Legislator Case Law & Legislation
3-23-92/12 AI generated

3-23-92/12 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-23-92/12
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

MoneySwap OÜ-le on majandustegevuse registris (MTR) 07.09.2020 väljastatud seaduses (RahaPTS). Virtuaalvääringu teenuse pakkujad, kellel on kehtiv tegevusluba olemas,

Legislator headnote

AI generated

3-23-92/12 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Virtuaalvääringu teenuse pakkujad, kellel on kehtiv tegevusluba olemas,

Keywords

AI generated
swap contract swap arrangement exchange transaction mismanagement currency promissory note
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Maret Altnurme

Määruse tegemise aeg ja koht

21.02.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-92

Haldusasi

MoneySwap OÜ kaebus Rahapesu Andmebüroo

16.12.2022 otsuse nr 6-1/331-1 tühistamiseks ning

Rahapesu Andmebüroo kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – MoneySwap OÜ; esindaja NK

Vastustaja – Rahapesu Andmebüroo; esindaja SK

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 25.01.2023 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

MoneySwap OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Jätta MoneySwap OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 25.01.2023

määruse resolutsiooni p 6 haldusasjas nr 3-23-92 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MoneySwap OÜ-le on majandustegevuse registris (MTR) 07.09.2020 väljastatud

tegevusluba nr FVT000118 virtuaalvääringu teenuse osutamiseks.

2.

15.03.2022 jõustusid muudatused rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise

seaduses (RahaPTS). Virtuaalvääringu teenuse pakkujad, kellel on kehtiv tegevusluba olemas,

olid kohustatud RahaPTS § 1183 lg 1 kohaselt oma tegevuse ja tegevust reguleerivad

dokumendid viima RahaPTS muudatustega jõustuvate nõuetega kooskõlla hiljemalt

15.06.2022.

3. MoneySwap OÜ esitas MTR keskkonnas 14.06.2022 tegevusloa muutmise taotluse.

4. Rahapesu Andmebüroo (RAB) saatis 28.07.2022 MoneySwap OÜ-le puuduste

kõrvaldamise teate.

5. MoneySwap OÜ esitas 29.08.2022 tähtaja pikendamise taotluse kuni 01.10.2022. RAB

keeldus tähtaja pikendamisest kuni 01.10.2022, kuid pikendas tähtaega kuni 16.09.2022.

6. MoneySwap OÜ esitas MTR keskkonnas 16.09.2022 täiendavad andmed.

3-23-92

2(7)

7. RAB 16.12.2022 otsusega nr 6-1/331-1 keelduti MoneySwap OÜ tegevusloa

muutmisest ning tunnistati ettevõtja tegevusluba nr FVT000118 ning nimetatud loaga seotud

MTR andmed kehtetuks.

Otsuse põhjenduste kohaselt on MoneySwap OÜ jätnud esitamata olulise informatsiooni,

mistõttu ei saa lugeda ettevõtja ärialast mainet korrektseks (RahaPTS § 72 lg 1 p 11 koosmõjus

RahaPTS § 72 lg 2 p 5). Analüüsides MoneySwap OÜ-ga seotud meediakajastusi, tekkis RAB-

l kahtlus ettevõtte ärialase maine korrektsuses. MoneySwap OÜ osas on avaldatud mainet

mõjutavad artiklid portaalis Fintelegram ning negatiivsed kliendikogemused Cryptoradar ja

Trustpilot kodulehtedel. Avalikes allikates avaldatud informatsiooni põhjal võib järeldada, et

MoneySwap OÜ-d on märgatud seoses mitmete pettustega ja nendega seotud skeemidega.

Tuvastatud negatiivse informatsiooni põhjal ei jäta MoneySwap OÜ RAB-le usaldusväärset

muljet. Korrektse ärialase maine hindamisel on oluline pöörata tähelepanu ka

meediakajastusele ning ühiskonna hinnangule isiku suhtes. Seetõttu ei saa RAB jätta tuvastatud

artikleid ja kasutajate tagasisidet tähelepanuta. Kuivõrd MoneySwap OÜ-d on märgitud mitmes

artiklis, kus räägitakse, et ettevõtja soodustab pettust ja rahapesu, viitavad need asjaolud

korrektse ärialase maine puudumisele. Äriühing tekitab kahtlust enda tegevuse aususes,

mistõttu ei saa lugeda MoneySwap OÜ tegevust usaldusväärsuseks ega läbipaistvaks nii

riigiasutustele kui ka turvaliseks tarbijate jaoks.

Ettevõtja on jätnud olulise informatsiooni esitamata. MoneySwap OÜ on esitanud Küprose

ettevõtte MRCR HOLDINGS LTD registrikaardi väljavõtte, millest nähtub ettevõtte osanike

ring (füüsilised ja juriidilised isikud). MoneySwap OÜ tegevusloa muutmise taotluses ei ole

neid isikuid märgitud ning RahaPTS § 70 lg-s 3 nimetatud dokumendid isikute osas puuduvad.

Juhul kui näiteks MoneySwap OÜ omanikud ja tegelikud kasusaajad ei vasta seaduses

sätestatud nõuetele, ei saaks RAB muutmise taotlust rahuldada. Praegu aga ei saa RAB neid

isikuid kontrollida.

MoneySwap OÜ teenuse pakkumise veebiaadress on https://mercuryo.io. Ettevõtte kodulehel

oleva informatsiooni kohaselt ning avalike allikate (eelmainitud artiklite) andmetel kuuluvad

MoneySwap OÜ struktuuri ka järgmised ettevõtted: MoneyAmber UAB (Leedu), MoneyMaple

Tech LTD (Kanada), MoneyTea LTD (Suurbritannia). MoneySwap OÜ tegevusloa muutmise

taotluses puudub igasugune informatsioon selle kohta, kuidas nimetatud ettevõtted on seotud

MoneySwap OÜ-ga. Puuduvad andmed, kas ettevõtted on osa struktuurist või on nad

koostööpartnerid ning milles seisneb nende koostöö. Puudub informatsioon selle kohta,

milliseid tooteid/teenuseid nimetatud ettevõtted pakuvad. Ettevõte jättis taotluses esitamata

nõuetele vastava äriplaani (RahaPTS § 70 lg 32 p 3), kuivõrd sellest ei nähtu ettevõtte

organisatsioonilist ülesehitust, juhtimisstruktuuri kirjeldust ega muid isikuid, kellega koostöös

ettevõtja pakub virtuaalvääringu teenuseid.

Tegevusloa muutmisest keeldumine ning loa kehtetuks tunnistamine on sobiv, vajalik ja

mõõdupärane vahend, sest sellisel viisil on võimalik tagada olukord, kus seadusega kooskõlas

mitteolev ettevõte ei saa teenuseid osutada.

8. MoneySwap OÜ esitas 16.01.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse RAB 16.12.2022

otsuse nr 6-1/331-1 tühistamiseks ning RAB kohustamiseks vaadata tegevusloa muutmise

taotlus uuesti läbi.

Koos kaebusega esitati esialgse õiguskaitse taotlus vaidlustatud haldusakti kehtivuse

peatamiseks. Taotluse kohaselt seisneb kaebaja põhitegevus virtuaalvääringute käitlemises.

Äriühingul on sellest tegevusest tulenev pidev käive ja töötajad. Äriühing vastab RahaPTS §-s

72 sätestatud nõuetele. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel tekib reaalne oht, et kaebaja

äri jääb kaitseta ning äriühingu tegevus hävitatakse pöördumatult enne kohtuvaidluse lõppu,

3-23-92

3(7)

mis välistab kaebaja õiguste kaitse. Ilma tegevusloata ei ole võimalik äriühingu tegevust jätkata.

Samuti seatakse seeläbi ohtu kolmandate isikute (äriühingu töötajate) heaolu ja sissetulekud,

kuna tegevuse lõppemisel tuleb töötajad vallandada. Ainuüksi rahalise hüvitamise võimalus ei

saa olla esialgsest õiguskaitsest keeldumise aluseks.

9. RAB palus jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebajal puudub esialgse

õiguskaitse vajadus. Kaebaja viited 2022. a käibele 92 454 548,14 eurot on asjakohatud,

tõendamata ja kohut eksitavad. Kaebaja on viimase majandusaasta aruande äriregistrile

esitanud 2020. a-l. Äriühingutel, kelle majandusaasta lõppes 31.12.2021, oli kohustus esitada

majandusaasta aruanded hiljemalt 30.06.2022. Seejuures tuleb majandusaasta aruanne esitada

ka juhul, kui majandustegevust ei ole toimunud. Praeguseks ajaks ei ole kaebaja jätkuvalt 2021.

a majandusaasta aruannet esitanud. Eelnev ei tekita usaldust. Lisaks sätestab majandustegevuse

seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 34 lg 3, et majandustegevusest täielikult loobunuks

loetakse ettevõtja, kes ei ole täitnud seaduses sätestatud majandusaasta aruande esitamise

kohustust kuue kuu möödumisel selle kohustuse täitmise tähtaja lõppemisest arvates. Praegusel

juhul esineks alus tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks ka MSÜS § 34 lg 3 alusel ja koostoimes

§ 37 lg 1 p-ga 2.

RAB on kaebaja tegevusloa kehtetuks tunnistanud, kuna kaebaja ei vasta seaduses sätestatud

tingimustele, mis on kohustuslik eeldus virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks. Kohtuvaidluse

ajaks perioodi pikendamine, kus isikul on võimalik teenust pakkuda, tekitab ohu Eesti

ettevõtluskeskkonna läbipaistvusele ja usaldusväärsusele – teenust saaks jätkuvalt pakkuda

ettevõte, kelle osas on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise sektoris järelevalvet

teostav asutus tuvastanud kehtestatud nõuetele mittevastavuse. Lisaks seab ettevõtlusega

jätkamine ohtu selle ettevõtte klientide õigused ning tekitatakse potentsiaalne oht kahju

tekkimiseks mh ka tarbijatele.

Kaebaja ei ole esialgse õiguskaitse taotlust põhistanud. Ainuüksi negatiivsetele tagajärgedele

viitamine ei ole asjakohane. Esialgse õiguskaitse kohaldamine kahjustab avalikke huve.

10. Tallinna Halduskohus jättis 25.01.2023 määruse resolutsiooni p-ga 6 esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Esialgse õiguskaitse taotlust on kesiselt põhistatud. Samas ei takista see sisuliselt taotlust

lahendamast. Kaebaja ei ole esitanud andmeid ega usaldusväärseid dokumente oma

majandustegevuse kohta 2022. a-l (sh väidetava käibe ning töötajate arvu kohta). Siiski nähtub

äriregistrist, et 2022 IV kvartalis on maksustatud käive 55 114,27 eurot ning töötajate arv on 2.

See tähendab, et olukorras, kus esialgse õiguskaitse taotlus jääb rahuldamata, kaasneb kaebajale

võimatus majandustegevust jätkata ehk pöördumatu tagajärg. Seejuures ei oma esialgse

õiguskaitse vajaduse hindamisel tähtsust, kui suur on olnud ettevõte 2022. a käive, vaid esialgse

õiguskaitse olemasoluks on piisav, kui on usutav, et kaebaja tegeleb jätkuvalt

majandustegevusega. Eelnevast tulenevalt saab esialgse õiguskaitse vajadust jaatada.

Kaebus on väga väheste eduväljavaadetega. Kohus ei saa lubada majandustegevust jätkata

äriühingul, mis ei vasta RahaPTS-s sätestatud nõuetele ehk luua esialgse õiguskaitse korras

õigusvastast olukorda. Menetlusosaliste vahel on üheks vaidlusaluseks küsimuseks, kas kaebaja

vastab RahaPTS § 72 lg 1 p-s 11 sätestatud nõudele – kas kaebajal on korrektne ärialane maine.

Tegemist on määratlemata õigusmõistega, mistõttu tuleb selle sisustamisel lähtuda konkreetse

ettevõtjaga seotud asjaoludest. Ebakorrektsele ärialasele mainele võib viidata ka asjaolu, et

ettevõtja kohta on avaldatud avalikes allikates negatiivset informatsiooni. Vastustaja on

vaidlusaluses otsuses leidnud, et kaebaja ärialane maine ei ole korrektne ning viidanud

seejuures ka avalikult kättesaadavatele internetiallikatele. Seejuures ei ole viidatud üksikutele

allikatele, vaid päris mitmele artiklile ja ka klientide tagasisidele. Nii on vaidlusaluses otsuses

3-23-92

4(7)

viidatud mitmele Fintelegram.com lehel avaldatud artiklile (08.07.2021, 12.07.2021,

30.11.2021, 10.06.2022, 08.02.2022, 17.02.2022 ja 20.10.2022 artiklid), milles kajastatakse

kaebaja seotust petuskeemidega. Kohtule ei nähtu, et RAB viidatud artiklid oleks ilmselgelt

ebausaldusväärsed. Seejuures on kaebaja näiteks kinnitanud, et ühes Fintelegram.com lehel

avaldatud artiklis viidatud ettevõttega Finanic on ta koostööd teinud, kuid lõpetas selle kohe,

kui sai teada ettevõtte kahtlasest tegevusest (vt kaebuse lk 2). Teisalt on ka kaebaja ise viidanud

Fintelegram.com avaldatud artiklile, kus korrigeeriti ühte varasemalt avaldatud publikatsiooni,

mis puudutas kaebaja osas negatiivse info avaldamist (vt kaebuse lk 3; kaebuse lisa 1, lk 4,

allmärkus 5). Viimati nimetatud artiklis on Fintelegram kinnitanud, et kõiki avaldatud hoiatusi

mõne ettevõtte kahtlasest tegevusest uuritakse eelnevalt põhjalikult, tehakse ekraanitõmmiseid,

et hiljem tõendada iga väidet, kui vaja. See omakorda näitab, et tegemist ei saa olla ilmselgelt

ebausaldusväärse

internetiallikaga.

Lõpliku

seisukoha

küsimuses,

kas

RAB

võis

Fintelegram.com lehel avaldatud artiklitele tugineda, annab kohus asja sisulise läbivaatamise

käigus.

Esialgse õiguskaitse kohaldamise välistab ülekaalukas avalik huvi. Teenuse pakkumise

võimaldamine kohtumenetluse ajal tekitab ohu Eesti ettevõtluskeskkonna läbipaistvusele ja

usaldusväärsusele ning võib tekitada kahju tarbijatele, sest nõuetele vastavuse kaudu tagab

teenusepakkuja, et suudab ka oma klientide vara hoida (vt Tallinna Ringkonnakohtu 11.10.2021

määrus nr 3-21-1870, p 15). Olukorras, kus vastustaja on viidanud avalikes allikates avaldatud

teabele seoses kaebaja võimalikust seotusest pettustele kaasa aitamisega, on ilmne, et sellise

kahtluse korral kaalub avalik huvi üles kaebaja huvi jätkata kohtumenetluse ajal

majandustegevusega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

11. MoneySwap OÜ palub 10.02.2023 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu

25.01.2023 määruse resolutsiooni p 6 ja teha asjas uus määrus, millega rahuldada esialgse

õiguskaitse taotlus.

Kaebaja ei nõustu vastustaja seisukohaga, et kaebajal puudub korrektne ärialane maine.

Kaebaja kinnitab, et pole kunagi teinud koostööd ettevõtetega CryptoDock, GlareMarkets ja

Bitcoin Prime. Ettevõttega Finanic tegi kaebaja tõepoolest koostööd, kuid lõpetas selle kohe

siis, kui sai teada ettevõtte kahtlasest tegevusest. Kaebajal ei ole seoseid ka ettevõtetega Keller

Group ja Allcoinswapper. Seoses viitega Bafin menetlusele selgitab kaebaja, et see on lõpetatud

ja sellest on kaebajat teavitatud, andmed on edastatud portaali Fintelegram. Portaali

Fintelegram usaldusväärsus ja objektiivsus on autoriteetsete allikate poolt seatud tõsise kahtluse

alla. Näitaks finantsportaali Fintech Inshort artiklis „Fintelegram, alleged cybercrime

watchdog, under fire for accused blackmail and racketeering“ teatatakse, et Fintelegram on

eraisikute poolt loodud internetiblogi, kus luuakse negatiivseid kommentaare ja artikleid

sihilikult väljapressimise eesmärgil (nõutakse tasu portaalis avaldatud negatiivse info

eemaldamise eest). Mitmes internetiallikas teatatakse, et Fintelegrami looja Verner Boehm

(Bem) on seotud rahvusvahelise rahapesu, korruptiivsete tehingute, kelmuste ja

väljapressimistega, samuti on teda korduvalt karistatud majandusalaste kuritegude eest.

Viidatakse ka Fintelegrami mastaapsele koostööle Ida-Euroopa häkkeritega. Samasisuline

informatsioon sisaldub ka paljudes teistes portaalides (nt FinLeaks, LinkedIn). Vastutaja poolt

sellistele allikatele tuginemine on lubamatu ning kasutada tuleb üksnes usaldusväärseid ja

kontrollitavaid andmeid ja allikaid.

RAB proovib juba teistkordselt tunnistada kehtetuks kaebaja tegevusluba. Halduskohus

rahuldas 08.07.2022 otsusega nr 3-21-1870 MoneySwap OÜ kaebuse RAB 01.07.2021 otsuse

nr 6-1/123-1 tühistamiseks, millega tunnistas kehtetuks kaebaja tegevusloa nr FVT000118.

3-23-92

5(7)

RAB apellatsioonkaebus on ringkonnakohtu menetluses. Tegevusloa tühistamine olukorras,

kus eelnev kohtuvaidlus ei ole veel lõppenud, on vastuolus hea haldusega. Kaebaja on

majanduslikult edukas ettevõte. Kaebaja töö on vastustaja tegevuse tõttu oluliselt häiritud.

Kaebaja tegevusloa tühistamine üksnes kahtlastes internetiportaalides publitseeritud

anonüümsete kommentaaride alusel on ebavõrdne kohtlemine.

Otsuse põhjendused ei anna alust väita, et kaebaja ei vasta RahaPTS-s sätestatud nõuetele.

Kaebajal on korrektne ärialane maine. Seadus ei nõua, et äriühingu maine oleks laitmatu. Töös

esinevate lahkarvamuste olemasolu ei tähenda, et äriühing tuleb kinni panna. Kui vastustaja

täidaks uurimis- ja selgitamiskohustust nõuetekohaselt ja teeks koostööd kontaktisikuga

seaduses ettenähtud vormis, oleksid vaidlustatud otsuse etteheited veenvalt ümber lükatud

kohtuväliselt. Vastustaja tegevus on sihilikult suunatud kaebaja äri hävitamisele.

12. RAB palub 16.02.2022 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Esialgse õiguskaitse

kohaldamine ei ole võimalik, sest sellisel juhul lahendaks kohus vaidluse sisuliselt.

Kaebajal puudub korrektne ärialane maine (RahaPTS § 72 lg 1 p 1¹). Korrektse ärialase maine

hindamisel võtab RAB arvesse isiku varasemat käitumist, sh meediakajastusi. RahaPTS § 72

lg 2 p 5 toob välja, et isikul puudub korrektne ärialane maine mh siis, kui isik on esitanud RAB-

ile valeinfot või jätnud olulise informatsiooni esitamata. Kaebaja osas on avaldatud korrektset

ärialast mainet mõjutavad artiklid. Avalikes allikates toodud informatsiooni põhjal võib

järeldada, et kaebajat on märgatud seoses mitmete pettustega ja nendega seotud skeemidega.

Nendest pettustest tulenevalt on alust arvata, et kaebaja ei ole suuteline korraldama ettevõtja

tegevust selliselt, et investorite ja klientide huvid oleksid piisavalt kaitstud, mistõttu ei ole

kaebajal korrektset ärialast mainet mh RahaPTS § 72 lg 2 p 4 johtuvalt. Analüüsides kaebajaga

seotud meediakajastusi ning ühiskonna hinnangut virtuaalvääringu teenuste pakkuja suhtes, on

ettevõtja osas tekkinud kahtlus, et ettevõtet kasutakse rahapesuks ja kuritegelikeks skeemideks.

Tuvastatud negatiivse infomatsiooni põhjal ei jäta kaebaja RAB-le usaldusväärset muljet.

Ettevõtja on jätnud olulise informatsiooni esitamata. PK ei saa lugeda ainukeseks tegelikuks

kasusaajaks RahaPTS § 9 lg 2 mõttes, kuna tegelikud kasusaajad on tuvastatavad. Kaebaja

tegelikud kasusaajad on ka teised isikud Küprosel registreeritud ettevõtte MRCR HOLDINGS

LTD kaudu: AD – otsene osalus 15,93%, AV – kaudne osalus 11,468%, GW – kaudne osalus

8,601%, Target Global Selected Opportunities, LLC (Series Mercury NO1) ‒ 18,86%, Target

Global Selected Opportunities, LLC (Series Mercury NO2) – 6.81%. Target Global Selected

Opportunities, LLC tegelike kasusaajate tuvastamiseks füüsilise isiku tasandil tuleks esitada

ettevõtte registri väljavõte või selle riigi vastava asutuse poolt väljastatud registrikaart, kus

ettevõte on registreeritud. Antud olukorras ei saa RAB kontrollida isikuid, sest ettevõtja ei ole

esitanud kõiki vajalikke andmeid ja dokumente. Kaebaja ei esitanud ka täielikku loetelu

tegelikest kasusaajatest koos nende andmete ja dokumentidega.

Kaebaja jättis taotluses esitamata nõuetele vastava äriplaani (RahaPTS § 70 lg 32 p 3).

Tegevusloa muutmise taotlusest ja äriplaanist ei nähtu ettevõtte organisatsioonilist ülesehitust,

juhtimisstruktuuri kirjeldust ega muid isikuid, kellega koostöös pakub ettevõtja

virtuaalvääringu teenuseid. Olulise informatsiooni esitamata jätmise tõttu ei saa lugeda

ettevõtja ärialast mainet korrektseks ja seega ei vasta ta seaduses sätestatud nõuetele (RahaPTS

§ 72 lg 1 p 11 koosmõjus RahaPTS § 72 lg 2 p-ga 5) ning tegevusloa muutmise taotlust ei saa

rahuldada.

Kaebaja on jätnud äriregistrile esitamata ettevõtte 2021. a majandusaasta aruande ja 14.02.2023

seisuga tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni. Majandusaasta aruande õigeaegselt esitamata

jätmine ei tekita kaebaja suhtes usaldust ja võib muu hulgas viia ka järelduseni, et kaebaja võib

soovida seoses oma majandustegevusega midagi varjata. Praegusel juhul esineb alus tegevusloa

3-23-92

6(7)

kehtetuks tunnistamiseks ka MSÜS § 34 lg 3 alusel ja koostoimes § 37 lg 1 p-ga 2. Seega ei ole

kaebaja väide sellest, et esialgse õiguskaitseta võib tema majandustegevusele tekkida

negatiivne mõju, usutav ja tõsiseltvõetav.

Kaebaja leiab, et RAB ei tee koostööd kontaktisikuga seaduses ettenähtud vormis ja on

märkinud, et äriregistris on peale e-posti aadressi XXX märgitud ka kontaktisiku andmed

(KKK), kellele saab kätte toimetada ettevõtja menetlusdokumente ja ettevõtjale suunatud

tahteavaldusi. Kaebaja ei ole väitnud, et aadress XXX ei toimiks või ta ei saa sellelt kirju kätte.

Kaebaja ei ole vaidlustanud otsuse kättesaamist elektronposti aadressilt XXX.

Avalik huvi kaalub üles kaebaja huvi majandustegevusega jätkata. Teenust saavad kõrgendatud

hoolsusega rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise sektoris pakkuda vaid tegevusloa

kohustuslikele nõuetele vastavad ettevõtted.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Vaidlustatud otsuse kehtivuse ajal ei saa ta

virtuaalvääringu teenuseid osutada ja tema majandustegevus on takistatud. Kuigi kaebaja pole

esitanud täiendavaid andmeid oma majandusliku olukorra kohta, puudub mõistlik alus arvata,

et tegevusloa peatamine kaebaja tegevusalal ei mõjuta tema äritegevust. Kaebajale väljastati

tegevusluba virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks 07.09.2020. Seega on usutav, et

tegutsemisaja jooksul on kaebajal tekkinud kliendibaas ning tegevusloa kehtivuse peatamine

vähendab edasise koostöö tegemise võimalusi. Järelikult tekitab tegevusloa kehtetuks

tunnistamine kaebajale tagajärgi, mille hilisem kõrvaldamine on oluliselt raskendatud.

14. Kaebuse eduväljavaated ei ole ülekaalukad. RahaPTS § 72 lg 1 p 11 järgi antakse ettevõtjale

tegevusluba, kui sama lõike p-s 1 nimetatud isikutel (s.o ettevõte, tema juhtorgani liige,

prokurist, tegelik kasusaaja või omanik) on korrektne ärialane maine. Isikul ei ole korrektset

ärialast mainet, kui RAB on tuvastanud asjaolud, mis seavad kahtluse alla selle olemasolu või

kinnitavad selle puudumist (RahaPTS § 72 lg 2). Korrektne ärialane maine on õigusmõiste,

mida tuleb vastustajal haldusakti andmisel igakordselt sisustada, lähtudes konkreetse

ettevõtjaga seotud asjaoludest. Korrektse ärialase maine olemasolu eeldatakse, kui puuduvad

seda kahtluse alla seadvad asjaolud. Ebakorrektsele ärialasele mainele võib viidata ka asjaolu,

et ettevõtja kohta on avaldatud avalikes allikates negatiivset informatsiooni.1 Vastustaja jõudis

menetluse käigus MoneySwap OÜ ärialase maine hindamisel seisukohale, et ettevõte ei vasta

RahaPTS § 72 lg 1 p-le 11, st tal puudub korrektne ärialane maine. Vastustaja on seejuures

vaidlustatud otsuses viidanud erinevatele avalikult kättesaadavatele internetiallikatele

(portaalis https://fintelegram.com 08.07.2021, 12.07.2021, 30.11.2021, 10.06.2022,

08.02.2022, 17.02.2022 ja 20.10.2022 avaldatud artiklid; https://cryptoradar.com ja

https://trustpilot.com portaalides jagatud negatiivne kliendikogemus seoses platvormi

http://mercuryo.io/ (MoneySwap OÜ kaubamärk) teenuste kasutamisega). Portaali Fintelegram

viidatud artiklites tuuakse välja MoneySwap OÜ (mh koostöös Finanic OÜ-ga ja Keler

Group’iga) seotus pettuse ja rahapesuga. Kaebaja on ka ise tunnistanud Fintelegramile esitatud

pöördumises (10.06.2022 artikkel) koostööd ettevõttega Finanic OÜ, mis Fintelegrami

kinnitusel lõppes erinevalt kaebaja kinnitusest alles pärast Fintelegrami artiklite avaldamist.

Ehkki kaebaja on õigesti viidanud ka portaali Fintelegram kohta esitatud kahtlustustele, puudub

praegu siiski alus pidada artikleid ilmselgelt ebausaldusväärseteks. Lisaks ei ole portaalis

Fintelegram avaldatud artiklid ainus põhjus, miks RAB on pidanud kaebaja mainet

ebakorrektseks. Ka Cryptoradar ja Trustpilot veebilehtedel jagavad kasutajad negatiivseid

1 Rahapesu Andmebüroo. Virtuaalvääringu teenuse pakkujatega seonduvad riskid Eestis. Jaanuar 2022, lk-d 5 ja

20. Kättesaadav internetiaadressilt: https://fiu.ee/aastaraamatud-ja-uuringud/uuringud#virtuaalvaaringu-tee

3-23-92

7(7)

kogemusi seoses Mercuryo teenuste kasutamisega (rahaliste vahendite kaotus; pettused

vahendustasuga; inimesed ei saa kätte virtuaalvääringuid, neid kantakse väiksemas ulatuses või

valesse rahakotti; klienditoest lahendust ei saa jms).

15. RAB on vaidlustatud otsuses tuginenud lisaks RahaPTS § 72 lg 2 p-le 5, mille kohaselt ei

ole isiku ärialane maine korrektne mh siis, kui ta on esitanud RAB-le valeinformatsiooni või

jätnud olulise informatsiooni esitamata. Vastustaja on välja toonud, et ettevõtte tegelikud

kasusaajad (AD, AV, GW, Target Global Selected Opportunities, LLC) on tuvastatavad,

mistõttu ei saa ainukeseks tegelikuks kasusaajaks RahaPTS § 9 lg 2 mõttes lugeda PK. Kuna

kaebaja ei ole esitanud täielikku loetelu kasusaajatest koos andmete ja dokumentidega, siis on

kaebaja jätnud olulise informatsiooni esitamata. Samuti ei nähtu kaebaja äriplaanist ettevõtte

organisatsioonilist ülesehitust, juhtimisstruktuuri kirjeldust ega muid isikuid, kellega koostöös

ettevõtja pakub virtuaalvääringu teenuseid. Kui ettevõtja ei suuda esitada RahaPTS §-s 701

sätestatud nõuetele vastavat äriplaani jm seaduses nimetatud andmeid ja dokumente, tekitab see

läbipaistmatust nii teenuse pakkumisega seotud sektoris kui majanduskeskkonnas tervikuna,

ning kahtlust ettevõtte ärialase maine korrektsuses.

16. Kas RAB on vaidlustatud otsuses mõiste „korrektne ärialane maine“ sisustamisel lähtunud

kaebaja puhul kõigist asjakohastest kaalutlustest, tuleb halduskohtul kontrollida asja edasisel

lahendamisel. Halduskohus on õigesti selgitanud, et kohus ei saa lubada ettevõtjal jätkata

esialgse õiguskaitse korras majandustegevusega, mis suure tõenäosusega ei vasta RahaPTS-s

sätestatud nõuetele.

17. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise poolt räägib ülekaalukas avalik huvi. Kaebaja

tegevusloa muutmine eeldab, et ettevõtja usaldusväärsus oleks väljaspool kahtlust. Rahapesu ja

terrorismi rahastamise varjatud ja keeruka iseloomu tõttu ei ole piisav, kui tegevusluba antakse

ettevõtjale, kelle usaldusväärsus ei ole kindel. Ettevõtja usaldusväärsus aitab väga olulisel

määral tagada, et ettevõtja kaudu ei rahastata terrorismi ega tegeleta rahapesuga.

Virtuaalvääringu teenuse puhul on tegemist piiratud ärisektoriga, kus kohalduvad erinõuded

ning milles ei saa teenust pakkuda iga ettevõtja. Loamenetluse eesmärgiks on kontrollida

ettevõtja vastavust enne tema tegutsema asumist ärivaldkonnas. Kaebajale küll väljastati

tegevusluba, kuid selle muutmise menetluse käigus tekkis RAB-l kahtlus, et kaebaja ei vasta

tegevusloa nõuetele. Tegevusloa muutmisest keeldumine või selle kehtetuks tunnistamine ei

eelda tingimata seda, et konkreetne äriühing oleks juba toime pannud mõne RahaPTS alase

rikkumise, vaid need mehhanismid ongi mõeldud selleks, et võimalikke rikkumisi ning ohtu

sektori usaldusväärsusele ennetada.

18. Kaebaja huvi senise ettevõtlusega jätkata ei ole ülaltoodud põhjustel avalikust huvist

kaalukam ning kaebuse väheste eduväljavaadete ja ülekaaluka avaliku huvi tõttu ei ole esialgse

õiguskaitse kohaldamiseks alust. Seetõttu jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu 25.01.2023 määruse resolutsiooni p 6 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)