1-07-13924/31 · 1-07-13924/31 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-07-13924

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24 jaanuar 2011.a Jõgeva kohtumaja Kohtunik Sekretär Liivi Loide

Viivi Kalme Kriminaalasja number 1-07-13924 (07260102716) Kriminaalasi Kohtutäitur Jaanika Pajuste avaldus D.A asenduskaristuse määramiseks Prokurör Liane Peets Süüdimõistetu MARINA (D.A) R.B

isikukood xxx, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON

KarS § 70 lg 1, 2 ja KarS § 69 lg 1 alusel asendada R.B-le Tartu Maakohtu

24.04.2008.a otsusega kriminaalasjas 1-07-13924 mõistetud rahalise karistuse, mis oli

320 päevamäära, tasumata osa, mis on 266 päevamäära, millele vastab 88 päeva vangistust, 176 (ükssada seitsekümmend kuus) tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrata R.B-le üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 4 (neli) kuud käesoleva kohtumääruse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel on R.B kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1) elada kohtu määratud alalises elukohas –

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;

2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ;

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks

kui 15 päevaks;

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks.

2 (3) Käitumiskontrolli teostamiseks määrata R.B üldkasuliku töö sooritamise

tähtajaks katseajaks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab 10 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

D.A on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu24.04.2008.a otsusega kriminaalasjas nr 1-07-13924 KarS § 120 järgi ning karistuseks on mõistetud rahaline karistus

320 päevamäära, s.o 16000 krooni. KarS § 66 lg 1, 3 alusel määrati rahaline karistus

tasumisele ositi ühe aasta jooksul ja D.A kohustati tasuma igakuiselt 10. kuupäevaks vähemalt 1334 krooni kuus alates 2008.a 10.05.2008.a kuni kogu mõistetud rahalise karistuse tasumiseni. Kohtuotsus jõustus 02.05.2008.a.

01.12.2010.a esitas kohtutäitur kohtule avalduse D.A-le mõistetud rahalise karistuse asendamise otsustamiseks. Avalduse kohaselt on 19.05.2009.a algatatud D.A-le mõistetud rahalise karistuse nõudes täitemenetlus. Täitmisteade on võlgnikule allkirja vastu kätte toimetatud 15.06.2009.a. Rahalise karistuse jääk täitemenetluse alguses oli

13332 krooni. D.A rahalist karistust tasunud ei ole. Võlgniku pangaarved

SEB- ja Swedpangas on arestitud, laekumisi ei ole. Võlgnikul registrite andmetel vara

puudub. Ametlik töökoht võlgnikul puudub. Kohtutäitur palub otsustada rahalise karistuse asendamise.

Rahvastikuregistri andmetele on D.A 28.01.2010.a abiellunud ja uueks perekonnanimeks on R.B. Kohtuistungil selgitas R.B, et töötas peale kohtuistungit mõned kuud ja sel ajal

tasus ka rahalist karistust. Siis jäi ta rasedaks, lõpetas töötamise ja hiljem läks tööandja

pankrotti. Tal on kolm alaealist last, tööd ei ole leidnud ja rahalist karistust pole olnud

võimalik tasuda. Ta elatud lasterahadest ja toimetulekutoetusest. R.B on nõus

tegema üldkasulikku tööd. Ta saaks seda teha, kuna vanem laps käib koolis ja nooremad lasteaias, mistõttu on tal päeval aeg vaba.

Prokurör leidis, et mõistetud rahaline karistus tuleb asendada 176 tunni üldkasuliku tööga, mille sooritamiseks määrata tähtaeg neli kuud.

Kohus leiab, et täituri esitatud avaldus asenduskaristuse määramiseks on põhjendatud. KarS §

70 lg 1 sätestab, et kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat,

asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga. R.B

ei ole rahalist karistust määratud ajal tasunud. Mõjuvat põhjust rahalise karistuse mittetasumiseks ei ole tal esitada. Käesoleval ajal on küll raskusi töö leidmisega, kuid rahalist

karistust oleks süüdimõistetu pidanud tasuma väikestes osades juba alates 2008.a maist ja nimetatud perioodil on tal teataval määral sissetulekuid olnud. Vaatamata sellele on ta tasunud vaid kaks esimest osa rahalisest karistusest ja hilisemaid makseid ei teinud ega taotlenud ka maksetähtaja pikendamist. Seega tuleb rahaline karistus asendada. R.B hetkel ei tööta ja oli nõus sooritama üldkasulikku tööd. Prokurör leidis, et nimetatud asenduskaristus oleks kohane. Kohus leiab, et käesoleval juhul on õigustatud rahalise karistuse asendamine

3 (3)

üldkasuliku tööga. KarS § 70 lg 2 kohaselt vastab rahalise karistuse kolmele päevamäärale üks päev vangistust. Kohtutäituri andmetel on R.B tasumata 13332 krooni. Karistuse määramisel on arvestatud rahalise karistuse päevamääraks 50 krooni, seega on tasumata rahaline karistus 266 päevamäära, millele vastab 88 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1

alusel vastab ühele vangistuse päevale kaks tundi üldkasulikku tööd, seega tuleb R.B

sooritada kokku 176 tundi üldkasulikku tööd. Kohus leiab, et prokuröri poolt

pakutud neli kuud töö sooritamise tähtajaks on asjakohane, arvestades KarS § 69 lg 2 sätestatut ja tegemisele kuuluva töö kestust. Üldkasuliku töö tegemise perioodiks tuleb marina R.B KarS § 69 lg 4 alusel allutada KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile.

Kohus lähtub määruse tegemisel KarS § 69, § 70, KrMS § 431 ja § 432 lg 1.

Kohtunik