2-23-202/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-23-202

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hiie Lindmets

Otsuse

avalikult

teatavaks-

tegemise aeg ja koht

23. veebruar 2023, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-202

Tsiviilasi

M. R. maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

avaldaja/võlgnik M. R. (isikukood XXX; elukoht XXX; telefon

XXX; e-post XXX);

usaldusisik S. T. (XXX; telefon XXX, XXX; e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja M. R. (isikukood XXX; elukoht XXX) pankrot kell 09.00 ja algatada M. R.

kohustustest vabastamise menetlus.

2. Määrata usaldusisiku S. T. a töötasu suuruseks 330 eurot, millele lisandub käibemaks

66 eurot, kokku 396 eurot.

3. Välja mõista riigi vahenditest usaldusisiku tasu 330 eurot, millele lisandub käibemaks

66 eurot, kokku 396 eurot, P. OÜ-le (registrikood XXX, KMKR XXX, arvelduskonto nr XXX).

4. Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes S. T. (XXX; telefon XXX, XXX; e-post

XXX).

5. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 15. märtsil 2023 kell 10.10 Kalevi 1 Tartus Tartu

kohtumaja saalis nr 348.

6. Kohustada M. R. osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.

7. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue

pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul

pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist

oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast

nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja.

Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002

lõikes 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu

võtta üksnes haldur.

8. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja

võlanimekiri.

9. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku

nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve

teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule

esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 23. veebruaril 2024.

10. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara

kohta (FiMS § 47 lõiked 1 ja 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab

kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta

määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada

mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49

lõige 9).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need

pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku

varale.

11. Jätta menetluskulud M. R. kanda.

12. Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.

Määrus toimetada kätte võlgnikule, usaldusisikule ja punkt 3 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste

Keskusele. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmetega

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Usaldusisikule tasu määramise peale

võib usaldusisik või võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Asjaolud

1. M. R. (võlgnik) esitas 05.01.2023 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse (tsiviilasi

nr 2-23-202).

Avalduse kohaselt on võlgnik XXX, kuid varasuhteks on XXX. Võlgnikul on XXX ülalpeetav R. R. ,

sünd XX.XX.XXXX. Võlgnik ei tööta ja tema sissetulekuks on juhutööde eest saadav raha XXX eurot.

Igakuised väljaminekud on 525 eurot: eluasemekulud 150 eurot; kulutused toidule 50 eurot; kulutused

riietele ja jalanõudele 50 eurot; kulutused majatarvetele ja hügieenile 50 eurot; transpordikulud

50 eurot; sidekulud 25 eurot; ravimid ja tervishoiukulud 100 eurot ning muud vältimatud kulud

50 eurot. Võlgnik kinnitab, et tal puudub vara, mida realiseerida. Võlgnik on märkinud oma kohustuste

suuruseks 53 486,42 eurot. Maksejõuetuse põhjusteks on terviseprobleemid ja varasemate laenude

katteks võetud uued laenud.

2. Kohus võttis 17.01.2023 määrusega M. R. maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas tema

usaldusisikuks S. T. a.

3. Usaldusisik esitas 16.02.2023 kohtule füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) §-s 17

sätestatud vara- ja võlanimekirja ning arvamuse võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks

sobivaima menetluse liigi kohta.

Kohtu põhjendused

4. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine.

Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku varade ja kohustuste

kohta ning hinnanguga võlgniku majandusliku olukorra kohta.

Üldandmed

Võlgnik ei tööta. Ta elatub juhutöödest ja on majanduslikult XXX ülalpeetav. Võlgniku tervislik

seisund ei võimalda tal töötada õpitud erialal ega teha järjest kaheksa tundi füüsilist tööd. Tervislikud

muutused on äkilised ja võivad lõppeda fataalselt. Võlgnik on omandanud B-kategooria juhtimisõiguse

ning soovib tulevikus leida tööd autojuhina osalise koormusega. Võlgnik on lubanud juhutöödest

maksta pankrotivarasse vähemalt 80 eurot.

Vara

Võlgniku varal on ühisvara režiim. Võlgniku XXX J. R. (isikukood XXX) kinnisasi (registriosa

nr XXX) on XXXle kingitud XXX poolt. Võlgniku XXX nimel on sõiduauto Honda Civic,

väljalaskeaasta 2009, mis on vajalik pere vajadusteks. Arvestades, et sõiduki väärtus on madal, on

võimalik edaspidises menetluses kokku leppida, et võlgnik kannab enda osa sõidukist pankrotivara

hulka. Võlgniku enda nimele vara registreeritud ei ole.

Kohustused

Pandiga tagatud nõuded puuduvad. Pandiga tagamata võlakohustusi on 53 548,34 eurot (erinevad

väikelaenud). Osad väikelaenude andjad on esitanud maksekäsumääruseid erinevatele kohtutäituritele

täitmiseks. Muuks tagatud kohustuseks, mida ei ole arvestatud kogunõude hulgas, on 15 199,66 eurot.

Võlgnik on kaaslaenajaks XXX ja Coop Pank AS vahel XX.XX.XXXX sõlmitud eluasemelaenu

lepingus nr XXX lõpptähtajaga XX.XX.XXXX. Lepingujärgsed võlgnevused puuduvad. Võlgnik ei

ole nimetatud lepingu tagatise omanikuks ega ole tasunud laenumakseid.

Seni teadaolevad võlausaldajad ja nende nõuded on järgmised:

Swedbank AS

2562,82 laenuleping nr XXX

AS LHV Pank

1366,47

Monefit Estonia OÜ/Nord Collect OÜ

1258,58

Aktsiaselts PlusPlus Capital

2971,55

Aktsiaselts PlusPlus Capital

12 200,23

Holm Bank AS

1702,49 XXX

Julianus Inkasso OÜ

3789,76

BB Finance OÜ/Raha24 OÜ

107,56

Bondora AS

12 457,46 XXX

TF Bank AB (OMEGA INVEST OÜ)

1677,71 XXX

Omaraha OÜ (OMEGA INVEST OÜ)

6041,20 XXX

Credit.ee OÜ/OK Incure OÜ

2065,65 XXX

Credit.ee OÜ

942,71

Coop Pank AS

4404,15

Kokku: 53 548,34

Maksejõuetus

Võlgniku makseraskused on tingitud tarbimislaene võimaldavate isikute vastutustundetust

laenamisest, millise olukorra on võlgnik ära kasutanud. Võlgnikule on antud laenu vaevumata

seejuures kontrollima, kas võlgnik suudab laenu teenindada. Teisalt ei ole võlgnik enam ise hoomanud,

kui palju laene tal tuleb teenindada. Võlgnik pöördus avaldusega kohtu poole, kui algasid tema suhtes

täitemenetlused. Laenude võtmise on tinginud ka võlgnikul olnud tervislikud probleemid.

Võlgnik ei ole võõrandanud vara, mis oleks tagasivõidetav. Võlgnik ei oma vara ega sissetulekut, mille

arvel oleks võimalik antud menetluse etapis pakkuda võlgade ümberkujundamist. Usaldusisik leiab, et

võlgnik on maksejõuetu ning välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot ja algatada kohustustest

vabastamise menetlus.

5. Usaldusisiku aruande kohaselt puudub võlgnikul teadaolev vara, sh ka maksejõuetusmenetluse

kulude katmiseks. Võlgniku teadaolevate kohustuste suurus on 53 548,34 eurot. Võlgniku sissetuleku

allikaks käesoleval ajal on üksnes juhutööde eest saadav tasu, kuid isegi seejuures on vähetõenäoline,

et võlgnik suudaks kohustusi oma sissetuleku arvel märkimisväärses ulatuses täita. Kuna ei ole teada

muid kohustuste täitmise katteallikaid peale minimaalse töötasu, mille arvel suudab võlgnik rahuldada

aga väga väikese osa tema vastu suunatud varalistest nõuetest, ei ole võlgniku makseraskused

ületatavad võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimisega.

Kohus, vaadanud M. R. maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab tema püsiva maksejõuetuse tõttu välja

pankroti ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §-

s 45 sätestatule (FiMS § 18 lg 2 p 2). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust

võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1

alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus.

6. Kohus nimetab pankrotihalduriks S. T. a, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele

nõuetele. Kohus kohustab M. R. osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.

7. FiMS § 45 lõigete 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lõikes 3 nimetatud asjaolule

tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus

algatab

võlgniku

kohustustest

vabastamise

menetluse,

algab

see

samal

ajal

pankroti

väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja

võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja

üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest

vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).

FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata,

kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo,

rahapesualase kuriteo, kelmuse või KarS §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo

toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast

seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku

olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või

sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme

aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud

võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara

raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või

ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti

rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.

8. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus

kontrollis, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lõikes 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamata jätmise alused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab

usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise

menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise

järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus

nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud

usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et S. T. on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega

isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FiMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse

lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui

pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 23.02.2024.

Usaldusisiku tasu

9. FiMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist,

mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja

vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete

kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud

otsuse tegemisel. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Usaldusisiku

tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele,

sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Usaldusisik peab kohtule esitama tööaja arvestuse andmed.

Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele

10 pooltundi. Usaldusisik on arvestanud tasu suuruseks 33 eurot poole tunni kohta ning palunud kohtul

tasu suuruseks määrata 330 eurot, millele lisandub käibemaks 66 eurot, kokku 396 eurot.

PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus pankroti väljakuulutamisel ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamisel ning võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, usaldusisiku tasu

hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär 725 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja

arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise

korra § 2 lg 1 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu arvestatakse poole tunni

täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Arvestades usaldusisiku ülesannete täitmisele kulunud

aega (10 pooltundi) ja esitatud taotlust tuleb S. T. ale tasuks usaldusisiku ülesannete täitmise eest

määrata 330 eurot, millele lisandub käibemaks 66 eurot, kokku 396 eurot. Kuna võlgnikul puudub vara

vajalikeks väljamakseteks, tuleb usaldusisiku tasu hüvitamine määrata riigi vahenditest. FiMS § 54

lg 9 alusel tuleb usaldusisiku tasu määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, so P. OÜ-le.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik