2-22-18779/11 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Margit Vutt

Määruse tegemise aeg ja koht 21. veebruar 2023, Tartu

Tsiviilasja number 2-22-18779

Tsiviilasi T.K. hagi Ü.K. vastu abielu lahutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 12. jaanuari 2023. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Ü.K. apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind 3500 eurot

Menetluse liik Menetlusosalised Kirjalik menetlus Apellant (kostja) Ü.K., isikukood XXXXXXXXXXX Hageja T.K., isikukood XXXXXXXXXXX

RESOLUTSIOON 1. Keelduda menetlusse võtmast Ü.K. apellatsioonkaebust Tartu Maakohtu 12. jaanuari 2023. a otsuse peale ja tagastada apellatsioonkaebus Ü.K.le. 2. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Ü.K. kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

2

ASJAOLUD 1. T.K. (hageja) esitas 15. detsembril 2022 Tartu Maakohtule hagi Ü.K. (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu XXXXXXXXXXX Põlvas. Abielulised suhted lõppesid 2003. aastal. Hageja ei soovinud abielu taastada. 2. Kostja nõustus abielu lahutamisega. Abielulised suhted lõppesid tegelikult juba 1994. aastal. MAAKOHTU LAHEND 3. Tartu Maakohus rahuldas 12. jaanuari 2023. a otsusega hagi ning lahutas hageja ja kostja vahel XXXXXXXXXXX Põlvas sõlmitud abielu. Maakohus märkis, et abielu lõpeb kohtuotsuse jõustumise päeval. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Maakohus arvestas hagiavalduses toodut, kostja vastust ning asjaolu, et poolte vahel ei ole abielulist kooselu juba vähemalt 2003. aastast. Maakohus oli seisukohal, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja neid ei saa taastada ning puudub mõistlik põhjus võtta tarvitusele täiendavaid abinõusid abielu taastamiseks. Seega on abielu lahutamise eeldused täidetud. MENETLUSOSALISE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega arvestatakse ühisvaraga ning määratakse kindlaks korteri kasutamise kord, või jagatakse korteri müügist saadud tulu. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt nõudis hageja pärast kohtuotsuse kättesaamist poolte ühiselt nooremalt pojalt kostja praeguse elukoha vabastamist. Hiljem soovis hageja, et poeg ostaks selle korteri ära. Poolte vahel on olnud kokkulepe, et korter jääb poegadele ja kostjal on õigus seal elada. Kostja on tasunud kõik korteriga seotud kulud alates 2003. a novembrist. Ühisvara hulka kuulub ka abielu kestel ostetud ait. Hageja võlad kohtutäituri ees on tasutud ühisvara arvel. Abielu jooksul on hageja müünud ühisvarasse kuulunud kinnistud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning kaebus tuleb kostjale tagastada. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 2 sätestatud põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid. 6. TsMS § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui see on õiguslikult perspektiivitu ehk kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et kaebus tuleks jätta rahuldamata ka juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt Riigikohtu 24. aprilli 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-13, p 12; 3. aprilli 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-18835, p 10.1). Ringkonnakohus leiab, et praegu ongi tegemist sellise olukorraga. Apellatsioonkaebuses ei ole välja toodud ühtegi väidet, mis annaks alust maakohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks. 7. Kostja leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada põhjusel, et ühisvara jäi jagamata ja korteri kasutamise kord kindlaks määramata. Samas ei taotlenud kumbki pool maakohtus ühisvara jagamist. Ringkonnakohus selgitab, et kohus saab abielu lahutada ka ühisvara jagamata, st abikaasad ei ole kohustatud vara jagama abielu lahutamisel. Samuti ei saa maakohus ilma poole

3

taotluseta määrata kindlaks abikaasade eluaseme kasutuskorda või muid õigusi. Kuna maakohtule ei esitatud selliseid taotlusi, ei pidanud maakohus ühisvara jagama ega eluaseme kasutamise korda kindlaks määrama. TsMS § 651 lg 1 kohaselt saab ringkonnakohus poole apellatsioonkaebuse alusel kontrollida üksnes esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust. Ringkonnakohus ei saa lahendada nõudeid, mida maakohtule pole esitatud ega tühistada maakohtu otsust põhjusel, et poolte ühisvara on jagamata, kui ühisvara jagamise nõuet maakohtule ei esitatud. 8. Ringkonnakohus selgitab lisaks, et ühisvara jagamiseks tuleb esitada hagi maakohtule. Perekonnaseaduse § 37 lg 3 kohaselt jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Asjaõigusseaduse § 77 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. 9. TsMS § 639 lg 1 ja § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Kuna ringkonnakohus ei ole edastanud kaebust hagejale vastamiseks, ei saanud hagejal apellatsiooniastmes menetluskulusid tekkida. 10. Ringkonnakohtu andmetel ei ole kostja tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu, mistõttu ei teki küsimust ka riigilõivu tagastamisest. 11. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab käesoleva määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. 12. Käesolev määrus on edasikaevatav Riigikohtule (TsMS § 638 lg 9).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt