2-23-905/15 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

KOHTUOTSUS (ÕIGEKSVÕTUL PÕHINEV OSAOTSUS) EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Anneli Alekand Otsuse tegemise aeg ja koht

23. veebruar 2023, Narva Tsiviilasja number 2-23-905 Tsiviilasi N A hagi J A vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes Tsiviilasja hind 7000 eurot, sellest 3500 eurot abielu lahutamise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg

22. veebruar 2023 Menetlusosalised ja esindajad Hageja: N A (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aivar Pilv Kostja: J A (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Kiir

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada N A hagi J A vastu abielu lahutamise nõudes õigeksvõtul põhineva osaotsusega.

2. Lahutada N A ja J A abielu, mis on sõlmitud 28. augustil 1986.

3. Jätta abielu lahutamise nõudega seotud menetluskulud poolte endi kanda.

4. Tagastada N A tasutud riigilõivust 50 eurot ning kanda see Leadell Pilv Advokaadibüroo ASi arvelduskontole.

5. Jätkata menetlust ühisvara jagamise nõudes.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale ei saa esitada apellatsioonkaebust (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 630 lg 2).

ASJAOLUD

1. N A (hageja) esitas hagi J A (kostja) vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielusuhted pöördumatult lõppenud kostja käitumise tõttu. Pooled elavad eraldi, abieluliste suhete taastamine võimalik ei ole. Hageja palub lahutada poolte abielu, mis on sõlmitud 28. augustil 1986 Kasahstanis, ja teha selles osas osaotsus.

2. Kostja nõustub, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud, kuid ei nõustu hageja põhjendustega. Samas kinnitab ka kostja, et abielu säilitamine ei ole võimalik. Kostja nõustub osaotsuse tegemisega.

3. Kohtuistungil jäi hageja esitatud nõude juurde. Kostja võttis hagi õigeks, oli nõus abielu lahutamisega. Mõlemad pooled selgitasid, et abielulisi suhteid nad parandada ega taastada ei soovi. Hageja soovis jätta endale praeguse perenime. Pooled loobusid edasikaebeõigusest ning hageja palus tagastada poole tasutud riigilõivust.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus rahuldab abielu lahutamise nõudes hagi õigeksvõtul põhineva osaotsusega, ühisvara jagamise nõude osas menetlus jätkub.

5. TsMS § 450 lg 1 kohaselt võib kohus teha ühes hagis esitatud mitmest nõudest ühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust. Kohus leiab, et abielu lahutamise nõue on lõplikuks otsustamiseks valmis, ning teeb selle osas TsMS § 450 lg 1 alusel osaotsuse.

6. TsMS § 440 lõike 1 alusel rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja võttis kohtuistungil hagi abielu lahutamise nõudes õigeks.

7. Kuigi TsMS § 444 lõige 3 võimaldab kohtul teha õigeksvõtul põhineva otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, märgib kohus, et hagi abielu lahutamise nõudes on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) § 67 alusel.

8. Pooled kinnitasid kohtule, et abielusuhted on lõppenud ning ei hagejal ega kostjal pole soovi neid taastada. Eeltoodust tuleneb üheselt, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning abielu lahutamise eeldused täidetud.

Menetluskulude jaotus

9. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja näeb jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS § 173 lg 1 ja 4).

10. TsMS § 164 lõike 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Abielu lahutamise nõudega seotud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

11. Kohus tagastab hagejale poole abielu lahutamise nõude eest tasutud riigilõivust 50 eurot (TsMS § 150 lg 2 p 3).

Edasikaebamise kord

12. TsMS § 630 lõike 2 kohaselt ei või apellatsioonkaebust esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud.

13. Pooled loobusid apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Vastavalt PKS § 66 lõikele 2 lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päeval.

/digitaalallkiri/ Anneli Alekand Kohtunik