2-22-18144/16 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Indrek Parrest

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 23. veebruar 2023

Tsiviilasja number

2-22-18144

Tsiviilasi

TREAAL FINANCE OÜ hagi Aivo Alliku vastu

114 194 euro 16 sendi kahju hüvitamiseks ja viivise

saamiseks. Hagi tagamine

Vaidlustatud kohtulahendid

Tartu Maakohtu 5. detsembri 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aivo Alliku määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

TREAAL

FINANCE

OÜ

(registrikood

11451065), esindajad vandeadvokaat Elmer Muna ja

vandeadvokaadi abi Liis Venelaine

Kostja: Aivo Allik (isikukood XXXXXXXXXXXX),

esindaja vandeadvokaat Tõnu Mets

RESOLUTSIOON

Jätta Aivo Alliku määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 5. detsembri 2022. a

määrus muutmata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada

teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK

1. TREAAL FINANCE OÜ (hageja) esitas 1. detsembril 2022 Tartu Maakohtule hagi

Aivo Alliku (kostja) vastu kahju hüvitamiseks. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks

välja 114 194 eurot 16 senti ja viivise. Hageja palus alternatiivselt mõista kostjalt 114 194

eurot 16 senti ja viivise välja DerigaProff OÜ kasuks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja West Grupp OÜ 2. augustil 2019 korteriomandi

müügi- ja asjaõiguslepingu (müügileping I). Hageja müüs müügilepingu I alusel West Grupp

OÜ-le Tartus aadressil XXXXXX asuva korteriomandi XXXXXX (korter). Korteri hinnaks

lepiti kokku 166 166 eurot 67 senti. Sellele lisandus käibemaks 33 233 eurot 33 senti. West

Grupp OÜ kohustus nõuete tasaarvestamise tulemusena maksma korteri käibemaksuta

müügihinnast hagejale 111 267 eurot 67 senti hiljemalt 2. augustil 2022.

Hageja esitas 25. juulil 2022 West Grupp OÜ-le müügilepingu I täitmise nõude. West Grupp

OÜ ei täitnud nõuet.

West Grupp OÜ andis 28. juulil 2022 korteri üle M. Merbachile. Korteriomandile seati

hüpoteek summas 295 000 eurot T. Allekõrre kasuks (müügileping II). M. Merbach ja

T. Allekõrs on West Grupp OÜ ja kostjaga seotud isikud.

West Grupp OÜ ei tasunud hagejale müügilepingust I tulenevat kohustust 2. augustiks 2022,

s.o tähtaegselt. West Grupp OÜ ei tasunud lisaks korteri ostuhinnale korteri müügilt

käibemaksu 33 233 eurot 33 senti. Hageja esitas käibemaksu tasumise nõude osas hagi, mille

kohus tagaseljaotsusega rahuldas.

West Grupp OÜ edastas 2. augustil 2022 hagejale tasaarvestusavalduse, mille kohaselt

tasaarvestas korteri müügihinna osaliselt enda nõuetega hageja vastu. West Grupp OÜ väitel

oli tasaarvestamise tulemusena tema võlg 2473 eurot 70 senti. West Grupp OÜ-l ei olnud aga

hageja vastu nõudeid, mida ta saanuks tasaarvestuseks kasutada.

K. Kaasik nimetati kostja kõrval 16. augustil 2022 West Grupp OÜ juhatuse liikmeks. Kostja

kustutati 17. augustil 2022 osanikuna West Grupp OÜ registrikaardilt. K. Kaasik märgiti

uueks osanikuks. Kostja kutsuti 31. augustil 2022 West Grupp OÜ juhatuse liikme kohalt

tagasi. K. Kaasik kustutati 8. septembril 2022 osanikuna West Grupp OÜ registrikaardilt.

Gulff OÜ märgiti uueks osanikuks. Gulff OÜ juhatuse liige on H. Pruuli. Gulff OÜ kutsus

9. septembri 2022 K. Kaasiku West Grupp OÜ juhatuse liikme kohalt tagasi ning nimetas

West Grupp OÜ juhatuse liikmeks H. Pruuli. H. Pruuli on äriregistri andmetel seotud

332 äriühinguga, millest 251 on äriregistrist kustutatud, 15 on likvideerimisel ning üks

pankrotis. H. Pruuli osutab juhatuse liikme teenust. Tegemist ei ole õiguskuuleka isikuga.

H. Pruulil on kaks kehtivat kriminaalkaristust ja kuus kehtivat väärteokaristust. Tema

huvidesfääri ei kuulu sadade äriühingute juhatuse liikme hoolsuskohustuse täitmine.

West Grupp OÜ ühines 22. septembril 2022 DerigaProff OÜ-ga. Ühendatavaid ühinguid oli

lisaks West Grupp OÜ-le viis. Kõikide ühendatavate ühingute juhatuse liikmeks on H. Pruuli.

DerigaProff OÜ on käibe ja töötajateta äriühing, millel on maksuvõlg 26 357 eurot 43 senti.

Hageja nõuab kostjalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 8 alusel kahju hüvitamist. Kostja

rikkus West Grupp OÜ esindajana teadlikult müügilepingust I tulenevat kohustust. Kostja

andis pärast hagejalt müügilepingust I tuleneva kohustuse täitmise nõude saamist ja vahetult

enne müügilepingust I tuleneva kohustuste täitmise tähtpäeva saabumist korteri endaga seotud

isikutele üle ebamõistlikult soodsalt või tasuta. Kostja nimetas seejärel West Grupp OÜ

juhatuse liikmeks K. Kaasiku, kellel on äriühingu juhatuse liikme vastutuse vältimiseks

vajalikud teadmised, ja lahkus West Grupp OÜ osaniku ja juhatuse liikme kohalt. Kostja

tekitas sellise heade kommete vastase tahtliku käitumisega hagejale kahju. Hageja kahju on

korteri tasumata ostuhind, mida hagejal ei ole võimalik West Grupp OÜ-lt ega tema

õigusjärglaselt DerigaProff OÜ-lt enam sisse nõuda (111 267 eurot 67 senti), ja hagi esitamise

seisuga ostuhinnalt arvestatud sissenõutavaks muutunud viivis (2926 eurot 49 senti), kokku

on kahju 114 194 eurot 16 senti.

Hageja nõuab alternatiivselt äriseadustiku (ÄS) 187 lg 2 alusel kostjalt DerigaProff OÜ-le

kahju hüvitamist. Isegi, kui kostja ei käitunud tahtlikult heade kommete vastaselt, rikkus ta

juhatuse liikme kohustusi sellega, et andis korteri omandiõiguse endaga seotud isikutele üle

ebamõistlikult soodsalt või tasuta selleks, et vältida müügilepingust I tulenevate kohustuste

täitmist. Kostja poolse juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumise tõttu tekkis

West Grupp OÜ õigusjärglasele DerigaProff OÜ-le kahju, kuna DerigaProff OÜ-l ei ole

võimalik kasutada korteri müügist saadavat raha hageja nõude rahuldamiseks. Hageja nõude

rahuldamine West Grupp OÜ õigusjärglasele DerigaProff OÜ vara arvel ei ole võimalik.

Kahjuks on samuti korteri tasumata ostuhind (111 267 eurot 67 senti) ja hagi esitamise seisuga

ostuhinnalt arvestatud sissenõutavaks muutunud viivis (2926 eurot 49 senti), kokku 114 194

eurot 16 senti.

Hageja esitas koos hagiga hagi tagamise taotluse. Hageja palus hagi tagamise korras arestida

kostjale OÜ West Car osakapitalis kuuluv osa nimiväärtusega 2556 eurot hageja kasuks ja

teha käsutuskeeld nähtavaks kandega äriregistrisse. Hageja palus arestida kostjale kuuluv

ühis- või kaasomandi osa kinnisasjades asukohaga XXXXXXXXXXX vald, Tartu maakond

(registriosa nr XXXXXXX; XXXXXXXXXXX korter); XXXXXX, XXXXXXX (registriosa

nr XXXXXXX; XXXXXX kinnistu) ja XXXXXXXX X, X maakond (registriosa

nr XXXXXXX; XXXXXXXX kinnistu) ning kanda selle alusel hageja kasuks käsutuskeeldu

nähtavaks tegev keelumärge kinnistusraamatusse.

Hagi tagamise taotluse kohaselt on alust arvata, et kostja teeb end kohtulahendi täitmise

vältimiseks varatuks. Kostja juhtimisel ja otsusel muudeti West Grupp OÜ varatuks, et vältida

hagejale võla tasumist. Seda arvestades võib eeldada, et kostja asub ka enda isikliku vastutuse

vältimiseks end varatuks muutma. Hageja kahtlust kinnitab seejuures asjaolu, et vahetult enne

hageja nõude täitmise tähtaja saabumist, s.o 13. juulil 2022, võõrandas kostja talle äriühingus

TMF Furgotec OÜ kuulunud osa. Kostja tegi seega ettevalmistusi enda varatuks muutmiseks.

Kostja kinnisvara realiseerimine on keeruline, kui mitte võimatu. Kostjale kuuluvad

kinnisasjad on kas tema kaas- või ühisomandis, mistõttu juhul, kui kohus hagi rahuldab, tuleb

kaas- ja ühisomand lõpetada, enne kui hageja nõude saab täita. Seejuures on kostja kaas- ja

ühisomandi osad ulatuslikult hüpoteekidega koormatud, mistõttu ei pruugi hageja nõuete

rahuldamine nende arvelt täitemenetluses võimalikuks osutuda.

Hagi tagamise vajadust kinnitab nõude suurus. Hageja nõue ja sellele hagi rahuldamise korral

lisanduvad menetluskulud on füüsilisest isikust kostja jaoks märkimisväärne rahaline

kohustus. Sellise nõude esitamine motiveerib kostjat ilmselt enda varasid seotud isikutele üle

kandma või muul moel peitma, et tagada pärast menetluse lõppemist senise elatustaseme jätk.

Hagi tagamist õigustab, et hageja nõue on ulatuslikult tõenditega toetatud.

Hageja põhinõue on 114 194 eurot 16 senti. Ühe aasta eest arvestatav viivis on 9135 eurot

53 senti. Hagihind on 123 329 eurot 69 senti. Hageja eeldatavad menetluskulud on

minimaalselt 17 170 eurot, sh riigilõiv hagiavalduse eest 2100 eurot, riigilõiv hagi tagamise

avalduse eest 70 eurot ning hageja lepingulise esindaja kulud 15 000 eurot (150 eurot ×

100 tundi). Hageja palub hagi tagada 140 499 euro 69 sendi ulatuses. Kui kohus ei pea hagi

tagamise abinõu rakendamist tsiviilasja hinda ületavas osas võimalikuks, palub hageja hagi

tagada 123 329 euro 69 sendi ulatuses.

Hageja palub arestida kostjale OÜ West Car osakapitalis kuuluva osa nimiväärtusega

2556 eurot, mis moodustab 100% OÜ West Car osakapitalist. Kuigi kostjale kuulub

kinnisvara, palub hageja esmajärjekorras arestida kostjale kuuluv osalus, sest kostjale ei kuulu

ainuisikuliselt kinnisasju ning tema kaas- ja ühisomandi osad kinnisasjades on ulatuslikult

hüpoteekidega koormatud.

Osa arestimise järel on tagamata nõue 137 943 eurot 69 senti (140 499 eurot 69 senti –

2556 eurot). Hageja palub arestida kostjale kuuluvad kaas- ja ühisomandi osad kinnisasjades.

Kuivõrd kostjale kuuluvad kinnisasjad on kaas- või ühisomandis, ei ole neile võimalik seada

kohtulikku hüpoteeki. Kostjale kuulub ühisomandina XXXXXXXXXXX korter. Kostja osa

eeldatav väärtus on 48 500 eurot (97 000 ÷ 2). Kostjale kuulub ühisomandina kinnisasi

asukohaga XXXXXX kinnistu. Kostja osa eeldatav väärtus on 1661 eurot. Kostjale kuulub ½

kaasomandi osa XXXXXXXX kinnistust. Kostja kaasomandi osa eeldatav väärtus on 82 352

eurot.

XXXXXXXXXXX korter on koormatud hüpoteekidega summas 71 500 eurot AS SEB Pank

kasuks. XXXXXXXX kinnistu on koormatud Aktsiaseltsi Hansapank (kehtiv ärinimi

Swedbank AS) kasuks hüpoteekidega summas 1 210 000 krooni, s.o 77 333 eurot 10 senti.

Hüpoteekidega tagatavate nõuete väärtus ei ole hagejale teada, kuid kinnistusraamatuse

kantud hüpoteegisummad ületavad kostjale kuuluvate osade umbkaudset koguväärtust

märkimisväärselt. Isegi kui kinnisasjad ei oleks koormatud, ei kataks kostja kaas- ja

ühisomandi osade eeldatav koguväärtus hagiga tagatavat summat. Tuleb arvestada, et nii

kaas- kui ühisomandisse kuuluvate kinnisasjade realiseerimine hilisemas täitemenetluses on

raskendatud ning sellest saadav tulem jääb tõenäoliselt alla kinnisasjade turuväärtuse.

Hageja palub kohtul märkida iga koormatud asja kohta käiva rahasumma, mille maksmisel

selleks ettenähtud kontole või mille ulatuses pangagarantii esitamisel hagi tagamine

tühistatakse, järgnevalt: XXXXXXXXXXX korter 48 500 eurot; XXXXXX kinnistu 1661

eurot ning XXXXXXXX kinnistu 82 352 eurot.

MAAKOHTU MÄÄRUS

2. Maakohus rahuldas 5. detsembri 2022 määrusega hagi tagamise taotluse osaliselt.

Maakohus seadis kostjale kuuluvale ½ kaasomandist XXXXXXXX kinnistust kohtuliku

hüpoteegi 82 352 eurot hageja kasuks ning kostjale ja Annely Allikule ühisomanikena

kuuluvatele XXXXXXXXXXX korterile ja XXXXXX kinnistule käsutamise keelumärked

hageja kasuks selliselt, et kinnisasjade käsutamine on kostjal keelatud. Maakohus arestis

kostjale kuuluva OÜ West Car osa nimiväärtusega 2556 eurot hageja kasuks ja otsustas teha

käsutuskeelu äriregistris nähtavaks. Maakohus määras iga koormatud asja kohta käiva

rahasumma, mille maksmisel selleks ettenähtud kontole või mille ulatuses pangagarantii

esitamisel hagi tagamine tühistatakse.

Maakohus leidis, et hagiavaldus vastab formaalsetele nõuetele, hagi on lubatav, õiguslikult

perspektiivikas. Hageja põhistas vähemalt osaliselt nõude aluseks olevad faktilised asjaolud.

Osaühingu võlausaldaja võib nõuda juhatuse liikmelt kahju hüvitamist, mis on põhjustatud

juhatuse liikme heade kommete vastasest tahtlikust käitumisest, eelkõige kui juhatuse liikme

tegevuse eesmärgiks ongi võlausaldajale sellise kahju tekitamine või kui sellise kahju

tekkimine on kahju tekitamisega tõenäoliselt kaasnev ja juhatuse liikmele seetõttu ettenähtav.

Nõude alusnormideks on VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8. Juhatuse liikme poolt heade kommete

vastase tahtliku kahju tekitamisega võib olla tegemist nt juhul, kui juhatuse liige võõrandab

osaühingu põhilise vara kolmandale isikule eesmärgiga vältida selle vara arvel osaühingu

võlausaldaja nõude sissenõudmist (vt nt Riigikohtu 4. mai 2010. a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-

33-10, p 17; Riigikohtu 20. juuni 2018. a otsus kohtuasjas 2-14-50307, p 16.4).

Hageja leiab, et temaga sõlmitud müügilepingust I tuleneva kohustuse täitmise asemel muutis

kostja West Grupp OÜ varatuks ning lahkus juhatuse liikme kohalt. Kostja tahtlust ning heade

kommete vastast käitumist tõendab kostja juhtimisel ja otsusel korteri võõrandamise aeg,

võõrandamine seotud isikutele ebamõistlikult soodsalt või tasuta ning vahetult pärast

võõrandamist juhatuse liikme ja osaniku kohalt lahkumine ja K. Kaasiku uueks juhatuse

liikmeks korraldamine. Heas usus käituv isik ei anna võlausaldaja nõude katteks ainsat

võimalikku vara üle ebasoodsatel tingimustel endaga seotud kolmandale isikule ega välju

seejärel viivitamatult ühingust. Hageja ainus võimalus on pöörduda lepingulise kohustuse

täitmise nõudega West Grupp OÜ õigusjärglase DerigaProff OÜ poole, kuid sellel puudub

perspektiiv. Hageja põhinõue on seega piisavalt põhistatud.

Juriidilise isiku juhtorgani liikme kohustuse rikkumisega juriidilisele isikule tekitatud kahju

hüvitamist juriidilisele isikule võib tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 37 lg 2 järgi

nõuda ka juriidilise isiku võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada juriidilise isiku

vara arvel. Lisaks VÕS § 115 lg-st 1 ja ÄS § 187 lg-st 2 tulenevatele eeldusetele peavad

sellisel juhul olema täidetud ka järgmised eeldused: võlausaldajal on täitedokument

osaühingu vastu; täidedokumendi järgne täitmine osaühingu vastu on ebaõnnestunud

osaühingul vara puudumise tõttu.

Hageja leiab, et kostja tekitas juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumisega

kahju. Kui kostja ei oleks andnud korterit üle seotud isikule, oleks DerigaProff OÜ-l vahendid

hageja nõude täitmiseks. DerigaProff OÜ ei ole kostja vastu nõuet esitanud ega ole sellest

huvitatud ka tulevikus. Hageja esitatu järgi on tal West Grupp OÜ vastu täitedokument üksnes

summas 33 233 eurot 33 senti. Hageja ei esitanud andmeid täitemenetluse ebaõnnestumise

kohta. Hageja alternatiivnõude osaline põhjendamatus, ei välista siiski hagi tagamist, kuna

hageja põhinõue on piisavalt põhistatud.

Arvestades kostja tegevust West Grupp OÜ varatuks muutmisel, võib eeldada, et kostja ei ole

valmis isikliku vara arvel kohustusi täitma ning võib asuda ennast varatuks muutma.

Arvestades eeltoodut ja nõude suurust, on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib

raskendada hagi rahuldava lahendi täitmist.

Hageja palus hagi tagada kokku 140 499 euro 69 sendi ulatuses (123 329 eurot 69 senti, lisaks

menetluskulud 17 170 eurot) või alternatiivselt 123 329 euro 69 sendi ulatuses. Tagatav nõue

võib hõlmata ka nn lisanduvat viivist mõistlikus suuruses, samuti kostjalt väljamõistetavaid

menetluskulusid. Maakohus pidas hageja lepingulise esindaja eeldatavat kulu ülepaisutatuks.

Arvestades hageja esindajate kõrget kvalifikatsiooni ning hagiavalduses toodu põhjal asja

mahtu ja keerukus, puudub alus arvata, et ajakulu võiks ulatuda 100 tunnini. Maakohus pidas

esialgselt mõistlikuks ajakulu 40 tundi ja lepingulise esindaja kulu 6000 eurot. Hagi on

põhjendatud tagada hagi 131 499 euro 69 sendi ulatuses.

Keelumärge on kinnisasja omanikule kõige koormavam. Rahalise nõude täitmise tagamiseks

piisab kohtuliku hüpoteegi seadmisest nõudesumma ulatuses (vt Riigikohtu 8. juuni 2012. a

määrus kohtuasjas nr 3-2-1-73-12, p 10). Hagi tagamiseks ei saa kohtuliku hüpoteegiga

koormata kolmanda isiku vara. Hüpoteeki ei saa seada poolele mõttelisele osale abikaasade

ühisvaras olevast kinnisasjast (vt Riigikohtu 16. detsembri 2015. a määrus kohtuasjas nr

3-2-1-149-15, p 11). Sellises olukorras on ühe abikaasa vastu esitatud rahalise nõude

tagamiseks võimalik kanda kinnistusraamatusse keelumärge, mille kohaselt on abikaasade

ühisvara hulka kuuluva kinnisasja käsutamine keelatud abikaasal, kelle vastu on nõue esitatud

(vt Riigikohtu 22. veebruari 2017. a määrus kohtuasjas nr 3-2-1-162-16, p 10).

Kinnistusraamatu andmetel kuulub ½ XXXXXXXX kinnistust üksnes kostjale. Sellele ei ole

põhjendatud rahalise nõude tagamiseks käsutamise keelumärke seadmine. Riigikohus on

leidnud, et kui hageja taotleb rahalise nõude tagamiseks kinnistusraamatusse keelumärke

kandmist, on kohtul õigus nõude tagamiseks seada kostja kinnisasjale keelumärke asemel

kohtulik hüpoteek (vt Riigikohtu 9. aprilli 2014. a määrus kohtuasjas nr 3-2-1-18-14, p 36).

Kostjale kuuluvale ½ kaasomandi osale XXXXXXXX kinnistust tuleb seada kohtulik

hüpoteek summas 82 352 eurot hageja kasuks. Hüpoteegisumma määramisel lähtus kohus

hageja nõudest, hageja hinnangust kinnistu väärtusele ning teiste abinõude väärtusest.

Kuna XXXXXXXXXXX korter ning XXXXXX kinnistu on kostja ja tema abikaasa

ühisomandis, ei saa neile seada kohtulikku hüpoteeki üksnes kostja vastu esitatud rahaliste

nõuete tagamiseks. Selle varale on põhjendatud seada käsutamise keelumärge hageja kasuks

selliselt, et käsutamine on kostjal keelatud. Kuna kostjale kuuluvad väärtuslikumad kinnistud

on koormatud hüpoteekidega, pidas kohus põhjendatuks arestida ka kostjale kuuluva

osaühingu osa ja teha käsutuskeelu nähtuvaks äriregistris. Kostjal on tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 385 alusel võimalik tasuda kohtu deposiiti rahasumma või anda

pangagarantii, millisel juhul hagi tagamise abinõu tühistatakse ja asendatakse rahaga või

pangagarantiiga. Hagi tagamine ei takista kostjal ülemääraselt vara võõrandamist.

Kohus märgib TsMS § 385 ja § 389 lg 3 kohaselt iga koormatud asja kohta käiva rahasumma,

mille maksmisel selleks ettenähtud kontole või mille ulatuses pangagarantii esitamisel hagi

tagamine tühistatakse. Arvestades hagi tagamise abinõusid, hageja nõude suurust ja tagamise

põhjendatud ulatust ning hageja esitatud andmeid vara eeldatava väärtuse kohta, määras

kohus rahasummad järgmiselt: XXXXXXXX kinnistu 82 352 eurot, XXXXXXXXXXX

korter 44 930 eurot 69 senti; XXXXXX kinnistu 1661 eurot ning OÜ West Car osa 2556

eurot.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

3. Kostja palub Tartu Maakohtu 5. detsembri 2022. a määruse peale esitatud

määruskaebuses tühistada maakohtu määruse osas, millega hagi tagamise taotlus rahuldati, ja

jätta hagi tagamise taotlus täies ulatuses rahuldamata.

Maakohus ei hinnanud hagi tagamise taotluse lahendamisel hagiavalduse õiguslikku

perspektiivikust ega põhistatust. See on käsitletav menetlusõiguse normi olulise rikkumisena.

Hageja nõude eelduseks on nõude olemasolu West Grupp OÜ õigusjärglase DerigaProff OÜ

vastu. Hagiavalduse kohaselt tasaarvestati müügilepingust I tulenev ostuhind osaliselt poolte

kokkuleppel juba müügilepingus I ning osaliselt tasaarvestas ostuhinna West Grupp OÜ

(määruskaebuses ilmselt ekslikult märgitud, et osaliselt tasaarvestas ostuhinna hageja).

Tasaarvestus nähtub hagile lisatud Tartu Maakohtu 25. oktoobri 2022. a tagaseljaotsusest

tsiviilasjas nr 2-22-11013. Hageja väidab, et ei nõustu ülejäänud ostusumma osas West Grupp

OÜ tasaarvestusega. Hageja ja DerigaProff OÜ-l on seega pooleli vaidlus tasaarvestuse

kehtivuse üle. See ei puuduta kostjat ega ole piisav alus kostja kui endise juhatuse liikme

vastu nõude esitamiseks. Kostjat ei puuduta tehingud ja sündmused, mis toimusid pärast tema

West Grupp OÜ osanikuks ja juhatuse liikmeks olemise lõppu või milles ta osaühingut ei

esindanud.

Kostja võõrandas West Grupp OÜ osaluse. Osalus anti edasi seisukorras, kus ainsaks võlaks

oli 2473 euro 70 sendine kohustus hageja ees, mille täitmiseks oli West Grupp OÜ

pangakontol raha. Väited West Grupp OÜ varatuks tegemisest ei ole seega eluliselt usutavad.

Osanik ei vastuta ÄS § 135 lg 2 kohaselt isiklikult osaühingu kohustuste eest. Äriühingu

juhatuse liikme vastu nõude esitamine on piiratud alustel võimalik, kuid selliseid aluseid

praegusel juhul ei esine.

Hagiavaldusest ega maakohtu määrusest ei selgu, milliste kostjale ette heidetud väidetavate

rikkumiste suhtes hindas maakohus nõude perspektiivikust ja põhistatust. Kohtumääruse

kohaselt põhistas hageja nõude aluseks olevad faktilised asjaolud "vähemalt osaliselt". See

järeldus jääb arusaamatuks, kuna kohus ei täpsustanud seda. Kohtumäärus ei sisalda selles

osas vajalikke põhjendusi. Kohus kirjutas hagi teksti nõude perspektiivikust käsitlemata

ümber. West Grupp OÜ-le, Kersti Kaasikule ega muudele isikutele tehtud etteheited ei ole

kostjale omistatavad. Kohtumääruses on küll tsiteeritud hagi teksti, kuid see ei sisalda

iseseisvat analüüsi kostja kui juhatuse liikme võimaliku vastutuse aluse ja tema vastu esitatud

nõude perspektiivikuse kui hagi tagamise eelduse osas. Hageja poolt VÕS § 1045 lg 1 p 8

alusel kostja vastu esitatud nõuet ei saanud seega tagada. Maakohus ei näinud võimalust

hagiavalduses TsÜS § 37 lg 2 alusel esitatud alternatiivse nõude tagamiseks.

Isegi, kui hageja nõuet saab pidada osaliselt perspektiivikaks, ei ole hagi tagamine poolte huve

kaaludes põhjendatud osas, millega seati kostjaga seotud varale käsutuskeelud, eriti

arvestades tagamise asendamiseks määratud kohati üsna tühiseid rahasummasid. Hagi

tagamise eesmärk ei saa olla lihtsalt kostjale ebamugavuste tekitamine, eriti arvestades, et

kostjal on piisavalt registervara hagi rahuldamise korral nõude täitmiseks. Selliste koormavate

märgete eemaldamise riigilõivud moodustavad olulise osa nendega seotud nõuetest.

4. Hageja palub jätta määruskaebus rahuldamata ja määruskaebuse menetlemisega

seotud menetluskulud kostja kanda.

Maakohus hindas hagi perspektiivi. Maakohus selgitas, millised õigusnormid on asjakohased.

Hagi saab lahendada VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8 või alternatiivselt VÕS § 115,

TsÜS § 37 lg 2 ja ÄS § 187 alusel. Maakohus kirjeldas, milles kostja rikkumised seisnesid.

Kostja kinnitas määruskaebuses, et West Grupp OÜ-l (DerigaProff OÜ-l) on hageja ees võlg

2473 eurot 70 senti, mis tekkis kostja juhatuse liikme volituste kehtivuse ajal. Pooled

vaidlevad nõude suuruse ja selle eest vastutava isiku, mitte müügilepingust I tuleneva nõude

olemasolu üle.

Hagejal ei ole otstarbekas nõuda korteri müügihinna tasumist DerigaProff OÜ-lt.

DerigaProff OÜ ei täitnud korteri müügihinna tasumise kohustust 2. augustil 2022 ega täida

ka tsiviilasjas 2-22-11013 jõustunud kohtuotsust. Arvestades DerigaProff OÜ juhatuse liikme

ja tegeliku kasusaaja H. Pruuli tausta, ei kavatse ühing hagejale korteri ostuhinda tasuda ega

DerigaProff OÜ-le tekkinud kahju kostjalt nõuda. DerigaProff OÜ-l puudub vara. Ühingul on

maksuvõlg. Hageja esitas ÄS § 187 lõikest 4 tulenevalt kostja suhtes alternatiivsed rahalised

nõuded, mille suurused kattuvad. Asjaolu, et kohus ei pea ühte hageja alternatiivsetest

nõuetest perspektiivikaks, ei ole aluseks hageja nõude tagamata jätmisele ega tagatava summa

vähendamisele. Hagi tagamiseks piisab, et kohtu hinnangul on üks nõue perspektiivikas.

West Grupp OÜ varatuks muutmine ning seotud isiku huvide eelistamine toimus 2022. aasta

juulis, s.o ajal, kui kostja oli West Grupp OÜ juhatuse liige. Kostja volituste lõppemisele

järgnenud sündmused kinnitavad, et kostja eesmärk oli vastutusest vabaneda.

Hagi perspektiivi kinnitab see, et kohus võttis hagi menetlusse. Riigikohtu praktikast

tulenevalt on hagi tagamata jätmine õigusliku perspektiivituse ajendil lubatud, kui kohus

keelduks samaaegselt hagi menetlemast või jätaks selle läbi vaatamata.

Kohus hindas hagi põhistatust. Maakohus põhjendas lähtuvalt hagi aluseks olnud asjaoludest,

et hagejal kui osaühingu võlausaldajal võib olla õigus nõuda kostjalt kui juhatuse liikmelt

kahju hüvitamist, mis on põhjustatud eelkõige juhatuse liikme heade kommete vastasest

käitumisest. Hageja väidete usutavuse hindamise järel leidis maakohus, et hageja on oma

esimese nõude piisavalt põhistanud. Kostja oleks pidanud põhistama ja tõendama väidet, et

West Grupp OÜ-l oli piisavalt vara hageja nõude täitmiseks ning et kostja otsusel ei

võõrandatud korterit seotud isikule. Kostjal oleks tulnud selgitada, et DerigaProff OÜ poolt

West Grupp OÜ võlausaldajate nõuete täitmine ning kostja vastu kahjunõude esitamine on

tõenäoline. Kostja ei teinud seda.

Maakohus põhjendas hagi tagamise abinõude valikut. Kohus ei taganud hagi suuremas

ulatuses kui hageja nõue. Määruskaebuse põhjal ei ole võimalik tuvastada, millise muu

registervara arvelt oleks olnud nõuet võimalik täita, kui kohus ei oleks OÜ West Car osale

ning XXXXXX kinnistule keelumärget seadnud. OÜ West Car osa ja XXXXXX kinnistu

ongi kostjale kuuluv registervara, mille väärtus koos muu arestitud vara väärtusega ei ületa

hagiga tagatud summat. Kostja ei toonud välja asjaolusid, millest nähtuks, et

XXXXXXXXXXX korteri ning XXXXXXXX kinnistu väärtus oleks vähemalt 131 499

eurot 69 senti. Kostja ei põhistanud seega, et üksnes viimati nimetatud kinnisasjade

koormamine oleks hageja nõude tagamiseks piisav.

Kohtuotsuse või -määruse alusel kande tegemise eest ei võeta riigilõivuseaduse

(RLS) § 25 lg 1 punktist 2 tulenevalt riigilõivu. Kostja ei pea keelumärgete kannete

eemaldamise eest seega riigilõivu tasuma.

5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu

määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle

tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel

maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

7. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määruse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

8. Hagi tagamine on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme

kohus sekkub vaid juhul, kui madalama astme kohus ületas diskretsiooni piire (vt Riigikohtu

7. juuni 2022 lahend tsiviilasjas nr 2-21-17205, p 11). Ringkonnakohtu arvates ei anna

määruskaebuse väited alust käesolevas asjas maakohtu diskretsiooniotsustusse sekkuda.

Maakohus teostas seadusest tulenevat kaalutlusõigust õiguspäraselt ning põhjendas enda

järeldusi nõuetekohaselt (TsMS § 465 lg 2 p 8).

Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ega pea TsMS §-st 659 ja § 654

lõikest 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata. Ringkonnakohus märgib vastusena

määruskaebuse väidetele järgmist.

9. Kohtul tuleb hagi tagamisel kontrollida, kas hagi tagamise taotlus vastab

TsMS § 381 lõikes 1 sätestatud nõuetele (sh on esitatud TsMS §-s 377 nimetatud asjaolud),

kas hagiavaldus vastab TsMS § 363 lg 1 p-des 1–3 sätestatud nõuetele, kas hagi on lubatav

(eelkõige TsMS § 371 lg 1, § 423 lg 1, § 428), õiguslikult perspektiivikas (TsMS § 371 lg 2,

§ 423 lg 2) ning kas nõude ja selle tagamise aluseks olevad asjaolud on põhistatud

(TsMS § 235 ja § 381 lg 2). Väite põhistamine on TsMS § 235 järgi väite põhjendamine

selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks (Riigikohtu

3. veebruari 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, p-d 13–18). Hageja nõue on õiguslikult

perspektiivitu juhul, kui hagis esitatud asjaolude tõendatuse korral ei oleks nõuet võimalik

rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt Riigikohtu 28. detsembri 2022. a määrus

tsiviilasjas nr 2-21-3244, p 11).

9.1.

Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud seisukohaga, nagu ei oleks

maakohus vaidlustatud määruses kontrollinud hagi tagamise eeldusena seda, kas hagi on

õiguslikult perspektiivikas. Maakohus kontrollis piisavas ulatuses hagis esitatud nõude

aluseks olevate asjaolude põhistatust (TsMS § 381 lg 1 p-d 1 ja 2 ja lg 2).

Hageja saab nõuda VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8 alusel kostjalt heade kommete vastase

tahtliku käitumisega tekitatud kahju hüvitamist. Kostja käitumise õigusvastasuse tuvastamine

VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel eeldab, et kostjale saab ette heita tahtlikku heade kommete vastast

käitumist. Käitumine on heade kommete vastane siis, kui teo eesmärk oli teise isiku tahtlik

kahjustamine, seejuures peab olema tõendatud, et kostjal oli algusest peale tahe hagejat

kahjustada. Teo õigusvastasuse tuvastamiseks VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi piisab sellest, kui

kostja mõistis oma käitumise õigusvastasust ja möönis, et see võib tuua hagejale kaasa kahju.

Käitumise õigusvastasuse mõistmine tähendab seda, et isik saab aru oma käitumise heade

kommete vastasusest. See omakorda eeldab, et isik on teadlik nendest elulistest asjaoludest,

mis toovad kaasa tema käitumise vastuolu heade kommetega (vt Riigikohtu

23. veebruari 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-3736, p 13).

Hagiavalduses märgitud asjaolude kohaselt võõrandas West Grupp OÜ, kelle ainsaks juhatuse

liikmeks oli kostja, pärast hagejalt müügilepingu I täitmisnõude saamist West Grupp OÜ

ainsa vara, mille arvel oleks olnud võimalik hageja müügilepingust I tulenevat nõuet täita,

võõrandamine toimus kostjaga seotud isikutele ebamõistlikult soodsalt või koguni tasuta.

Kostja võõrandas seejärel osaluse West Grupp OÜ-s ja lahkus ühingu juhatusest. Kostja pidi

West Grupp OÜ ainukese juhatuse liikmena ja isikuna, kes oli ühingu majandusliku

olukorraga kursis, vähemalt möönma, et tema selline käitumine võib põhjustada hagejale

kahju, s.o muuta hageja müügilepingust I tuleneva nõude rahuldamise West Grupp OÜ vara

arvel võimatuks. Nii hageja hagi tagamise taotluses kui ka maakohus hagi tagamise määruse

põhjenduses on seega viidanud kostja heade kommete vastasele tahtlikule käitumisele ega ole

omistanud nõude põhistatuse hindamisel kostjale West Grupp OÜ hilisemate osanike ega

juhatuse liikmete käitumist.

Hageja väidetud asjaolud on omavahel kooskõlas. Hagis ja hagi tagamise taotluses on

viidatud asjakohastele tõenditele. Hageja nõue on hagiavalduse põhjal hagi tagamiseks

piisavalt usutav. Hageja nõude rahuldamist ei saa pidada õiguslikult välistatuks, kuivõrd

hagiavalduses esitatud asjaolude tõendatusse korral võib hagejal VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1

p 8 alusel olla kostja vastu nõue kahju hüvitamiseks ja VÕS § 113 lg-te 1 ja 2 alusel nõue

kahjuhüvitise tasumisega viivitamise eest viivise väljamõistmiseks.

9.2.

Kostja tugineb määruskaebuses sellele, et hageja müügilepingust I tulenev nõue West

Grupp OÜ vastu lõppes tasaarvestusega. Kostja möönab samas, et hageja ja West Grupp OÜ

õigusjärglane DerigaProff OÜ vaidlevad tasaarvestuse üle. Selleks, et tuvastada, kas hageja

müügilepingust I tuleneva ostuhinna maksmise nõue DerigaProff OÜ vastu lõppes

tasaarvestusega ning kas hagejal sai hagiavalduses nimetatud kahju tekkida, tuleb

VÕS § 197 lg 1 ja 2 ning § 198 järgi hinnata, kas pooltel olid teineteise vastu tasaarvestatavad

nõuded ning üks pool tegi teisele tasaarvestuse avalduse. See eeldab tõendite hindamist.

Samas ei kontrolli kohus hagi tagamise taotluse lahendamisel hagi tõendatust (vt lisaks

Riigikohtu 3. veebruar 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3‑2‑1‑83‑16, p 16). Kostja poolt viidatud

Tartu Maakohtu 25. oktoobri 2022. a tagaseljaotsusest tsiviilasjas nr 2-22-11013 ei nähtu, et

kohus oleks tuvastanud, et müügilepingust I tulenev ostuhinna tasumise nõue 111 267 eurot

67 senti ja sellelt arvestatud viivise nõue oleksid tasaarvestuse tulemusena lõppenud.

9.3.

Ringkonnakohus ei nõustu kostja määruskaebuses esitatud seisukohaga, nagu ei oleks

maakohus vaidlustatud määruses kaalunud piisavalt poolte huve. Maakohus seadis neile

kostja kinnisasjadele, millele oli võimalik kohtuliku hüpoteeki seada, kohtuliku hüpoteegi kui

kostja õigusi vähem riivava hagi tagamise abinõu. Maakohus seadis kinnisasja käsutamise

keelumärked ainult neile kostja kinnisasjadele, mis olid kostja ja tema abikaasa ühisomandis

ja millele ei saa seetõttu kohtuliku hüpoteeki seada. Maakohus lähtus hagi tagamise abinõude

valikul kostja vara eeldatavast väärtusest. Kostja ei väida, et tema vara väärtused oleksid

maakohtu määruses märgitust erinevad. Maakohus ei saanud, arvestades hageja õigustatud

huvi oma nõude tagamise vastu ning kostja vara väärtusi, seada kostjale kuuluvale

½ kaasomandi osale kohtuliku hüpoteeki ega arestida kostja muud vara väiksemas ega ka

suuremas ulatuses. Maakohus ei rikkunud seega TsMS § 389 lg-s 2 sätestatud piirangut.

Hagi tagamise määruse alusel kinnistusraamatusse seatud kohtulikku hüpoteegi ja

keelumärked saab kustutada, kui kohus hagi tagamise tühistab. Kohus tühistab hagi tagamise

TsMS §-s 386 sätestatud juhtudel, kas kohtuotsuses või määruses. Kinnistusraamatusse

kohtuotsuse või -määruse alusel kande tegemise, välja arvatud omaniku kohta kande

tegemise, eest ei võeta RLS § 25 lg 1 p 2 järgi riigilõivu. Hagi tagamise korras seatud

kohtuliku hüpoteegi ega keelumärgete kohta kinnistusraamatusse tehtud kannete kustutamine

ei too kostjale seega kaasa riigilõivu tasumise kohustust.

Maakohus tagas hagi pärast seda, kui hageja andis TsMS § 383 lg 11 alusel tagatise

põhjendamatu hagi tagamisega tekkida võiva kahju hüvitamiseks vähemalt 5 protsendi

ulatuses nõudesummalt, so 6166 eurot 48 senti. Kostjale põhjendamatu hagi tagamise tõttu

tekkita võiva kahju hüvitamine on seega tagatud 6166 euro 48 sendi ulatuses. Maakohus

arvestas hagi tagamisel seega kostjale tekkida võiva kahjuga.

9.4.

Kokkuvõttes ei anna määruskaebuse väited ringkonnakohtu hinnangul alust maakohtu

määruse tühistamiseks ning hagi tagamise taotluse rahuldamata jätmiseks. Ringkonnakohus

jätab maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

10. Hagi tagamise kohta tehtav määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetav määrus

TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes. Menetluskulude jaotuse märkimine ei ole seega

vajalik.

11. Tulenevalt TsMS § 666 lõikest 1 ja 2 ning § 640 lõikest 3 ja §-st 659 (nende

koosmõjus) lahendab hagi tagamise määruse peale esitatud määruskaebuse üks

ringkonnakohtu kohtunik.

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Parrest