4-23-565/3 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. veebruar 2023

, Jõhvi kohtumaja Asja number 4-23-565 Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Evelin Veeret Taotlus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri taotlus V.R ´i asenduskaristuse määramiseks le

Menetlusosaline Võlgnik V.R, isikukood XXX, kannab vangistust Viru Vanglas, Ülesõidu 1 Jõhvi, karistuse kandmise algus 28.07.2022 11.07.2023 ja lõpp Asja arut

amise kuupäev 21.02.2023

RESOLUTSIOON:

Juhindudes VTMS § 211 lg 1 ja KarS § 72, kohus

M Ä Ä R A S :

Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri taotlus.

Asendada Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 01.10.2020

otsusega väärteoasjas nr 2330,20,004328 218 lg 1 tasumata rahatrahv 600 V.R-ile KarS § alusel määratud eurot, s.o. 150 ,

. trahviühikut arestiga 15 (viisteist) päeva

Kui käesolev kohtumäärus jõustub enne V.R-i poolt praegu kantava vangistuse kandmiselt vabanemist, siis käesoleva kohtumäärusega määratud arest kuulub kandmisele Viru Vanglas viivitamatult pärast poolt praegu kantava vangistuse ärakandmist. V.R-i

Kui käesolev kohtumäärus ei jõustu enne V.R-i poolt praegu kantava vangistuse ärakandmist ja käesoleva kohtumääruse jõustumise hetkel ei viibi V.R enam kinnipidamisasutuses, siis tema on kohustatud ilmuma aresti kandmiseks 15 päeva jooksul alates antud kohtumääruse jõustumisest Viru Vangla arestimajja (asukoht Ülesõidu 1, Jõhvi). Kui V.R ei ilmu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest aresti kandmisele Viru Vanlasse, siis VTMS § 205 lg 4 alusel kohaldada tema suhtes sundtoomine ja toimetada ta aresti kandmiseks Viru Vanglasse.

Määrus edastada Viru Vanglale, kohtutäitur Risto Kütt V.R-ile, ile ja PPA Ida prefektuurile.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai

vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus esitatakse Viru Maakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

V.R on karistatud Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 01.10.2020 otsusega väärteoasjas nr S § 218 lg 1 150 trahviühikut s.o. 600 2330,20,004328, Kar alusel rahatrahviga

2

eurot. Otsus jõustus Rahatrahvi sissenõudmiseks 17.10.2020. Rahatrahv on tasumata. V.R-i

suhtes algatati . Tasu eurot. täitemenetlus mata rahatrahvi jääk on 600 Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu ning talle teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul vara või ei ole selle väärtus küllaldane, et katta vara realiseerimisega tekkivaid kulusid.

27.01.2023 teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat eelnimetatud rahatrahvi täitmise võimatusest.

Süüdlane viibis kinnipidamisasutuses ajavahemikul alates 19.11.2018 kuni 19.05.2019 (otsus 1-17-8257) ja alates 28.07.2022 ja kuni käesoleva hetkeni, s.o esinevad nõude täitmise aegumise

peatumise asjaolud (karistusseadustik § 82 lg 4 sätestab, et täitmisele pööratud rahatrahvi

sissenõue aegub, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks).

Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur esitas Viru Maakohtule avalduse asenduskaristuse

määramiseks. Avalduse kohaselt ei tasunud menetlusalune isik V.R rahatrahvi

õigeaegselt vabatahtlikult. Täitemenetluse käigus laekumisi ei olnud. Kohtutäitur teatas kohtuvälisele menetlejale eelnimetatud rahatrahvi täitmise võimatusest Täitemenetluse seadustiku

§ 201 lg 1 järgi. Eeltoodu alusel taotles kohtuväline menetleja otsustada väärteoasjas nr 2330,20,004328 tasumata rahatrahv summas 600 eurot asendamin e.

V.R selgitas kohtuistungil, et trahv on tema poolt tasumata. Kohe trahvi tasuda ei saa. Graafiku järgi saaks väiksemate summadena tasuda. Praegu kannab karistust omastamise eest. On varem juba sooritanud ÜKT tunde, viimati 2022.a. Tegi pooled määratud tunnid ära, aga uue kuriteo toimepanemise tõttu pöörati karistus täitmisele. Vabaduses on olemas töökoht ehituse alal. Garantiikiri oli olemas, siis kui arutati ennetähtaegset vabastamist. Saab teha ÜKT d ka pärast - põhitööd ja nädalavahetustel. Palub asendada trahvid ÜKT-dega.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud käesoleva asja a ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus materjalideg on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

VTMS § 211 lg 1 kohaselt maakohus teeb sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt karistusseadustiku § le 72, kui süüdlane - ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. KarS § 72 lõigetes 1 3 on sätestatud, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud - rahatrahvi, asendab kohus rahatrahvi arestiga, kusjuures rahatrahvi kümnele trahviühikule vastab üks päev aresti ning aresti alammääraks on üks päev.

Kohus on seisukohal, et mõistetud rahatrahv tuleb asendada arestiga. Kohtuvälise menetleja otsuse tegemisest möödunud perioodi jooksul ei suutnud V.R trahvi tasuda. Tal puuduvad selleks vahendid ja realiseerimiseks võimalik vara. Väärteo eest karistuse määramise ja karistuse

täitmise vaheline ajavahemik ei saa venida nii pikaks, et määratud karistuse mõju hajub. Sundtäitmise, sealhulgas trahvi asendamise sisu ja mõte seisneb mõistetud karistuse vääramatuse

tagamises. Karistuse vääramatus kujutab endast muuhulgas otsustavust karistuse täideviimisel.

Puuduvad v t äärteomenetluse seadustikus ja äitemenetluse seadustikus sätestatud võimalikud

alused rahatrahvi maksmise tähtaja pikendamiseks. Mõjuvaid põhjusi rahatrahvi tasumata jätmiseks ei ole, samuti puuduvad asenduskaristuse kohaldamist välistavad asjaolud.

V.R on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 06.06.2022 kohtuotsusega KarS § 201 lg 2

p 1 kuud vangistust. järgi ning karistuseks mõisteti 2 KarS § 65 lg 2 ja KarS 69 lg 7 alusel

3

suurendati V.R-ile mõistetud karistust Viru Maakohtu 26.01.2021 otsusega nr 1-21-553 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning mõisteti V.R-ile liitkaristuseks 11 kuud ja 13

päeva vangistust. 28.07.2022 ja lõpp 11.07.2023 Vangistuse kandmise algus . Varasema Viru Maakohtu 26.01.2021 otsusega nr 1-21-553 V.R tunnistati 201 lg 2 p süüdi KarS § 1, 4 ja § 199 lg § 25 lg 2 järgi ning KarS § 64 lg 1, 65 lg 2 ja § 68 lg 1 alusel mõisteti 2 p 9 -

karistuseks 1 aasta 4 kuud 29 päeva vangisust, mis asendati 509 tunni üldkasuliku tööga ühes

allutamisega käitumiskontrollile. Kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande kohaselt

V.R hoidus kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ja registreerimise kohustuse

täitmisest. Arvestades seda, et V.R ei suutnud täita varasema käitumiskontrolli

tingimusi nõuetekohaselt, puudub kohtul usk, et seekord suudab ta täita temale panevatesse kohustustesse (nt ÜKT sse) piisava hoolsusega. Seetõttu on suur tõenäosus, et need võivad jääda - täitmata.

Väheustav on see, et ta alustab trahvi tasumist peale vangistusest vabanemist. Kohtute

infosüsteemist on näha, et asjas esitatud vangla iseloomustuse järgi nr 1-22-2693 V.R o 09.11.2022 li . a seisuga täitmata rahalisi nõudeid summas 15 984,59 eurot. Seega, isegi ametlikult tööle asumise korral praeguses asjas esitatud nõude kõrval on V.R veel

nii palju teisi võlgnevusi, et selle trahvi tasumine ei ole kohtu arvates lähiajal reaalne. Lisaks

sellele, vangla ülalmainitud iseloomustusest nähtuvalt V.R oli diagnoositud

narkosõltuvus d kätel värsked süstimisjäljed, . 28.07.2022 saabudes Viru Vanglasse tuvastatu

kinnipeetava sõnul tarvitas viimati intravenoosselt 21.07.2022. Sõltuvusprobleemid välistavad

V.R-i tasumata trahvi asendamist üldkasulikke töödega. Senises kohtupraktikas leiti, et ar

esti asendamine üldkasuliku tööga ei ole mõeldav isiku suhtes, kellel on sõltuvusprobleemid. Ka Riigikohus on lahendis 3-1-1-87-08 leidnud, et isik ei ole asenduskaristuseks sobiv, kui tema isikuga seotud asjaolud võivad raskendada asenduskaristusena üldkasuliku töö täideviimist kuulub

süüdlane riskigruppi, kelle puhul on määratud üldkasuliku töö kohustuse täitmine ebarealistlik (Tartu Ringkonnakohtu määrus asjas nr 4-17-6191 p 8, 9).

Kohtu arvates ei sobi V.R ka sisult üldkasulikke tööde sooritamiseks. Kohtupraktikas leitakse, et üldkasuliku töö rakendamine tuleb kõne alla esmajoones olukorras, kus seda nähakse nn vangistuse vältimise viimase abinõuna ehk teisisõnu siis, kui isik on varasemalt

kriminaalkorras karistamata ning on alust arvata, et see meede suudab teda paremini suunata

õiguskuulekusele. … Varem korduvalt karistatud isik ei ole isikuks, keda saaks allutada kriminaalhooldusele ning kelle käitumist võiks perspektiivis pidada õiguskuulekaks (Tallinna rk 23.04.2018 M 1-18-1731 p 7). V.R on varem korduvalt karistatud, vabaduses oli tal

probleeme sõltuvusainete tarvitamisega, mistõttu ei näe kohus alust ega võimalust V.R-ile asenduskaristuseks mõistetava aresti asendamiseks üldkasulikke töödega.

Seega V.R-ile Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 01.10.2020 otsusega määratud tasumata rahatrahv ühikut tuleb asendada KarS § 72 alusel arestiga 15 päeva, 150 trahvi mis kuulub ärakandmisele viivitamata peale praegu kantava vangistuse ärakandmist.

Kuna praegu kannab karistust Viru Vanglas, siis seda tulebki lugeda tema V.R praeguseks elukohaks, mistõttu ka aresti peab ta kandma oma praeguse elukoha järgi ehk Viru Vanglas. Kui antud kohtumääruse jõustumise hetkeks V.R juba vabaneb vangistuse kandmiselt, siis ta peab vabatahtlikult ilmuma aresti kandmiseks Viru Vanglasse 15 päeva jooksul antud kohtumääruse jõustumisest. Vabatahtlikult ilmumata jätmise korral kohaldatakse tema suhtes sundtoomine.

Deniss Minzatov kohtunik