2-21-137993/30 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margit Vutt, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 22. veebruar 2023

Tsiviilasja number

2-21-137993

Tsiviilasi

A.A. hagi K.L.i vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

806 eurot 76 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 10. novembri 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.A. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

(hageja):

A.A.

(isikukood

XXXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja E.L.

Vastustaja

(kostja):

K.L.

(isikukood

XXXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A.A. apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 10. novembri

2022. a otsus ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule

uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.

3. Menetluskulude jaotuse määrab maakohus

lõpplahendiga.

Edasikaebamise kord

Otsuse

peale

võib

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule

päeva

jooksul

otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab

ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks

või

riigilõivu

tasumiseks

või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi

taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. A.A. (hageja) esitas 22. novembril 2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse K.L.ilt (kostja) 438 euro suuruse elatise saamiseks. Kohus tegi võlgnikule

makseettepaneku. Kostja esitas nõudele vastuväite ja tsiviilasi anti lahendamiseks üle Tartu

Maakohtule.

Hageja palus 21. detsembri 2021. a hagis mõista kostjalt välja elatise 292 eurot kuus, s.o

perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras alates 1. jaanuarist 2022 kuni

hageja täisealiseks saamiseni. Samuti nõudis hageja kostjalt tagasiulatuva elatise

väljamõistmist perioodi mai 2021 kuni detsember 2021 eest 1752 (6 x 292) eurot. Kostja on

maksnud hagejale elatist kaootiliselt ja ei ole pidanud kinni kokkulepetest. Kostja on varasemalt

aktsepteerinud elatise suurusena 292 eurot. Kostja töötab ja tegeleb ettevõtlusega ning sellest

tulenevalt on tal piisav sissetulek. Kostja suudab ülal pidada lisaks oma maaelamule ka

üürikorterit linnas, mis näitab tema maksevõimet. Kostja ei tegele lapse kasvatamisega ning ta

ei ole teadlik igapäevaselt lapse elus toimuvast. Hageja ei ela õpilaskodus kogu õppeperioodi

ajal, nädalavahetustel ja vaheaegadel. Hageja igakuised kulutused on umbes 690 eurot. Kuivõrd

hageja nõuab elatist miinimummääras, ei tule tal põhjendada oma vajadusi ning kulutusi.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei ole hagejaga ühtegi kokkulepet elatise maksmiseks

sõlminud. Kostja on tasunud hageja poolt nõutud summad lihtsameelsusest, teadmatusest ning

hirmust kohtu ees. Kostjale on määratud raske puue ning ta on puuduva töövõimega. Kostja

elab pensionist ja sotsiaaltoetusest ning ei suuda hageja nõutud elatist tasuda. Kostja on varatu,

ei tööta, ei oma ettevõtet ega sissetulekuid. Kostjale ei kuulu ühtegi maaelamut ning kostja ise

on sunnitud elama üürikorteris ja sotsiaalabist. Hageja elab õpilaskodus, mistõttu ei saa

nõustuda nõutava elatise summaga. Hageja ema käitumise tagajärgede tõttu otsustas lastekaitse

suunata hageja õpilaskodusse ja edaspidisel vajadusel leida hagejale asenduspere.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 10. novembri 2022. a otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt

hageja kasuks välja elatise 166 eurot kuus alates 11. novembrist 2022 kuni hageja täisealiseks

saamiseni (XXXX) ja elatise 1660 eurot (10 x 166) perioodi 1. jaanuarist 2022 kuni

10. novembrini 2022 eest. Samuti mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuva

elatise 332 eurot perioodi 1. november 2021 – 31. detsember 2021 eest. Maakohus jättis hagi

eespoolnimetatud summasid ületavas osas rahuldamata. Maakohus määras elatise tasumise iga

kalendrikuu eest ette, elatis kuulub igakuise maksena ülekandmisele hageja ema pangakontole

(konto nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX AS-s SEB Pank, selgitusega „elatis A.A.“).

Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.

Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama

vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg-te 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise

maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem

lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või

kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. Alates 1. jaanuarist

2022 kehtiva PKS § 101 lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem, kui

nimetatud paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3 kohaselt on igakuise elatise

arvutamise aluseks baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga

aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi

muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aasta baassummaks eelmisel aastal

indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere

toetuse arvel. PKS § 101 lg 7 näeb ette, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere

mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15% esimese lapse elatise

summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle

vanusevahe on suurem kui kolm aastat.

Hageja palus mõista kostjalt välja elatise 292 eurot, mis vastas kuni 31. detsembrini 2021

kehtinud elatise miinimummäärale. Ka alates 1. jaanuarist 2022 on hageja taotlenud kostjalt

jätkuvalt miinimummääras elatise väljamõistmist, mis ei ole alates 1. jaanuarist 2022 kehtiva

seaduse järgi enam ½ töötasu alammäärast ehk 292 eurot, vaid oli perioodil 1. jaanuarist 2022

kuni 31. märtsini 2022 213 eurot 44 senti kuus ning alates 1. aprillist 2022 225 eurot 64 senti

kuus.

Üldjuhul saab eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust

arvestades kahekordne elatise miinimummäär. Kuna hageja nõudis elatist miinimummääras,

siis ei olnud hagejal vajalik esitada tõendeid kulude suuruse kohta. Vaid juhul, kui lapse

vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste

suurus asjas esitatud ja kogutud tõendite alusel kindlaks teha (Riigikohtu 9. juuni 2017. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 27). Eeltoodust tulenevalt vastavad maakohtu hinnangul hageja

igakuised kulud vähemalt kahekordsele miinimumelatise suurusele. See, et hageja elab nädala

sees õpilaskodus, ei vähendada hageja igakuiste esmavajaduste rahuldamiseks kuuluvate

kogukulude suurust.

Kostjal on Eesti Töötukassa 12. oktoobri 2020. a otsusega nr XXXXXXXXXXXXX tuvastatud

puuduv töövõime 22. septembrist 2020 – 21. septembrini 2025 (dtl 42, 100). PKS § 102 lg 2

kohaselt ei vabane vanemad oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on

olukorras, kus ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma

teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema

käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval

põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib

olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise

väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks

kui elatist saav laps.

Kostja on märkinud, et ta ei ole võimeline puuduva töövõime tõttu hagejale nõutud summas

elatist maksma. Kohtule esitatud konto väljavõttest (dtl 73) ning Eesti Töötukassa andmetest

(dtl 100) nähtub, et kostja igakuiseks sissetulekuks on töövõimetoetus ning sotsiaaltoetus kokku

umbes 500 eurot kuus. Hageja ema igakuiseks sissetulekuks on konto väljavõttest (dtl 76–78)

nähtuvalt töövõimetoetus, sotsiaaltoetus, peretoetus ja toetus hooldamise eest kokku umbes 528

eurot. Lisaks on hageja ema kontole laekunud perioodil 1. juulist 2021 – 22. veebruarini 2022

regulaarseid ülekandeid A. ja P.A. kogusummas 1379 eurot, mis teeb lisaks umbes 172 eurot

kuus. Seega ei ole vanemate sissetulekud samas suurusjärgus ning hageja ema igakuine

keskmine sissetulek on umbes 200 eurot suurem.

Elatise suuruse määramisel tuleb arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust

täitma, ning väljamõistetud elatis ei või olla maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult

koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt

vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita (Riigikohtu 17. mai 2011. a otsus nr

3-2-1-33-11, p 20).

Maakohus leidis, et käesoleval juhul esinevad asjaolud, mis kinnitavad, et kostjalt

miinimumsummas väljamõistetav elatis oleks kostjale tema sissetuleku juures ebamõistlikult

koormav ja paneks kostja olukorda, kus temal ei ole võimalik säilitada enda minimaalset

vajalikku elustandardit. Konto väljavõttest (dtl 73) nähtuvalt ei laeku kostjale töötasu, mis

kinnitab kostjal ametliku töökoha puudumist ning kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostjale

kuuluks kinnistuid, mistõttu hageja sellekohased väited on jäänud paljasõnaliseks ning

tõendamata. Praegusel juhul esinevad erandlikud asjaolud, mis annavad aluse PKS § 102 lg 2

alusel elatise vähendamiseks. Arvestades hageja esindaja ning kostja erinevaid sissetulekuid,

kostja ja lapse ülalpidamise ühetaolisuse standardit, vanema suutlikkust elatist tasuda ja

asjaoluga, et kostjal on alates 22. septembrist 2020 tuvastatud puuduv töövõime tähtjaga kuni

21. septembrini 2025 (dtl 42, 100), on maakohtu hinnangul põhjendatud väljamõistetavat elatist

vähendada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis alates hagi esitamisest 1. jaanuarist 2022

kuni hageja täisealiseks saamiseni 166 eurot kuus.

PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse

täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne

elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on nimetatud paragrahvi tõlgendades selgitanud

(Riigikohtu 4. detsembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 12), et selle mõtteks on

kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest,

mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks

kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Teatud juhtudel võib

ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine

asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav,

kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist

nõudnud. Kuna ülalpidamisnõue on suunatud lapse igapäevaste vajaduste järjepidevaks

rahuldamiseks vajalike vahendite saamisele, on selle nõude eesmärgiks tagada toimetulekuks

vajalikud vahendid eelkõige lapse olemasolevate ja tulevaste vajaduste rahuldamiseks.

Vajaduse ilmnemisel tuleb elatise nõue esitada pikema viivituseta. Hageja on märkinud, et

kostja on tasunud elatist kaootiliselt, esitamata kohtule tõendeid, et ta oleks kostjalt alates maist

2021. a ülalpidamiskohustuse täitmist nõudnud. Hageja esitas kostja vastu maksekäsu

kiirmenetluses avalduse elatise väljamõistmiseks novembris 2021. a, millest alates saab kohtu

hinnangul lugeda tõendatuks ka hagejapoolne elatise nõudmise asjaolu. Lähtuvalt eeltoodust

peab kohus põhjendatuks tagasiulatuva elatise nõue rahuldada osaliselt ning välja mõista

kostjalt tagasiulatuv elatis perioodil november – detsember 2021. a summas 332 eurot (2 x 166).

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsuse ning teha asjas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis 451 eurot 28

senti (2 x 225,64) perioodi 1. november 2021. a kuni 31. detsember 2021. a eest, 2256 eurot 40

senti (10 x 225,64) perioodi 1. jaanuar 2022. a kuni 10. november 2022. a eest ning elatis 225

eurot 64 senti kuus alates 11. novembrist 2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni (XXXX).

Miinimumelatise summa korrigeeritakse igal aastal vastavalt tarbijahinnaindeksile.

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole maakohus põhjendanud elatise alla miinimummäära

vähendamist. Samuti ei ole maakohus väljamõistetud elatise suurust 166 eurot põhjendanud.

Maakohus on vääralt lugenud hageja ema sissetulekute hulka ka sugulaste poolt tehtud makseid.

Maakohus on ilma kontrollimata lähtunud kostja väidetest, et ta ei tööta ning tal pole

sissetulekuid. Hagejale teadaolevalt on kostjal olemas töökoht ja sissetulek. Asjaolu, et kostja

kontole ei laeku töötasu, näitab, et ta töötab mitteametlikult.

Hageja ei esita miinimumelatise määrast suuremat nõuet, seega ei pea ta oma vajadusi

põhjendama. Hageja ei ela õpilaskodus kogu õppeperioodi jooksul, vaid on seal vastavalt

vajadusele. Kostja on teadlik hageja tervislikust seisundist, hagejale määratud puudest. Kostja

ei tegele hagejaga ega tunne hageja kasvatamise vastu huvi.

Pärast maakohtu otsuse tegemist on kostja teinud hagejale kaks ülekannet kokku 1992 eurot

(1660+332).

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Kostja täidab kohtuotsust ning on võtnud selleks

kiirlaenu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära

kohaldamise ja menetlusõiguse rikkumise tõttu. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole

otsust olulises ulatuses põhjendanud ning ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada

(TsMS § 656 lg 1 p 5). Asja lahendamisel on maakohus jätnud välja selgitamata olulised

asjaolud, rikkudes eelmenetluse ülesandeid elatisenõude lahendamisel. Seetõttu tuleb

maakohtu otsus tühistada ja asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse

staadiumis. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ringkonnakohtu otsuses toodud

põhjendustel. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus lõpplahendiga.

7. Hageja esitas elatisenõude maksekäsu kiirmenetluses 22. novembril 2021. Seoses kostja

esitatud vastuväitega jätkus menetlus hagimenetluses. Hageja taotles 22. detsembri 2021. a

hagis tagasiulatuva elatise 752 euro väljamõistmist 2021. a kuue kuu (mai, august, september,

oktoober, november ja detsember) eest ning igakuise elatise 292 eurot väljamõistmist alates

1. jaanuarist 2022. Hageja taotles elatise hagiavalduse esitamise ajal kehtinud miinimummääras

väljamõistmist. Elatise 292 euro väljamõistmise nõuet kinnitas hageja ka kohtule 19. jaanuaril

2022 esitatud menetlusdokumendis (dtl 47–48).

Kohtumenetluse kestel muutusid ülalpidamisõigust reguleerivad materiaalõiguse normid.

Kohus peab juhtima poolte tähelepanu sellele, et menetluse kestel on materiaalõigus muutunud,

selgitama pooltele sellega kaasnevat menetluslikku olukorda ning andma pooltele võimaluse

vajaduse korral nõuet täpsustada, täiendavaid asjaolusid välja tuua ja tõendeid esitada.

Muutunud materiaalõiguse tõttu nõude täpsustamine on käsitatav nõude suurendamise või

vähendamisena, mis ei ole TsMS § 376 lg 4 p 2 kohaselt hagi muutmine. Kohtu

selgitamiskohustus hõlmab kohustust paluda hagejal muutunud materiaalõiguse tõttu vajaduse

korral nõuet täpsustada, selgitada tõendamiskoormise muutumist ning juhtida vajaduse korral

tähelepanu täiendavate asjaolude tõendamise vajadusele (Riigikohtu 22. juuni 2022. a otsus

tsiviilasjas nr 2-19-19160, p-d 13.1.–13.2., 14.1.). Üldjuhul on nõuded kohtu

selgitamiskohustusele kõrgemad, kui menetlusosalistel ei ole professionaalseid esindajaid.

Käesolevas asjas esindab hagejat seaduslik esindaja ning kostja osaleb kohtumenetluses ise.

Kui hageja soovib pärast 1. jaanuari 2022 saada igakuist elatist 292 eurot ning see ületab hageja

elatise suuruse kehtiva PKS § 101 alusel, peab kohus hagejale selgitama, et hagejal on

tõendamiskoormis selles, et tema vajadused kuus on vähemalt 584 eurot. Kui hageja soovib

saada elatist PKS § 101 alusel arvutatud määras, peab kohus kontrollima alates 1. jaanuarist

2022 kehtima hakanud PKS § 101 kohaldamise eelduste täitmist.

Maakohus ei ole palunud hagejat täpsustada, kas hageja taotleb alates 1. jaanuarist 2022

ülalpidamist kehtivas õiguses sätestatud ulatuses või soovib ta endiselt 292 euro suuruse elatise

väljamõistmist. Ekslik on maakohtu otsuse p-s 14 märgitu, et alates 1. jaanuarist 2022 on hageja

taotlenud kostjalt jätkuvalt miinimummääras elatise väljamõistmist. 19. jaanuari 2022. a

menetlusdokumendis tugines hageja endiselt elatise suurusele 292 eurot, kuna see oli elatise

miinimummäär hagi esitamise ajal (dtl 48). Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel selgitada

pooltele materiaalõiguse muutumisega kaasnenud nõude täpsustamise vajadust ja sellest

tulenevalt selgitada pooltele vajadusel tõendamiskoormist.

8. Nii hagi esitamise ajal kehtinud perekonnaseaduse, kui ka alates 1. jaanuarist 2022 kehtima

hakanud perekonnaseaduse kohaselt ei või üldjuhul igakuine elatis olla väiksem kui seadusega

kehtestatud miinimummäär. Siiski saab elatist vähendada alla seadusega kehtestatud

miinimummäära seaduses sätestad eelduste esinemisel (PKS § 102). Nii hagi esitamise ajal, kui

ka alates 1. jaanuarist 2022 kehtima hakanud PKS § 102 lg 2 annab kohtule õiguse mõjuval

põhjusel vähendada elatist alla miinimummäära.

Mõjuvale põhjusele PKS § 102 lg 2 mõttes peab tuginema kohustatud vanem ehk kostja, kes

peab mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ja neid ka tõendama (Riigikohtu

7. veebruari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651, p 10;).

Kostja põhilisteks vastuväideteks on olnud hageja nõude suuruse tõendamatus, kostja puuduv

töövõime ning sissetuleku puudus. Lisaks leidis kostja, et elatise nõue ei ole põhjendatud,

kuivõrd hageja elab õpilaskodus. Kostja palus hageja kulutuste arvutamisel arvestada hageja

ema poolt saadavate toetuste ja hageja elamisega õpilaskodus ja asenduskodus. Lisaks palus

kostja kohtul teha väljavõtted registritest viimase kümne aasta kohta kostja töötamise,

sissetulekute, ettevõtluse, vara, sh kinnistute kohta. Pooled vaidlesid muuhulgas selle üle, kas

kostjale kuulub kinnisvara või mitte.

Kohtu ülesanne on välja selgitada asjaolud, mis on vajalikud PKS § 101 alusel elatise suuruse

arvutamiseks. Kohus saab PKS § 101 alusel elatise suuruse arvutamiseks vajalike asjaolude

jaoks koguda tõendeid omal algatusel või poolte kaasabil.

9. Kohus ei ole TsMS § 436 lg 6 järgi perekonnaasjas seotud esitatud asjaolude ega

seisukohtadega ning võib TsMS § 230 lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses

koguda tõendeid omal algatusel, sh kohustada menetlusosalist TsMS § 230 lg 4 järgi esitama

andmeid ja dokumente oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta või nõuda TsMS § 230 lg 5

järgi asjakohast teavet kolmandatelt isikutelt (Riigikohtu 7. veebruari 2018. a otsus tsiviilasjas

nr 2-16-118651, p 15).

Maakohus, viidates TsMS §-le 230 kui üldnormile tõendamise kohta, kohustas 22. veebruaril

2022 (dtl 50) kostjat ja hageja ema esitama pangakontode väljavõtted ning kokkuvõtted tulude

kohta. Muid tõendeid, sh kostjal kinnisvara olemasolu või selle puudumise kohta, ei ole

maakohus nõudnud ega ise vastavaid tõendeid kogunud. Maakohus leidis kohtuotsuses, et

kohtule ei ole esitatud tõendeid kostjal kinnisvara olemasolu kohta ning hageja sellekohased

väited on jäänud tõendamata. Maakohus oleks pidanud tõendamiskoormist selgitama, sh

lahendama kostja taotluse tõendite kogumiseks. Maakohus nõudis küll Eesti Töötukassalt

andmeid kostja töötuskindlustushüvitise kohta, kuid muude tõendite kogumist maakohtu poolt

ega pooltelt esitamise nõudmist tsiviilasja materjalidest ei nähtu.

10. Mõjuvad põhjused on PKS § 102 lg 2 neljandas lauses toodud näidisloeteluna. Kohus saab

hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus PKS § 101 alusel arvutatud summast väiksema elatise

väljamõistmiseks iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades (Riigikohtu 28. märtsi 2018. a otsus

tsiviilasjas nr 2-16-11905, p 18; 7. veebruari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651, p 12).

Ka alates 1. jaanuarist 2022 kehtivate sätete alusel väljamõistetava elatise puhul võib mõjuv

põhjus endiselt olla muu hulgas asjaolu, millele on viidatud PKS § 101 lg-tes 5–7.

Kostja tugines asjaolule, et hageja viibib õpilaskodus või asenduskodus, mistõttu elatisenõude

rahuldamine ei ole põhjendatud. Hageja kinnitas kohtule, et hageja viibib mõnda aega ka

õpilaskodus (dtl 48). Tõendeid hageja õpilaskodus viibimise kohta ei ole kumbki pool esitanud.

Asjaolu, et lapsevanemaga lepiti kokku, et hageja hakkab elama kooli ajal õpilaskodus, nähtub

kostja poolt esitatud kokkuvõttest lastekaitsetöötaja ja arsti kirjeldusest, mille maakohus jättis

asja lahendamisel tähelepanuta. Väljavõttest ei selgu, mis ajast ning kui kaua hageja

õpilaskodus tegelikkuses viibib.

Iseenesest ei pruugi ainuüksi see, et hageja elab nädala sees õpilaskodus olla aluseks hageja

vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulude suuruse vähendamiseks. Samas võib aga asjaolu, et

märkimisväärne osa hageja igapäevastest kulutustest kantakse erinevate toetuste abil

(eluaseme, toidu jms tagamisel) mõjutada nende tema ülalpidamisega seotud kulude suurust,

mis jääksid tema vanemate kanda. Õpilaskodu kohad võivad olla riiklikult toetatud, mis

tähendab, et õpilaskodus elava lapse kulud kaetakse kas osaliselt või täielikult riigi arvelt.

Sellest tulenevalt võib olla kostja vastuväide, et õpilaskodus elamist tuleb elatise suuruse

määramisel arvestada, põhjendatud. Selleks tuleb aga tuvastada, kui suure osa ajast viibib

hageja õpilaskodus, mis on õpilaskoduga seotud kulude suurus ning kes neid kulusid kannab.

11. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101

alusel arvutatud summa.

Senise kohtupraktika kohaselt ei tule elatise miinimummääras nõudmisel lapse vajadusi ja

kulutusi tõendada. Ringkonnakohus leiab, et sama seisukoht kehtib ka alates 1. jaanuarist 2022

kehtima hakanud elatise väljamõistmise regulatsiooni suhtes. Lapse vajadusi tuleb hinnata aga

juhul, kui kohus soovib välja mõista miinimumelatisest väiksema elatise (Riigikohtu

7. veebruari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651, p 14). Maakohus ei ole lapse vajadusi

hinnanud. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus ei ole elatise just

summas 166 eurot kuus väljamõistmist põhjendanud.

Miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmisel tuleb arvestada lapse huve ning seda, kas

elatise vähendamine on vanema ja lapse huve kaaludes proportsionaalne. Maakohus ei ole

kaalunud elatise alla miinimummäära väljamõistmisel lapse ja vanema huve. Maakohtul tuleb

asja uuel läbivaatamisel hinnata hageja vajadusi, kostja sissetulekut ja varalist seisundit juhul,

kui maakohus leiab, et on alust kostjalt väljamõistetava elatise vähendamiseks.

12. Hageja taotles hagiavalduses ka tagasiulatuva elatise 1752 eurot väljamõistmist 2021. a

kuue kuu (mai, august, september, oktoober, november ja detsember) eest. Maakohus jättis selle

nõude rahuldamata. Kuigi hageja ei vaidlusta maakohtu otsust selle nõude rahuldamata jätmise

osas, tuleb ringkonnakohtu hinnangul saata tsiviilasi maakohtule uueks lahendamiseks

eelmenetluse staadiumisse tervikuna järgnevatel põhjendustel.

Maakohus rahuldas tagasiulatuva elatise nõudena hageja elatisenõude perioodi november –

detsember 2021. a eest. PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse

täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe

aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

TsMS § 486 lg 1 p 1 ja lg 2 kohaselt annab makseettepaneku koostanud kohus asja

hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses märgitud kohtule, kui

võlgnik esitab õigel ajal makseettepanekule vastuväite. Hagi loetakse hagimenetluse

tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest.

Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 22. novembril 2021 ning eespoolmärgitust

tulenevalt loetakse sellest hetkest hagi esitatuks. Seega ei ole november – detsember 2021. a

elatise nõude puhul tegemist tagasiulatuva elatisenõudega PKS § 108 tähenduses. Asja uuel

läbivaatamisel tuleb maakohtul eespoolmärgitud arvestada.

13. Maakohus jättis tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata eelkõige põhjusel, et hageja ei ole

tõendanud, et kostja oleks alates maist 2021 ülalpidamiskohustust täitnud. Juhul, kui maakohtu

hinnangul oli kostjalt kohtuväliselt elatise nõudmine tagasiulatuva elatisenõude rahuldamise

eelduseks, tulnuks maakohtul hagejale tõendamiskoormist selgitada. Maakohus ei ole seda

teinud.

Ringkonnakohus märgib, et tagasiulatuva elatise nõudmise eelduseks ei ole asjaolu, et selle

eelneva aasta jooksul oleks elatist kohtuväliselt nõutud. Oluline on, et elatise maksmise

kohustust on rikutud. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku

nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada nõude ulatuse määramisel juhul,

kui tagasiulatuva elatise nõudmine seaks kostja äärmiselt raskesse olukorda.

14. Ringkonnakohus leiab, et kuigi pooled väljendasid nõusolekut asja kirjaliku lahendamisega,

tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel ning menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt

kaaluda kohtuistungi korraldamist (TsMS § 2, § 341 lg 1).

Kohtuistungi esemeks on põhimõtteliselt tsiviilõigusliku kohtuasja kogu sisu nii oma

materiaalõiguslikust kui ka menetlusõiguslikust küljest. Kohtuistungil võivad pooled sõltuvalt

menetlusstaadiumist, vastaspoole käitumisest ja kohtu selgitustest esitada taotlusi, tuua esile

asjaolusid ja anda selgitusi, mis oma üksikasjades ei pruugi väljaspool tegelikku

istungiolukorda olla kindlalt ettenähtavad.

15. Ringkonnakohus jätab TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel menetluskulude jaotuse maakohtu

otsustada (Riigikohtu 1. novembri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-14-11930, p 20).

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Margit Vutt

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke