1-10-14512/13 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-10-14512 1 (9)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

14.01.2011. a Pärnu Maakohtu Pärnu Kuninga tn kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-14512 (10250100816 ja 10922700161) Kohtunik Sekretär Igor Pütsep Merilin Rahusaar

Ringkonnaprokurör Anne Sillaots Kriminaalasi

G.S süüdistuses KarS § 274 lg 1 järgi ning Rivo

Fuchs süüdistuses KarS § 274 lg 1 ja § 121 järgi üldmenetluse korras

Süüdistatav .S G Isikukood: XXX,

Kaitsja

Süüdistatav

vandeadvokaat Avo Pärmann

Rivo Fuchs Isikukood: 39211172716,

1-10-14512 2 (9)

Kaitsja

RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 45 lg 1; § 56 lg 1, 2 KrMS § 313, § 315; kohus otsustas Õigeks mõista .S KarS § 274 lg 1 järgi. G

Süüdi tunnistada .S KarS § 120 järgi ja mõista karistuseks kümme (10) G

kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust 24.09.2010 a Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa

võrra ja mõista .S-ile liitkaristus kolm (3) aastat seitse (7) kuud ja 20 G päeva vangistust

Tõkendit kohaldatud ei ole. Karistuse kandmise aja algust arvata alates 24.09.2010 a

Õigeks mõista Rivo Fuchs KarS § 274 lg 1 järgi.

Süüdi tunnistada Rivo Fuchs KarS § 120 järgi ja mõista karistuseks kümme (10)

kuud vangistust. Süüdi tunnistada Rivo Fuchs KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks kuus (6) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista üksikkaristusest raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks mõista Rivo Fuchs’ile üks (1) aasta ja neli (4) kuud vangistust

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust 16.07.2009 a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõista üheksa (9) aastat ja neli (4) kuud vangistust.

Tõkendit kohaldatud ei ole. Karistuse kandmise aja algust arvata alates 18.11.2008 a.

Välja mõista G.S-ilt KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigituludesse menetluskulud:

kaitsjale Avo Pärmann’ile makstud tasu 569,44 € ja KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud 0,45 €.

Välja mõista Rivo Fuchs’ilt KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigituludesse menetluskulud:

kaitsjale Rünno Roosmaa’le makstud tasu 582,94 € ja KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud 8,49 €.

Välja mõista G.S-ilt ja Rivo Fuchs’ilt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel riigituludesse

sundraha 1,5 palga alammäära ulatuses, s.o. 417.02 € (nelisada seitseteist eurot ja 02 senti).

Eesti Advokatuuril hüvitada vandeadvokaat Avo Pärmann’ile riigi õigusabi kulud seni hüvitamata osas, s.h 20% käibemaksuga 517,75 € ja vandeadvokaat Rünno Roosmaale s.h 20% käibemaksuga 517,75 €.

1-10-14512 3 (9)

G.S ja Rivo Fuchs’il tuleb tasuda menetluskulud Rahandusministeeriumi

arveldusarvele 10220034796011 AS SEB Pangas või 221023778606 Swedbankis.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049696 ning selgitus: „isiku nimi 1-10- 14512, menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse

nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Faktilised asjaolud

Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud G.S-ile selles, et tema koos

kinnipeetava Rivo Fuchsiga 03.05.2010.a V V Ülesõidu, Jõhvi saatsid L P

kriminaalmenetleja A L nimele kaks kirja, mis sisaldasid roppusi ja tapmisähvardusi.

Roppusi ja tapmisähvardusi sisaldavad kaks kirja sai kriminaalbüroo Pärnu kriminaaltalituse kriminaalmenetleja AL kätte 05.05.2010.a Pärnu linnas Pikk L P. Kuna kirjad olid adresseeritud politseiasutusse, mitte A L kodusele aadressile ja G.S

kannab VV karistust muuhulgas röövimise eest, milline on raske vägivallaga toime

pandud süütegu, oli A L võimuesindajana reaalne põhjus karta ähvarduste täideviimist tulevikus.

Oma sellise tegevusega, mis seisnes vaimse vägivalla toimepanemises

võimuesindaja suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega, pani .S G toime KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Käesolevas kriminaalasjas on Rivo Fuchsile esitatud süüdistus selles, et tema koos

kinnipeetava G.S-iga 03.05.2010.a V V Ülesõidu, Jõhvi saatsid L P A L nimele kaks kirja, mis sisaldasid roppusi ja tapmisähvardusi. Roppusi ja tapmisähvardusi sisaldavad

kaks kirja sai kriminaalbüroo Pärnu kriminaaltalituse kriminaalmenetleja A L kätte 05.05.2010.a Pärnu linnas Pikk L P. Kuna Rivo Fuchs kannab V V 8 aastast karistust muuhulgas mõrva eest KarS § 114 lg 5 järgi, siis oli A L põhjendatud alus võtta temale saadetud kirjades olnud ähvardusi reaalselt.

Oma sellise tegevusega, mis seisnes vaimse vägivalla toimepanemises

võimuesindaja suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega, pani Rivo Fuchs toime KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Veel süüdistus esitatud Rivo Fuchs’ile selles, et tema 06.09.2010 kella 19.50 paiku Jõhvis aadressil Ülesõidu asuvas V V E-hoones, E2 osakonnas kambris nr 2172 lõi ühe

korra oma kambrikaaslast A L nina piirkonda, millega tekitas temale füüsilist valu.

Meditsiiniosakonnas oli kinnipeetav A L tuvastatud välisel vaatlusel nina vaheseinal hüübinud veri.

Seega pani Rivo Fuchs toime teise inimese löömise, s.o KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluse käik

Kohtuistungil jäi ringkonnaprokurör süüdistusaktis esitatud juurde ning palus süüdistatav G.S tunnistada süüdi KarS § 274 lg 1 järgi ning mõista karistuseks

üks (1) aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud

karistust 24.09.2010 a Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja poolt mõistetud

karistuse ärakandmata osa võrra ja mõista G.S-ile liitkaristus kolm (3) aastat üheksa (9) kuud ja 20 päeva vangistust ning süüdi tunnistada Rivo Fuchs KarS § 274 lg

1-10-14512 4 (9)

1 järgi ja mõista karistuseks üks (1) aasta vangistust KarS § 121 järgi mõista

karistuseks kuus (6) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista üksikkaristusest raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks mõista Rivo Fuchs’ile üks (1) aasta ja kuus

(6) kuud vangistust KarS § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust 16.07.2009 a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt mõistetud karistuse

ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõista üheksa (9) aastat ja kuus (6) kuud

vangistust .

Süüdistatav G.S ennast temale etteheidetava süüteo toimepanemises KarS § 274

lg 1 järgi süüdi ei tunnistanud. Süüdistatav Rivo Fuchs ennast temale etteheidetava

süüteo toimepanemises KarS § 274 lg 1 järgi süüdi ei tunnistanud, KarS § 121 järgi tunnistas ennast süüdi osaliselt.

G.S kaitsja palus teha kriminaalasjas õigeksmõistev kohtuotsus põhjendades

seda asjaoluga, et isiku süü pole leidnud tõendamist, samuti palus Rivo Fuchs kaitsja

mõista õigeks tema kaitsealune KarS § 274 lg 1 järgi kuna puudub kuriteo koosseis, KarS § 121 järgi leidis kaitsja et süü on osaliselt leidnud tõendamist.

Maakohtu seisukoht

Alljärgnevalt analüüsib ja kontrollib kohus G.S-ile ja Rivo Fuchs’ile etteheidetud

ja kohtule esitatud tõendite pinnalt, kas on võimalik tõsikindlalt tuvastatuks lugeda

süüdistatavate poolt kannatanu A L suhtes KarS § 274 lg 1 tunnustele vastava teo toimepanemist.

KarS § 274 lg 1 objektiivse koosseisu moodustab võimuesindaja või avalikku korda

kaitsva muu isiku suhtes vägivalla toimepanemist seoses tema ametikohustuste

täitmisega. Kohus juhib tähelepanu, et vägivald peab olema seotud võimuesindaja või

avalikku korda kaitsva muu isiku ametikohustuste täitmisele, see tähendab, et

süüdistatavate poolt toimepandava vägivalla ajendiks peab olema igal juhul konkreetne avaliku korda kaitsev tegu, mistõttu abstraktsest vaenust, vimmast või muust ajendist politseitöötaja vastu suunatud vägivallaga ähvardamisest ei piisa.

Kohtuliku uurimise käigus on tõsikindlalt tuvastatud, et kannatanu politseitöötaja A (L) L puudus igasugune kontakt süüdistatavatega nii eelmiste kriminaalasjade eeluurimisel

kui ka peale G.S ja Rivo Fuchs süüdimõistmist. A L kinnitas kohtuistungil, et

süüdistatavad on temale täielikult võõrad, samuti pole teinud ülalnimetatud isikutega

mingeid menetlustoiminguid. Tulenevalt nendest asjaoludest kohus leiab, et G.S-ile ja Rivo Fuchs’ile esitatud süüdistus KarS § 274 lg 1 pole tõendamist leidnud ning süüdistatavad tuleb selles süüdistuses õigeks mõista. Samas leiab kohus, et vägivallaga on tegemist kui selle käigus pannakse toime 9 peatüki 2 jao 2 jaotises vägivallateod KarS § 120-122 nimetatud süütekoosseisu osas.

Kohus asub seiskohale, et G.S-ile ja Rivo Fuchs’ile etteheidetud ja kohtule

esitatud tõendite pinnalt on tuvastatud, et A L saadetud kirjad sisaldasid roppusi ja

tapmisähvardusi. Kohus leiab, et kirjeldatud käitumine on kvalifitseeritav KarS § 120

järgi järgmistel kaalutlustel: KarS § 120 subjektiivse koosseisu realiseerimiseks peab

ähvardamine tervisekahjustusega olema veenev, st kannatanul peab olema alust karta

ähvarduse täideviimist. Sellised asjaolud, millel kannatanu kartus põhineb, tuleb koosseisutunnustena eraldi tuvastada, sest nende esinemise eeldus ei tulene seadusest.

1-10-14512 5 (9)

Kannatanu A L kinnitas, et ähvarduskirjad saadeti P P aadressile tema nimele ning avades kirjad oli mõlema kirja sisuks roppused ja ähvardused, et teda ootab ees surm.

Karistusseadustiku §-s 120 sätestatud kuriteokoosseisu objektiks on inimese vaimne

tervis, mille ründamiseks kasutab süüdlane psüühilist vägivalda, ähvardamine KarS §

120 mõttes tähendab kannatanule ettekujutuse loomist, mis seisneb võimaliku kahju

tekitamisest surma, tervisekahjustuse, vara rikkumise või selle hävitamise näol. Kohtuliku uurimise käigus avaldas kohus süüdistatavate kirjad. Rivo Fuchs kirja sisuks oli muu hulgas, et ta lööb kannatanu maha, lõikab noaga kõri läbi, pussitab ta surnuks

ning tema surm on väga lähedal, juuresoleval kirjal oli joonistatud inimese kujutis ja

nuga, mis lõikab pea maha. G.S kirjast nähtub samuti samasisuline roppus ning lisaks sellele ähvardus, lõigata kannatanul ära kõrvad ja ta ära tappa.

Süüdistatav G.S kinnitas kohtuistungil, et saatis kirja politseitöötajale, kuid ei

soovinud avaldada põhjusi miks ta pidi tundmatut politseitöötajat ähvardama tappa. Rivo Fuchs ütluste kohaselt tegid kirja saatmisega lihtsalt lolli nalja.

Tunnistaja J K muutis oma ütlusi, mida oli andnud eeluurimisel ning kohtuistungil kinnitas, et ei mäleta, et oleks andnud politseiuurija A L aadressi süüdistatavatele. KrMS

§ 289 sätestatu võimaldab isiku kohtueelses menetluses antud ütlusi avaldada üksnes

vastuolude tuvastamiseks tema ristküsitlusel antud ütlustega. Kohus avaldas riikliku

süüdistaja taotlusel tunnistaja eeluurimise ajal ütlusi vastuolude tuvastamiseks.

Tunnistaja jäi kohtuistungil seisukoha juurde, et ei mäleta kas andis konkreetselt

süüdistatavatele politseitöötaja aadressi või mitte. Tulenevalt sellest puudub kohtul võimalus tunnistada usaldusväärseks eeluurimisel antud ütlused ning nimetatud tõend tuleb tervikuna kui ebausaldusväärne kõrvale heita. Kaitsjate väide selle kohta, et süüdistatavatel puudus võimalus ähvardusi täide viia kuna

kannavad karistust ning et tegemist oli naljaga kohus taolise käsitlusega ei nõustu..

KarS § 120 koosseisu ei realiseeri tõepoolest mitte igasugune ütlus või tegu, mis on tõlgendatav ähvardusena, vaid ainult selline, mille sisust või olemusest on võimalik kas

otseselt või ka kaudselt mõista, et ähvardatakse tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega. Subjektiivsest küljest eeldab koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud

kui isik paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tahtlik ähvardamine eeldab, et

süüdlane teaks kindlasti või peaks võimalikuks, et kannatanu võtab ähvardust

reaalsena. Kohus leiab, et pole oluline, kas ähvardajad saavad ja tahavad ähvardust

realiseerida või mitte, oluline on, et kannatanul peab tekkima arusaam, et ähvardust tuleb võtta tõsiselt Kannatanu A L kinnitas kohtuistungil, et tal oli reaalselt hirm ähvarduste ees. Kuna tal

oli tööalaselt õigus kasutada erinevaid politseiandmebaase tegi kindlaks, et antud

süüdistatavate näol on ei ole tegemist isikutega, kes oleksid läbinud Pärnu kriminaaltalituse menetluses olnud kriminaalasju. Samas sai aga teada, et G.S

on korduvalt karistatud kriminaalkorras ja sealhulgas karistatud KarS § 200 lg 2 p 7

röövimise eest ning kannab käesoleval ajal reaalset vangistust, Rivo Fuchs’i on aga

karistatud KarS § 114 lg 5 järgi mõrva eest ning viimane kannab 8 aastast vangistust. Kohtuistungil kinnitas kannatanu, et oli täielikult šokis kirjade avamisel ilmsiks tulnud

sisust ning ta kartis tõsiselt oma elu ja pere pärast. Peale selle üleelamist tekkisid peavalud, mida tuli pikema aja vältel ravida, ka kohtuistungil kinnitas, et on seni ajani hirm kuna pole kunagi kokku puutunud taoliste ähvardustega. Kohtu hinnangul on tegu lõpule viidud alates kannatanule tapmise ähvardamise teatavaks saamise hetkest.

Kohtu hinnangul kattuvad süüdistatavate ja kannatanu ütlused, samuti kohtule

1-10-14512 6 (9)

esitatud kirjalikud tõendid ( A L) L saadetud kirjad sündmusega seonduvas olulises teabes piisavalt on tõepärased ning kohus võtab nimetatud tõendid kohtuotsuse tegemise aluseks.

Veel süüdistatakse Rivo Fuchs’i KarS § 121 sätestatud delikti juriidilistele tunnustele vastava teo toimepanemises. Nimetatud karistusõigusnorm kaitseb õigushüvena inimese kehalist ja vaimset tervist.

Kannatanu A L andis ütlusi selle kohta, et kuna oli solvanud verbaalselt süüdistatavat Rivo Fuchsi lõi viimane teda käega vastu nina, löögist hakkas veri jooksma.

Tunnistaja O S andis ütlusi selle kohta, et oli 06.09.2010 a tööl V V neljandas üksuses. Kella 19.50 paiku helistas valvuriruumi kinnipeetav A L ja kinnitas, et tal jookseb ninast

verd. Kohapeal selgus, et kambris paiknesid kinnipeetavad A L ja Rivo Fuchs.

Küsimusele mis juhtus kinnitas kannatanu, et Rivo Fuchs oli teda löönud. Seejärel helistas O S vanemvalvurile O R, kes tuli kohale ning sisenes kambrisse ja esitas sama küsimuse, kes lõi A L. Rivo Fuchs vastas, et tema lõi.

Tunnistaja O R andis ütlusi selle kohta, et olles tööülesannete täitmisele 06.09.2010 a

helistas valvur O S ja kinnitas, et A L on nina verine. Kambrisse minnes küsis Rivo Fuchs’ilt kes lõi A L. Rivo Fuchs kinnitas te tema lõi kuna kannatanu oli teda solvanud.

Süüdistatav kohtuistungil kinnitas, et tema lõi ühel korral rusikaga kannatanut soovides lüüa vastu silma, kuid tabas nina..

V V tõendist nähtub, et 06.09.2010 a kella 20.00 ajal toodi meditsiiniosakonda

kinnipeetav A L vigastuste fikseerimiseks. Välisel vaatlusel ninavaheseinal tuvastati hüübinud veri, nähtavaid kehavigastusi ei tuvastatud ( tl 5)

KrMS § 61 kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab

tõendeid nende kogumis siseveendumuse kohaselt. Kaaluda tuleb kõiki asjaolusid,

motiive, eesmärke mis räägivad nii süüteo toimepanemise poolt kui ka vastu ning

hinnata neid kogumis ( RK lahend 3-1-1-94-04). Tõendite hindamisel nende kogumis

tähendab muuhulgas seda erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti.

KarS § 121 sätestatud delikt on oma iseloomult alternatiivaktiline, ning selle koosseisu

täidab teise inimese tervise kahjustamine ka siis, kui sellega ei ole tuvastatud

kannatanule füüsilise valu tekitamine. Füüsiline valutunne on KarS § 121 objektiivse

koosseisu realiseerumise suhtes immanentne ainult kergema iseloomuliste kehaliste väärkohtlemiste puhul.

Kohtuistungil kannatanu kinnitas, et löögist vastu nina ta valu ei tundud. KarS § 121

objektiivse koosseisu realiseerumise suhtes pole oluline, kas kannatanu tunneb tema

kehalise väärkohtlemise korral füüsilist valu kohe tema kehalise puutumatuse riive ajal

või pärast ründe lõppemist, sest rünnatav inimene võib keskenduda ründe tõrjumisele

ning sellises keskendatuse seisundis mitte tunda ründega tekitatud valu, samuti võib

füüsilise valu tunnet vältida šokk, hirm vms ründesituatsiooniga kaasnev psüühiline

seisund. Koosseisuliseks tunnuseks on löömise fakti tuvastamine, mis kohtuliku

uurimise käigus on igati tõendatud kannatanu, süüdistatava ja tunnistajate samasisuliste ütlustega

KarS § 17 lg 1 kohaselt hinnatakse tahtluse tuvastamisel isiku ettekujutust

toimepandavast teost teo tulemusena saabuvast tagajärjest ning põhi joontes ka teo ja

1-10-14512 7 (9)

tagajärje vahelisest põhjuslikust seosest teo toimepanemise ajal. Seega on tahtluse

hindamisel oluline, kuidas teo toimepanija teo suhtes tajus enda teo loomulikku

tähendust ning sellega kaasnevaid või kaasneda võivaid tagajärgi ning millise

intensiivsusega oli tema tahe sellise teo toimepanemisega või sellise teoga kaasnevate

tagajärgede saabumisega seotud. Subjektiivsest küljest nimetatud koosseis eeldab

tahtlust, süüteokoosseis on täidetud kui isik paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.

Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et kambris olid A L ja Rivo Fuch, teisi isikuid

konflikti toimumise ajal ei viibinud. Kuivõrd antud kriminaalasjas on tuvastatud, et süüdistatav lõi 06.09.2010 a V V kambris ühe korra oma kambrikaaslast A L tekkinud sõnavahetuse käigus tuleb lugeda, et süüdistatava tegu vastab KarS § 121 juriidilistele

koosseisu objektiivsetele tunnustele. Seega on olemas põhjuslik seos süüdistatava teo ( kannatanu löömine ühekordselt käega vastu nina) ja kannatanu tervise kahjustamisega ninavaheseinal hüübinud vere näol.

Nimetatud tagajärg tuleb objektiivselt omistada süüdistatava poolt toimepanduks. Kohtu

hinnangul kattuvad süüdistatava kannatanu ja tunnistajate ütlused sündmusega

seonduvas olulises teabes piisavalt ja on faktiliste asjaolude ahelas loogilises seoses, millest tulenevalt ei teki kohtul kõrvaldamata kahtlust nende ütluste tõepärasuses.

Süü

KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu.

Süü tähendab koosseisupärase ja õigusvastase teo subjektiivset omistamist e

süüksarvamist tegijale. Kehtiva seadusandluse normatiivse süümõiste aluseks on tahteavaldus e isiku käitumuslik otsustus õigusvastase käitumise kasuks olukorras, kus tal oli võimalik käituda normipäraselt.

Kriminaalmenetlusega on tuvastatud, et süüdistatavad G.S Ja Rivo Fuchs

saatsid L P kriminaalmenetleja A (L) L kaks kirja , mis sisaldasid roppusi ja tapmisähvardusi ning lisaks Rivo Fuchs V V kambris lõi ühel korral kambrikaaslast A L

nina piirkonda. Selline valik on õiguslikult etteheidetav ning omistab subjektiivselt menetlusalustele isikutele normatiivse süü KarS § 120 ja Rivo Fuchs’ile lisaks KarS § 121

sätestatud tunnustele vastava kuriteo toimepanemises. Kohtule esitatud dokumentide kohaselt menetlusaluste isikute teos süüd välistavaid asjaolusid ei ole.

Karistus

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel kriminaalasjas kaalub kohus nii süüdistatavate

huve kui ka õiguskorra kaitsmise huve. G.S ja Rivo Fuchs’i huvide kaalumisel tuleb hinnata kas nende süü neile etteheidetud koosseisupärases õigusvastases teos on tuvastatud ilma kõrvaldamata kahtluseta. Nimetatud asjaolu tuvastamisel tuleb kaaluda

õiguskorra kaitsmise huvisid ning leida seaduse poolt etteantud karistusraamidest

1-10-14512 8 (9) sanktsioon, mis on proportsionaalne süüdistatavate süüle ning nende poolt toimepandud

teos ning motiveeriks süüdistatavat ühiskonnas heade kommete, tavade ja normide seaduskuulekat täitmist.

Süüdistatavat G.S on karistatud varem neljal korral, viimati 24.09.2010 a Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja poolt, kus isikut on karistatud KarS § 121, § 274 lg 1, ja § 275 järgi ning on mõistetud KarS § 65 lg 2 järgi liitkaristus 2 aastat 9 kuud ja 20

päeva vangistust. G.S kannab käesoleval ajal karistust Viru Vanglas. Väärteo korras on isikut varem karistatud 22 korral. Rivo Fuchs’i on varem karistatud 2 korral, viimati karistati 16.07.2009 a Tartu Maakohtu poolt KarS § 266 lg 2 p 1,3, § 121, § 200 lg 2 p 7, ja § 114 p 5 järgi 8 aastase vangistusega. Isik kannab käesoleval ajal karistust Viru Vanglas. Väärteo korras karistatud varem 4 korral. KarS § 120 sanktsioon näeb ette karistuseks rahalise karistuse või vangistuse kuni üks (1) aasta, KarS § 121 sanktsioon rahalise karistuse või vangistuse kuni (3) aastat.

Arvestades asjaoluga, et süüdistatavad ei ole teinud nimetatud õiguslikust etteheitest

selliseid järeldusi millest võiks välja lugeda nende tõsikindlat kavatsust pöörduda ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise

reeglistiku järgmisele kuna panid toime uue KarS § 120 koosseisule vastava süüteo ja

lisaks Rivo Fuchs pani toime veel vägivalla kasutamisega seonduva süüteo KarS § 121

järgi, millest järeldub, et süüdistatavad kujutavad endast endiselt ühiskonnale ja

õiguskorrale ohtu, mida tuleb KarS § 56 lg.1 kohaselt karistuse mõistmisel arvestada.

KarS § 57 kohaselt kergendavaid ega KarS § 58 järgi raskendavaid asjaolusid kohus ei

tuvastanud Kokkuvõtvalt leiab kohus, et süüdistatavaid tuleb nimetatud süüteo

toimepanemise eest karistada KarS § 120 sanktsiooni ülemmäära lähedastes piirides ja

Rivo Fuchs’i KarS § 121 järgi sanktsiooni alammäära lähedastes piirides vangistusega. Kohus põhjendab karistuse mõistmist sanktsiooni ülemmäära lähedastes piirides sellega,

et süüdistatavad on varem korduvalt pannud toime tervisevastaseid süütegusid, kohtuistungil küll vabandasid kannatanu ees, kuid arvestades asjaoluga, et isikud panid

samas toime uued süüteod ajal kui kandsid karistust on kohus seisukohal, et antud

asjaoludel tuleb süüdistatavate suhtes toime pandud kuriteo eest eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks kohaldada vangistust ülalnimetatud karistuse liigi ja määras.

Kohtu hinnangul vastab selline karistus G.S ja Rivo Fuchs’i süüle neile

etteheidetud süütegude toimepanemises. Samuti kriminaalhooldusametnik Ando Paju

kohtueelse ettekande koostamisel on leidnud, et mõlema süüdistatava suhtes tuleb kohaldada vangistust.

Kohus leiab, et selline karistus kui õiguslik etteheide on ilmselt piisav motiveerimaks

süüdistatavaid G.S ja Rivo Fuchs’i ühiskonnas heade kommete, tavade ja

normidega kinnistatud isikuvahelise suhtlemise reeglistiku järgimisele edaspidi ning

kaitseb ka õiguskorda läbi piisava üldpreventiivse toime omamise. Viimane on oluline

seetõttu, et tahtlikult toime pandud süüteo eest süüdistatavate süüle vastava õiglase

karistuse mõistmise läbi taastab ja kinnitab kohus ka teiste inimeste usku normikehtivusse ja usaldust õiguskorra, kui ühiskondliku kooseksisteerimise turvalisust tagava väärtusmastaabi suhtes.

Süüteoga tekitatud kahju hüvitamine Süüteoga varalise kahju tekitamist ei tuvastatud. Kriminaalmenetluse kulude väljamõistmine

Välja mõista G.S-ilt KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigituludesse menetluskulud:

kaitsjale Avo Pärmann’ile makstud tasu 569,44 € ja KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel

1-10-14512 9 (9) kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud 0,45 €.

Välja mõista Rivo Fuchs’ilt KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigituludesse menetluskulud:

kaitsjale Rünno Roosmaa’le makstud tasu 582,94 € ja KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud 8,49 €.

Välja mõista G.S-ilt ja Rivo Fuchs’ilt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel riigituludesse

sundraha 1,5 palga alammäära ulatuses, s.o. 417.- (nelisada seitseteist eurot ja 02 senti).

Eesti Advokatuuril hüvitada vandeadvokaat Avo Pärmann’ile ja Rünno Roosmaale riigi õigusabi kulud seni hüvitamata osas s.h käibemaksuga, s.o. 517,75 €

G.S ja Rivo Fuchs’il tuleb tasuda menetluskulud Rahandusministeeriumi

arveldusarvele 10220034800017 AS SEB Pangas või 221023778606 Swedbankis.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049696 ning selgitus: „isiku nimi 1-10- 14512, menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse

nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Asitõendid ja tõkend

Asitõendid: KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt pakend nr 1 jätta toimiku materjalide juurde. Salvestisi ei ole. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Tõkendeid kohaldatud ei ole. Edasikaebamise kord

Apellatsioonõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Igor Pütsep Kohtunik