2-22-129740/7 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Kadri Mälberg

Määruse tegemise aeg ja koht

21. veebruar 2023, Pärnu

Tsiviilasja number

2-22-129740

Tsiviilasi

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi R. T. vastu

40 euro nõudes

Tsiviilasja hind

40 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Osaühing

EUROPARK

ESTONIA

(registrikood 10811490)

Hageja esindaja: Berit Asuküla (EFTA LEGAL OÜ)

Kostja: R. T. (isikukood xxxxxxxxxxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi R. T. vastu.

2. Välja mõista kostjalt R. T.lt hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks

leppetrahvi võlgnevus 30 eurot ning sissenõudmiskulud 10 eurot.

Menetluskulud

3. Jätta poolte menetluskulud kostja R. T. kanda.

4. Rahuldada hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning

mõista välja kostjalt R. T.lt hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks hageja

menetluskulud summas 340 eurot (s.o hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 100

eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning lepingulise esindaja kulu summas

220 eurot).

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude hüvitamiseni tasumata summalt

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Pärnu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

2-22-129740

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja

tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja asjaolud

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) palub R. T.lt (kostja) välja mõista leppetrahvi

võlgnevus 30 eurot ja sissenõudmiskulud 10 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja

kanda.

Hagiavalduse kohaselt oli kostja sõiduki xxx numbrimärgiga xxxxxx (edaspidi sõiduk)

omanik/vastutav kasutaja vähemalt alates 02.03.2020. Hageja on parkimisteenust osutav

ettevõte. Iga hageja poolt opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud vastav infotahvel

koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus tüüptingimustega saab tutvuda. Hageja on

avaldanud tüüptingimustes selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja

auto hageja parklasse pargib. Juhul, kui talle parkimistingimused sobivad ja/või ta omab

nõutavat parkimisõigust antavat parkimiskaarti/luba ning ta pargib sõiduki, annab ta sellega

ühtlasi nõusoleku lepingu sõlmimiseks. Kostja parkis enda sõiduki hageja opereeritavale

parkimisalale 02.03.2020, xxx (xxxx, xxxx), sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes.

Parkimislepingu rikkumise tõttu on väljastatud leppetrahvinõue nr 1550 2032 0182 2427

(paigutatud sõiduki kojamehe vahele), maksetähtaeg 16.03.2020, summas 30 eurot, summa on

käesoleva ajani tasumata. Kostja ei ole leppetrahvi vaidlustanud ettenähtud tähtaja jooksul,

samuti ei vastanud kostja kohtueelselt saadetud nõudekirjadele. Kohtueelselt saatis hageja

02.06.2021 ja 31.05.2022 nõudekirja kostja rahvastikuregistrijärgsele e-maili aadressile xxx .

Kostja nõudekirjadele ei vastanud ega asunud ka kohustust täitma. Hageja nõuab kostjalt lisaks

leppetrahvi võlgnevusele summas 30 eurot ka sissenõudmiskulude hüvitamist VÕS § 1132 lg 2

p 1 alusel summas 10 eurot.

2. Hageja ei tuvastanud erandlikke asjaolusid kostjale 02.03.2020 leppetrahvinõude

väljastamisel. Hageja on saatnud kostjale meeldetuletuskirjad tema rahvastikuregistrijärgsele

e-maili aadressile, mille rahvastikuregister väljastas hagejale kostja kontaktidena. Kostja on

kinnitanud enda e-maili aadressiks xxx ning kui see on väidetavalt muutunud ja kostja seda

enam ei kasuta, pidanuks ta tegema vastavad muudatused ka rahvastikuregistris. Hageja on

lähtunud rahvastikuregistri väljastatud andmetest ja on kostjale saatnud kaks meeldetuletuskirja

tasumata leppetrahvi kohta. Sissenõudmiskuludesse (10 eurot) on hageja arvestanud

Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päring sõiduki omaniku/vastutava kasutaja

andmete saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saadeti e-maili teel nõudekiri võlgnevuse

kohta sõiduki omanikule/vastutavale kasutajale.

Kostja vastuväited

3. Kostja ei tunnista hagi ja palub selle jätta rahuldamata.

2-22-129740

4. Kostja ei ole saanud ühtegi trahvi kviitungit ega ole näinud ka vana meiliaadressi peale

saadetud meeldetuletusi Kostja kasutab meiliaadressi xxx üle kümne aasta. Tõenäoliselt oli

auto juba müüdud, ostu-müügilepingut tal alles ei ole. Kuna ta ei ole saanud ei trahvi kviitungit

ega ka muud teavitust, siis ta ei saa kuidagi teada, et mingi trahvi on saanud.

Kohtuotsuse põhjendused

5. Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid,

leiab, et hagi tuleb rahuldada.

6. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava

osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS

§ 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku

põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et

TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise

ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses

sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all.

Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole

mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu

04.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2- 1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse

edasikaebamiseks.

7. Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse

võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,

järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on

varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab

3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud

8. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5

lg 1 ja 2 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu

ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel

peab kumbki pool hagimenetluses tõendama.

Kohus täitis selgitamiskohustust 16.01.2023.

9. Riigikohus on 26.01.2017 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 22 leidnud, et

parkimiseks

tasulisel

parkimisalal

sõlmitud

leping

vastab

üürilepingu

tunnustele

võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja

(üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala.

10. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg

2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse

rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus

nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS § 108.

VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole

kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2 kohaselt

kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab

kahjustatud lepingupoole huvides tegema.

11. Kohus selgitab, et leppetrahvinõude edukaks esitamiseks peavad olema täidetud järgmised

üldised eeldused:

2-22-129740

a) poolte vahel on kehtiv leping, sh peab olema poolte vahel sõlmitud kehtiv

leppetrahvikokkulepe (VÕS §-d 9, 16 ja 20);

b) võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100);

c) võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku

teistsugune vastutusstandard (VÕS §-d 103 ja 160);

d) võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast

rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2);

Kõigi nende asjaolude tõendamise koormis on TsMS § 230 lg 1 esimese lause alusel hageja

12. Kohus loeb tsiviilasja materjalidega tuvastatuks, et sõiduki xxx numbrimärgiga xxxxxx

parkis 02.03.2020 aadressil xxx asuvas hageja poolt opereeritaval parkimisalal

parkimistingimusi rikkudes, st sõiduki parkimisel ei olnud parkimise eest tasutud (dtl 33-47).

Vaidluse all ei ole asjaolu, et parkimistingimuste rikkumise tõttu on kostjale esitatud

leppetrahvinõue (leppetrahv nr 1550 2032 0182 2427 summas 30 eurot, maksetähtajaga

16.03.2020) summas 30 eurot on kostja poolt tasumata.

13. Pooled vaidlevad selle üle, kas vaidlusalune sõiduk võis olla vaidlusalusel kuupäeval kostja

poolt võõrandatud, et lepetrahvi nõue ei ole esitatud mõistliku aja jooksul ning, et

leppetrahvinõue ei ole kätte toimetatud.

14. Kostja vastuväidete kohaselt võis vaidlusalune sõiduk olla müüdud, kuid kostjal ei ole ostu-

müügilepingut alles.

15. Kohus loeb tsiviilasja materjalidega tuvastatuks, et kostja oli sõiduki xxx numbrimärgiga

xxxxxx omanik/vastutav kasutaja 02.03.2020. Nimetatud asjaolu on tõendatud väljavõttega

Transpordiametist saadud andmetega (dtl 48), mille kohaselt oli sõiduki omaniku/vastutava

kasutaja isikukoodiks xxxxxxxxxxx, mis kuulub rahvastikuregistri andmetel kostjale. Kostja ei

ole kohtule esitanud sõiduki ostu-müügilepingut, ega teatanud, et sõidukit kasutas kolmas isik,

mistõttu on nimetatud kostja vastuväide paljasõnaline ja tõendamata.

16. Kostja leiab, et hageja ei ole teavitanud kostjat leppetrahvinõudest mõistliku aja jooksul.

Hageja märkis, et esitas leppetrahvinõuded kostjale kohe peale rikkumise tuvastamist,

paigutades selle sõiduki kojamehe vahele.

17. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole

kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2

kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast

kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.

18. Kostja märgib, et ei ole kojamehe vahele pandud leppetrahvi teadet ega e-posti aadressile

saadetud teadet kätte saanud.

19. Riigikohus on 05.06.2019 lahendi nr 2-17-117146 punktis 12 leidnud, et selleks, et lepingut

rikkunud isik kannaks TsÜS § 70 järgi tahteavalduse kättesaamisega seotud riski, peab

tahteavalduse tegija tõendama, et ta on tahteavalduse väljendanud ning valinud selle

edastamiseks mõistliku viisi (Riigikohtu 14. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-17, p 13).

Seega pidi hageja tõendama, et ta on valinud tahteavalduse edastamiseks mõistliku viisi.

Kolleegiumi arvates võib parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki

esiklaasile kojamehe vahele pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70

mõttes. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle

edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Kui esinevad

erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik

tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks. Praegusel juhul ei ole kohtud selliste

erandlike asjaolude esinemist tuvastanud.

2-22-129740

20. TsÜS § 70 kohaselt kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et

teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus

või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see

tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab,

et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi.

21. Kuivõrd Riigikohus on punktis 14.6 viidatud lahendis pidanud hageja poolt mõistlikuks

tahteavalduse edastamise viisiks leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe

vahele, siis tuleb tuvastada, kas hageja on kostjale lepingu rikkumise tahteavaldused edastanud

s.o paigaldanud kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele ja kas kostja on teinud usutavaks

sõiduki kojamehe vahelt leppetrahvinõude kaotsimineku võimaluse. Kohus leiab, et hageja on

fotodega (dtl 33-42) tõendanud, et paigutas rikkumise kuupäeval kostja sõiduki esiklaasi

kojamehe vahele leppetrahvi teate. Kohtu hinnangul ei ole kostja muutnud usutavaks

leppetrahvinõude kaotsimineku võimalust. Kostja ei ole väitnud, et rikkumise päeval esinesid

erandlikud ilmaolud. Nimetatu ei nähtu ka hageja fotodelt.

22. Osundatust tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et hageja teavitas kostjat pärast lepingu

rikkumise avastamist mõistliku aja jooksul, et ta nõuab kostjalt leppetrahvi.

23. Sõidukist tehtud fotodelt (dtl 33-42) nähtub, et esiklaasile on paigutatud kollane lipik.

Kohus leiab, et kuivõrd Riigikohus on punktis 14.6 märgitud lahendis pidanud mõistlikuks

leppetrahvi nõudest edastamise viisiks selle sõiduki esiklaasi kojamehe vahele paigutamist, siis

tuleb eeldada, et tal oli mõistlik võimalus ka sellega tutvuda. Asjaolu, kas kostja seda võimalust,

kojamehe vahele paigutatuga tutvuda, kasutas või mitte, ei oma tähtsust. Kohtu hinnangul võtab

siiski mõistlikult hoolas isik, enne sõidukiga sõitma asumist, sõiduki esiklaasile kojamehe

vahele pandu ja veendub, millega tegemist on.

24. Kostja väitel ei ole kostja hageja poolt e-posti aadressile saadetud meeldetuletusi kätte

saanud. Hageja väitel on hageja saatnud nõudekirjad hageja rahvastikuregistrijärgsele e-posti

aadressile xxx.

25. Lisaks pärast kohe peale kostja rikkumise avastamist leppetrahvi nõude kättetoimetamist

on hageja saatnud 02.06.2021 ja 31.05.2022 kostja enda poolt rahvastikuregistris märgitud

elektronpostiaadressile võlgnevuse meeldetuletuse (dtl 49-50), millele kostja ei ole vastanud.

Rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 6 lg 1 sätestab, et rahvastikuregistrisse kantud andmete

õigsuste eeldatakse. Kostja on rahvastikuregistrile kinnitanud enda e-posti aadressiks xxx ning

kui see on muutunud ja kostja seda enam ei kasuta, pidanuks kostja tegema vastava muudatuse

ka rahvastikuregistris. Seega on kohus seisukohal, et kostja on kätte saanud ka hageja

02.06.2021 ja 31.05.2022 nõude tasumise meeldetuletuskirjad.

26. Hagejal on VÕS § 82 lg 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja kohustus

leppetrahvi tasumiseks on muutunud sissenõutavaks. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS §

108 lg 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on

rikkunud raha maksmise kohustust. Kostjal oli leppetrahvi järgi raha maksmise kohustus, mida

kostja on rikkunud, jättes 30 eurot hagejale tasumata. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul

olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid

asjaolusid ei esine. Kostjalt tuleb hagejale välja mõista leppetrahve eest 30 eurot.

27. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskuluna 10 eurot. Kostja vaidles hagile vastu, kuid eraldi

sissenõudmiskulude nõuet ei vaidlustanud.

28. VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15

2-22-129740

eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500

eurot. Käesolevas asjas on hageja leppetrahvinõude suuruseks 30 eurot. Tsiviilasja

materjalidest nähtub, et hageja on kohtueelselt saatnud kaks meeldetuletuskirja (02.06.2021 –

dtl 49 ja 31.05.2022 – dtl 50) kostja rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressile. Seega on

hageja tõendanud meeldetuletuskirjade saatmist kostjale. Lisaks tegi hageja päringu

transpordiametile, mida tõendab viimase poolt väljastatud väljavõte (dtl 48). Kohtu hinnangul

on sissenõudmiskulude nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, tegemist on mõistlike

kuludega kahju hüvitamisega seotud nõude esitamiseks. Seega mõistab kohus kostjalt hageja

kasuks välja ka võla sissenõudmiskulu summas 10 eurot.

29. Ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja tuleb

rahuldada täies ulatuses. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

leppetrahv summas 30 eurot ja sissenõudmiskulu summas 10 eurot, kokku 40 eurot

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

30. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

31. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldab hageja hagi, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

32. TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt

määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.

33. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ja palub kostjalt enda kasuks välja

mõista riigilõiv 100 eurot, õigusabikulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja lepingulise

esindaja tasu 357,50 eurot (dtl 76-77). Hageja palub märkida menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja ei ole hageja

menetluskulude suurusele vastu vaielnud.

34. TsMS § 139 lg 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on põhjendatud

mõista kostjalt hageja menetluskuluna välja hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale

tasutud riigilõiv 100 eurot.

35. Kooskõlas TsMS§ 144 punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud.

Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise

korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse

hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses

arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kohtu hinnangul on

maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu hüvitamise nõue summas 20 eurot põhjendatud

vastavalt TsMS §-le 4842.

36. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja. Hagejat on

menetluses esindanud TsMS § 218 lg 1 kohane esindaja.

2-22-129740

37. Hageja menetluskulude nimekirja järgi on hageja kandnud õigusabikulusid kokku 3 h 15

min ulatuses tunnihinnaga 110 eurot, kokku 357,50 eurot. Kohus leiab, et hageja tunnitasu

suurus on mõistlik.

38. Ajakulu osas leiab kohus, et antud juhul ei ole tegemist pidevalt leppetrahve sisse nõudva

esindaja jaoks keeruka ega mahuka vaidlusega. Võttes arvesse käesoleva tsiviilasja mahtu ja

sisu, samuti asjaolusid, et hageja esindaja kui leppetrahvide sissenõudmisele spetsialiseerunu

esitab pidevalt ühetaolisi hagisid, peab kohus lepingulise esindaja tasu põhjendatuks 2 tunni

ulatuses.

39. Kostjalt tuleb seega hageja kasuks välja mõsta hageja õigusabikulud 240 eurot (220 eurot

(2x110) + 20 eurot) ja riigilõiv 100 eurot, kokku 340 eurot.

40. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul

on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb kostjatel tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid

ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4)

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadri Mälberg

kohtunik