2-22-13309/28 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Määruse tegemise aeg ja koht 21. veebruar 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-13309

Kohtuasi

X hagi Tallinna Vangla vastu

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 7. novembri 2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja Tallinna Vangla (registrikood 70001113)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 7. novembri 2022 määruse resolutsioon muutmata osas,

milles maakohus keeldus kahju hüvitamise ja noomituse tühistamise nõuet

menetlusse võtmast, kuid osaliselt muuta määruse põhjendusi. Ülejäänud osas on

Harju Maakohtu 7. novembri 2022 määrus jõustunud.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata.

3. Määruskaebuse menetlemisest tingitud kulud jätta X kanda. Rahaliselt

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

4. Vabastada X määruskaebuselt tasumisele kuulunud riigilõivu summas 70 eurot

riigituludesse tasumise kohustusest.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja) esitas Harju Maakohtule 6. septembril 2022 avalduse Tallinna Vangla (kostja)

vastu, paludes tühistada tema suhtes tehtud noomitus, hüvitada varaline kahju 60 eurot ja

500 eurot mittevaraline kahju. Samuti nõudis hageja, et tal võimaldataks kambri kontrollimisel

esimesena koridori videovalve alla väljuda ning et ametnikud Q ja C vabandaksid avalikult

hageja ees. Lisaks palus hageja, et talle antaks unerohi peale kella 18.00 või 19.00.

Avalduse kohaselt rebis vanglateenistuse ametnik maha hageja kambri seinal rippuva hageja

uue spordisärgi väärtusega 60 eurot. Hageja esitas kostjale nõude kahju hüvitamiseks 60 eurot

spordisärgi eest ja 200 eurot moraalse kahju eest. Hageja palub kohtus kostjalt kahju hüvitamist

summas 60 eurot särgi eest ja 500 eurot religiooni teotamise, russofoobia väljendamise ja

moraalse kahju eest.

Maakohtu määrus ja põhjendused

2. Harju Maakohus keeldus 7. novembri 2022 määrusega (vaidlustatud määrus) hageja

avalduse menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud hageja kanda.

Määruse põhjenduste kohaselt jättis maakohus hagiavalduse menetlusse võtmata

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna hagiga ei ole võimalik

hageja taotletavat eesmärki saavutada. Hagimaterjalidest nähtub, et hageja on esitanud kostjale

vaide avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamiseks ja noomituse tühistamiseks.

Kostja jättis kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5

kohaselt on hagejal õigus esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus

(HKMS) sätestatud alustel ja korras.

Hageja nõuab vabandust Q-lt ja C-lt. Avaliku võimu volituste rakendamisel ja avalike

ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise nõudeid on pädev lahendama halduskohus

(riigivastutuse seadus (RVastS) § 17 lg 1, HKMS § 4 lg 1). Tulenevalt VangS § 11 lg-st 5

tuleks nõue esitada esmalt kostjale.

Hageja muud nõuded ehk vahetuse ajal esimesena koridori väljumine ning unerohu hilisem

andmine, on vangla toimingud VangS § 11 lg 5 mõttes, mistõttu tuleks need nõuded esitada

esmalt kostjale.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

3. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistamist ja avalduse

lahendamist.

Määruskaebusest nähtub, et hageja ei vaidlusta maakohtu määrust osas, mis puudutas hageja

nõudeid vanglaametnike vabandamise, õiguste kontrollimiste ajal videokaamera all väljumise

ja tablettide mitteettenähtud ajal väljastamise kohta. Hageja on juba esitanud muus osas kui

tablettide väljaandmise kell 18.00 ja videokaamerate all toimuva kontrolli osas, mida hageja ei

palu läbi vaadata, nõude kostjale.

4. Hageja esitas 21. detsembril 2022 taotluse menetlusabi saamiseks, paludes end vabastada

määruskaebuselt riigilõivu tasumisest. Maakohus rahuldas hageja menetlusabi taotluse ja

vabastas ta määruskaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu 70 eurot maksmisest.

5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21

(koosmõjus §-ga 659) alusel muutmata osas, milles maakohus keeldus menetlusse võtmast

kahju hüvitamise ja noomituse tühistamise nõuet, kuid osaliselt tuleb muuta määruse

põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.

7. Määruskaebusest järeldub, et hageja vaidlustab maakohtu määrust üksnes osas, milles

maakohus keeldus menetlusse võtmast hageja avaldust seoses kahju hüvitamise ja noomituse

tühistamise nõudega. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja

põhjendatust üksnes selles osas. Ülejäänud osas on maakohtu määrus edasi kaebamata

jõustunud (TsMS § 456 lg 4 teine lause koosmõjus § 463 lg-ga 2).

8. Maakohus keeldus hageja kahju hüvitamise nõuet ja noomituse tühistamise nõuet menetlusse

võtmast TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, põhjendades, et hagejal on õigus esitada kaebus

halduskohtule. Kolleegium nõustub maakohtu lõppjäreldusega, et hagi menetlusse võtmisest

tuleb nende nõuete osas keelduda, kuid seda mitte TsMS § 371 lg 2 p 2, vaid TsMS § 371 lg 1

p 1 alusel.

TsMS § 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei

ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks

andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Maakohus märkis vaidlustatud määruses, et hageja on kahju hüvitamise nõude ja noomituse

tühistamise vaidega pöördunud kostja poole, kuid kostja jättis hageja taotluse rahuldamata,

mille peale saab kaebuse esitada halduskohtule. Kuna maakohus leidis, et hageja kahju

hüvitamise ja noomituse tühistamise nõuet on pädev läbi vaatama halduskohus, oleks maakohus

pidanud jätma need hageja nõuded menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel.

TsMS § 371 lg 1 p 1 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev

asja lahendama. VangS § 11 lg 5 sätestab, et kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul on õigus

esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse

seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on

eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või

Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt

lahendamata jätnud. VangS § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus

vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav,

arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju

hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt

läbi vaatamata jätnud. Eeltoodust tuleneb, et nii noomituse tühistamata jätmise kui ka kahju

hüvitamise nõude rahuldamata jätmise peale on kostjal õigus pöörduda halduskohtu, mitte

maakohtu poole. Maakohtul ei olnud praeguses asjas pädevust avaldust lahendada, mistõttu tuli

avalduse menetlusse võtmisest vaidlustatud nõuete osas keelduda TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel.

Seetõttu jääb maakohtu resolutsioon lõppjäreldustes muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

9. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebuse menetlemisega seotud kulud

jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna määruskaebemenetluses ei osalenud teisi

menetlusosalisi, puuduvad rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud.

10. Harju Maakohus rahuldas 8. veebruari 2023 määrusega hageja menetlusabi taotluse ja

vabastas ta määruskaebuse esitamisel riigilõivu summas 70 eurot tasumisest. Määruskaebuse

rahuldamata jätmise tõttu tuleks määruskaebuse esitajalt TsMS § 190 lg-te 2 ja 4 alusel mõista

riigi kasuks välja 70 eurot, s.o riigilõiv, mille tasumisest ta määruskaebuse esitamisel vabastati.

Kuna maakohus tuvastas, et hageja viibib kinnipidamisasutuses, tal ei ole sissetulekut või muid

rahalisi vahendeid, mille arvelt käesolevas tsiviilasjas määruskaebuse esitamisel tasumisele

kuuluvat riigilõivu tasuda, samuti registritesse kantud kergesti võõrandatavat vara, ning

puuduvad andmed, et hageja majanduslik olukord oleks paranenud, peab ringkonnakohus

põhjendatuks vabastada hageja TsMS § 190 lg 7 alusel riigilõivu tasumisest riigituludesse

määruskaebuselt tasumisele kuulunud 70 euro osas.

11. TsMS § 372 lg 5 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

(allkirjastatud digitaalselt)