3-22-2435/16 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe (eesistuja), Monika Laatsit, Oliver Kask Määruse tegemise aeg ja koht 21.02.2023, Tallinn Haldusasja number 3-22-2435 Haldusasi X kaebus Eesti Töötukassa 04.11.2022 otsuse nr TA22- 0163592 tühistamiseks ja Eesti Töötukassalt 10 000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks Menetlusosalised Kaebaja – X Vastustaja – Eesti Töötukassa Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 17.01.2023 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus X määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 17.01.2023 määruse resolutsiooni punkti 1 peale haldusasjas nr 3-22-2435.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17.01.2023 määruse resolutsiooni punkt 1 haldusasjas nr 3-22-2435 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Töötukassa 29.08.2022 otsusega nr TA22-0121295 võeti X töötuna arvele.

2. Eesti Töötukassa 04.11.2022 otsusega nr TA22-0163592 lõpetati X töötuna arvelolek 23.10.2022.

3. X esitas 14.11.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Eesti Töötukassalt tema alandamise, arstiabita jätmise jne eest 10 000 euro väljamõistmist, Eesti Töötukassa 04.11.2022 otsuse tühistamist ja kõigi töötajate vastutusele võtmist.

4. Tallinna Halduskohus jättis 09.12.2022 määrusega kaebuse käiguta. Kaebajal tuli 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest kinnitada oma nõusolekut, et kaebuse nõuded on Eesti

3-22-2435

2(3) Töötukassa 04.11.2022 otsuse nr TA22-0163592 tühistamine ja Eesti Töötukassalt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmine summas 10 000 eurot, ning tasuda kahju hüvitamise nõudelt riigilõiv 300 eurot või esitada menetlusabi taotlus riigilõivust vabastamiseks. Kohus selgitas ka, et halduskohtu pädevuses ei ole haldusorgani töötajate või ametnike karistamine või muul viisil vastutusele võtmine. Samuti ei saa kaebaja nõuda, et Eesti Töötukassa rakendaks enda töötajate või ametnike suhtes vastutusele võtmisele suunatud meetmeid, sest see ei puuduta kaebaja õigusi.

5. Kaebaja teatas 09.12.2022 avaldustes, et soovib riigilõivust vabastamist ning taotleb töötukassa otsuse tühistamist ja 10 000 eurot valuraha. Kaebaja väitel sai ta sel kuul Tallinna linnaosavalitsuselt toimetulekutoetust 200 eurot, mis on ühtlasi tema eelneva poole aasta sissetulek kuus.

6. Tallinna Halduskohus jättis 19.12.2022 määrusega kaebaja menetlusabi taotluse mittevaralise kahju hüvitamise nõudele vastava riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1) ja kaebuse korduvalt käiguta. Halduskohus andis kaebajale 7 päeva määruse resolutsiooni p

1 jõustumisest, et tasuda kaebuselt riigilõiv 300 eurot. Halduskohus selgitas, et kui kaebaja ei saa tasuda riigilõivu 300 eurot, tuleb kaebajal sama tähtaja jooksul tasuda vähemalt Eesti Töötukassa 04.11.2022 otsuse nr TA22-0163592 tühistamise nõudele vastav riigilõiv 20 eurot või esitada nõuetekohane menetlusabi taotlus riigilõivust vabastamiseks. Isegi kui menetlusabi andmine on kaebaja majandusliku seisundi alusel võimalik, ei ole see põhjendatud menetluses osalemise edukust silmas pidades. Kaebuse eduväljavaated on mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas vähesed. Kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist summas 10 000 eurot, sest Eesti Töötukassa väidetavalt alandas teda ja jättis ta ilma arstiabist. Riigikohtu praktikas on leitud, et sedalaadi ebameeldivused nagu stress, nördimus ja ebakindlus ei ole iseenesest käsitatavad mittevaralise kahjuna. Mittevaralise kahju hüvitamiseks peavad isikule põhjustatud tagajärjed olema tavapärasest eluriskist intensiivsemad (Riigikohtu 26.09.2022 otsus nr 3-20-1449, p 30.4). Praegusel juhul ei ole kaebaja esile toonud ühtegi asjaolu, mis annaks alust arvata, et Eesti Töötukassa võis kaebajale põhjustada midagi enamat kui negatiivsed tunded, mis töötuna arveloleku lõpetamisega paratamatult kaasnevad. Ka ravikindlustuse kaotamist ei saa pidada inimväärikuse alandamiseks või tervise kahjustamiseks. Tegemist on töötuna arveloleku lõpetamisega kaasneva õigusliku tagajärjega, mille vastu saab end tõhusalt kaitsta Eesti Töötukassa otsust vaidlustades.

7. Kaebaja esitas 19.12.2022 täidetud menetlusabi taotluse vormi ja 20.12.2022 pangakonto väljavõtte.

8. Tallinna Halduskohus tagastas 17.01.2023 määrusega kaebuse osas, milles kaebaja nõuab Eesti Töötukassalt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist summas 10 000 eurot (resolutsiooni p 1), rahuldas menetlusabi taotluse Eesti Töötukassa 04.11.2022 otsuse nr TA22- 0163592 tühistamise nõude osas ja vabastas kaebaja 20 euro suuruse riigilõivu tasumisest (resolutsiooni p 2) ning võttis selles osas kaebuse menetlusse (resolutsiooni p 3). Halduskohtu 19.12.2022 määruse resolutsiooni p 1 vaidlustamiseks oli aega 15 päeva määruse kättetoimetamisest arvates. Kaebaja sai määruse kätte 19.12.2022 ja viimane päev määruskaebuse esitamiseks oli 03.01.2023. Kaebaja ei esitanud määruskaebust, mis tähendab, et 19.12.2022 määruse resolutsiooni p 1 jõustus 04.01.2023. Riigilõiv 300 eurot tuli tasuda hiljemalt 7 päeva jooksul arvates nimetatud punkti jõustumisest ehk 11.01.2023. Kaebaja ei tasunud hiljemalt 11.01.2023 riigilõivu 300 eurot, mis on 10 000 euro suuruse kahju hüvitamise nõudele vastav riigilõiv. Kuna kaebaja jättis tähtaegselt kõrvaldamata nõude menetlusse võtmist takistava puuduse, tagastab kohus HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel kaebuse osas, milles kaebaja nõuab Eesti Töötukassalt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist summas 10 000 eurot.

3-22-2435

3(3) MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9. X esitas 17.01.2023 määruskaebuse (täiendatud 18.01.2023) halduskohtu 17.01.2023 määruse resolutsiooni p 1 peale. Kaebaja ei ole nõus 10 000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitise nõude menetlusse võtmata jätmisega. Töötukassa on kaebaja Eesti tööturul osalemise sisuliselt ära keelanud. Kaebajat on alandatud, sundides teda iga kuu töötukassasse kohale minema. Selline nõue on põhjendamatu, sest kaebajale saab küsimusi esitada ka sidevahendite kaudu. Kaebajat on alavääristatud, sest ta jäeti ilma ravikindlustusest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et see lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

11. Halduskohus tagastas 17.01.2023 määrusega mittevaralise kahju hüvitamise nõude HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, sest kaebaja ei olnud kõrvaldanud määratud tähtajaks selle puudust ja puuduse kõrvaldamata, s.t riigilõivu tasumata jätmine takistab nimetatud nõude läbivaatamist. Halduskohus jättis 19.12.2022 määruse resolutsiooni p-ga 1 rahuldamata kaebaja menetlusabi taotluse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja andis kaebajale riigilõivu 300 eurot tasumiseks 7 päeva määruse resolutsiooni p 1 jõustumisest arvates. Ühtlasi märkis halduskohus määruse resolutsiooni p-s 3, et kui kaebaja ei saa tasuda riigilõivu 300 eurot, tuleb tal sama tähtaja jooksul tasuda riigilõiv 20 eurot või esitada nõuetekohane menetlusabi taotlus. Halduskohus selgitas määruse põhjendustes (p 14), et kui riigilõiv 300 eurot jääb tähtaegselt tasumata, tagastab kohus kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas. Samuti selgitas halduskohus määruse edasikaebamise korra juures, et määruse resolutsiooni p 1 peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Halduskohtu 19.12.2022 määrus edastati samal päeval e-kirja teel kaebajale. Kaebaja vastas nimetatud halduskohtu e-kirjale 19.12.2022 ja 20.12.2022, esitades täidetud menetlusabi taotluse vormi ja pangakonto väljavõtte. Sellest võib järeldada, et kaebaja oli 19.12.2022 määruse ka samal päeval kätte saanud ja sellega tutvunud. Seega leidis halduskohus õigesti, et kaebaja pidi halduskohtu 19.12.2022 määruse resolutsiooni p-ga 1 mittenõustumisel esitama selle peale määruskaebuse hiljemalt 03.01.2023. Kaebaja ei esitanud 19.12.2022 määruse peale määruskaebust, kuigi määruses oli selle esitamise võimalust selgitatud. Seejuures ei nähtu määruskaebusest, et kaebajal oleks selle esitamine kuidagi takistatud olnud. Seetõttu jõustus 19.12.2022 määruse resolutsiooni p 1 04.01.2023 ja riigilõiv 300 eurot tuli tasuda hiljemalt 11.01.2023. Kaebaja ei tasunud ka riigilõivu. Riigilõivu tasumine või riigilõivu tasumiseks antav menetlusabi on kaebuse menetlemise eelduseks. Kuna mittevaralise kahju hüvitamise nõudes kaebajale menetlusabi andmata jätmise määrus on jõustunud ja kaebaja ettenähtud riigilõivu ei tasunud, tagastas halduskohus õigesti mittevaralise kahju hüvitamise nõude HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.

12. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17.01.2023 määruse resolutsiooni p 1 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)