2-22-2141/55 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margit Vutt, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 22. veebruar 2023

Tsiviilasja number

2-22-2141

Tsiviilasi

C.C., A.A. ja B.B.i hagi I.N.i vastu elatise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

I.N.i apellatsioonkaebuse hind iga vastustaja suhtes

570 eurot 96 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 19. oktoobri 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

I.N.i apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

(kostja):

I.N.

(isikukood

XXXXXXXXXXXX)

Vastustajad (hagejad):

1. A.A. (isikukood XXXXXXXXXXXX)

2. B.B. (isikukood XXXXXXXXXXXX)

3. C.C. (isikukood XXXXXXXXXXXX)

Vastustajate riigi õigusabi korras määratud esindaja

vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev, vastustajate

seaduslik esindaja T.S.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada I.N. apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Viru Maakohtu 19. oktoobri 2022. a

otsus osas, millega maakohus jättis väljamõistetud

elatise suuruse sidumata lapsetoetuse ja lasterikka

pere toetuse (perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3

esimene lause ja § 21 lg 3) suuruse muutumisega

ning teha tühistatud osas uus otsus, millega

määrata, et väljamõistetud elatise suurus muutub

lisaks PKS § 101 lg-s 4 nimetatud indekseerimisele

ka lähtudes lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse

(perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja

§ 21 lg 3) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse

ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele

järgnevast kuust.

3. Sõnastada otsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

3.1. Rahuldada hagi osaliset.

3.2. Välja mõista I.N.ilt C.C. kasuks alates 1.

jaanuarist 2022 kuni C.C. täisealiseks saamiseni

(XXXXX) elatis 163 eurot 44 senti kuus (sh

baassumma 200 eurot, lisandub 3% keskmisest

brutokuupalgast 43 eurot 44 senti, millest on maha

arvatud pool lapsetoetust 30 eurot ja kolmandik

poolest lasterikka pere toetusest 50 eurot), mis

muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda

1. aprillil

2022),

lähtudes

baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4

ning lapsetoetuse ja laste rikka peretoetuse

(perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja §

21 lg 3) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse

suuruse muutumisele järgnevast kuust.

3.3. Välja mõista I.N.ilt A.A. kasuks alates 1.

jaanuarist 2022 kuni A.A. täisealiseks saamiseni

(XXXXX) elatis 163 eurot 44 senti kuus (sh

baassumma 200 eurot, lisandub 3% keskmisest

brutokuupalgast 43 eurot 44 senti, millest on maha

arvatud pool lapsetoetust 30 eurot ja kolmandik

poolest lasterikka pere toetusest 50 eurot), mis

muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda

1. aprillil

2022),

lähtudes

baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4

ning lapsetoetuse ja laste rikka peretoetuse

(perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja §

21 lg 3) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse

suuruse muutumisele järgnevast kuust.

3.4. Välja mõista I.N.ilt B.B.i kasuks alates 1.

jaanuarist 2022 kuni B.B.i täisealiseks saamiseni

(XXXX) elatis 133 eurot 85 senti kuus (sh

baassumma 200 eurot, lisandub 3% keskmisest

brutokuupalgast 43 eurot 44 senti, millest on maha

arvatud pool lapsetoetust 50 eurot, kolmandik

poolest lasterikka pere toetusest 50 eurot ja pool

peretoetusest 9 eurot 59 senti), mis muutub iga

aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2022),

lähtudes

baassumma

indekseerimisest

ja

brutokuupalga

muutusest

vastavalt

perekonnaseaduse § 101

lg-tele 3

ja 4

ning

lapsetoetuse

ja

laste

rikka

peretoetuse

(perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja §

21 lg 3) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse

suuruse muutumisele järgnevast kuust.

3.5. Arvestada otsuse täitmisel kohtumenetluse ajal

I.N.i tasutud elatise makseid.

3.6. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda.

4. Jätta

C.C.,

A.A.

ja

B.B.i

vastusele

apellatsioonkaebusele

lisatud

väljavõtte

Statistikaameti portaalist 2022. a III kvartali

keskmise

brutopalga

määrade

kohta Ida-Virumaal tõenditena vastu võtmata.

5. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud poolte

endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse

peale

võib

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule

päeva

jooksul

otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab

ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks

või

riigilõivu

tasumiseks

või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi

taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. A.A. (hageja I), B.B. (hageja II) ja C.C. (hageja III) esitasid 9. veebruaril 2022 hagi I.N.i

(kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduses paluvad hagejad mõista kostjalt alates 1.

jaanuarist 2022 iga hageja kasuks kuni tema täisealiseks saamiseni välja igakuine elatis

alammääras vastavalt kehtivale perekonnaseadusele (PKS).

Hagiavalduse kohaselt elavad hagejad koos emaga ning kostja neid ei toeta. Hagejate ema

sissetulekuks on 1100 eurot. Hagejad saavad peretoetust 520 eurot kuus. Kostja sissetulek on

umbes 1000 eurot kuus. Arvestades, et hagejad elavad emaga alates jaanuarist 2022, ei ole

elatise nõudmine tagasiulatuvalt ühe kuu eest kostja jaoks ebamõistlikult koormav.

Kostja tõendid ei võimalda kontrollida tema sissetuleku suurust. Alla seaduses sätestatud

alammäära võib alaealisele lapsele elatise välja mõista vaid mõjuval põhjusel. Sellist mõjuvat

põhjust kostja esile toonud ei ole. Kostja omandis on kaks kinnisasja, mida ta saaks oma

kohustuste katteks võõrandada. Kostja kasutab hagejate emaga ühisomandis olevat korterit ja

liisitud sõidukit, mille kulusid kannab hagejate ema.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Elatist võib nõuda hagiavalduse esitamise päevast.

Tagasiulatuvalt võib elatist nõuda vaid erandjuhtudel. Kostja nõustub elatise nõudega alates

hagi esitamisest, kuid ei ole nõus summa suurusega. Hagiavalduses ei ole arvestatud toetusi ja

laste viibimist kostja juures. Mitme lapse puhul tuleb vähendada järgnevate laste elatise summat

15 protsenti võrreldes esimese lapse elatise summaga. Kostja arvutuste järgi ja arvestades, et

üks lastest viibib kaheksa päeva kuus kostja juures, on miinimumelatis esimesele lapsele 163

eurot 44 senti, teisele 138 eurot 92 senti ja kolmandale 42 eurot 42 senti. Suurema summa

nõudmisel peavad hagejad oma kulusid tõendama. Arvestada tuleb, et järgmisest aastast

suureneb lastetoetus.

Kostja keskmine sissetulek on 850‒900 eurot kuus, mis on Ida-Virumaal keskmine palk.

Kostjale ei saa ette heita, et tema sissetulek on väike. Kostja on otsinud lisatööd X autojuhina

ja füüsilisest isikust ettevõtjana. Kostja vältimatud igakuised kulud on 665–705 eurot. Kostja

pakkus kompromissina kõigile hagejatele kokku 300 eurot kuus, nagu ta on tasunud varem

suulise kokkuleppe alusel

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 19. oktoobri 2022. a otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt

hagejate I ja III kasuks välja elatise kummalegi 163 eurot 44 senti kuus (sh baassumma 200

eurot, lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 43 eurot 44 senti, millest on maha arvatud pool

lapsetoetust 30 eurot ja kolmandik poolest lasterikka pere toetusest 50 eurot) alates 1. jaanuarist

2022 kuni hagejate I ja III täisealiseks saamiseni. Maakohus mõistis kostjalt hageja II kasuks

välja elatise 133 eurot 85 senti kuus (sh baassumma 200 eurot, lisandub 3% keskmisest

brutokuupalgast 43 eurot 44 senti, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 50 eurot,

kolmandik poolest lasterikka pere toetusest 50 eurot ja pool peretoetusest 9 eurot 59 senti) alates

1. jaanuarist 2022 kuni hageja II täisealiseks saamiseni. Maakohus märkis kõigi kolme hageja

suhtes, et elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 101

lg-le 4. Kohus määras, et arvestada tuleb kohtumenetluse ajal kostja tasutud elatise makseid.

Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise

maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

Kostja ei ela hagejatega koos, mistõttu on ta kohustatud maksma hagejatele elatist.

Hagejate mõlemad vanemad on menetluse jooksul kinnitanud, et enne kohtusse pöördumist

maksis kostja hagejatele kokku 300 eurot kuus, kandes selle hagejate ema kontole. Sama

summa maksmise kohustus tulenes ka 7. juuni 2022. a hagi tagamise määrusest. Kohtueelselt

võis olla tegemist vanematevahelise kokkuleppega elatise maksmise viisi ja korra kohta

PKS § 100 lg 3 esimese lause tähenduses. Vanemate kokkulepe ei piira sama sätte teise lause

järgi laste õigust esitada seadusest tulenev elatise nõue, kuid laste nõuet lahendades tuleb

vanemate kokkuleppega arvestada. Kuivõrd laste ema on pöördunud laste nimel kohtusse,

nõudes elatist seaduses kehtestatud miinimummääras ega ole selgelt nõus elatise maksmisega

senises summas, saab järeldada, et ta on vanemate kokkuleppe üles öelnud. Seega ei ole lahendi

jõustumisel enam kokkulepet, mida kohus peaks laste elatisenõuet lahendades arvesse võtma.

Alates 1. jaanuarist 2022 kehtiva PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele

olla väiksem kui sama sätte alusel arvutatud summa. Kohus võib elatise välja mõista kindla

summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise

alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil

Statistikaameti avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist

loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud

baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti

kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (lg 4).

PKS § 101 lg 5 alusel arvestatakse elatisest maha pool lapsetoetusest ja lasterikka pere toetusest,

mis hagejate ema kinnitusel on kokku 539 eurot 18 senti kuus. Mahaarvamisteks PKS § 101

lg-te 6 ja 7 alusel alust ei ole, sest pooled kinnitasid, et ükski hagejatest ei viibi kostja juures

aasta jooksul keskmiselt vähemalt seitse ööpäeva kuus, hagejate vanusvahe on neli ja kuus

aastat.

Kostja leidis, et miinimumelatise suuruseks on 344 eurot 78 senti (163,44 + 138,92 + 42,42)

(dtl 27), kohaldades ekslikult PKS § 101 lg-d 6 ja 7. Kompromissina on kostja pakkunud 300

eurot, ehk vähem, kui tema enda arvutatud summa. Hagejad ei olnud nõus elatisenõuet

vähendama alla seaduses sätestatud miinimumi, kuid on möönnud, et summast tuleb maha

arvata peretoetus. Hagejad ei ole nõudnud baassumma indekseerimist PKS § 101 lg 3 alusel.

PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest.

Kui vanem ei ole võimeline lapsele ülalpidamist andma, peab ta kasutama tema käsutada

olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel

vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa.

Kostja kinnitas, et on terve mees, kes teeb kõik endast oleneva sissetuleku saamiseks (dtl 27).

Kostja on täiendavat sissetulekut otsinud ja leidnud. Kostja ei väitnud, et ta oleks töövõimetu

või et tal oleks veel ülalpeetavaid lapsi lisaks hagejatele. Kostja tugines asjaolule, et hagejaid

on kolm ning elatiste summa on kostja sissetulekut arvestades talle üle jõu käiv. Kuna

PKS § 102 lg-s 2 toodud loetelu ei ole ammendav, tuleb hinnata, kas kostja nimetatud põhjus

on sama mõjuv kui seadusandja nimetatud põhjused. Riigikohtu praktika järgi on mõjuvateks

põhjusteks peetud nn mastaabisäästu, laste viibimist kohustatud vanema juures ja riiklike

toetuste maksmist. Kõik need asjaolud võetakse arvesse PKS § 101 lg-te 5‒7 alusel. PKS § 101

lg 5 kohaldamine on praegusel juhul asjakohane. Kohustatud vanema varaline seisund võib

anda alust mõista temalt välja miinimumelatisest väiksem elatis, kuid sealjuures tuleb arvestada

lapse huve ning seda, kas elatise vähendamine on vanema ja lapse huve kaaludes

proportsionaalne (Riigikohtu 7. veebruari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651, p 13).

Kostja väited ja tõendid enda sissetuleku ja kulude kohta on vastuolulised. Ajavahemiku

jaanuarist kuni augustini 2022. a esitatud kontoväljavõtte (dtl 175) järgi oli kostja keskmine

sissetulek 885 eurot kuus. Sellele lisandub sõidujagamisteenuse X makstud tasu keskmiselt 127

eurot 93 senti kuus. Kui tasust arvata maha kostja puhkuse ajal teenitud 173 eurot, on ta kuus

X kaudu teeninud keskmiselt 70 eurot (dtl 149‒153). Kostja ise väitis, et lisasissetulek on 30‒

50 eurot (dtl 174) või 35‒40 eurot kuus (dtl 147). Esitatud tõendite kohaselt oli kostja keskmine

kuusissetulek 955 eurot. Tinglikult võib kostja sissetuleku hulka arvata ka hagejate ema tasutud

liisingumaksed sõiduki eest, mis on kostja kasutuses ja mis ajavahemikul jaanuarist juunini

2022. a on olnud 211 eurot 12 senti kuus (dtl 114).

Kostjale kuulub ühisvarana endise abikaasaga korteriomand, mida kostja kasutab elukohana, ja

eelduslikult lahusvarana kinnistu. Igakuiste kuludena on kostja nimetanud 665 eurot (dtl 28) ja

705 eurot (dtl 148). Kostja eluasemekuluks on 180 eurot ja küttekulu 80 eurot (dtl 148). Maikuu

korteriühistu arve summa on 127 eurot, mille sees on küte 27 eurot, kulule lisandub elekter 21

eurot (dtl 148 ja 158), kokku 148 eurot. Maakohus möönis, et maikuu ei ole ilmselt küttekulu

osas kõige esinduslikum, kuid tõend jätab mulje, et küttekulu sisaldub eluasemekuludes. Toidu

ja majapidamiskulude kohta on kostja esitanud kolm Maxima tšekki juulist 2022. a, kusjuures

kaks tšekki on samast kuupäevast paariminutise vahega, mis tekitab kahtluse, kas tegemist on

sama inimese ostudega (dtl 160‒161). Tšekid ei tõenda ka kogu kuu jooksul toidule kuluvat

summat. Tõend kütusekulu kohta (dtl 188‒189) näitab nii bensiini kui ka diiselkütust, mis ei

saa olla ühe ja sama auto jaoks kasutatud kütus.

Kostja sissetuleku suurenemisel suurenesid ka kostja kulud, mitte aga elatise või elatise

võlgnevuse katteks tasutud summa. PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanem, kes ei ole võimeline

lapsele ülalpidamist andma, peab kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse

ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kui lähtuda kostja sissetulekust 955 eurot kuus ja kuludest 705

eurot kuus, siis jääb kolme hageja peale 250 eurot ehk igale hagejale 83 eurot, mis võrreldes

705 euroga ei ole vahendite ühetaoline kasutamine. Ka kostja ise hindab oma maksevõimet

tegelikult suuremaks ning on menetluse ajal tasunud hagejatele elatist 300 eurot kuus.

Kui elatisenõuet täidetaks täitemenetluses, tuleks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 11

alusel kostja kasutada jätta vähemalt 327 eurot kuus. Kostja on oma kulude katteks arvestanud

üle kahe korra suurema summa kui seadusandja on elatise sundtäitmisel vajalikuks pidanud.

Hagejate poolt esitatud tõenditest (dtl 105‒121) ja kulude tabelitest (dtl 194‒200) on võimalik

järeldada, et ühe hageja peale kulub üle 300 euro kuus. Tegemist on sama suurusjärguga, mis

on võetud aluseks kehtivas perekonnaseaduses oleva baassumma kehtestamisel, kusjuures

tänaseks on kulusid mõjutanud inflatsioon. Hagejate ema sissetulek on küll kostja sissetulekust

mõnevõrra suurem, kuid mitte sel määral, et õigustada vanemate oluliselt erinevat panust laste

ülalpidamisse. Elatise väljamõistmine baassumma alusel vastab laste huvidele ning kostja ei

ole suutnud esile tuua asjaolusid, mis õigustaks elatise vähendamist.

PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse

täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne

elatishagi kohtule esitamist. Kostja vaidles elatise tagasiulatuvale väljamõistmisele alates

1. jaanuarist 2022 vastu. Kohtuistungil 7. juunil 2022 selgitasid pooled, et kostja on maksnud

elatist 2021. aastal, maksmata jäi 2022. aasta jaanuari eest. Hagi esitati 9. veebruaril 2022.

Hagejatel ei olnud võimalust elatise maksmata jätmisele enne veebruarikuud reageerida. Samuti

ei saa öelda, et elatise tagasiulatuv väljamõistmine ühe kuu eest asetaks kostja äärmiselt

raskesse olukorda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsuse osaliselt hagejate kasuks väljamõistetava elatise suuruse osas ning teha asjas uus otsus,

millega mõista iga hageja kasuks välja elatis 100 eurot kuus alates 1. jaanuarist 2022 kuni

19. oktoobrini 2022 ning elatis 125 eurot kuus alates 20. oktoobrist 2022 kuni hagejate

täisealiseks saamiseni. Kostja palub jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Apellatsioonkaebuse

kohaselt

esineb

mõjuv

põhjus

elatise

alla

miinimummäära

väljamõistmiseks PKS § 102 järgi. Kostjal on kolme hageja ülalpidamiskohustus, kostja

sissetulek on umbes 900 eurot, mis on kostja elukohaks olevas piirkonnas keskmine sissetulek.

Hagejate ema sissetulek on kostja sissetulekust suurem. Kostjale jääb pärast elatise tasumist

440 euro või vähem, millest kostjal ei ole võimalik katta enda kulusid. Hagejate ema saab lisaks

elatisele ja oma panusele laste ülalpidamisse riigi toetust 520 eurot kuus (alates 1. jaanuarist

2023 880 eurot kuus), millega on hagejate vajadused kaetud.

Maakohus leidis, et varem kehtinud suuline kokkuleppe elatise suuruse osas lõpetatakse ilma

põhjendusteta üksnes hagejate ema soovi järgi. Maakohus pidi selgitama välja, missugused

asjaolud on muutunud elatise suuruse muutmiseks. Maakohus ei ole seda teinud.

Vaidlustatud otsusega asetas maakohus kostja olukorda, kus kostjal on kohtuotsuse tegemise

seisuga võlgnevus, mida kostja ei saa täita. Kostja tasus kohtumenetluse kestel elatist hagi

tagamise määruse järgi.

Maakohus ei arvestanud kostja vastuväiteid ning ei ole piisavalt analüüsinud kostja esitatud

tõendeid. Vanemate jagamata ühisvara ei oma elatise asjas tähtsust.

Kostja ei hoia kõrvale hagejate kasvatamisest. Hagejate ema takistab kostjal hagejatega kohtuda

vaatamata sellele, et kostja on valmis ja soovib osaleda hagejate elus. Viru Maakohtu

menetluses on avaldus suhtluskorra määramiseks.

5. Hagejad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ning

menetluskulud kostja kanda.

Kostja ei toonud välja, millised PKS § 102 lg-s 2 määratud või nendega sarnased asjaolud

võivad anda alust elatise vähendamiseks ala miinimummäära. Samuti puuduvad PKS § 101

lg-tes 5–7 nimetatud asjaolud mis võiksid olla elatise ala miinimummäära vähendamise aluseks.

Ainuüksi väike sissetulek ei ole elatise vähendamise aluseks.

Kuigi keskmine palk Ida-Virumaal on madalam, kui keskmise palgamäär Eestis, oli

Statistikaameti andmetel 2022. a III kvartalis keskmine brutopalga määr Ida-Virumaal (meeste

puhul) 1443 eurot.

Kostja võttis omaks, et tema ja hagejate ema ühisvaraks olev korter on kostja ainukasutuses ja

hagejate ema tasub liisingumaksed sõiduki eest, mida kasutab ainult kostja. Kostja

ainuomandis, lisaks ühisvarana oleva korteriomandile, on kinnisasi asukohaga XXXXX.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt TsMS § 657 lg 1 p 2

kohaselt. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega täpsustab kohtuotsuse

resolutsiooni sõnastust ja täiendab selle sõnastust selliselt, et väljamõistetud elatise suurus

muutub lisaks PKS § 101 lg-s 4 nimetatud indekseerimisele ka lähtudes lapsetoetuse ja

lasterikka pere toetuse (perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause ja § 21 lg 3)

suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele

järgnevast kuust. Kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22, esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse

kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

7. TsMS § 652 lg 3 p-de 1 ja 2 kohaselt on ringkonnakohtul õigus hinnata maakohtu otsuses

hindamata tõendeid, kui tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta ning asjaolu või

tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

Ringkonnakohus jätab tsiviilasja materjalide juurde võtmata ning tagastab hagejatele

apellatsioonkaebuse vastusele lisatud väljavõtte Statistikaameti portaalist Ida-Virumaa 2022. a

III kvartali keskmise brutopalga määrade kohta. Ringkonnakohus ei pea tõendit

asjassepuutuvaks. Maakohus on tuvastanud kostja sissetuleku suuruse ning elatise

väljamõistmisel ei oma tähtsust, mis on regiooni keskmine töötasu suurus, vaid kohustatud isiku

tegelik töötasu suurus ning tema võime sissetulekut teenida.

8. Põhjendatud ei ole kostja etteheide, et vaidlusaluse kohtuotsusega asetas maakohus kostja

olukorda, kus kostjal on elatise võlgnevus.

Hagi tagamisena kostjat menetluse kestel elatist maksma kohustamise eesmärk on küll

kohtuotsuse täitmise tagamine, kuid peamiselt on abinõu suunatud sellele, et tagada õigustatud

isikule menetluse kestel ülalpidamiseks piisavad vahendid. Seejuures on hagi tagamine kohtu

diskretsiooniotsus. Üldjuhul kohustatakse kostjat hagi tagamise korras tasuma elatist

vähendatud ulatuses. Asjakohane on vältida olukorda, mil hagi tagamise korras mõistetakse

välja elatis suuremas ulatuses kui see, mis arvestatava tõenäosusega mõistetakse välja asja

lõpplahendis. Praegusel juhul mõistis maakohus hagi tagamise korras välja väiksema elatise

ning hagi tagamise määruse alusel tasutud summat tuleb kohtuotsuse täitmisel arvestada.

Kuivõrd hagejad esitasid elatisenõude miinimummääras, oli kostja teadlik, et väljamõistetav

elatis võib osutuda suuremaks, kui hagi tagamise korras väljamõistetud summa.

9. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjal on kohustus PKS § 96 ja § 97 järgi hagejatele ülalpidamist

anda, kuid pooled vaidlevad elatise suuruse üle.

Kostja on palunud PKS § 102 lg 2 kolmandale lausele tuginedes mõista temalt välja elatis alla

PKS § 101 alusel arvutatud määra eelkõige põhjusel, et tema sissetulekust ei piisa

miinimumelatise maksmiseks ning hagejate vajadused on suures osas kaetud riikliku

lapsetoetusega ja lasterikka pere toetusega.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole materiaal- ega menetlusõiguse norme rikkunud,

leides, et kostjal on kohustus tasuda elatist seadusega kehtestatud miinimummääras, arvestades

PKS §-s 101 sätestatut.

Maakohus võttis arvesse nii kostja sissetulekuid, kui ka hagejatele makstavaid riiklike toetusi.

Kostja ei vaidle vastu apellatsioonkaebuses maakohtu poolt tuvastatule, et esitatud tõendite

kohaselt oli kostja keskmine kuusissetulek 955 eurot, sh töötasu XXXXX OÜ-lt keskmiselt 885

eurot kuus ja töötasu X OÜ-lt keskmiselt 70 eurot kuus. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

maakohus kostja töötasu suuruse kindlakstegemisel tõendeid ebaõigesti hinnanud. Kostja ei ole

apellatsioonkaebuses välja toonud, milliseid tõendeid on maakohus kostja hinnangul ebaõigesti

hinnanud või hindamata jätnud.

Praegusel juhul ei ole apellatsioonkaebuse piire arvestades tähtsust sellel, milline on kostja

elukohaks olevas regioonis keskmise töötasu suurus, vaid oluline on, milline on kostja tegelik

sissetulek, millised on kostja võimalused sissetuleku teenimiseks ning kas kostja sissetulek

võimaldab tal ülalpidamiskohustust täita. Vaidlust ei ole, et kostja on töövõimeline ning tal

puudub tervisest tulenev takistus sissetuleku teenimiseks. Samuti ei ole kostjal lisaks hagejatele

muid ülalpeetavaid, kes osutuksid hagejatele elatise miinimummääras väljamõistmisel vähem

kindlustatuks. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks

vajalikud vahendid ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei

ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike.

PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest.

Kui vanem ei ole võimeline lapsele ülalpidamist andma, peab ta kasutama tema käsutada

olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kui vanema sissetulekust ei ole

võimalik katta nii tema kui ka lapse minimaalseid vajadusi, tuleb sissetulek jagada

proportsionaalselt. Selleks tulnuks tuvastada kostja ning iga tema ülalpeetava vajaduste suurus

ning jagada kostja sissetulek vastavalt sellele proportsionaalselt. Nimetatu ei tähenda aga, et

kostja sissetulek jaotataks hagejate ja kostja vahel võrdselt (Riigikohtu 9. juuni 2017. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 21.4). Maakohus tuvastas, et kostja sissetulek on 955 eurot, kostja

kulud on 705 eurot, ning hagejate vajadused on üle 300 euro. Maakohus mõistis hagejate I ja

III kasuks kokku 326 eurot 88 senti (163,44*2) ja hagejale II 133 eurot 85 senti. Kokku tuleb

kostjal kolmele hagejale maksta elatist 460 eurot 73 senti. Arvestades kostja sissetulekut 955

eurot (neto), jääb kostjale enda vajaduste katteks ligi 500 eurot (955–460,73=494,27), s.o

rohkem, kui kolmele hagejale makstav elatis. Seega ei ole hagejale välja mõistetud elatis liiga

suur.

Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega, et hagejate poolt esitatud tõenditest

(dtl 105‒121) ja kulude tabelitest (dtl 194‒200) on võimalik järeldada, et ühe hageja peale kulub

üle 300 euro kuus. Hagejad on nõudnud elatist seadusega kehtestatud miinimummääras ning

elatise miinimummääras nõudmisel ei tule lapse vajadusi ja kulutusi tõendada. Ringkonnakohus

leiab, et see seisukoht kehtib ka alates 1. jaanuarist 2022 kehtima hakanud elatise

väljamõistmise regulatsiooni suhtes. Lapse vajadusi tuleb hinnata aga juhul, kui kohus soovib

välja mõista miinimumelatisest väiksema elatise (Riigikohtu 7. veebruari 2018 otsus tsiviilasjas

nr 2-16-118651, p 14). Maakohus ei mõistnud välja miinimumelatisest väiksemat elatist, seega

iseenesest ei pidanud maakohus põhjalikumalt tuvastama hagejate vajaduste tegelikku suurust.

Kostja on küll menetluse kestel vaielnud vastu osadele hagejate poolt esile toodud kulutuste

vajalikkusele ja põhjendatusele (dtl 134–137), kuid ei ole vaatamata kohtu selgitusele (dtl 138)

esitanud täpsemaid vastuväiteid hagejate tõendite ega kulude suuruste kohta, samuti ei ole välja

toonud ega tõendanud PKS § 102 lg 2 mõttes mõjuva põhjuse aluseks olevate asjaolude

esinemist (Riigikohtu 7. veebruari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651, p 10).

Maakohus leidis põhjendatult, et kuigi hagejate ema sissetulek on kostja sissetulekust

mõnevõrra suurem, ei õigusta see vanemate oluliselt erinevat panust laste ülalpidamisse. Elatise

väljamõistmine baassumma alusel, arvestades riiklike peretoetusi, vastab laste huvidele ning

kostja ei ole suutnud esile tuua asjaolusid, mis õigustaks elatise vähendamist.

Maakohus tuvastas õigesti, et PKS § 101 lg-tes 6–7 kehtestatud eeldusi käesolevas asjas ei

esine.

10. Kostja on kogu menetluse kestel tuginenud asjaolule, et hagejate ema saab lapsetoetusi ja

lasterikka pere toetust. Kohus hindab alates 1. jaanuarist 2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 5

kohaselt, kas alaealise lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse

arvel perehüvitiste seaduse (PHS) §-de 17 ja 21 mõttes sõltumata poolte taotlusest.

Kui kohus mõistab välja elatise muutuva suurusena, peab ta PKS § 101 lg 2 kohaselt kindlaks

määrama elatissumma suuruse arvutamise alused. Piisav on viide seaduse sättele, mis

reguleerib elatise komponendi ümberarvutamise aluseid (Riigikohtu 22. juuni 2022. a otsus

tsiviilasjas nr 2-19-19160, p 20).

Maakohus võttis asjakohaselt lapsetoetused ning lasterikka pere toetuse elatise suuruse

määramisel arvesse, kuid jättis põhjendamatult arvestamata, et toetuse määrad võivad ajas

muutuda. Toetuste suuruse muutusele on tähelepanu juhtinud ka kostja. Kohtuotsuse

resolutsioonist aga ei nähtu lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruste muutumisega

arvestamise võimalikkust.

Kohtulahendi resolutsioonis saab välja tuua selle, et elatise suurus muutub, kui muutub

PHS §-de 17 ja 21 mõttes lapsetoetuse või lasterikka pere toetuse suurus. Sel juhul tuleb välja

tuua, millisest ajast alates toetuse suuruse muutumist igakuise elatise arvutamise juures arvesse

võetakse (Riigikohtu 22. juuni 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160, p 20.3). Sellest

tulenevalt tuleb maakohtu otsuse resolutsiooni täiendada selliselt, et oleks selge lastetoetuse ja

lasterikka pere toetuse arvestamisega seonduv arvutamise kord.

Kuna alaealisele lapsele mõistetakse elatis välja kuni tema täisealiseks saamiseni, on soovitatav

märkida kohtulahendi resolutsioonis lapse täisealiseks saamise kuupäev. Ringkonnakohus

täiendab vastavalt kohtuotsuse resolutsiooni, märkides hagejate täisealiseks saamise

kuupäevad.

TsMS § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu

otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu

otsus on seega jõustunud osas, milles maakohus arvestas elatise suuruse määramisel

peretoetusega suuruses 19 eurot 18 senti. Eelduslikult lähtus maakohus hagejate ema konto

väljavõttest (dtl 128). PKS § 101 lg 5 nimetab aga toetustena, mida arvestatakse elatise

määramisel aga üksnes lapsetoetust ja lasterikka pere toetust. Hagejad ei ole maakohtu otsuse

peale apellatsioonkaebust esitanud.

11. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud

TsMS § 164 lg 1 kohaselt poolte endi kanda. Hagejate riigi õigusabi kulud ringkonnakohtus

määratakse kindlaks eraldi määrusega.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Margit Vutt

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke