3-22-1454/39 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. veebruar 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1454

Haldusasi

Xi kaebused Eesti Töötukassa 08.06.2022 otsuse nr

TVH/22/023026 ja 09.06.2022 otsuse nr TVT/22/029891

tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks tegema uued

otsused

Menetlusosalised

Kaebaja – X, volitatud esindaja Y

Vastustaja – Eesti Töötukassa

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Xile järgmised dokumendid: 06.07.2022 esitatud dokument „X kaebus

lisad pdf“, 15.07.2022 esitatud menetlusdokumendi lk 21-24, 26.06.2022 esitatud

dokument „26.09.2022 Vestluse kinnitamine (X) 3-22-1454 II“, 22.09.2022 esitatud

dokumendid „Ambulatoorne epikriis“ ja „Ambulatoorne epikriis-1“, 29.09.2022 esitatud

dokumendid „IMG_3101“ ja „IMG_3102“.

2. Tagastada Eesti Töötukassale 28.09.2022 esitatud dokumendid „Lisa 9_töötuna

arvelevõtmise otsus“ ja „Lisa 11_töötuna arveloleku lõpetamise otsus“.

3. Rahuldada Xi kaebused. Tühistada Eesti Töötukassa 08.06.2022 otsus nr

TVH/22/023026 ja 09.06.2022 otsus nr TVT/22/029891 ning kohustada Eesti Töötukassat

tegema Xi töövõime hindamise ja toetuse taotluse kohta uued otsused.

4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22.03.2023 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui

14 päeva (HKMS § 184).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

3-22-1454

2(15)

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 07.06.20221 Eesti Töötukassale (vastustaja) töövõime hindamise ja

puude raskusastme tuvastamise ning toetuste taotluse2.

2. Vastustaja tuvastas 08.06.2022 otsusega nr TVH722/0230263 kaebajal osalise töövõime

kestusega 5 aastat perioodil 18.08.2022–17.08.2027. Kaebaja töötamine on tema

terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja

eeldatavat

kestust

arvesse

võttes

osaliselt

takistatud.

Kaebajal

on

mõõdukad

tegutsemispiirangud õppimise ja tegevuste sooritamise ning muutustega kohanemise ja ohu

tajumise valdkondades, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Kaebaja kirjeldatud

piiranguid teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas on hinnatud koos abivahendi

(prillid) kasutamisega ning sellest lähtuvalt ei ole tegutsemisvõime piiratud. Kaebaja kirjeldatud

piiranguid suhtlemise valdkonnas on arvestatud muutustega kohanemise ja ohu tajumise

valdkonda hinnates. Kaebaja kirjeldatud piirangud liikumise ja käelise tegevuse valdkondades

ning ravimite kõrvaltoimete osas ei leidnud tervise infosüsteemi (TIS) andmetel kinnitust.

Kaebajal on piiratud tegevuste alustamine ja lõpetamine, uue info ja oskuste omandamine,

tähelepanu säilitamine ning keskendumine meeleolukõikumiste, väsimuse ja kognitiivsete

võimete alanemise tõttu. Kaebajal on piiratud stressiga toimetulek, uute olukordade ja

situatsioonidega toimetulemine tavapärasest madalama vaimse pinge ning emotsionaalse

seisundi kõikumiste tõttu. Kaebaja vajab kohanemisaega. Arvestades kaebaja tervisekahjustuse

iseloomu, on tema töövõime 5 aasta jooksul tõenäoliselt vähemuutuv.

3. Vastustaja määras 09.06.2022 otsusega nr TVT/22/0298914 kaebajale töövõimetoetuse

summas 9,3081 eurot päevas perioodiks 18.08.2022–17.08.2027. Vastustaja muutis 07.09.2022

otsusega nr TVT/22/0447245 oma 09.06.2022 otsust ja määras töövõimetoetuse maksmise

perioodiks 06.09.2022–17.08.2027, sest kaebaja võeti töötuna arvele 06.09.2022.

4. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebused asjades nr 3-22-1454 ja 3-22-1805, mille

lõplikeks nõueteks jäi tühistada vastustaja 08.06.2022 otsus ja 09.06.2022 otsus ning kohustada

vastustajat tegema uued otsused. Kaebaja on viimased 20 aastat olnud töövõimetu ja tema

tervislik seisund ei ole vahepeal paranenud, seetõttu ei ole osalise töövõime tuvastamine

põhjendatud. Kaebaja ei ole võimeline töötama ega võtma sellist vastutust. Kaebaja vaimne

tervis ei ole tasakaalus ja vahel ei saa ta voodistki välja. Ta püüab igapäevaselt hakkama saada

elementaarsete kohustustega, hoolitseda enda ja kodu eest. Lisaks vaimse tervise probleemidele

on viimastel aastatel ka kilpnääre haige. Kaebaja tarvitab igapäevaselt kolme tüüpi rahustavaid

vahendeid, depressiooni ravimeid ja vererõhuravimeid. Ravimite tarvitamine muudab

uimaseks. Loogiline mõtlemine on pärsitud ja tekivad hirmud väljaminemise, inimestega

rääkimise, telefonile vastamise ning igapäevaeluga hakkama saamise ees. Ei oska hirme

kontrolli all hoida. Toetuse äravõtmine vähendab kaebaja sissetulekut ja tekitab hirmu

igapäevaeluga hakkama saamise ees. See, et kaebajal ei ole viimasel 2 aastal olnud depressiivset

1 Vastustaja 28.09.2022 esitatud lisa „Lisa 1_kuupäeva muutmise avaldus“.

2 Vastustaja 28.09.2022 esitatud lisa „Lisa 1_TVH ja TVT ühistaotlus P.A.“.

3 Vastustaja 28.09.2022 esitatud lisa „Lisa 4_töövõime hindamise otsus“.

4 Vastustaja 28.09.2022 esitatud lisa „Lisa 7_töövõimetoetuse otsus“.

5 Vastustaja 28.09.2022 esitatud lisa „Lisa 8_töövõimetoetuse muutmise otsus“.

3-22-1454

3(15)

käitumist, ei tähenda, et tal pole enam ka diagnoosi ja ta ei kasuta ravi. Ravi on olnud pidev.

Kaebaja võtab 1,5 mg antidepressante, mis on suur kogus. Lisandunud on ka suur

ärevushoogude laine.

5. Kohus võttis 31.08.2022 määrusega mõlemas asjas esitatud kaebused menetlusse ja liitis

asjad ühte menetlusse asja numbriga 3-22-1454.

6. Vastustaja palus vastuses jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

6.1. Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust, võttes aluseks tema enda poolt töövõime

hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele ja TIS-i kantud terviseandmed.

Vastustaja võttis otsuse tegemisel aluseks Medicum Perearstikeskus AS-i (TTO) ekspertarsti

dr Kersti Pari 09.05.2022 eksperdiarvamuse ning tuvastas, et kaebaja töövõime on osaline

kestusega 5 aastat. TTO ekspertarsti seisukoha vaatas üle ja sellega nõustus ka vastustaja

töövõime hindamise ekspertarst dr Marit Õun. Kohtumenetluse ajal vaatas kõik kaebaja

terviseandmed ja kaebuses kirjeldatud tegutsemispiirangud veelkord üle vastustaja töövõime

hindamise ekspertarst dr Pille Tommingas.

6.2. Kaebajal tuvastati mõõdukas piirang õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas.

Terviseandmetel on viimase 5 aasta jooksul olnud kaebaja vaimne seisund enam-vähem

rahuldav, kuigi pideva ravi foonil on esinenud ka väikseid kõikumisi. Vaimselt on olnud üldiselt

2 viimasel aastal rahuldavas seisundis. Kaebaja on usaldusliku kontaktiga. Meeleolu

labiilsevõitu, alati on olnud asteniseeruv. Depressiooni praegu ei selgu. On ebakindlustunnet,

kohati saamatu ja toimetulek raskendatud. Kaebaja on lihtsameelne, heatahtlik.

Terviseandmetel ei ole peetud vajalikuks kognitiivseid võimeid (sh mäluhäireid) vastavate

testide ja uuringutega objektiviseerida ning nende ulatust täpsustada.

6.3. Kaebajal tuvastati mõõdukas piirang muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas.

Terviseandmetel on kaebajal kohanemisraskused, situatsiooniga toimetulek on häiritud. Samas

ei ole kirjeldatud, et kaebajal esineks paanikahäiret ja ülemäärast takistust väljaskäimisega

seoses.

6.4. Suhtlemise valdkonnas piiranguid ei tuvastatud, sest psühhiaater ei ole kirjeldanud

suhtlemisega seotud probleeme.

6.5. Piirangute hindamisel vaimse võimekuse valdkondades tugines TTO ekspertarst eelkõige

psühhiaater dr Ellen Grüntal-Oja 09.05.2022 epikriisile. Teistes valdkondades piiranguid ei

tuvastatud, sest terviseandmed kaebaja kirjeldatud piiranguid ei kinnita. Samuti ei kinnita

terviseandmed ravimite tarvitamisest tingitud püsivate kõrvaltoimete esinemist, mis mõjutaksid

töövõimet. Väljendunud kõrvaltoimete korral ravi korrigeeritakse ja leitakse sobivamad

preparaadid. TTO ekspertarst hindas kaalutlusõigust kasutades kaebaja töövõime osaliseks,

kuna kaebaja igapäevategevused ei ole täielikult takistatud. TTO ekspertarst leidis, et kaebaja

vaimse tervise piirangud on esinenud pikaajaliselt, esineb valdavalt osaline kompensatsioon.

Kaebajale sobib osaline töökoormus, ajalise surveta omaette tegevus.

6.6. Töövõime hindamisel lähtutakse hindamise hetkel isikul esinevatest haigustest põhjustatud

reaalsetest tegutsemispiirangutest. Hindamisel võetakse arvesse isiku enda poolt kirjeldatud

enesehinnangulised tegutsemispiirangud, mida seostatakse olemasolevate objektiivsete

terviseandmetega. Olulised ei ole ainuüksi diagnoositud haigused, vaid neist põhjustatud

objektiivselt kinnitust leidnud tegutsemispiirangud. Lisaks võetakse arvesse, kas isiku haigus

on talle määratud raviga kompenseeritud. Asjaolu, et kaebajal on varem tuvastatud puuduv

töövõime, ei tähenda, et ka uue taotluse kohta tuleks teha samasugune otsus. Ekspertarstid ega

vastustaja ei ole otsuse tegemisel seotud varasemate töövõime hindamise otsustega. Lisaks võib

3-22-1454

4(15)

inimese tegutsemisvõime sõltuvalt diagnoosist ajas muutuda ja seetõttu tuleb ka tema töövõimet

iga kord uuesti hinnata. Uue töövõime hindamise taotluse alusel toimub uus töövõime

hindamine ning uue taotluse esitamisel ei saa isikul tekkida õiguspärast ootust, et varasemalt

hinnatud töövõime ulatus on tagatud ka järgmise otsusega. Vastustaja ekspertarst on oma

27.09.2022 seisukohas selgitanud, et kaebaja raviarsti dr Ellen Grüntal-Oja 09.05.2022 epikriisi

alusel on viimastel aastatel kaebaja seisund stabiliseerunud. Esineb kohatist ebastabiilsust, kuid

ravi

kasutamisel

depressioonisümptomeid

ei

tähendata.

On

esinenud

reaktiivset

sümptomaatikat keerulisematele elusündmustele, toimetulek on raskendatud. Osaliselt on

kirjeldatud aastatetaguseid sündmusi (2018. a-l lähedase äkksurm; samal aastal enda

kilpnäärmehaiguse ägenemine, mis on tänaseks möödunud). Raviarst ei ole andnud omapoolset

hinnangut ega soovitust töötamise kohta ega toonud välja asjaolusid, miks oleks kaebaja

töötamine temal esinevaid piiranguid arvesse võttes võimatu. Töövõimet ei hinnata

protsentuaalselt. Töövõimet on hinnatud vastavalt väljatoodud funktsionaalsete tegevuste

piirangutele, toetudes objektiivsele raviarsti hinnangule. Piiranguid hinnatakse ravi foonil, st

püsivatena hinnatakse piiranguid, mis esinevad hoolimata võimaliku ravi kasutamisest.

Arvestades terviseandmetes dokumenteeritud vaimsete piirangute osalist kompensatsiooni ravi

foonil, on kaebaja töövõime hetkel osaline. Piirangud ei ole väljendunud sellises ulatuses, et

oleks tuvastatav puuduv töövõime. Ei ole kirjeldatud püsivat abivajadust ja täielikku kõrvalise

abi vajadust. Dr Ellen Grüntal-Oja 09.05.2022 epikriisiga on töövõime hindamisel arvestatud.

Perearst dr Kaja Pohla 30.06.2022 epikriisi ei olnud töövõime hindamise otsuse tegemise

seisuga, mistõttu ei saanud sellega arvestada. Raviarstide kaasamine toimub töövõime

hindamisel nende poolt tehtud TIS-i sissekandeid ja hinnanguid arvestades, mida on antud juhul

ka tehtud. Samuti on eksperdiarvamuses toetutud kaebaja perearsti ja raviva endokrinoloogi

sissekannetele.

6.7. Töövõimetoetust makstakse isikule, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime.

Otsust muudeti põhjusel, et kaebaja ei vastanud toetuse maksmise tingimusele alates

18.08.2022, vaid alles 06.09.2022, mil ta võttis end töötuna arvele.

KOHTU PÕHJENDUSED

Vaidluse ese ja tõendite tagastamine

7. Kaebaja vaidlustab vastustaja töövõime hindamise otsust, milles leiti, et kaebaja töövõime

on osaline, ja vastustaja töövõimetoetuse otsust, millega määrati kaebajale töövõimetoetus

vastavalt tuvastatud töövõime ulatusele.

8. Kohus jätab tähelepanuta menetlusosaliste selgitused selles osas, mis puudutavad

töövõimetoetuse maksmise perioodi muutmist ja sellega seotud haldusmenetlust. Kaebaja ei ole

vastustaja tegevust/tegevusetust selles osas vaidlustanud, samuti ei ole ta vaidlustanud

vastustaja 07.09.2022 otsust. Seega ei ole tegemist vaidluse esemesse kuuluvate selgitustega ja

neil ei ole praeguse asja lahendamisel tähtsust. Sel põhjusel tagastab kohus kõik sellega seotud

tõendid. Kaebajale tuleb tagastada 26.09.2022 esitatud e-kirjavahetus vastustajaga6 ja

29.09.2022 esitatud ekraanipildid telefonikõnedest7. Vastustajale tuleb tagastada otsused

kaebaja töötuna arvele võtmise kohta8 ja töötuna arveloleku lõpetamise kohta9.

6 Kaebaja 26.09.2022 esitatud dokument „26.09.2022 Vestluse kinnitamine (X) 3-22-1454 II“.

7 Kaebaja 29.09.2022 esitatud dokumendid „IMG_3101“ ja „IMG_3102“.

8 Vastustaja 28.09.2022 esitatud lisa „Lisa 9_töötuna arvelevõtmise otsus“.

9 Vastustaja 28.09.2022 esitatud lisa „Lisa 11_töötuna arveloleku lõpetamise otsus“.

3-22-1454

5(15)

9. Kohus tagastab kaebajale 06.07.2022 esitatud e-kirjavahetuse10. Sellel puudub tõendi

väärtus, sest see ei anna edasi asja lahendamiseks vajalikku teavet. Tegemist on kaebaja tütre

kirjaga kaebaja psühhiaatrile dr Ellen Grüntal-Ojale, kuid juures ei ole arsti kirja, mis kajastaks

arsti seisukohta. Seega ei ole selle kirjaga võimalik tõendada, mida arst ise töövõime hindamise

otsuse või kaebaja tervisliku seisundi kohta arvas.

10. Samuti tuleb tagastada kaebaja 15.07.2022 esitatud Sotsiaalkindlustusameti otsused

kaebajal raske puude tuvastamise11 ja puude toetuse määramise kohta12. Praeguses asjas on

vaidluse all töövõime hindamine, mitte puude tuvastamine. Vastustaja ei ole töövõime

hindamisel seotud Sotsiaalkindlustusameti puude tuvastamise otsusega. Seega puudub neil

dokumentidel praeguses asjas tähtsus.

11. Kohus tagastab kaebajale 22.09.2022 esitatud epikriisid13. Samad epikriisid on olemas

vastustaja esitatud TIS-i väljavõttes14. Kuna vastustaja esitatud väljavõte on mahukam ja

sisaldab väljavõtet kaebaja terviseandmetest 5 aasta kohta, siis puudub vajadus võtta asjale

juurde täiendavalt üksikuid epikriise. Tegemist on korduvate dokumentidega, mis koormavad

asjatult toimikut.

Töövõime hindamine

12. Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5 lg 1 järgi tuvastatakse töövõime hindamisega

pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Sama paragrahvi lg 2 järgi võetakse

töövõime hindamisel arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja

osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust. Sama paragrahvi lg 3 järgi

tuvastatakse töövõime hindamise tulemusena isikul töövõime ulatus järgmiselt:

1) töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud

asjaolusid arvesse võttes takistatud;

2) osaline töövõime, kui tema töötamine on sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse

võttes osaliselt takistatud, või

3) puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse

võttes töötama.

13. Eeltoodud sätetest tulenevalt tuleb töövõime hindamisel arvestada sellega, kas ja kuivõrd

piiravad kaebajal olevad terviseprobleemid tema tegutsemisvõimet. Mitte iga tervisehäda ei

anna alust arvata, et isiku töötamine on raskendatud või takistatud. Seega ei piisa töövõimetuse

tuvastamiseks sellest, et kaebajal on mõni tervisehäda.

14. TVTS § 7 lg 1 järgi hindab vastustaja isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse

saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte. Töövõime hindamiseks

koostatakse tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele

kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite

loetelu“ (määrus nr 39) § 5 lg 1 kohaselt eksperdiarvamus, mille koostamisel lähtutakse

töövõime hindamise taotlusel olevatest andmetest, TIS-i andmetest ja vajadusel taotleja

raviarstidelt saadud andmetest. Töövõimet ei saa hinnata vaid kaebaja enda subjektiivsest

hinnangust lähtuvalt, vaid tuleb arvestada ka TIS-i kantud kaebaja terviseandmetega, sh

raviarstide määratud diagnooside ja raviga. Vastustaja ega ekspertarsti pädevuses ei ole kaebaja

töövõime hindamisel talle diagnoose või ravi määrata. Seda peab tegema kaebaja raviarst.

10 Kaebaja 06.07.2022 esitatud dokument „X kaebus lisad pdf“.

11 Kaebaja 15.07.2022 esitatud menetlusdokumendi lk 21-22.

12 Kaebaja 15.07.2022 esitatud menetlusdokumendi lk 23-24.

13 Kaebaja 22.09.2022 esitatud dokumendid „Ambulatoorne epikriis“ ja „Ambulatoorne epikriis-1“.

14 Vastustaja 28.09.2022 esitatud lisa „Lisa 2_TIS terviseandmed P.A.“.

3-22-1454

6(15)

Ekspertarsti pädevuses on kontrollida, kas kaebaja on TIS-i andmetel pöördunud oma

terviseprobleemidega arstide poole, millise diagnoosi ja ravi on raviarstid talle määranud, kas

kaebaja on seda ravi järginud ja kas see ravi on olnud efektiivne, st kas kaebaja terviseprobleemi

on võimalik raviga kõrvaldada või kompenseerida. Samuti tuleb arvestada sellega, kas kaebaja

kasutab terviseprobleemi korral abivahendeid ja kas need kompenseerivad terviseprobleemist

tingitud piiranguid. Ekspertarst peab nende andmete koosmõjus hindama, kas kaebaja töövõime

on piiratud või mitte. Kui kaebaja ei ole oma probleemidega arsti poole pöördunud, talle ei ole

ravi määratud või ta ei järgi määratud ravi, siis ei saa tema terviseprobleemi pidada tema

igapäevaelu häirivaks ja seega ka töövõimet mõjutavaks.

15. Selleks, et ekspertarstil oleks võimalik TIS-is olevatest terviseandmetest lähtuda, peab

kaebaja olema 6 kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist käinud perearsti, teda

põhiliselt raviva eriarsti või töötervishoiuarsti vastuvõtul (TVTS § 6 lg 4). Arsti juures käimise

nõue tõendab, et taotleja terviseprobleemid on aktuaalsed ja vajavad ravi. Sotsiaalkaitseministri

ning tervise- ja tööministri 22.02.2016 määruse nr 15 „Töövõime hindamiseks, puude

raskusastme tuvastamiseks ning hüvitiste määramiseks ja maksmiseks vajalike tervise

infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“ § 2 lg-st 3 nähtuvalt saab vastustaja

töövõime hindamisel lähtuda viimase 5 aasta kohta TIS-i kantud andmetest. Seega ei tule

töövõime hindamisel arvestada terviseprobleemidega, mille kohta ei ole andmeid TIS-i viimase

5 aasta jooksul kantud. See nõue võimaldab jätta kõrvale kõik mitteaktuaalsed

terviseprobleemid, mida kaebajal enam ei esine või mis talle enam probleeme ei tekita. Kuid ka

viimase 5 aasta andmeid arvestades tuleb ekspertarstil hinnata haiguste dünaamikat ja ravi

efektiivsust.

Seega

tuleb

ekspertarstil

töövõime

hindamisel

arvestada

nende

terviseprobleemidega, mis on leidnud kaebaja terviseandmete kohaselt arstide poolt

tuvastamist.

16. Töövõime hindamisel ei ole oluline, milline on kaebaja haridus, eriala või varasem

töökogemus. Töövõime hindamisel ei tule hinnata seda, kas kaebaja on võimeline töötama

omandatud erialal, vaid kas kaebaja on võimeline töötama ükskõik millisel töökohal, mis talle

tema terviseseisundit arvestades võiks sobida. Töökohta on võimalik muuta ja otsida endale

selline töökoht, mille töötingimused on kaebaja tervislikule seisundile sobivad. Seega ei too

terviseprobleemide olemasolu alati kaasa osalist või puuduvat töövõimet, kui taotlejal on

võimalik teha muud tööd, mille tegemist tema terviseprobleemid ei takista. Selleks tuleb

töövõimet hindaval eksperdil määruse nr 39 § 7 lg 5 järgi anda soovitused sobivate ja

mittesobivate töötingimuste kohta.

17. Määruse nr 39 § 6 lg 1 järgi antakse eksperdiarvamus isiku tegutsemisvõime kohta sama

määruse § 3 lg-s 2 nimetatud valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4 nimetatud

töövõimet välistava seisundi kinnitamisel. Kaebaja on ise kinnitanud töövõime hindamise

taotlusel, et tal ei esine määruse nr 39 §-s 4 sätestatud töövõimet välistavaid seisundeid.

Ekspertarst on kaebajaga selles osas nõustunud.

18. Määruse nr 39 § 3 lg 2 järgi annab isik taotlusel hinnangu igapäevaelus osalemise tahte

olemasolu kohta ning piirangute esinemise või puudumise kohta alljärgnevates kehalise ja

vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes:

1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine,

liikumisega seotud muud piirangud;

2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade liigutamine, käteosavus, käelise tegevusega seotud

muud piirangud;

3) teabe edasiandmine ja vastuvõtmine – teabe edasiandmine, teabe vastuvõtmine,

teabevahetusega seotud muud piirangud;

3-22-1454

7(15)

4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine, tualettruumi toimingud, söömine

ja joomine, teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud;

5) õppimine ja tegevuste sooritamine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja lõpetamine,

õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud;

6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, riski või ohu tajumine, toimetulek

muutustega, muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud;

7) suhtlemine – suhtlemisega hakkamasaamine, kohane käitumine, suhtlemisega seotud muud

piirangud.

Määruse nr 39 § 6 lg 3 järgi hinnatakse võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute

raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet vastavalt sama

määrusega kehtestatud võtmetegevuste raskusastmete vastavustabelile (lisa):

1) 0 – piiranguid ei tuvastatud;

2) 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25%

ajast;

3) 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast;

tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel;

4) 3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või

pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav;

5) 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole

võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub.

Määruse nr 39 lisa „Võtmetegevuste raskusastmete vastavustabel“ järgi tähendab punkti 9

kasutamine seda, et taotleja võimekus mingis võtmetegevuses on muutlik. Sel juhul peab

ekspertarst andma piirangule punktiväärtuse vastavalt skaalale 0-4. Ekspertarstil tuli iga kaebaja

kirjeldatud piirangule anda omapoolne eksperthinnang ja vajadusel piirangute raskusastmeid

korrigeerida. Kaebaja enda antav hinnang peab olema kooskõlas tema terviseandmetega. Seega

on ekspertarstil kaebaja töövõimet hinnates kohustus kontrollida, kas TIS-ist nähtuvad või

kaebaja esitatud terviseandmed kinnitavad tema enesehinnangulisi piirangute raskusastmeid.

19. Vastustaja tugines töövõime hindamise otsuse tegemisel Medicum Perearstikeskus AS-i

ekspertarst Kersti Pari (TTO ekspertarst) 09.05.2022 dokumendipõhisele töövõime hindamise

eksperthinnangule15. Kohus kontrollib, kas eksperthinnangus on arvestatud kõigi oluliste

asjaoludega ja tehtud põhjendatud järeldused.

20. Kaebaja tõi töövõime hindamise taotluses välja piirangud liikumise valdkonnas, käelise

tegevuse valdkonnas, teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas, õppimise ja tegevuste

sooritamise valdkonnas, muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas, suhtlemise

valdkonnas ja ravimite kõrvaltoimete juures. Muudes valdkondades ei ole kaebaja piiranguid

välja toonud ja neid ei ole tuvastanud ka ekspertarst, mistõttu kohus neid ei käsitle.

21. Liikumise valdkond.

21.1. Kaebaja tõi liikumise valdkonnas välja piirangud võtmetegevuses „liikumine eri

tasapindadel“. Kaebaja ei suuda raskusteta ringi liikuda ega trepist käia. Kaebaja võimekus

liikuda on muutlik. Väga tihti, paar või rohkem korda nädalas käib pea ringi. Hood on tugevad.

Abivahendeid ei kasuta. Kaebaja suudab väikeste raskustega treppidest liikuda ja vajaduse

korral takistusi ületada. Esineb südamekloppimist kiiremal liikumisel. Valu põlvedes. Hirm

kukkumise ees, kuna tasakaaluhäired on 4-5 korda nädalas.

15 Vastustaja 28.09.2022 esitatud lisa „Lisa 3_TTO ekspertarsti eksperdiarvamus 09.05.2022“.

3-22-1454

8(15)

21.2. TTO ekspertarst leidis, et kaebajal puuduvad selles võtmetegevuses ja valdkonnas

piirangud (raskusaste 0), sest need ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust.

21.3. Vastustaja ekspertarst Pille Tommingas leidis 27.09.2022 ekspertarvamuses16, et

liikumise valdkonnas jäeti põhjendatult piirang tuvastamata. Kaebaja kurtis kaebuses, et tal on

kilpnäärmehaigus ja ülikõrge vererõhk. Kaebajal on TIS-i andmetel diagnoositud

kõrgvererõhutõbi, mille tõttu on määratud ravi. Retseptikeskuse ja perearsti sissekannete alusel

on ravi muudetud aprillis 2022. Sellega kohanemine ja annuse täpsustamine võtab mõningase

aja. Ei ole viiteid, et vererõhk poleks raviga kontrollitav. Samuti ei ole olnud vajadust

kardioloogiliseks konsultatsiooniks. Ravi foonil on perearsti poolt mõõdetuna vererõhk olnud

valdavalt rahuldav, kodus mõõdetuna väidetavalt normis. Kõrgvererõhutõbi ei ole ravi

kasutamisel piiranguid põhjustav. Kilpnäärmehaiguse tõttu on kaebaja konsulteeritud

endokrinoloogi poolt aprillis 2022. Jätkub vahepeal katkenud seisundit kompenseeriv ravi. Ravi

foonil on endokrinoloogi hinnangul türeotoksikoos kompensatsioonis. Võimalik edasine ravi

tõhustamine vajadusel. Analüüsides on leitud ebaselge põhjusega tekkinud valgeliblede

mõõdukas tõus (võib viidata põletikukoldele organismis), mille tõttu vajab kaebaja jälgimist ja

kordusanalüüside tegemist perearsti juures. Antud andmetel ei esine kilpnäärmehaigusest

tingituna ravi kasutamisel püsivaid piiranguid. Püsiva või sagedase pearingluse kohta TIS-is

andmed puuduvad. 12.04.2022 visiidil on perearst märkinud, et kaebaja eitab tasakaaluhäireid.

Kaebajal esineb migreenitüüpi peavalusid, mis võivad kulgeda auraga. Eriuuringuid, neuroloogi

konsultatsiooni profülaktilise ja/või hooravi tõhustamiseks pole vajanud. Ravipotentsiaal on

kasutamata. Peavalude teke on seostatud eelkõige vaimse pingeseisundi tekkega. Põlvevaluga

seonduvat haigusseisundit ei ole terviseandmete alusel uuritud ega diagnoositud. Perearsti

sissekandes on märgitud, et esineb ülekaal, mis on seostatud vähese füüsilise aktiivsusega.

Ülekaal võib võimendada kõiki eelpool nimetatud kaebusi. Perearsti poolt on juhitud tähelepanu

kaalulangetamise vajadusele.

21.4. Kohus

nõustub

ekspertarstide

hinnangutega,

et

kaebajal

puuduvad

selles

võtmetegevuses ja valdkonnas piirangud. TIS-i andmetel ei ole kaebajal diagnoositud haigusi

või vigastusi (nt jalgadega, seljaga, puusadega), mis käimist ja seismist raskendaksid. TIS-i

andmed ei kinnita kaebaja väidet, et tal on põlvedes valud. Ta ei ole seda arstidele kordagi

kurtnud. Seega ei saa olla tegemist pikaajalise tervisehädaga, mis saaks kaebaja igapäevaelu ja

töövõimet püsivalt takistada. Samuti ei ole kaebaja kurtnud arstidele tasakaaluhäireid. TIS-i

andmetel on kaebaja vastupidi eitanud 2022. a aprillis tasakaaluhäirete olemasolu (TIS-i

andmed, lk 8-9). Pearinglust on kaebaja kurtnud 2018. a oktoobris (TIS-i andmed, lk 36-37) ja

2022. a aprillis (TIS-i andmed, lk 9-10). Viimasel korral seostas ta seda vererõhuravimitega.

Vererõhuravimeid on võimalik muuta, et sobimatuid kõrvaltoimeid vältida. Seega ei saa

pearinglust pidada kõrvaldamatuks ja pikaajaliseks tervisehädaks, mis saaks töövõimet

mõjutada. TIS-i andmed kinnitavad küll kaebajal krooniliste peavalude olemasolu, kuid need ei

saa füüsilist liikumist takistada ja kukkumisi põhjustada. TIS-i andmetel ei ole kaebaja arstidele

kukkumisprobleeme, sh peavaludest tingituna kurtnud. Järelikult ei ole põhjendatud kaebaja

hirm kukkumise ees. Peavalusid on põhjendatud käsitleda tegevuste sooritamise juures.

Südamekloppimist ei ole kaebaja arstidele kurtnud. Seda võib põhjustada kas kõrge vererõhk,

ülekaal või vähene liikumisharjumus. Vererõhku on võimalik reeglina ravimitega kontrolli all

hoida. Ka kaebajale on vererõhuravimid määratud ja nende efektiivsuses ei ole põhjust TIS-i

andmete järgi kahelda. Kaebaja südametegevust on peetud normaalseks, selles osas mingeid

tervisehädasid tuvastatud ei ole ja kaebaja ei ole TIS-i andmetel käinud ka kardioloogi

vastuvõtul. Töövõime ei eelda, et kaebaja peaks suutma joosta või kiiresti või pikki vahemaid

käia, seepärast ei saa kiiremal liikumisel tekkiv südamekloppimine töövõimet mõjutada.

Kaebajal on soovitatud pidada dieeti ja olla füüsiliselt aktiivne, et kaalu langetada. TIS-i

16 Vastustaja 28.09.2022 esitatud lisa „Lisa 6_Töötukassa ekspertarsti seisukoht haldusasjas 3-22-1454“.

3-22-1454

9(15)

andmetel ei ole ülekaalu põhjustanud konkreetne haigus, vaid vähene liikumine. Eeltoodud

põhjendustel puudub põhjus kaebajal selles valdkonnas mingeid piiranguid tuvastada.

22. Käelise tegevuse valdkond.

22.1. Kaebaja tõi käelise tegevuse valdkonnas välja piirangu võtmetegevuses „käelise

tegevusega seotud muud piirangud“. Kaebajal on 2 viimase aasta jooksul tihenenud käte

värisemine.

22.2. TTO ekspertarst leidis, et kaebajal puuduvad selles võtmetegevuses ja valdkonnas

piirangud (raskusaste 0), sest need ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust.

22.3. Vastustaja ekspertarst leidis, et kaebajal jäeti põhjendatult selles valdkonnas piirang

tuvastamata. Terviseandmetel ei ole kaebajal diagnoositud ühtegi kehalist haigusseisundit, mis

võiks põhjustada käelise tegevuse valdkonna piiranguid.

22.4. Kohus

nõustub

ekspertarstide

hinnangutega,

et

kaebajal

puuduvad

selles

võtmetegevuses ja valdkonnas piirangud. Kaebajal ei ole TIS-i andmetel diagnoositud haigusi

või vigastusi (nt seljaga, kätega, õlgadega), mis võiks käelist tegevust piirata. Kaebaja on

kurtnud arstidele käte värisemist vaid ühel korra 2018. a oktoobris (vt TIS-i andmed, lk 36-37).

Seda ei ole uuritud ja sellega seoses ei ole määratud ravi. Seda arvestades ei saa olla tegemist

pikaajalise tervisehädaga, mis saaks kaebaja igapäevaelu ja töövõimet püsivalt mõjutada.

23. Teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkond.

23.1. Kaebaja tõi teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas välja piirangu

võtmetegevuses „teabe vastuvõtmine“. Kaebaja kannab prille.

23.2. TTO ekspertarst leidis, et kaebajal puuduvad selles võtmetegevuses ja valdkonnas

piirangud (raskusaste 0), sest kaebaja kirjeldatud piirang on prillidega kompenseeritud ega

mõjuta töövõimet.

23.3. Vastustaja ekspertarst leidis, et kaebajal ei ole diagnoositud nägemisfunktsiooni langust,

mis ei oleks kompenseeritav prillidega. Pole olnud vajadust silmaarsti konsultatsiooniks,

vastavad andmed TIS-is puuduvad.

23.4. Kohus nõustub ekspertarstide hinnanguga, et kaebajal puuduvad selles võtmetegevuses

ja valdkonnas piirangud. Kaebaja ei ole väitnud ja ka TIS-i andmed ei kinnita, et kaebajal

esineks nägemisprobleeme prillide kasutamisele vaatamata. Kuna nägemislangus on prillidega

kompenseeritud, siis ei saa see kaebaja igapäevaelu ega töövõimet mõjutada.

24. Õppimise ja tegevuste sooritamise valdkond.

24.1. Võtmetegevus „tegevuste alustamine ja lõpetamine“.

24.1.1. Kaebaja selles võtmetegevuses piiranguid välja ei toonud.

24.1.2. TTO ekspertarst leidis, et kaebajal on selles võtmetegevuses mõõdukas piirang

(raskusaste 2). Kaebajal on diagnoositud orgaaniline depressioon. Viimase 5 aasta jooksul on

kaebaja vaimse seisund olnud enam-vähem rahuldav, kuigi pideva ravi foonil on esinenud ka

väikeseid kõikumisi. Vaimselt üldiselt 2 viimasel aastal rahuldavas seisundis. On usaldusliku

kontaktiga. Meeleolu labiilsevõitu. On olnud alati asteniseeruv. Depressiooni praegu ei selgu.

Ebakindlustunnet, kohati saamatu ja toimetulek raskendatud. Lihtsameelne, heatahtlik.

24.1.3. Kohtu hinnangul ei saa pidada ekspertarsti antud hinnangut ilmselgelt ebaõigeks.

Lisaks tuleks aga siinkohal arvestada ka kaebajal diagnoositud krooniliste peavaludega.

3-22-1454

10(15)

Kaebaja on TIS-i andmetel kurtnud korduvalt tugevate peavalude üle, kusjuures tihti on

peavalud seotud pingelise olukorraga. Peavalud ei ole olnud ravimitega kontrolli all hoitavad,

mistõttu võivad need mõjutada kaebaja igapäevaeluga hakkama saamist ja töövõimet.

24.2. Võtmetegevus „õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud“.

24.2.1. Kaebaja tõi selles võtmetegevuses välja, et tal esineb mäluprobleeme. Ei mäleta ja

tunneb end halvasti. Tunneb, et ei taha midagi teha.

24.2.2. TTO ekspertarst leidis, et kaebajal puuduvad selles võtmetegevuses piirangud

(raskusaste 0), sest need ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust.

24.2.3. Kohus nõustub ekspertarstiga, et TIS-i andmed ei kinnita, et kaebajal esineks mäluga

probleeme. Sellised probleemid nähtuvad aga dr Eduard Maroni 14.10.2022 epikriisis17. Kuigi

vastustaja ei ole töövõime hindamisel seotud oma varasemate töövõime hindamise otsustega, ei

ole põhjust jätta varem tehtud otsuseid ilma igasuguse tähelepanuta. Varasemad otsused saavad

anda võimaluse hinnata haiguse dünaamikat ja tervisliku seisundi muutumise põhjusi.

Varasemast otsusest teistsuguse järelduse tegemine peaks olema põhjendatud. Isikule peaks

olema arusaadav, millised asjaolud annavad praegusel juhul põhjuse varasemast erineva

hinnangu andmiseks (nt tervise paranemine, abivahendi hankimine, piiranguga kohanemine,

varasem ekslik hindamine vms). Vastustaja tuvastas 01.09.2017 otsuses nr TVH/17/04030718

kaebajal puuduva töövõime. Kaebajal tuvastati rasked tegutsemispiirangud õppimise ja

tegevuste elluviimise, inimestevahelise lävimise ja suhete valdkondades ning mõõdukas

tegutsemispiirang muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas, mis oli põhjustatud

psüühikahäirest. Kaebajal oli raskendatud uute tegevuste omandamine, tegevuste planeerimine

ja elluviimine, väljaskäimine, muutustega kohanemine ning sotsiaalsete olukordadega

hakkamasaamine. Piirangud olid tingitud kõrgemate kognitiivsete, vaimse energia, mälu,

üldiste psühhosotsiaalsete, emotsioonide ja orienteerumisfunktsioonide häiretest. Seega on

vastustaja arvestanud 2017. a-l kaebajal esinevate mäluprobleemidega töövõime hindamisel.

See pidanuks andma vastustajale põhjuse kaebajal esinevate mäluprobleemide olemasolu ja

sellest tingitud piirangute olemasolu põhjalikumalt uurida. Vastustaja saanuks nt esitada

kaebajat ravivale psühhiaatrile järelepärimise täpsustatud hinnangu saamiseks. Selle tegemata

jätmine võis mõjutada töövõime hindamise tulemust.

24.3. Valdkonna kokkuvõte.

24.3.1. TTO ekspertarst leidis õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonna kokkuvõttes, et

kaebajal on selles valdkonnas mõõdukas piirang (raskusaste 2), mis avaldub tähelepanu

koondamises, psüühilises stabiilsuses, tähelepanufunktsioonides, kõrgemates kognitiivsetes

funktsioonides, peaaju struktuuris. Meeleolukõikumiste, väsimuse ja kognitiivsete võimete

alanemise tõttu on piiratud tegevuste alustamine/lõpetamine. Uue info/oskuste omandamine ja

tähelepanu keskendumine/säilitamine raskendatud. Hinnangu andmisel on tuginetud dr Ellen

Grüntal-Oja 09.05.2022 epikriisile, mille kohaselt viimase 5 aasta jooksul on kaebaja vaimne

seisund olnud enam-vähem rahuldav, kuigi pideva ravi foonil on esinenud ka väikseid

kõikumisi. 2018. a kevadel lähedase äkksurm kaebaja juuresolekul – peale seda olid

somatoformsed-vegetatiivsed ja depressioonisümptomid, peavalud mõned kuud. Igasugused

välispõhjused – tülid ja ebakõlad – tekitavad kaebajas stressi ja reaktiivseid

depressioonisümptomeid. Kipub siis võtma Valocordin-Diazepami, kuid liialdanud sellega ei

ole. 2018. a lõpus oli türeotoksikoosi ägenemine, mis samuti muutis kaebaja ebastabiilsemaks.

17 Kaebaja 14.10.2022 esitatud dokument „Ambulatoorne epikriis (1)“; dr Eduard Maroni poolt 25.10.2022

kohtule esitatud dokument „Kokkuvõte“.

18 Kaebaja 15.07.2022 esitatud seisukoha lisa, vt dokumendi lk 9.

3-22-1454

11(15)

Sai ravi endokrinoloogilt. Sageli kurtis pingepeavalusid, -ringlust. Vaimselt üldiselt 2 viimasel

aastal rahuldavas seisundis. 28.02.2022 kaugvastuvõtul kurtis peavalusid rohkem, kuna kodus

pingeline – elukaaslase mälu langus, isiksuse muutus. Sertralini annus tõstetud 150 mg, sellega

rahulikum, ka hommikuti. Kaebaja on usaldusliku kontaktiga. Meeleolu labiilsevõitu, alati on

olnud asteniseeruv. Depressiooni praegu ei selgu. Ebakindlustunnet, kohati saamatu ja

toimetulek raskendatud. Lihtsameelne, heatahtlik. Soovitav siinset ravi jätkata praegustes

annustes. TTO ekspertarst leidis, et kaebajal on mõõdukas tegutsemispiirang psüühika- ja

käitumishäirete tõttu, kuid ta on osaliselt kohanenud.

24.3.2. Vastustaja ekspertarst leidis, et selles valdkonnas tuvastati põhjendatult mõõdukas

piirang. Psühhiaatri hinnangul (vt dr Ellen Grüntal-Oja epikriis) on kaebaja vaimne seisund

viimastel aastatel ravimite kasutamisel stabiilne. Kognitiivseid võimeid (sh mäluhäireid) pole

peetud vajalikuks vastavate testide ja uuringutega objektiviseerida ning selle ulatust täpsustada,

kuid psühhiaatri hinnangul on kohatist saamatust ning toimetulek raskendatud. Depressiooni

(meeleoluhäire) ilminguid ei kirjeldata. Ei ole kirjeldatud püsivat abivajadust ja täielikku

kõrvalise abi vajadust. Mõõdukas piirang on defineeritav, et isik teostab antud tegevusi oluliselt

raskemini kui terved eakaaslased.

24.3.3. Kohus leiab, et kuna vastustaja ja ekspertarstid ei ole hinnanud kõik kaebajal selles

valdkonnas esinevaid võimalikke piiranguid, siis ei saa olla piisavat kindlust, et valdkonna

kokkuvõtlik piirangu raskusaste on korrektne. Võimalik, et raskusaste võib muutuda, kui

arvestatakse ka seni arvestamata jäänud piirangutega.

25. Muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkond.

25.1. Võtmetegevus „väljaskäimine“.

25.1.1. Kaebaja märkis selles võtmetegevuses, et ta ei suuda emotsionaalse või vaimse pingeta

väljas käia. Tuttavatesse kohtadesse saab minna mõõdukate raskustega. Tunneb end kindlamalt,

kui keegi kaasa tuleb. Kardab teistega üksi suhelda. Tundmatutesse kohtadesse ilma

emotsionaalse või vaimse pingeta ja ärevust tundmata minna ei saa. Ei saa asjade ajamisega

hakkama. Tunneb end kindlamalt, kui keegi on kaasas.

25.1.2. TTO ekspertarst leidis, et kaebajal puudub selles võtmetegevuses piirang

(raskusaste 0). Tegutsemisvõimet ja tahteaktiivsust on hinnatud teistes valdkondades ja

võtmetegevustes.

25.1.3. Kohus ei nõustu ekspertarsti seisukohaga, et kaebajal ei saa selles võtmetegevuses

piiranguid tuvastada. TIS-i andmed ei kinnita, et kaebajal oleks diagnoositud paanika- või

ärevushäireid, kuid nende olemasolu võib järeldada AS-i Lääne-Tallinna Keskhaigla

09.11.2022 vastusest kohtunõudele ja dr Eduard Maroni 14.10.2022 epikriisist. Kohus möönab,

et tegemist on hiljem esitatud dokumentidega, mis ei olnud vastustajale töövõime hindamisel

teada. Samas leiab kohus, et vastustaja ega kaebaja töövõimet hinnanud ekspertarstid ei

süvenenud piisava põhjalikkusega, kas kaebaja välja toodud piirangud võivad olla põhjendatud.

Kaebajal tuvastati eelmises töövõime hindamise otsuses piirangud mh väljaskäimise

võtmetegevuses. See asjaolu võinuks tekitada vastustajas või kaebaja töövõimet hindavas

ekspertarstis kahtlusi, kas TIS-i andmed on piisavad selles võtmetegevuses piirangute

hindamiseks. Vastustaja võinuks esitada kaebajat ravivale psühhiaatrile täpsustatud

järelepärimise või saata kaebaja tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule (TVTS § 7 lg 3).

Vastustaja võinuks uurimiskohustuse täitmise tulemusel saada sarnased vastused, nagu esitati

kohtumenetluses, ning need võinuks anda vastustajale aluse hinnata selles võtmetegevuses

esinevate piirangute olemasolu teisiti, kui praegusel juhul tehti. Eeltoodu mõjutab kaebaja

töövõimele antud hinnangut.

3-22-1454

12(15)

25.2. Võtmetegevus „toimetulek muutustega“.

25.2.1. Kaebaja selles võtmetegevuses piiranguid välja ei toonud.

25.2.2. TTO ekspertarst leidis, et kaebajal on selles võtmetegevuses mõõdukas piirang

(raskusaste 2), viidates orgaanilise depressiooni diagnoosile. Kaebajal on kohanemisraskused,

situatsiooniga toimetulek on häiritud.

25.2.3. Kohtu arvates ei saa pidada ekspertarsti antud hinnangut selles võtmetegevuses

ilmselgelt ebaõigeks. TIS-i andmed kinnitavad, et kaebaja vaimse tervise seisund ei ole stabiilne

ja esineb kõikumisi. Pingeolukorrad avaldavad kaebaja vaimsele tervisele olulist mõju,

põhjustavad tugevaid pikaajalisi peavaluhoogusid ja toovad kaasa raviannuste muutmise

vajaduse (TIS-i andmed, lk 12-13, 32-34, 36-37). Lisaks on psüühilist stabiilsust mõjutanud

füüsilise tervise olukord (vt AS-i Lääne-Tallinna Keskhaigla 09.11.2022 vastus kohtunõudele).

Samas on kaebajale määratud ravi, mis peaks võimaldama kaebajal oma igapäevaeluga

hakkama saada.

25.3. Valdkonna kokkuvõte.

25.3.1. TTO ekspertarst leidis muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna

kokkuvõttes, et kaebajal on selles valdkonnas mõõdukas piirang (raskusaste 2), mis avaldub

stressi ja muude psüühiliste koormustega toimetulekus, psüühilises stabiilsuses, enesekindluses,

kõrgemates kognitiivsetes funktsioonides, peaaju struktuuris. Häiritud on stressiga toimetulek,

ärevus uute olukordade ja situatsioonide ees. Vaimse pinge taluvus on tavapärasest madalam,

esinevad kõikumised emotsionaalses seisundis. Vajab kohanemisaega. TTO ekspertarst leidis,

et kaebajal on mõõdukas tegutsemispiirang psüühika- ja käitumishäirete tõttu, kuid ta on

osaliselt kohanenud.

25.3.2. Vastustaja ekspertarst leidis, et selles valdkonnas tuvastati põhjendatult mõõdukas

piirang. Kaebaja on enesehinnanguliselt kirjeldanud kartust teiste inimestega suhtlemise ees,

mis on hinnatav suhtlemise valdkonnas, kuid terviseandmed ei kinnita antud valdkonnas

piiranguid. Psühhiaatri hinnangul esineb välispõhjustel esinevat stressitaseme tõusu ja

reaktiivset sümptomaatikat. Samas ei ole kirjeldatud, et esineks paanikahäiret ja ülemäärast

takistust väljaskäimisega seoses. Eelkõige on psühhiaatri poolt kirjeldatud toimetulematust

muutustega, samas on kirjeldatud raskeid elumuutusi (abikaasa haigus, lähedase äkksurm), mis

tekitavad/tekitasid olulisemat langust vaimses seisundis. Antud piirangud on hinnatud

võtmetegevuses „toimetulek muutustega“. Tavapärased stressisituatsioonid on kaebajal

raskemini talutavad kui tervetel samaealistel, kuid ravi foonil ei ole kirjeldatud rasket seisundit.

Osaliselt on enesehinnangulist kaebust („ei saa asjade ajamisega hakkama“) arvesse võetud

õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonna võtmetegevuses „tegevuste alustamine ja

lõpetamine“, kus on hinnatud piiranguid tähelepanu koondamises ja raskendatud

igapäevategevusi.

25.3.3. Kohus leiab, et praegusel juhul jäi ühes võtmetegevuses piirangute olemasolu

korrektselt kontrollimata ja see võib mõjutada ka valdkonnas kokkuvõtlikult antavat hinnangut.

Kohtu hinnangul vajab praegusel juhul täiendavalt uurimist asjaolu, kas kaebajal on lisaks

depressioonidiagnoosile tuvastatavad ka muud psüühikahäired (paanikahäire, ärevushäire vms),

mis selles valdkonnas esinevatele piirangutele antavat hinnangut võiksid mõjutada. Sellised

asjaolud tuleb tuvastada ja vajadusel töövõimele antavat hinnangut korrigeerida vastustajal

haldusmenetluses.

26. Suhtlemise valdkond.

3-22-1454

13(15)

26.1. Kaebaja tõi suhtlemise valdkonnas välja piirangu võtmetegevuses „suhtlemisega

hakkamasaamine“. Kaebaja ei saa suhtlemisega hakkama, tundmata liigset ärevust või hirmu.

Ei saa tuttavate ega võõraste inimestega kohtuda, tundmata liigset ärevust või hirmu. Muutub

närviliseks. Hakkab higistama. Pea hakkab ringi käima. Süda läheb pahaks. Telefoniga

rääkimisel läheb närvi, kardab. Ei suuda edasi anda infot või annab seda poolikult. Kardab

võõrastega rääkida. Kui on närvis, ei suuda kirjutada ega kuulata ka teisi.

26.2. TTO ekspertarst leidis, et kaebajal ei ole selles võtmetegevuses ega valdkonnas

piiranguid (raskusaste 0), sest kohanemisraskusi on hinnatud muutustega kohanemise ja ohu

tajumise valdkonnas.

26.3. Vastustaja ekspertarst leidis, et piirangu mitte tuvastamine selles valdkonnas on

põhjendatud. Kaebaja välja toodud probleeme ei ole psühhiaater kirjeldanud.

26.4. Kohus ei nõustu TTO ekspertarsti väitega, et kaebaja suhtlemisprobleeme on hinnatud

muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas. TTO ekspertarst ei ole viidatud

valdkonnas suhtlemisprobleeme hinnanud, ainult kohanemisraskusi. Suhtlemisel esinevaid

probleeme tuleb hinnata suhtlemise valdkonnas, mitte muudes valdkondades. Kaebaja toodud

kirjeldusest nähtub, et kaebaja jaoks ei ole raskendatud üksnes uute olukordadega toimetulek,

vaid ka suhtlemine teiste inimestega. Tegemist on iseseisva stressifaktoriga, mis tema käitumist

ja hakkama saamist mõjutavad. Kui inimene ei karda teiste inimestega suhelda, ainult uusi

olukordi, siis on tal uutes olukordades hakkama saamisel abi teistest inimestest. Inimene, kes

kardab ka teisi inimesi, on abitumas olukorras uute olukordadega hakkama saamisel. Tegemist

on piiranguga, mis mõjutab eraldiseisvalt isiku töövõimet, ja seda ei saa samastada

kohanemisraskustega. Suhtlemisraskustega inimesel võib hakkama saamisega olla raskusi ka

olukorras, kus kohanemisraskustega inimesel probleeme ei esine (nt tuttav töökeskkond).

Kohus ei nõustu ka vastustaja ekspertarsti seisukohaga, et TIS-i andmed ei kajasta

suhtlemispiiranguid. 2019. a epikriisis (TIS-i andmed, lk 29-30) on kirjas, et kaebajal on

tekkinud jälle närvilisus, inimeste kartus. Seega on kaebaja kurtnud inimeste kartust ka

arstidele. Suhtlemisraskused on näha 09.05.2022 epikriisist (TIS-i andmed lk 12-13), kus on

välja toodud, et igasugused tülid või ebakõlad tekitavad kaebajas stressi ja reaktiivseid

depressioonisümptome. Sellest võib järeldada, et suhtlemine teiste inimestega on täiendav

stressifaktor, mis mõjutab kaebaja igapäevaelu ja tööga hakkama saamist. Kuigi tegemist on

hiljem kogutud tõendiga, kinnitab ka professor Eduard Maroni 14.10.2022 epikriis, et kaebajal

on tuvastatav sotsiaalfoobia. Kohtu arvates pidanuks kaebaja välja toodud piirangud ja TIS-ist

nähtuvad andmed tekitama vastustajas ja kaebaja töövõimet hindavates ekspertarstides kahtlusi,

kas TIS-i andmed on kaebajal esineda võivate suhtlemisraskuste osas piisavad. Vajadusel

tulnuks teha kaebajat ravivale psühhiaatrile täpsustatud järelepärimine või saata kaebaja

tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule. Vastustajal olnuks võimalik saada sarnane testitulemus,

nagu esitati kohtumenetluses. Praegusel juhul on kaebaja välja toodud suhtlemispiirangud

jäetud täielikult tähelepanuta ja see võib mõjutada kaebaja töövõimele antavat hinnangut.

27. Ravimite kõrvaltoimed.

27.1. Kaebaja tõi välja, et tal on ravimite tarvitamisest tingitud kõrvaltoimed. Kodus olles ei

suuda pärast osade ravimite võtmist midagi teha. Tunneb pearinglust, kuid mitte väga tihti.

Väga tugevad peavalud mitu korda nädalas juba mitu aastat.

27.2. TTO ekspertarst leidis, et kirjeldatud kõrvaltoimete kohta andmeid ei ole. Väljendunud

kõrvaltoimete korral ravi korrigeeritakse ja leitakse sobivamad preparaadid.

3-22-1454

14(15)

27.3. Vastustaja ekspertarst leidis, et piirangute tuvastamata jätmine on põhjendatud. Oluliste

püsivate ravimite kõrvaltoimete kohta andmeid ei ole. Väljendunud kõrvaltoimete korral ravi

korrigeeritakse ja leitakse sobivamad preparaadid.

27.4. Kohus nõustub ekspertarstidega, et TIS-i andmed ei kinnita, nagu oleks kaebajal püsivalt

probleeme ravimite kõrvaltoimetega. Kaebaja on kurtnud vererõhuravimite põhjustatud

uimasust ainult ühel korral, 26.04.2022 (TIS-i andmed, lk 9). Kuna vererõhuravimeid on

võimalik vahetada, siis saa praegusel juhul järeldada, et tegemist on kõrvaldamata

terviseprobleemiga, mis kaebaja igapäevaelu ja töövõimet püsivalt mõjutaks.

28. TTO ekspertarst leidis kokkuvõttes, et kaebajal on osaline töövõime. Peamine piiranguid

põhjustav diagnoos on orgaaniline depressioon. Piiratud on tähelepanu koondamine, stressi ja

muude psüühiliste koormustega toimetulek. Kaebajal on tõenäoliselt vähemuutuv seisund

kehtivusega 5 aastat, kuna vaimse tervise piirangud on esinenud pikaajaliselt, esineb valdavalt

osaline kompensatsioon. Kaebajale sobib osaline töökoormus, ajalise surveta omaette tegevus.

29. Vastustaja ekspertarst leiab kokkuvõttes, et raviarst dr Ellen Grüntal-Oja 09.05.2022

epikriisi alusel on viimastel aastatel kaebaja seisund stabiliseerunud. Esineb kohatist

ebastabiilsust, kuid ravi kasutamisel depressioonisümptomeid ei täheldata. On esinenud

reaktiivset sümptomaatikat keerulisematele elusündmustele, toimetulek on raskendatud. Samas

on osaliselt kirjeldatud aastatetaguseid sündmusi (2018. a-l lähedase äkksurm; samal aastal enda

kilpnäärmehaiguse ägenemine, mis on tänaseks möödunud). Raviarst ei ole andnud omapoolset

hinnangut ega soovitust töötamise kohta ega toonud välja asjaolusid, miks oleks kaebaja

töötamine, temal esinevaid piiranguid arvestavalt, võimatu. Protsentuaalselt töövõime

vähenemise ja paranemise väljatoomine ei ole asjakohane. Töövõime on hinnatud vastavalt

funktsionaalsete tegevuste piirangute välja toomisele, toetudes objektiivsele raviarsti

hinnangule. Piiranguid hinnatakse ravi foonil, st püsivatena hinnatakse piiranguid, mis esinevad

hoolimata võimaliku ravi kasutamisest. Ekspertarvamus on koostatud kaebaja raviarstide

sissekandeid ja hinnanguid arvestades. TTO ekspertarsti hinnang kaebaja töövõimele on

põhjendatud. TIS-i andmetele tuginedes on töövõimet vähendavad piirangud vaimse võimekuse

valdkondades. Ravi kasutamisel on piirangud osaliselt kompenseeritud, kuid siiski oluliselt

väljendunud, esineb vähenenud toimetulek igapäevategevuses, reaktiivne sümptomaatika

muutustega toimetulekul; raskendatud on stressisituatsioonides hakkama saamine. Samas on

kaebaja psüühiline seisund viimastel aastatel stabiliseerunud. Võimalik on rutiinne lihtne

kehaline tegevus, vältides liigset ajasurvet ja psüühilist pinget. Kuna esineb pikemaajalisem

tööturult eemalolek, siis on ilmselt vajalikud toetavad teenused tööle naasmiseks ja seal

püsimiseks (eeldatavalt nt tööharjutused, kaitstud töö, esialgne tugiisiku vajadus jms), mis on

osalise töövõime juures pigem tavapärased. Terviseandmete alusel on tegemist piirangutega,

mille vähenemine määral, et töövõime ei oleks vähenenud, on ebausutav. Seetõttu on hinnatud

kehtivusaeg maksimaalseks, s.o. 5 aastat. Terviseseisundi olulise halvenemise ja püsiva

dekompensatsiooni korral on võimalik esitada uus taotlus.

30. TTO ekspertarsti eksperthinnanguga on nõustunud ka vastustaja ekspertarst dr Marit Õun

24.05.202219.

31. Kohus leiab, et kaebaja töövõimele antud hinnang ei ole praegusel juhul põhjendatud, sest

selle hindamisel on jäetud mitmete piirangutega arvestamata ja mitmed kaebaja terviseseisundit

mõjutavad asjaolud välja uurimata. Mh on jäetud arvestamata töövõime hindamise taotluses

välja toodud kaebaja väitega, et ta kasutab igapäevategevustes teise inimese abi. See ei võimalda

järeldada, et kaebaja on igapäevaeluga hakkama saamisel või töötamisel piisavalt iseseisev, et

ilma abita hakkama saada. Sel põhjusel tuleb vastustaja 08.06.2022 otsus tühistada. Vastustajal

19 Vastustaja 28.09.2022 esitatud lisa „Lisa 5_väljavõte infosüsteemist“.

3-22-1454

15(15)

tuleb kaebaja töövõimet uuesti hinnata, kogudes eelnevalt kaebaja tervisliku seisundi kohta

piisavad asjakohased tõendid. Kuna vastustaja 09.06.2022 otsus tugineb 08.06.2022 otsusele,

tuleb tühistada ka 09.06.2022 otsus. Vastustajal tuleb teha kaebajale töövõimetoetuse

määramise kohta uus otsus, vastavalt tuvastatud töövõime ulatuses.

Otsus ja menetluskulude jaotus

32. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus kaebuse terves ulatuses, tühistab vaidlusalused

otsused ning kohustab vastustajat tegema kaebaja töövõime hindamise ja toetuse taotluse kohta

uued otsused.

33. Kuna kohus teeb otsuse vastustaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta vastustaja kanda

(HKMS § 108 lg 1). Kohus tagastas kaebajale kaebuselt tasutud riigilõivu 20 eurot 06.07.2022

määrusega. Muude võimalike menetluskulude kohta ei ole kaebaja kohtule tähtaegselt

kuludokumente esitanud. Seetõttu jäävad muud võimalikud menetluskulud kaebaja enda kanda

(HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/