4-23-277/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

21. veebruaril 2023, Tartu kohtumajas kohtuistung 21.02.2023 Väärteoasja number 4-23-277 Kohtukoosseis Täitmiskohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Tõlk Jaanika Brikkel Natalia Tšelikova Väärteoasi Sissenõudja taotlus P.L-ile

asenduskaristuse kohaldamiseks väärteoasjas nr 2440,18,002703 Taotluse esitaja Politseija Piirivalveameti Ida prefektuur; e-post: ppa@politsei.ee Süüdlane , isikukood: XXX; P.L

asukoht: xxxx (kannab karistust)

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 211, kohus määras: Rahuldada sissenõudja taotlus. Asendada P.L-ile Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 22.05.2018 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2440,18,002703 määratud rahatrahv 55 trahviühikut, s.o 220 eurot 5 (viie) päeva pikkuse arestiga. P.L-il tuleb hakata aresti kandma vahetult pärast Tartu Maakohtu 24.08.2022 otsusega nr 1-21-8943 temale määratud vanglakaristuse kandmiselt vabanemisest. Edastada kohtumäärus sissenõudjale, kohtutäiturile Krista Järvet, P.L-ile ja Tartu Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik Politseija Piirivalveameti Ida prefektuur karistas 22.05.2018 kiirmenetluse otsusega nr 2440,18,002703 P.L-i NPALS § 15

1 lg 1 alusel rahatrahviga 55 trahviühikut, s.o

220 eurot. Rahatrahvi tasumise tähtaeg oli 06.06.2018. Kiirmenetluse otsus jõustus 07.06.2018. Kuna P.L rahatrahvi vabatahtlikult ära ei tasunud, pöörati otsus selle sissenõudes sundtäitmisele kohtutäituri kaudu (kohtutäitur Krista Järvet, täiteasi nr 167/2018/787). 19.01.2023 teavitas kohtutäitur sissenõudjat rahatrahvi täitmise võimatusest. 20.01.2023 esitas sissenõudja Tartu Maakohtule taotluse P.L-ile asenduskaristuse kohaldamiseks. P.L-i tasumata rahatrahvi summa on 220 eurot. Menetlusosalise seisukoht Kohtuistungil selgitas P.L , et nende kõikide trahvide vahe on paar-kolm kuud.

Trahv on tasumata samadel põhjustel, mis eelminegi. Raha läheb elatise maksmiseks, mis on prioriteet. Isik soovib kas need trahvid ära maksta või teha üldkasulikku tööd. Kui määratakse arest, siis samal ajal kehtib kinnipeetaval kohustus maksta elatist ja see kõik vangistuses ei kergenda tema olukorda, vaid raskendab seda. Isik taotleb üldkasuliku töö tegemist pärast vanglast vabanemist. Kohtu seisukoht P.L-il on Politseija Piirivalveameti 22.05.2018 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2440,18,002703 määratud rahatrahv seniajani tasumata.

P.L ei tasunud trahvisummat ära vabatahtlikult. Nurjus ka rahatrahvi sundtäitmine, kuivõrd isikul puudub selline vara ja sissetulek, millele oleks saanud sissenõuet pöörata. Eelnevast saab järeldada, et rahatrahvi täitmine on käesoleval juhul võimatu. KarS § 72 lg-st 1 ja VTMS § 211 lg-st 1 tuleneb, et kui süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, siis asendatakse rahatrahv selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras. Võlgnik viibib alates 03.10.2018 kuni tänaseni vangistuses.

KarS § 82 lg 4 teise lause kohaselt aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks. Järelikult P.L-i vangistuses karistuse kandmise ajaks on käesoleva väärteoasja täitmise aegumine peatunud. Kohus leiab, et P.L-ile määratud rahatrahv tuleb asendada arestiga. Kuigi süüdlane taotles asenduskaristusena üldkasulikku tööd, siis kohus, arvestades asjaolu, et isik on viibinud pikemat aega vangistuses, tuleb asenduskaristusena kohaldada aresti. Kohus ei ole veendunud, et üldkasuliku töö määramisel see ka P.L-i poolt probleemideta tehtud saab, sest tema käitumine vabaduses on olnud juba pikemat aega õiguskuulekust eirav.

Üldkasuliku töö sooritamine tähendab, et inimene peab samuti alluma teatud korrale. Samas Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtuvalt P.L on ka vangistuses, s.o range järelevalvega kinnipidamisasutuses toime pannud erinevaid rikkumisi. Eeltoodust saab järeldada, et süüdimõistetu ei suuda isegi vangla range järelevalve tingimustes käituda õiguskuulekalt, mistõttu on äärmiselt väheusutav, et P.L suudaks käituda õiguskuulekalt vabaduses ning täita käitumiskontrolliga kaasnevaid nõudeid. Samuti ei ole isik pikema aja jooksul rahatrahvi ära tasunud.

Ka muude rahaliste kohustuste olemasolu kinnipeetaval ei välista asenduskaristusena aresti mõistmist. P.L-i tasumata rahatrahvi suuruseks on 55 trahviühikut. KarS § 72 lg 2 kohaselt vastab rahatrahvi 10 trahviühikule 1 päev aresti – asenduskaristuse arestipäevade arv arvestatakse süüdlase kasuks. Seega kujuneb P.L-i asendusaresti pikkuseks 5 päeva.

Väärteoasjas nr 4-23-277 tuleb aresti kandmist hakata arvestama vahetult pärast Tartu Maakohtu 24.08.2022 otsusega nr 1-21-8943 P.L-ile määratud vanglakaristuse kandmiselt vabanemisest. Täitmiskohtunik Peet Teidearu ( ) allkirjastatud digitaalselt