine

treeninguteks. See viitab, et relvadele spordi otstarbe määratlemine ei ole kaebajale esmajoones

mitte laskesportlaseks olemise kui eneseteostuse küsimus, vaid pigem sellest tulenevate

seadusega võimaldatud privileegide saamise tähendusega. Kaebajal ei ole spordiklubi

lasketiirus ja ka muus tiirus harjutamiseks relvade laenutamise takistust põhjusel, et tema enda

relvaloal ei ole spordi otstarvet. Kaebajal on relvad ja vastav relvaluba, seega RelvS § 86 lg 6

alusel saab kaebaja vabalt iseseisvalt laenutatud relva kasutada. See, et sama liiki relvad on

spordiklubil määratletavad sporditulirelvadena, ei oma tähendust

KOHTU PÕHJENDUSED

14. Kaebaja on vaidlustanud PPA 13.06.2022 otsuse „Relvaloale vastava spordialaga

tegelemise otstarbe kandmata jätmine,“ mille kohaselt on PPA otsustanud RelvS § 28 lg 1 p 1

ja § 29 lg 2 alusel jätta kaebaja relvaloale kandmata spordialaga tegelemise otstarve. Samuti

taotles kaebaja vastustaja kohustamist kaebaja taotlusi uuesti läbi vaatama ja taastama relvaloal

varasem relvade otstarve kategoorias „sport“. Kuna praegusel juhul on lisaks 15.05.2022

toimunud relvaloa andmete faktilisele muutmisele koostatud selle kohta ka põhjendav

haldusakt ehk kõnealune PPA 13.06.2022 otsus, on kohus menetlusse võtnud selle tühistamise

nõude. Kaebust menetlusse võttes selgitas kohus, et kaebuse eesmärgiga ei oleks kooskõlas

kohustada vastustajat kaebaja esialgset taotlust uuesti läbi vaatama, kuna kaebaja taotletud

jahiotstarve on relvaloale kantud ja kohtule ei nähtu kaebaja soovi seda vaidlustada. Seega

võttis kohus menetlusse nõude kohustada vastustajat uuesti lahendama relvaloale nr

DL50017197 kantud kõigi tulirelvade registreering otstarbe „sport“ osas. Kohus selgitas, et

võib vastustajat kohustada nii konkreetset haldusakti andma või toimingut tegema kui ka seda

uuesti otsustama.

15. Asjas puudub vaidlus selles, et kaebajale oli 03.05.2021 välja antud relvaluba nr

DL50017197 (kehtivusega kuni 20.04.2026) ning ta esitas 27.03.2022 relvaloa digimenetluses

relvaloa andmete muutmise taotluse DL50026186 (dtl 76–77). Asja materjalidest nähtub, et

vaidlustatud otsus on tehtud kaebaja 27.03.2022 taotluse alusel, millega kaebaja oli esitanud

PPA-le taotluse lisada vintraudse püssi Heckler-Koch-SLB-2000 nr 134-012370 loale

jahipidamise otstarve – kaebaja taotlusele on viidatud ka vaidlustatud otsuses. Vaidlus puudub

ka selles, et seni oli kaebaja relvaloale nr DL50017197 kantud jahipidamise ja spordi otstarbel

sileraudne püss Beretta-686 nr F34897X ning vintraudne püss Tikka-T-3-X nr X83186;

vintraudsel püssil Heckler-Koch-SLB-2000 nr 134-012370 oli aga relvaloa kohaselt seni

üksnes spordi otstarve.

3-22-1507

9(12)

16. Kaebaja on kokkuvõtlikult seisukohal, et olukorras, kus ta oli esitanud taotluse ühele relvale

jahiotstarbe lisamiseks, mille vastustaja ka lisas, eemaldades seejuures aga kõikidelt relvadelt

spordiotstarbe, on tegemist kaebaja esitatud taotluse piiridest väljumisega. Kaebaja selgituste

kohaselt esitas ta taotluse üksnes relvaloa muutmiseks ning tema arvates lähtus vastustaja

valesti eeldusest, et tegu oli uue relvaloa taotlusega, mille raames võis asuda uuesti hindama

relvaloa väljastamist. Kaebaja hinnangul on tegu haldusakti kehtetuks tunnistamisega tema

kahjuks, ent seejuures tema õiguspärast ootust ei kaalutud. Samuti on kaebaja seisukohal, et

vastustaja on valesti hinnanud laskesportlase litsentsi vajadust. PPA leiab seevastu, et kaebaja

taotluse menetlemise raames tuli uuesti vaadata ka seda, kas relvaloal olevad senised otstarbed

vastavad nõuetele. PPA leiab, et RelvS §-de 41 ja 42 koostoimest tulenevalt vormistatakse relva

sihtotstarbe muutumine uue relvaloa väljastamisega ning selleks tuli kaebaja 27.03.2022

taotluse menetlemise käigus kontrollida ka kaebaja relvaloale kantud sihtotstarbe „sport“

sisulist põhjendatust.

17. Vaidlustatud otsuse tegemisel on vastustaja tuginenud RelvS § 28 lg 1 p-le 1 (eelduslikult

on mõeldud punkti 2) ning § 29 lg-le 2. RelvS § 28 lg 1 p 1 sätestab, et füüsiline isik võib relva

soetada, omada ja vallata mh jahipidamise otstarbel ning p 2 kohaselt ka vastava spordialaga

tegelemiseks. RelvS § 29 lg 2 kohaselt on sporditulirelv rahvusvaheliselt tunnustatud,

laskmisega seotud spordiala harrastamiseks ettenähtud tulirelv ning sporditulirelva võib isik

soetada, omada ja vallata tingimusel, et ta on vastava spordialaga tegeleva laskespordiklubi

liige. Samuti on otsuse resolutsiooni juures viidatud HMS §-le 38, mis sätestab, milliseid

tõendeid on haldusorganil õigus menetlusosaliselt nõuda ja menetlusosalise kohustuse esitada

haldusorganile talle teadaolevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid.

18. Vaidlustatud otsuse põhjendavas osas on viidatud lisaks RelvS § 34 lg-le 12, mille kohaselt

peab vastava spordialaga tegelemise otstarbel relvaloa taotlemisel taotleja mh tõendama, et ta

on vastava spordialaga tegeleva laskespordiklubi liige. RelvS § 34 lg-d 1 ja 12 sätestavad,

millised dokumendid peab PPA-le esitama taotleja, kes taotleb relvaluba vastava spordialaga

tegelemise otstarbel. RelvS § 34 lg 21 nimetab andmed, mis füüsilise isiku relvaloale kantakse

– nende seas on ka relva otstarve. Samuti on vaidlustatud otsuses põhjendatud, et ehkki RelvS

otsesõnu laskesportlase litsentsi nõuet ei esita, tuleneb seaduse mõttest, et laskesportlase

staatust ei otsusta vaid isiku klubiline kuuluvus, vaid isik peab ka reaalselt tegelema

laskespordiga. Otsuse kohaselt kontrollibki PPA seetõttu ka laskesportlase litsentsi olemasolu.

Otsuses on seejuures välja toodud, et kaebaja soovis, et PPA kannaks loale vastava spordialaga

tegelemise otstarbe, kuid ei tõendanud, et ta on laskesportlane.

19. Ehkki vaidlustatud otsuses on viidatud kaebaja 27.03.2022 relvaloa andmete muutmise

taotlusele, ei võimalda asja materjalid ega kohtule esitatud vastus kaebusele üheselt aru saada,

kas praegusel juhul on kaebaja taotlus rahuldatud, osaliselt rahuldatud või rahuldamata jäetud.

Taotluse kohaselt soovis kaebaja muuta relvade sihtotstarvet, kuna kasutab neid nii

sportimiseks kui jahipidamiseks (dtl 77). Puudub vaidlus, et kaebaja saavutas relvaloale enda

taotletud jahipidamise otstarbe kandmise. Samas on vastustaja kaebaja taotluse alusel, käsitades

seda seejuures eelduslikult relvaomaniku uue taotlusena (vt menetleja 24.04.2022 e-kiri, dtl

19), otsustanud jätta relvaloale spordialaga tegelemise otstarbe kandmata, viidates RelvS § 34

lg-le 12. Seega ehkki faktiliselt kaebaja taotlus rahuldati, on selle alusel relvaloalt kõikide

relvade osas eemaldatud spordialaga tegelemise otstarve.

20. RelvS § 34 lg 12 ei ole praeguses asjas asjakohane säte, kuna see käsitab relvaloa taotlemist

spordiga tegelemise otstarbel ja selleks nõutavaid dokumente. Kaebaja ei ole esitanud taotlust

relvaloa saamiseks sportimise otstarbel. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja esitanud

relvaloa andmete muutmise taotluse, paludes lisada relvaloale jahipidamise otstarve. Kaebusele

esitatud vastuse kohaselt menetles ka PPA kaebaja 27.03.2022 esitatud relvaloa andmete

muutmise taotlust, mille raames pidi PPA riikliku järelevalve teostajana kontrollima enda sõnul

3-22-1507

10(12)

ka relvaloale kantud sportimise otstarbe sisulist põhjendatust, nõudes kaebajalt vajalike tõendite

esitamist. Sellisel juhul puudus PPA-l aga alus tugineda sportimise otstarbel relvaloa taotlemist

puudutavale sättele. Isegi kui esines vajadus kontrollida kaebaja relvaloa andmete muutmise

taotluse menetlemisel ka tema vastavust RelvS nõuetele, sh relvaloale kantud sportimise

otstarbe sisulist põhjendatust, ei saanud vastustaja seda asuda tegema sätte alusel, mis käsitab

sel otstarbel relvaloa taotlemist. Lisaks oli praegusel juhul kaebaja sättes nimetatud dokumendi

(tõendi laskespordiklubi liikmelisuse kohta – dtl 15) vastustaja nõudmisel juba esitanud.

Vastustaja on kaebusele vastates välja toonud, et spordiga tegelemise otstarbel relvaloa

omamiseks ei piisa laskespordiklubi liikmelisusest, vaid isik peab aktiivselt tegelema

laskespordiga ning selle tõendamiskohustus lasub laskespordiala harrastaval sportlasel.

Vastustaja nõudis seega kaebajalt laskespordiga tegelemise tõendamiseks infot laskesportlase

litsentsi olemasolu kohta (dtl 16, 19), ent on kaebusele vastates mh välja toonud, et kaebaja ei

ole esitanud litsentsi ega muid dokumente, mille alusel oleks olnud võimalik kindlaks teha, et

kaebaja harrastab laskesporti – nt tõendit, millest nähtuks, et kaebaja oleks laskevõistlustel

osalenud relvaloale sportimise otstarbel kantud relvadega, millal kaebaja osales võistlustel või

kas kaebaja harrastab laskesporti sellise intensiivsusega, mis põhistaks talle antud eriõiguse

hoida suurt laskemoona kogust. Selliste tõendite esitamiseks ei ole vastustaja kaebajale

võimalust andnud ega ka nende nõudmise õiguslikku alust välja toonud.

21. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride,

kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning

kaaludes põhjendatud huve. Seaduses sätestatud eelduste sisustamine ei saa seejuures olla

meelevaldne. Ehkki ka RelvS seletuskirjas (§ 878 juures) on viidatud, et tegelikkuses võib olla

suur hulk isikuid, kes sportimise eesmärgil on omandanud relvaloa ja tulirelva, kuid tegelikult

ei tegele aktiivselt laskespordiga, on samas ka välja toodud, et kui isik ei kuulu enam

laskespordiklubisse, ei ole tal õigust relvaluba laskespordiga tegelemise eesmärgil omada.

Lisaks on seletuskirjas põhjendatud, et RelvS § 34 kohaselt on sportlaskmisega tegelejal, kes

vastava spordialaga tegelemiseks relvaluba taotleb, kohustus tõendada, et ta harjutab aktiivselt

laskevõistlustel

osalemiseks

või

osaleb

laskevõistlustel,

mida

on

tunnustanud

laskespordiorganisatsioon või rahvusvaheline ametlikult tunnustatud laskespordiföderatsioon,

mainimata vajadust omada laskesportlase litsentsi. Seega ei sea ei seaduse tekst ega seletuskiri

sportimise eesmärgil relvaloa omamist sõltuvusse litsentsi olemasolust, vaid eelkõige

laskespordiklubisse kuulumisest ja laskevõistlustel osalemisest.

22. Vastustaja on kaebusele vastates viidanud relvaloa vahetamise ja muudatuste vormistamise

sätetele (RelvS §-dele 41 ja 42), ehkki vaidlustatud otsuses nendele sätetele tuginetud ei ole.

RelvS § 41 reguleerib relvaloa vahetamist. Selle lg 1 p 3 näeb ette, et relvaluba vahetatakse loa

omaja avalduse põhjal relva otstarbe muutmisel ning selleks tuleb esitada PPA-le mh kirjalik

avaldus, milles näidatakse loa vahetamise põhjus (RelvS § 41 lg 3 p 1). RelvS § 42 lg 1 p 3

kohaselt tuleb PPA-s vormistada muudatused muudes tsiviilrelvade registrisse kantavates

andmetes, milleks tuleb esitada samad dokumendid, mis on vajalikud relvaloa vahetamiseks.

PPA teeb vastavad kanded relvatoimikusse ja teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse ning

väljastab uue relvaloa (RelvS § 42 lg 3). Praegusel juhul ei nähtu, et muudatuse vormistamiseks

(relvaloale jahiotstarbe kandmiseks) nõutud dokumendid oleksid olnud esitamata. Vaidlustatud

otsuse põhjendusi ja selles viidatud sätteid arvestades võib vastustaja olla tuginenud pigem

RelvS §-le 43, mis reguleerib relvaloa kehtetuks tunnistamist. RelvS § 43 lg 3 p 92 kohaselt

tunnistab PPA relvaloa kehtetuks, kui isik, kellele on väljastatud relvaluba RelvS § 28 lg 1 p 2

alusel (st vastava spordialaga tegelemiseks), ei vasta enam RelvS § 34 lg-s 12 sätestatud

tingimusele (st enam pole tõendatud, et isik on vastava spordialaga tegeleva laskespordiklubi

liige). Samas ei ole sellele sättele tuginetud ei vaidlustatud otsuses ega ka kaebusele vastates.

3-22-1507

11(12)

23. HMS § 5 lg 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt,

võimalikult lihtsalt ja kiirelt. HMS § 5 lg 2, mis seondub ka hea halduse põhimõttega, eeldab

isiku taotluse lahendamisel tõhusat ja tulemuslikku tegevust, kusjuures õiguspärase

haldusmenetluse eest vastutab haldusorgan. Nii haldusakti andmisel kui ka toimingu

sooritamisel tuleb menetlusosalisele eelnevalt anda võimalus esitada asja kohta oma arvamus

ja vastuväited (HMS § 40 lg-d 1 ja 2), st taotlejale tulnuks tagada võimalus probleemsete

seisukohtade osas selgitusi anda, esitada oma vastuväited ja vajadusel täiendavaid tõendeid

laskespordiga tegelemise kohta. Vastustaja etteheited, et kaebaja ei ole esitanud tõendeid

laskespordiga aktiivselt tegelemise kohta, ei ole põhjendatud olukorras, kus kaebajal ei olnud

võimalik mõistlikult aru saada, et vastustaja on asunud kaaluma relvaloalt sportimise otstarbe

eemaldamist ning vastustaja on kaebajalt selgitusi küsinud üksnes laskespordiklubisse

kuulumise ja litsentsi olemasolu kohta.

24. HMS § 55 lg 1 sätestab nõude, et haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav ning

HMS § 56 lg-st 1 tulenevalt peab haldusakt olema põhjendatud. See tähendab, et kirjalik

haldusakt peab sisaldama nii õiguslikku kui faktilist põhjendust. Õiguslik põhjendus tähendab

viidet õigusnormile, mille alusel haldusakt on antud, faktilises põhjenduses aga peab ära

näitama asjaolud, mis toovad kaasa akti aluseks oleva õigusnormi kohaldamise. Riigikohus on

selgitanud, et oluline on omavahel loogiliselt siduda faktiline ja õiguslik põhjendus, mis peab

haldusakti adressaati ja aktiga tutvujat veenma, et juhtumi asjaolud koostoimes kohaldatavate

õigusaktidega toovad kaasa just sellesisulise haldusotsustuse tegemise (Riigikohtu otsus nr 3-

3-1-13-02). Kohtu hinnangul ei vasta ülaltoodut arvestades praeguses asjas vaidlustatud

haldusakt selguse põhimõttele ning pole ka õiguslikult ega faktiliselt piisavalt põhjendatud.

Otsuses viidatud õigusnormid ei ole asjakohased ning sellisele õiguslikule alusele, mis

võimaldanuks sportimise otstarbe eemaldamist, viide puudub. Ka otsuse sisu põhjal ei ole

ilmne, millisel alusel see antud on (sh kas selle aluseks on kaebaja taotlus või on vastustaja

algatanud uue menetluse).

25. Eelnevat kokku võttes leiab kohus, et läbiviidud haldusmenetlus ja vaidlustatud otsus on

sedavõrd suurte puudustega, et see toob kaasa otsuse tühistamise. Sellest tulenevalt kuulub

rahuldamisele ka nõue kohustada vastustajat taastama relvaloale nr DL50017197 kantud kõigi

tulirelvade registreering otstarbe „sport“ osas.

Menetluskulud

26. Kuna kohus teeb otsuse vastustaja kahjuks, jäävad menetluskulud vastustaja kanda (HKMS

§ 108 lg 1.

27. Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot, mis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks

välja mõista.

28. Kaebaja taotleb ka esindajakulude väljamõistmist. 06.02.2023 menetluskulude nimekirja

kohaselt on kaebajale osutatud õigusteenust kokku 21,75 tundi (lepingulise esindaja kulu kokku

4176 eurot, tunnihinna maksumusega 192 eurot koos käibemaksuga). Vastustaja hinnangul on

käesoleva vaidluse sisu ja mahtu arvestades tegemist ülepaisutatud ajakuluga. Vastustaja

hinnangul on kaebuse eset arvestades (käesolevas menetluses ei olnud tegemist keskmisest

keerukama menetlusega – ei olnud vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide

sätteid, kohaldada seaduse või õiguse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms) õigusabiteenuse

osutamise käigus tehtud toimingutele kulunud aeg põhjendatud üksnes osaliselt. Kaebaja on

märkinud kaebajaga suhtlemise, kaebuse ja kirjalike seisukohtade koostamise ning vastustaja

seisukohtadega tutvumise ajakuluna kokku enam kui 21 tundi, millest vastustaja peab

põhjendatuks ja vajalikuks 9 tundi.

29. Kohus leiab, et kaebaja on esitanud menetluskulude väljamõistmiseks nõuetekohase

menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja

3-22-1507

12(12)

üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse

hindamisel tuleb arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust,

samuti menetluse kestust. Kohtu hinnangul on taotletud esindajakulu praegusel juhul osaliselt

ülepaisutatud, sest tegu polnud mahuka vaidlusega. Vaidlusküsimused ei eeldanud mahuka

õigusliku hinnangu esitamist ning ka läbitöötamist vajavate dokumentide maht ei olnud suur.

Teisalt tuleb arvestada vaidluse all olnud haldusakti olulisi põhjendamispuudusi ja ebaselgust,

mis muutis selle vaidlustamise ja sellele õigusliku hinnangu andmise keerukamaks. Kohus

leiab, et neil asjaoludel ning asja mahtu ja keerukust arvestades on põhjendatud ja vajalikuks

esindajatasuks koos käibemaksuga praegusel juhul 3500 eurot, mis tuleb vastustajalt kaebaja

kasuks välja mõista. Ülejäänud osas jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 109 lg 6 alusel

tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)