2-22-123600/102-22-123600/10 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

2023-02-23

Source ↗ Markdown (.md)

Summary AI generated

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Eve Grass Määruse tegemise aeg ja koht 23. veebruar 2023. a Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-123600 Tsiviilasi Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi T.R.vastu 55 euro nõudes Tsiviilasja hind 55 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA, reg kood 10811490, Solaris keskuse bürooplokk, III korrus, Estonia ...

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Eve Grass Määruse tegemise aeg ja koht 23. veebruar 2023. a Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-123600 Tsiviilasi Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi T.R.vastu 55 euro nõudes Tsiviilasja hind 55 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA, reg kood 10811490, Solaris keskuse bürooplokk, III korrus, Estonia pst 9, 10143 Tallinn, e-post: krediidihaldus@europark.ee Hageja lepinguline esindaja Elari Arjakas, EFTA LEGAL OÜ, e-post elari.arjakas@eftalegal.ee Kostja T.R., isikukood xxxxxxxxxxx Xxxxxxxxxxx e- post: xxxxxxxxxxx

Menetlusliik Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

RESOLUTSIOON

Rahuldada Osaühing EUROPARK ESTONIA 12.12.2022. a esitatud avaldus T.R.vastu esitatud hagist osaliseks loobumiseks 10 euro suuruse nõude osas. 2. Võtta vastu Osaühing EUROPARK ESTONIA loobumine hagist T.R.vastu leppetrahvi võlgnevuse 10 euro väljamõistmise nõudes ning lõpetada selles osas tsiviilasjas menetlus. 3. Rahuldada Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi T.R.vastu. 4. Välja mõista T.R.ilt (R.) Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks leppetrahvi võlgnevus 30 eurot ja sissenõudmiskulud 15 eurot. 5. Jätta menetluskulud T.R.kanda. 6. Rahuldada hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning välja mõista T.R.ilt (R.) Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks hageja menetluskulud

2-22-123600 2

summas 220 eurot (s.o hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning lepingulise esindaja kulu summas 100 eurot). 7. Menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord

Pärnu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE

01.07.2022 esitas Osaühing EUROPARK ESTONIA Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse T.R.ilt 55,00 euro saamiseks. Kohus tegi 08.07.2022 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 25.07.2022 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik T.R.esitas 25.07.2022 nõudele vastuväite. Seetõttu 11.08.2022 kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 29.08.2022 esitas Osaühing EUROPARK ESTONIA hagiavalduse Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajja T.R.vastu 55 euro nõudes. Kostja oli sõidukite numbrimärgiga xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx omanik/vastutav kasutaja leppetrahvide väljastamise ajal. Sõidukit pargiti parkimistingimusi rikkudes 15.08.2019, Xxxxxxxxxxx, leppetrahvinumber 1311 5081 9124 3296, maksetähtaeg 29.08.2019, võlgnevuse summa 30 eurot; 06.08.2021, Xxxxxxxxxxx, leppetrahvinumber 1950 6082 1104 0177, maksetähtaeg 20.08.2021, võlgnevuse summa 10 eurot. Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvinõue on käesoleva ajani tasumata. Kostja ei ole leppetrahvi vaidlustanud ettenähtud tähtaja jooksul, kuigi esitatud leppetrahviga mittenõustumisel võiks seda mõistlikult oodata. Samuti ei vastanud kostja kohtueelselt saadetud nõudekirjale. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus summas 55 eurot, millest 40 eurot on leppetrahvide võlgnevus ja 15 eurot on sissenõudekulud. 2. Hageja selgitas, et vastaval parkimisalal ei ole lubatud lähtuvalt parkimistingimustest parkida tasuta invaliidi parkimiskaardi olemasolul. Invaliidi parkimiskaardiga on võimalik parkida avalikult kasutatavates tasuta parklates invaliidikohal. Seega ei anna vastav kaart tasuta parkimiseks õigust eraparklas. Parkimistingimustes on sätestatud selgelt, et parkida tohib 1h tasuta, fikseerides parkimise algusaeg parkimiskellal. Kostja vastavat võimalust ei kasutanud, mille tõttu väljastati ka leppetrahvinõue.

2-22-123600 3

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja hagi ei tunnista. Kostja vastuväidete kohaselt leppetrahv nr 1950608211040177 on tasutud 21.09.22. hageja arvele. Leppetrahv 1311508191243296 osas märgib kostja, et auto tagumisele aknale oli paigaldatud invaliidi parkimiskaart. Antud parklas ei olnud invaliidi parkimiskohta ja jala minna olnuks ebamõistlikult kaugel. 4. Kostja vastuse osas märgib hageja, et kostja on esmalt välja toonud, et leppetrahv nr 1950608211040177 on tasutud 21.09.2022 Europark arvele. Hageja kinnitab kostja väidet ning taotleb leppetrahvi nr 1950608211040177 osas menetluse lõpetada nõude rahuldamise tõttu. Kuna osaline võlgnevus on tasutud pärast hagiavalduse esitamist, taotleb hageja hagi osalist loobumist. 5. 04.01.2023 kohtumäärusega määras kohus asjas kirjaliku menetluse, andis pooltele tähtajad kompromissi esitamiseks, lõplike seisukohtade ja taotluste esitamiseks, kostjal seisukoha esitamiseks hageja poolt 12.12.2022 esitatud hagist osalise loobumise taotluse osas ja tegi teatavaks kohtuotsuse tegemise aja. Menetlusosalised täiendavaid tõendeid ja seisukohti ning täiendavaid menetluskulude nimekirjasid ei esitanud, kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja hagist osalise loobumise taotlusele.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Esmalt lahendab kohus hageja 12.12.2022 esitatud taotluse hagist osaliseks loobumiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 2 sätestab, et kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Sama paragrahvi lõike 3 järgi kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga muuhulgas veel lahendamata taotlused. Kohus edastas hageja hagist osalise loobumise avalduse kostjale. Kostja vastuväiteid nõudest osalisele loobumisele ei esitanud. 7. Kohus leiab, et hageja hagist loobumine ei kahjusta kostja huve, mistõttu kohus rahuldab hageja avalduse kostja vastu esitatud hagist osaliseks loobumiseks leppetrahvi võlgnevuse 10 euro suuruse nõude osas ning lõpetab selles osas tsiviilasjas menetluse. 8. TsMS § 431 lg 1 järgi kohus lõpetab menetluse määrusega. Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 9. Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et ülejäänud hageja nõuete osas tuleb hagi rahuldada. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt TsMS § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a

2-22-123600 4

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks. 10. Riigikohus on 26.01.2017 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 22 leidnud, et parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala. 11. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS § 108. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2 kohaselt kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema. 12. Kohus selgitab, et leppetrahvi nõude edukaks esitamiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused: a) poolte vahel on kehtiv leping, sh peab olema poolte vahel sõlmitud kehtiv leppetrahvi kokkulepe (VÕS §-d 9, 16 ja 20); b) võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100); c) võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (VÕS §-d 103 ja 160); d) võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2); Kõigi eelnevalt nimetatud asjaolude tõendamise koormis on TsMS § 230 lg 1 esimese lause alusel hagejal. 13. Kohus loeb tsiviilasja materjalidega tuvastatuks, et sõiduk numbrimärgiga xxxxxxxxxxx parkis 15.08.2019 aadressil Xxxxxxxxxxx asuvas hageja poolt opereeritaval parkimisalal parkimistingimusi rikkudes, st sõiduki parkimisel ei olnud parkimise eest tasutud (dtl 27-35, 46- 56). Vaidlust ei ole selles, et parkimistingimuste rikkumise tõttu on kostjale esitatud leppetrahvinõue (leppetrahv nr 1311508191243296, maksetähtajaga 29.08.2019) summas 30 eurot, mis on kostja poolt tasumata. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja oli sõiduki numbrimärgiga xxxxxxxxxxx omanik/vastutav kasutaja 15.08.2019. Nimetatud asjaolu on tõendatud väljavõttega Transpordiametist saadud andmetega (dtl 66), mille kohaselt oli sõiduki omaniku/vastutava kasutaja isikukoodiks xxxxxxxxxxx, mis kuulub rahvastikuregistri andmetel kostjale. 14. Kostja vastuväite kohaselt omab ta invaliidi parkimiskaarti, kuid invaliidi parkimiskohta parklas ei olnud. Seega pooled vaidlevad selle üle, kas kostja kohustus parkimise eest tasuma või võis kostja parkida parkimisalal tasuta, kasutades invakaarti. Kohus leiab, et kostja vastuväide ei anna alust asuda seisukohale, et kostja ei ole lepingut rikkunud. Kohtule esitatud fotodest parkimistingimuste kohta nähtub, et hagejale kuuluval parkimisalal ei ole lubatud parkida tasuta invaliidi parkimiskaardi olemasolul. Parkimistingimuste p 2 kohaselt parkida tohib 1 h tasuta, fikseerides parkimise algusaja parkimiskellal. Kohustus maksta parkimistasu kehtib E-P 8.00- 20.00 (dtl 47, 49-51, 54-56). Kohus nõustub hageja seisukohaga sellest, et invaliidi parkimiskaardiga on võimalik parkida üksnes avalikult kasutatavates tasuta parklates invaliidikohal. Sama tuleneb liiklusseaduse (LS) §-st 166, mille kohaselt liikumispuudega ja pimeda inimese liiklemist ja neid teenindavate sõidukite parkimist ning liikumispuudega inimeste juhitavate sõidukite parkimist korraldab kohalik omavalitsus. Kohus selgitab, et kohalik omavalitsus ei saa korraldada tegevust eramaal. Seega on ebaõige kostja järeldus sellest, et invaliidi parkimiskaardi olemasolu annab talle õiguse tasuta parkida hagejale kuuluvas parklas ning kostja on hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingut rikkunud.

2-22-123600 5

15.

VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja teavitas kostjat pärast lepingu rikkumise avastamist mõistliku aja jooksul asjaolust, et ta nõuab kostjalt leppetrahvi. 16. Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et hageja on kostjale saatnud meeldetuletuskirja ja kostja selle kätte saanud (dtl 67-70). Kostja ei ole meeldetuletuskirjale vastanud. Seega kostja on kätte saanud ka hageja 14.06.2022 nõude tasumise meeldetuletuskirja. 17. Hagejal on VÕS § 82 lg 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja kohustus leppetrahvi tasumiseks on muutunud sissenõutavaks. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Kostjal oli leppetrahvi järgi raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud, jättes 30 eurot hagejale tasumata. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kostjalt tuleb hagejale välja mõista leppetrahve eest 30 eurot. 18. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskuluna 15 eurot. Kostja vaidles hagile vastu, kuid eraldi sissenõudmiskulude nõuet ei vaidlustanud. VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Käesolevas asjas on hageja leppetrahvinõude suuruseks 30 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on kohtueelselt saatnud meeldetuletuskirja 14.06.2022 kostja rahvastikuregistris märgitud elukoha aadressile. Seega on hageja tõendanud meeldetuletuskirja saatmist kostjale. Lisaks tegi hageja päringu transpordiametile, mida tõendab viimase poolt väljastatud väljavõte (dtl 66). Kohtu hinnangul on sissenõudmiskulude nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, tegemist on mõistlike kuludega kahju hüvitamisega seotud nõude esitamiseks. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja ka võla sissenõudmiskulu summas 15 eurot. 19. Ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada täies ulatuses. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista leppetrahv summas 30 eurot ja sissenõudmiskulu summas 10 eurot, kokku 40 eurot Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 20. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 ja § 168 lg 4 kohaselt jäävad menetluskulud kostja kanda, sest hageja loobus osaliselt hagist seetõttu, et kostja rahuldas osaliselt nõude pärast hagi esitamist ja ülejäänud nõude osas on kohus hagi rahuldanud. 21. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuludeks: - hagi esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot; - maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot; - kulutused õigusabile 216 eurot, järgmiste toimingute eest: hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine, riigilõivu tasumisega seotud toimingud ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamine – 2h, kostja seisukohaga tutvumine ja analüüs ning sellele hageja vastuse koostamine ja maakohtule esitamine – 15 min, kokku 2 h 15 min tunnihindega 96 eurot/h. Hageja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

2-22-123600 6

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja ei ole hageja menetluskulude suurusele vastu vaielnud. 22. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib TsMS § 144 ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on põhjendatud osaliselt. Kostjalt kuulub väljamõistmisele hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõiv 100 eurot kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel, samuti maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. 23. Hagejat esindas lepingulise esindajana EFTA Legal OÜ jurist. Menetluskulude hüvitamist nõuab hageja lisaks riigilõivule ja maksekäsu kiirmenetluse kulule ka lepingulise esindaja töö eest. Esindaja õigusabikulud on põhimõtteliselt hüvitatavad. Riigikohus on lahendis 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. 24. Hageja on märkinud, et tema tunnitasu suuruseks on 96 eurot/tund. TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (vt ka Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2- 1-65-13, p 16). Kuivõrd hageja ei ole kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ja et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta, mistõttu on hageja lepingulise esindaja tunnitasu suuruseks 80 eurot/tund. Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 80 eurot/tunnis on põhjendatud. Senises kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60-100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Arvestades asja sisu peab kohus põhjendatud tasumääraks 80 eurot/tunnis. 25. Hageja lepingulise esindaja ajakuluna on näidatud kokku 2 tundi ja 15 minutit. Riigikohus on varasemalt leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Riigikohus on 14.04.2021.a määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324/42 muutnud varasemaid seisukohti ja leidnud, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda tuleb eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. 26. Käesolev tsiviilasi on pigem vähemahukas ning õiguslikult vähese keerukusega. Lisaks on tegemist n-ö tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad. Kohtu hinnangul saab põhjendatud ajakuluks pidada hagiavalduse koostamisel 1 tund ning kostja seisukohaga tutvumisele ja hageja vastuse koostamisele 15 minutit. Eeltoodust tulenevalt võib kohtu hinnangul tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja menetlusdokumentide ja kostja esitatud vastuväidete sisu arvestades pidada põhjendatud ajakuluks kokku 1 tund ja 15 minutit. Kohus on

2-22-123600 7

seisukohal, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu on käesolevas menetluses kokku 100 eurot (1,25 x 80). 27. Kohus rahuldab hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Kohus määrab hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal 220 eurot (ilma käibemaksuta), mille moodustavad hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot ning lepingulise esindaja tasu summas 100 eurot (s.o 1,25 töötundi tasumääraga 80 eurot). Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulud summas 220 eurot. Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust. 28. TsMS § 177 lg 4 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kohtule esitanud. 29. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Eve Grass Kohtunik