2-22-144033/6 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Triin Harak

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.02.2023, Valga kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-144033

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finants hagi A. U. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3181,25 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Aktiva Finants, registrikood 10746479;

lepinguline esindaja A. Ž., e-posti aadress xxx

Kostja: A. U., isikukood xxx; Rahvastikuregistrijärgne

elukoht xxx; tegelik elukoht teadmata

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista A. U.ilt välja OÜ Aktiva Finants kasuks võlgnevus kokku 2441,70 eurot,

millest põhivõlgnevus 1812,27 eurot, intress 179,55 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot

ja kuni 20.12.2022 sissenõutavaks muutunud viivis 414,88 eurot.

3. Mõista A. U.ilt välja OÜ Aktiva Finants kasuks viivis põhinõudelt 1812,27 eurot

alates 21.12.2022 kuni põhinõude tasumiseni 39,98% aastas, kuid kokku koos

sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude 1812,27 euro ulatuses.

4. Jätta rahuldamata OÜ Aktiva Finants sissenõudmiskulude nõue 15 eurot.

5. Menetluskulud jätta 99,4% ulatuses A. U.i kanda ning 0,6% ulatuses OÜ Aktiva

Finants kanda.

6. Määrata OÜ Aktiva Finants menetluskulude suuruseks 690 eurot, s.o riigilõiv 420

eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 250 eurot. Kostjal

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

7. Mõista A. U.ilt välja OÜ Aktiva Finants kasuks hageja menetluskulud 99,4%

ulatuses, s.o summas 685,86 eurot.

2(5)

Väljamõistetud menetluskulud tuleb kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduarvele nr

xxx viitenumbriga xxx.

A. U. peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 685,86 eurot tasuma viivist

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

8. Jätta rahuldamata hageja õigusabikulude nõue summas 210 eurot.

9. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

10. Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja avalikult kätte kostjale. Lahend

loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva

jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui

kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.

Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed

riigilõivu tasumise kohta.

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab

menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. OÜ Aktiva Finants nõuab 20.12.2022 hagis A. U. vastu 1812,27 euro põhivõlgnevuse,

179,55 euro intressi, 50 euro sissenõudmiskulude, 414,88 euro sissenõutavaks muutunud

viivise ja jooksva viivise väljamõistmist.

3(5)

Hageja nõue tuleneb Placet Group OÜ ja kostja vahel 14.05.2018 sõlmitud

krediidikontolepingust nr xxx. Kostja ei ole täitnud lepingust tulenevaid kohustusi. Placet

Group OÜ on kostjaga sõlmitud lepingud üles öelnud 25.05.2022. 26.05.2022 loovutas

Placet Group OÜ kostja vastu nõude OÜ-le Aktiva Finants.

2. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 03.01.2023 määrusega. Kuna hagimaterjale ei

õnnestunud kostjale kätte toimetada juba sama nõude varasemalt toimunud maksekäsu

kiirmenetluses, toimetas kohus hageja taotlusel hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude

kostjale kätte avalikult.

Kohus avaldas teate kostjale hagimaterjalide ja asja menetlusse võtmise määruse avaliku

kättetoimetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded 03.01.2023 ning luges

menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 19.01.2023, s.o 15 päeva möödumisel.

Kohus andis kostjale tähtaja kirjaliku hagivastuse esitamiseks 28 päeva, mis möödus

17.02.2023. Kostja ei ole esitanud kohtule vastust ega muul viisil hagile reageerinud.

3. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha

tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud

ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud

vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised

väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad

tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja

põhjendava osata, kuid selgitab siinjuures sissenõudmiskuludega järgmist.

4. Hageja on palunud kostjalt välja mõista mh sissenõudekulud 50 eurot. Puudub vaidlus, et

kostja on tarbija ning hageja on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 seab piirangud tarbijast võlgnikult nõutavatele

sissenõudmiskuludele, sh konkreetsed ülempiirid. Tarbija kahjuks kõrvalekalduv

kokkulepe on tühine (VÕS § 1132 lg 6). VÕS § 1132 regulatsioon seob suures osas hüvitise

meeldetuletuskirjade saatmisega, v.a osaliselt VÕS § 1132 lg 2.

Meeldetuletuskiri on tarbijale kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

saadetud teade, mille ainuke eesmärk VÕS-i regulatsiooni kontekstis on võlgnikule meelde

tuletada oma kohustust eelnev võlg ära maksta (vt Võlaõigusseaduse kommenteeritud

väljaanne I, § 1132 kommentaarid, lk 580). Seega ei saa meeldetuletuskirjadeks lugeda nt

lepingu ülesütlemise hoiatust, ülesütlemise avaldust või nõude loovutamise teadet, sest

nende kirjade ainuke eesmärk ei ole tuletada meelde eelneva võlgnevuse tasumise

kohustust.

Hageja on märkinud sissenõudekulude summa 50 euro kujunemist järgmiselt: 06.06.2022,

14.07.2022 ja 26.09.2022 tasuliste kirjade saatmise eest vastavalt 35 eurot, s.o esimese

kirja eest 25 eurot ja teise kahe eest 5 eurot kiri ning muud makseviivitusega tekkinud

kulud 15 eurot. Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: nõude

andmete töötlemise ja kontrollimise kulud, kontaktandmete otsingu ja päringu kulud,

võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine

telefoni teel, emaili teel, võlgnikule tehtavate kõnede kulud, võlanõude avaldamisega

tehtud kulud.

Esitatud hagiavaldusest ei nähtu, millal ja mis viisil (nt konkreetsed kostja telefoninumbrid,

e-posti aadressid) hageja kostjaga ühendust võttis või võlausaldaja võlgnikuga suhtles

4(5)

seonduvalt võlanõuete selgitamisega ja vastuväidete esitamisega. Samuti ei nähtu kohtule,

millised on konkreetsed kontaktandmete otsingu ja päringu kulud, millal need päringud

tehti ning kuhu või millised on võlanõude avaldamisega tehtud kulud, sh mis viisil ja kuhu

võlanõue avaldati. Kuivõrd hageja ei ole hagisse konkreetselt kirja pannud, millal ja mis

viisil on ta teinud teisi hagiavalduses viidatud toimingud, ei saa kohus sissenõudmiskulude

hüvitise nõuet vastavas ulatuses õiguslikult põhjendatuks pidada. Õiguslikult

põhjendamatus ulatuses peab kohus nõude aga jätma rahuldamata. Kohtu hinnangul ei

nähtu hagist asjaolusid, mille pinnalt saaks järeldada, et hageja tegi lisaks

meeldetuletuskirjade saatmistele muid toiminguid. Seega tuleb selles osas hageja

sissenõudmiskulude nõue jätta osaliselt rahuldamata, s.o 15 euro ulatuses.

Kohtu hinnangul on põhjendatud sissenõudmiskulude suurus 35 eurot (25 eurot 06.06.2022

meeldetuletuskiri, 5 eurot 14.07.2022 meeldetuletuskiri ning 5 eurot 26.09.2022

meeldetuletuskiri).

Ülal- ja eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja sissenõudmiskulude nõude osaliselt

rahuldamata (s.o muude kulude osas) ning rahuldab 35 euro ulatuses.

5. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

Kohus märgib, et hagiga taotleti kokku välja mõista kostjalt 2456,7 eurot, s.o põhivõlg

1812,17 eurot, intress 179,55 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivis 414,88 eurot.

Kohus mõistis käesoleva otsusega välja aga 2441,7 eurot, s.o põhivõlg 1812,17 eurot,

intress 179,55 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 414,88

eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 99,4% ((2441,7x100) / 2456,7).

Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 99,4% ulatuses kostja kanda ning 0,6%

ulatuses hageja kanda.

6. Hageja on esitanud hagis taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 420 euro, maksekäsu

kiirmenetluse menetluskulu 20 euro ja õigusabikulude 460 euro väljamõistmiseks. Kokku

on hageja menetluskulud 900 eurot.

7. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulu. Tsiviilasja

materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 420 eurot, mis

oli kooskõlas kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 lisa 1 ja TsMS § 124 lg 1.

Kohus on seisukohal, et hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 420 eurot saab

pidada põhjendatud menetluskuluks.

8. Hageja palub kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluses tekkinud menetluskulu 20

eurot. Hageja esitas enne hagi esitamist maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsMS § 144 lg

7 tulenevalt on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse kulud. Asja edasisel

lahendamisel

hagimenetluses

arvatakse

maksekäsu

kiirmenetluse

kulud

hagimenetlusekulude hulka (TsMS § 172 lg 9 III lause). Maksekäsu kiirmenetluses tuleb

hüvitada lisaks riigilõivule avaldajale menetluskulude katteks 20 eurot (TsMS § 4842).

Seega tuleb hagejale hüvitada maksekäsu menetluskulu 20 eurot.

9. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

5(5)

Riigikohtu praktikast tulenevalt tuleb kohtul menetlusosalise lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel arvestada mh ka

kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega.

Kohus märgib, et Riigikohus on leidnud 14.04.2021 lahendis tsiviilasjas nr 2-19-10324, et

eelkõige on seadusandja ülesanne tagada menetlusosalisele hüvitavate esindajakulude

suuruse mõistlik tasakaal tsiviilkohtumenetluses taotletava hüve väärtusega.

Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema

vaidlusega, samuti arvestab kohus sellega, et kostja ei ole kirjalikku vastust esitanud ning

kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata.

Hagihind on käesolevas asjas 3181,25 eurot ning esindajatasu summas 460 eurot ei ole

kohtu

hinnangul

käesolevas

asjas põhjendatud.

Kohtu hinnangul,

arvestades

menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu ning asja keerukust, on vajalik ja põhjendatud

lepingulise esindaja kulu 250 eurot. Kohus leiab, et hageja esindajal ei peaks käesoleva

asja materjalidega tutvumisel ja hagi koostamisel ning menetluskulude nimekirja

koostamisel ja esitamisel kokku kuluma enam kui u 2h. Kohus arvestab seejuures, et

koostatud hagiavaldus on standardne ning asi ise ei ole õiguslikult keeruline.

Seega määrab kohus hageja lepingulise esindaja kostjalt väljamõistetavaks õigusabikuluks

250 eurot.

Seega jätab kohus õigusabikulude hüvitamise nõude 210 euro ulatuses rahuldamata.

10. Kokku on kohtu hinnangul hageja menetluskulud seega 690 eurot, sh riigilõiv 420 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ja õigusabikulud 250 eurot, millest kostja

kanda jääb 99,4% ulatuses ehk 685,86 eurot (690x99,4%)

Seega hageja kantud menetluskulud summas 4,14 eurot jääb kostjalt välja mõistmata.

Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et

kostjal menetluskulud puuduvad.

Tuginedes TsMS § 177 lg 4 rahuldab kohus hageja taotluse märkida menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

11. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p

2 tulenevalt.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Triin Harak