2-21-5118/55 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Margit Vutt

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. veebruar 2023, Tartu

Tsiviilasja number

2-21-5118

Tsiviilasi

Kristi Mäeste hagi AB “Lietuvos draudimas“ Eesti

filiaali vastu kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

2376 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 18. oktoobri 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali apellatsioonkaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja) AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal

(registrikood 12831829), lepinguline esindaja Tiina Saluste

Vastustaja

(hageja)

Kristi

Mäeste

(isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Tarmo Pilv

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 18. oktoobri 2022. a otsus muutmata.

2. Jätta AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali

kanda.

4. Mõista AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaalilt Kristi Mäeste kasuks välja 468

euro suurune apellatsiooniastme menetluskulu. AB „Lietuvos draudimas“ Eesti

filiaal on kohustatud tasuma menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Kristi Mäeste (hageja) esitas 31. märtsil 2021 AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali (kostja)

vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 2200 eurot, samuti viivise põhivõlalt

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhivõla

tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt toimus Tartus 15. jaanuaril 2020 liiklusõnnetus, milles osalesid hagejale

kuuluv Eesti registreerimismärgiga Opel Astra (auto) ja Leedu registreerimismärgiga Iveco

Lorry. Hageja esitas kostjale kahjuavalduse. Iveco juhi tsiviilvastutus oli õnnetuse ajal

kindlustatud kostja juures. Kahjukäsitluse käigus tehti kindlaks, et liiklusõnnetuse põhjustas

Iveco juht. Liiklusõnnetus tunnistati kindlustusjuhtumiks ja hageja autole tekitatud kahju

liikluskahjuks liikluskindlustuse seaduse (LkindlS) § 8 lg 1 mõttes.

12. märtsil 2020 teatas kostja hagejale, et hageja auto on tunnistatud liiklusõnnetuses

kannatanuks ja talle on otsustatud hüvitada auto õnnetuse-eelne turuväärtus. Hageja leidis, et

auto väärtus enne õnnetust oli 2750 eurot ja ta palus hüvitada talle 2200 euro suuruse

remondikulu. 27. märtsi 2020. a aktis hindas riiklikult tunnustatud ekspert auto õnnetuse-

eelseks väärtuseks 1500 eurot ja auto jäänuki väärtuseks 500 eurot. Kostja pakkus hagejale, et

hüvitab talle 1500 eurot juhul, kui auto jäänuk antakse üle kindlustusele ja 1000 eurot juhul,

kui hageja soovib jäänuki endale jätta.

Hageja leiab, et ekspert jättis auto väärtuse hindamisel arvestamata lisavarustuse. Autole on

ostetud Inglismaalt mootor ja armatuuril olev spidomeetri näidik. Väide, et auto läbisõit on

429 180 km, on ekslik. Hageja huvi on auto taastada ja seetõttu peab kahjuhüvitis hõlmama asja

parandamise mõistlikke kulusid. Remondiettevõtja esialgse kalkulatsioon kohaselt on auto

taastusremondi maksumus 2200 eurot. Kostjal ei ole õigust keelduda hüvitamast

taastusremondi kulusid. Hageja on praeguseks auto taastanud ja see on edukalt läbinud

tehnoülevaatuse. Seega oli võimalik auto taastada ja sellele kulunud 2200 eurot ei olnud

ebamõistlik summa.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Kostja pakkus auto väärtuseks 2300 eurot, kuid see oli esialgne hinnang ja lähtus eeldusest, et

läbisõit vastab hodomeetri näidule ja on 160 947 km. Hageja tellis autole hindamise ja

hindamisakti järgi on auto turuväärtus 1500 eurot ning avariilise auto jäänuki väärtus on 500

eurot. Muuhulgas selgus ekspertiisi käigus, et Soome autoregistri andmetel oli auto läbisõit

17. septembril 2019 429 180 km. Ekspert ei ole väärtuse hindamisel jätnud auto lisavarustust

arvestamata. Eksperdi kommentaaride kohaselt on hageja auto lisavarustus keskmisest parem,

mis tõstab auto turuväärtust, kuid seda arvestatakse kogumis teiste asjaoludega. Kostja ei

nõustunud hageja hinnanguga, et auto väärtus on 2750 eurot. Hageja ei ole seda ka tõendanud.

Kostja ei pea hüvitama hagejale auto taastamise kulusid, kuna remondikulu ei ole võrreldes

auto väärtusega mõistlik. Hageja taastusremondi kulu 2200 eurot on 47% kallim kui auto

turuväärtus. Seega on auto taastusremont võrreldes auto väärtusega ebamõistlikult kulukas ja

hüvitada tuleb auto väärtus.

Kuna hageja on teatanud, et auto on korda tehtud ja tehnoülevaatuse läbinud, siis võib järeldada,

et hageja ei soovi autot kostjale üle anda. Seega peab kostja hüvitama hagejale 1100 eurot. Kui

hageja peaks siiski soovima auto kostjale anda, siis peab kostja hüvitama 1500 eurot.

Viivisenõue ei ole põhjendatud, sest kostja on soovinud hagejale hüvitist maksta, kuid hageja

ei ole teatanud kostjale oma pangakonto numbrit.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 18. oktoobri 2022. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt

hageja kasuks välja 2040 eurot. Samuti mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja 253 euro

7 sendi suuruse viivise ja edasiulatuva viivise alates 18. oktoobrist 2022 kuni põhivõla

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud jättis maakohus

97% ulatuses kostja ja 3% ulatuses hageja kanda.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on poolte vahel vaidlus selle üle, kas kostja kui

kindlustusandja peab hagejale hüvitama auto taastusremondi maksumuse (LKindlS § 26 lg 2)

või auto maksumuse (LKindlS § 26 lg 4).

Remondiettevõtja West Car OÜ on pärast avariid tehtud välisel vaatlusel hinnanud, et auto

taastusremondi maksumus on 2132 eurot 68 senti, kuid leidnud, et autol võib olla ka varjatud

vigastusi ja remondi summa võib kujuneda suuremaks. Füüsilisest isikust ettevõtja Raido Nöpsi

remondikalkulatsiooni järgi on remondi maksumus 2200 eurot. Riiklikult tunnustatud ekspert

Rein Münt on leidnud, et auto avariieelse olukorra taastamise maksumus on ca 2040 eurot.

Kostja hinnangul on auto turuväärtus 1500 eurot. Kostja on turuväärtuse hindamisel tuginenud

ekspert R. Rästase arvamusele. Hagile lisatud autode müügiportaalide väljavõtete järgi on

hageja valinud võrdluseks autod väljalaskeaastaga 2004 kuni 2007 ning müügipakkumistest

nähtuvalt on 2004. a autosid müügis üks ja selle hind on 1500 eurot. Ülejäänud autod on

enamasti väljalaskeaastaga 2006 ja 2007 ning nende müügihind jääb vahemikku 1699–3490

eurot. Kohtu määratud ekspert on hinnanud auto avariieelseks turuväärtuseks 1800 eurot.

Hageja leiab, et auto avariieelne turuväärtus oli 2750 eurot ja et ekspert ei ole arvestanud auto

lisavarustust. See ei ole õige. Ekspert on selgitanud, et hindamisel arvestatakse auto varustust,

millel on müügi jaoks tähendus. Ekspert on märkinud, et Eestis kujundavad hinda pigem

praktilise väärtusega lisad ja et vähese praktilise väärtusega lisavarustus võib küll soodustada

auto müüki, kuid see ei tõsta auto turuväärtust. Ekspert on öelnud, et vaidlusalune auto on

keskpärases baasvarustuses, kuid talle on tehasest juurde tellitud palju lisasid ning hinda

mõjutavad lisad võivad eksperdi järelduse kohaselt tõsta auto hinda ca 15%. Samuti võib suure

läbisõiduga auto mootori vahetus väiksema läbisõiduga mootori vastu tõsta veidi auto turuhinda

ja ostuhuvi. Kõiki eelviidatud asjaolusid võttis ekspert auto turuväärtuse hindamisel ka arvesse.

Hageja ei ole tõendanud, et auto väärtus on suurem kui eksperdi määratud väärtus.

Maakohus leidis, et kuigi auto taastamise kulu ületab selle kahjustamise eelset väärtust, ei ole

alust kohaldada VÕS § 132 lg 3 teises lauses sätestatut, mis näeb ette, et kui asja parandamine

on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb selle asemel maksta hüvitist.

Sõiduauto taastamise kulude hüvitamise nõude korral tuleb muu hulgas arvestada, kas

konkreetne auto võib olla selle omaniku jaoks subjektiivselt väärtuslikum, näiteks seetõttu, et

talle on teada selle auto tehnilised probleemid.

Maakohus asus seisukohale, et kostja peab hüvitama hagejale auto parandamise mõistlikud

kulud. Vaatamata sellele, et hageja auto oli õnnetuse toimumise ajal juba 16 aastat vana, oli see

keskmisest parema lisavarustusega ning hageja oli autol lasknud vahetada mootori oluliselt

väiksema läbisõiduga mootori vastu (st teinud autole kulutusi). Samuti oli hageja kursis auto

tehnilise seisukorraga, sest tema elukaaslane remontis ise autot. Need asjaolud kogumis

viitavad sellele, et hageja põhjendatud huvi oli seda konkreetset autot edasi kasutada. Hageja

on järjepidevalt avaldanud, et soovib autot parandada. Isegi kui hageja tehtud kulutused

(eelkõige mootorivahetusele) auto turuväärtust oluliselt ei mõjuta, on auto hageja jaoks selle

võrra väärtuslikum, kuna talle on teada auto tehniline seisukord. Hageja tehtud kulutused

pikendavad ka auto eluiga.

Kuna hageja lasi auto ära remontida ja see on ka tehnoülevaatuse läbinud, siis tuleb hagejale

hüvitada taastusremondi mõistlikud kulud, mis on eksperdi arvamuse järgi 2040 eurot. See

summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Maakohus leidis, et kostjalt tuleb välja mõista ka seadusjärgne viivis alates hagi esitamisest

kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega

maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja suurema hüvitise kui 1100 eurot, samuti viivise

väljamõistmist puudutavas osas. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt mõistis maakohus taastusremondi väärtuse välja

sellepärast, et auto oli hagejale väidetavalt subjektiivselt väärtuslik. Kohus luges selle asjaolu

esitatuks ning tõendatuks, kuna hageja oli väidetavalt lasknud vahetada auto mootori, tema

elukaaslane oli autot remontinud ning hageja tahtis autot edasi kasutada. Hageja ei ole

kohtumenetluses tuginenud sellele, et auto taastusremont oleks põhjendatud auto subjektiivse

väärtuse tõttu. Maakohtu seisukoht on üllatuslik. Hageja ei seostanud väidetavat mootori

vahetust auto subjektiivse väärtuse ega auto tehniliste probleemide tundmisega, vaid auto

turuväärtuse tõusuga. Lisaks ei ole mootori vahetus ka tõendatud. Auto oli kasutatud ja see

registreeriti esimest korda Eestis 6. detsembril 2019. Vaidlusalune liiklusõnnetus toimus

15. jaanuaril 2020, mistõttu oli selle kasutusaeg enne õnnetust lühike.

Kohtu määrtatud ekspert hindas auto õnnetuse-eelseks väärtuseks 1800 eurot ja selle järgseks

väärtuseks 700 eurot ning taastusremondi põhjendatud kuluks 2040 eurot. Kindlustusandja peab

hüvitama vaid mõistlikud kulutused kindlustusjuhtumi eelse olukorra taastamiseks ning rahalist

hüvitist võib maksta siis, kui oleks ebamõistlik teha taastusremonti. Kuna hageja ise ei väitnud,

et auto on talle subjektiivselt väärtuslik, siis on eksperdi arvamusega tõendatud, et auto

taastamine on auto väärtust arvestades rahaliselt ebamõistlik. Hageja võib omal soovil auto

remontida ka ebamõistlike kulutustega, aga kostja ei pea neid hüvitama.

Maakohus leidis ekslikult, et kostja peab tasuma ka viivist. Kostja on pärast liiklusõnnetust

korduvalt palunud hageja esindajatel teatada hageja pangakonto number, kuid nad ei ole seda

teinud. Seega ei saa kostjale viivitamist ette heita.

Maakohus jaotas menetluskulud valesti. Kuna kostja pakkus kompromissina 1000 eurot ja

kostjalt tuleb välja mõista 1100 eurot, siis pidanuks maakohus jätma kõik menetluskulud hageja

kanda.

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

Apellatsioonimenetluse kulud palub hageja jätta kostja kanda.

Hageja vastuse kohaselt on maakohtu otsus õige. Maakohus on võtnud otsuse tegemisel aluseks

menetluses esitatud faktilised asjaolud ja kogutud tõendid ning ei ole eksinud seaduse

kohaldamisel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

apellatsioonkaebus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta

rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Ükski hageja väide ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõigile esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti

materiaal- ja menetlusõiguse norme ning rahuldanud hagi õigesti osaliselt. Kuna maakohtu

otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustub ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendustega

ega pea vajalikuks neid TsMS § 654 lg 6 alusel oma otsuses korrata. Apellatsioonkaebus jääb

rahuldamata.

7. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata. Seega on

maakohtu otsus TsMS § 466 lg 3 esimese lause järgi selles osas jõustunud.

Apellatsioonimenetluses on vaidluse all hageja põhinõude osa, mis ületab 1100 eurot, samuti

viivisenõue.

8. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohus ei võinud taastusremondi väärtuse välja

mõistmisel arvestada sellega, et auto oli hageja jaoks subjektiivselt väärtuslik. VÕS § 132 lg 3

esimene lause näeb ette, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja

parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Viidatud paragrahvi

kolmanda lõike teise lause järgi tuleb juhul, kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes

ebamõistlikult kulukas, maksta hüvitist vastavalt VÕS § 132 lg-le 1. Riigikohus on selgitanud,

et üksnes see, et kahjustatud asja taastamise kulu ületab asja kahjustamise eelset väärtust, ei

anna veel alust kohaldada VÕS § 132 lg 3 teist lauset, ja et sõiduauto taastamise kulude

hüvitamise nõude korral tuleb muu hulgas arvestada, kas konkreetne sõiduauto võib olla selle

omaniku jaoks subjektiivselt väärtuslikum, näiteks seetõttu, et talle on teada auto tehnilised

probleemid (Riigikohtu 20. juuni 2006. a otsus tsiviilasjas 3-2-1-54-06, p 15).

9. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel. Seega

on hageja ülesanne tuua välja asjaolud ning nende asjaolude alusel kvalifitseerib kohus nõude

õiguslikult ja lahendab selle. Asjaolud, millest on võimalik järeldada, et auto oli hagejale

subjektiivselt väärtuslik, on hageja ringkonnakohtu hinnangul menetluses ka esile toonud.

10. Nimelt on hageja menetluses läbivalt tuginenud sellele, et asjaolusid arvestades ei ole 2200

euro suurune remondikulu ebamõistlik. Hageja on esile toonud, et tema elukaaslane on lasknud

vahetada auto mootori ja teinud autole muid kulutusi. Maakohus leidis neile asjaoludele

tuginedes õigesti, et auto subjektiivset väärtuslikkust hageja jaoks saab mh järeldada sellest, et

hageja oli kursis auto tehnilise seisukorraga. Vanema auto ostmisel ja selle remontimisel on

teadmine sellest, millised võivad olla autoga seotud probleemid, olulise tähendusega. Asjaolule,

et hageja elukaaslane on autot remontinud ja selle mootori vahetanud, ei vaielnud kostja

maakohtu menetluses ka vastu, mistõttu ei olnud hagejal vaja seda tõendada.

11. Lisaks on hageja esindaja maakohtu istungil selgitanud, et see auto on eriline, kuna tegu on

mudeliga, mis on toodetud turustamiseks Põhja-Ameerika turul, mitte klassikalise Euroopa

turul müüdava mudeliga. Hageja esindaja on esile toonud, et kõnealune automudel on Euroopa

turul müüdavatest autodest erinev, sellel on palju lisavarustust ja selle teevad mh eriliseks

spetsiifilised osad, nt teistsugused esituled. Lisaks on hageja esindaja selgitanud, et hüvitise

saamise põhjus on, et perekond soovib just seda autot edasi kasutada. Seega on hageja toonud

maakohtu menetluses välja auto subjektiivsele väärtuslikkusele viitavad asjaolud.

Ringkonnakohtu arvates ei ole tähendust sellel, et auto registreeriti esimest korda Eestis

6. detsembril 2019 ja et liiklusõnnetus toimus 15. jaanuaril 2020, kuna auto subjektiivne

väärtuslikkus ei pea tulenema üksnes sama omaniku pikast kasutusajast.

12. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et esiletoodud asjaolusid kogumis arvesse võttes ei ole

hagejale auto taastusremondi maksumuse hüvitamine praegusel juhul ebamõistlik. Kostja ei ole

apellatsioonkaebuses toonud kohtu ette asjaolusid, mis auto subjektiivse väärtuslikkuse ümber

lükkaksid.

13. Kostja vaidleb vastu ka hageja viivisenõudele ja leiab, et temalt ei saa viivist välja mõista,

kuna hageja ei ole teatanud kostjale oma kontonumbrit. Ringkonnakohus on seisukohal, et

kostja ei saa praegusel juhul tugineda hageja vastuvõtuviivitusele ja vältida sellega temalt

viivise väljamõistmist. Selle vältimiseks näeb seadus ette võlgnetava raha hoiustamise

võimaluse. Hoiustamise korra kehtestab VÕS § 120, mille lg 1 näeb ette, et võlausaldaja

vastuvõtuviivituse korral võib võlgnik võlgnetava raha võlausaldaja jaoks notari juures

hoiustada. Kostja ei ole seda võimalust kasutanud.

14. Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole põhjust muuta maakohtu otsust ka

menetluskulude jaotuse osas.

15. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsiooniastme menetluskulud

TsMS § 171 lg 1 alusel jätta kostja kanda.

16. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja järgi on tema menetluskulud apellatsiooniastmes

720 euro 72 sendi suurune õigusabikulu (koos käibemaksuga). Menetluskulude nimekirjast

nähtuvalt on hageja esindajal kulunud apellatsioonkaebusega tutvumisele 2 tundi, vastuse

koostamisele ja esitamisele 2 tundi 22 minutit ning menetluskulude nimekirja koostamisele ja

esitamisele 15 minutit. Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva

kohtumenetlusega.

17. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS § 218

kohaselt. Hagejat on apellatsioonimenetluses esindanud vandeadvokaat.

18. Hageja esindaja tunnitasu (130 eurot ilma käibemaksuta ja 156 eurot koos käibemaksuga)

on mõistliku suurusega.

19. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja apellatsiooniastme õigusabi maht mõnevõrra

ülepaisutatud. Hageja esindaja esitas apellatsiooniastmes vastuse apellatsioonkaebusele, milles

ei ole ühtegi praeguse menetluse seisukohast spetsiifilist õiguslikku käsitlust. Sellest tulenevalt

loeb ringkonnakohus põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks apellatsioonimenetluses

3 tundi ehk 3 ×156 = 468 eurot (koos käibemaksuga). See summa tuleb kostjalt hageja kasuks

ka välja mõista.

20. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on sellise

taotluse ka esitanud ja seega tuleb kostjal hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni tasuda viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/

Margit Vutt