1-10-5688/14 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-10-5688

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

24 jaanuar 2011 a Jõgeva kohtumaja (istung toimus 19 jaanuaril 2011 a Tartu kohtumajas) Kriminaalasja number 1-10-5688 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Tõlk Virge Harak Prokurör Jane Pajus Taotlus

K.I tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu K.I

Asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; isikukood xxx RESOLUTSIOON

Jätta K.I tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

K.I on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 01.06.2010.a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-5688 KarS § 202 lg 1 järgi ning karistuseks on mõistetud 2 kuud vangistust. KarS § 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 14.05.2009.a otsusega mõistetud

karistuse ärakandmata osa, mis on 11 kuud 17 päeva vangistust, võrra ning liitkaristuseks

mõisteti 1 aasta 1 kuu 17 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 01.06.2010.a ja

lõpeb 18.07.2011.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval

2 (3)

24.12.2010.a. Tartu Vangla edastas 22.12.2010.a Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamiseks. 19.01.2011.a seisuga on K.I kandmata karistusaeg 6 kuud vangistust. K.I on varem kriminaalkorras karistatud 6 korral:

1) 02.09.1999.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 3 järgi 6 kuud

vabadusekaotust tingimisi 1-aastase katseajaga;

2) 30.04.2003.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 141

1 lg 2 p 1, § 140 lg 2 p 2, § 143 lg 2 p 2 ja KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi 1 aasta 3 kuud vangistust tingimisi 2-aastase katseajaga;

3) 06.02.2004.a Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi 6 kuud

vangistust, lõplikuks karistuseks KarS § 65 lg 2 alusel 1 aasta 7 kuud 16 päeva vangistust;

4) 06.12.2006.a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 8 - § 25 lg 2 järgi 9 kuud

vangistust, KrMS § 238 lg 2 ja § 74 alusel 6 kuud vangistust tingimisi 2-aastase katseajaga;

5) 14.12.2007.a Harju Maakohtu poolt KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi 1 aasta 1 kuu

vangistust tingimisi 2-aastase katseajaga;

6) 14.05.2009.a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 järgi 1 aasta vangistust,

KrMS § 238 lg 2 alusel 8 kuud vangistust, lõplikuks karistuseks KarS § 65 lg 2 alusel 1 aasta 9 kuud vangistust.

Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta K.I tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör samuti ei toeta ennetähtaegset vabastamist, kuna tema kriminaalsest minevikust on

näha, et kuritegude toimepanemine on olnud elatusallikaks, riskid samasuguse eluviisi jätkamiseks on äärmiselt kõrged.

K.I ise palub anda võimaluse vabaneda ennetähtaegselt. Ta on nõus täitma erinevaid kohustusi ja soovib kinnitada allkirjaga, et kui ta midagi rikub, siis satub kohe tagasi vanglasse. Kui teda muidu piisavalt ei usaldata, on ta nõus enda allutamisega elektroonilisele

järelevalvele - see paneb distsipliini järgima, siis on vaid kodu ja töö. Elama hakkaks

süüdimõistetu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx vanemate juures. See korter vastab süüdimõistetu hinnangul järelevalve aparatuurile. Vabanedes saaks ta tuua kasu inimkonnale ja Eesti Vabariigile.

KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud

isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on

tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. K.I on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi

katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus

kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist

karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

K.I on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral. Tema suhtes on korduvalt

kohaldatud karistusest tingimuslikku vabastamist ja ta on ka varem kandnud reaalselt

vangistust. Vaatamata varasematele karistustele on kohus teda korduvalt usaldanud ja vabastanud ta tingimuslikult vangistuse kandmisest, kuid selline mõjutusvahend ei ole olnud

tulemuslik, K.I jätkas kuritegude toimepanemist. Käesoleval ajal kannab

süüdimõistetu karistust kuritegude eest, mis ta on toime pannud katseajal. Kohtu arvates iseloomustab süüdimõistetu suhtumist temale pandud kohustustesse ka see, et ta ei ilmunud

3 (3)

määratud ajal vangistusse, vaid tema suhtes tuli kohaldada sundtoomist ning ta jätkas uute kuritegude toimepanemist ka ajal, kui talle oli mõistetud juba vangistus, kuid ta polnud seda veel kandma asunud. Lisaks nähtub kinnipeetava isiklikust toimikust, et ka vangistuse ajal ei ole ta suutnud kinni

pidada kehtestatud nõuetest. Teda on alles mõned kuud tagasi, s.o peale eelmise

ennetähtaegse vabanemise arutamist, karistatud kahel korral distsiplinaarkorras. Taotlemaks

ennetähtaegset vabastamist, peaks süüdimõistetu käitumine vangistuses olema laitmatu, et saaks asuda seisukohale, et ta on karistusest vastavad järeldused teinud ning, et ta suudab ka vabaduses järgida katseajaga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi.

Eelnevast tuleneval leiab kohus, et K.I vangistusest vabastamiseks enne tähtaega alused puuduvad.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3.

Kohtunik