2-22-18816/6 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht 20.02.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-18816

Kohtuasi

X hagi Y vastu mittevaralise kahju ja viivise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 02.01.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja advokaat Katrin Paulus

Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 02.01.2023 määrus tühistada ja saata asi hagi menetlusse võtmise

uueks otsustamiseks samale maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja) esitas 15.12.2022 Harju Maakohtule Y (kostja) vastu hagi, milles palub kostjalt

hageja kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel ja hüvitiselt

viivise seadusjärgses määras hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja märkis

hagiavalduses, et kohtupraktikast tulenevalt jäävad keskmised hüvitised 500–600 euro kanti ja

seega on hagi hind 600 eurot, millelt tuleb riigilõivu tasuda 175 eurot. Hageja arvates

arvestatakse viivist nõudelt, mitte hagihinnalt.

2. Maakohus jättis 16.12.2022 määrusega hagiavalduse selles sisalduvate puuduste tõttu

käiguta. Maakohus kohustas hagejat täpsustama oma nõudeid ja hagi hinda ning tasuma

2-22-18816

2

riigilõivu. Maakohtule jäi arusaamatuks hagihinna kujunemine. Hagiavalduse resolutsiooni

järgi palub hageja mõista kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel, mille

hind oleks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 132 lg-te 1 ja 3 järgi 3500 eurot, kuid

hagi põhjendavas osas palub hageja määrata hüvitiseks vähemalt 600 eurot. Kohus selgitas, et

kui hageja taotleb kahjuhüvitist kohtu õiglasel äranägemisel, lähtub kohus seaduses sätestatud

eeldusest ja hagihind on sel juhul 3500 eurot. Kui hageja nõuab viivist kohtu äranägemisel

määratud kahjuhüvitiselt, ei saa viivist nõuda alates hagi esitamisest, vaid alates otsuse

tegemisest. Kui hageja soovib viivist alates hagi esitamisest, tuleb märkida kindel

nõudesumma.

3. Hageja esitas 20.12.2022 vastuväite kohtu tegevusele. Hageja leidis, et TsMS § 132 lg-s 1

eeldusena nimetatud hinda ei saa rakendada, vaid hagihind peab vastama hagis nõutava hüve

tegelikule suurusele. Lisaks märkis hageja, et viivise nõude sõnastus on kooskõlas senise

kohtupraktikaga. Juhul, kui kohus vastuväidet ei rahulda, palus hageja pikendada puuduste

kõrvaldamise tähtaega.

4. Maakohus jättis 21.12.2022 määrusega hageja vastuväite ja taotluse hagiavalduses esinevate

puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamiseks rahuldamata ning kohustas sama määrusega

hagejat kõrvaldama 16.12.2022 määruses osundatud puudused hiljemalt 23.12.2022.

Maakohtu määrus

5. Maakohus keeldus 02.01.2023 määrusega hagi menetlusse võtmisest.

6. Hageja nõue ja hagi hind olid maakohtu hinnangul ebaselged. Vaatamata kohtu juhistele ei

esitanud hageja kohtule nõuetekohast hagiavaldust, sh ei täpsustanud hagiavalduse nõudeid ega

hinda ning jättis tasumata riigilõivu. Eeltoodu tõttu keeldus kohus hagi menetlusse võtmast,

viidates TsMS § 371 lg 1 p-dele 9 ja 10, § 371 lg 2 p-dele 1 ja 2 ning § 3401 lg-le 2.

Määruskaebus

7. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asja tagasi

maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Hageja leiab, et esitatud nõue selge ja

hagihind peaks jääma 600 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu 175 eurot.

Menetluse edasine käik

8. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja saata

tsiviilasi hagi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus

rahuldamisele.

10. Vaidlustatud määruse põhjendustes on maakohus viidanud hagi menetlusse võtmisest

keeldumise alusena TsMS § 371 lg 2 p-dele 1 ja 2, kuna maakohtu hinnangul ei ole nõue

piisavalt selge, TsMS § 371 lg 1 p-dele 9 ja 10, kuna vorminõudeid on oluliselt rikutud ja

tasumata on riigilõiv, ning TsMS § 3401 lg-le 2, kuna hageja on jätnud puudused kõrvaldamata.

Ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendustega ei nõustu.

2-22-18816

3

11. Kohus ei või jätta hagiavaldust menetlusse võtmata üksnes seetõttu, et hagiavalduses

esinenud puudusi määratud tähtpäevaks ei kõrvaldatud. Maakohus peab kontrollima ja

põhjendama, et asjas esineb TsMS §-s 371 sätestatud alus hagi menetlusse võtmisest

keeldumiseks ehk maakohtu lahendist peab nähtuma, et kõrvaldamata jäänud puudus takistab

asja menetlemist (Riigikohtu 21.12.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-16, p 11).

12. Nõuetekohane avaldus (TsMS § 338) on menetluse eelduseks, kuid igasugune avalduse

ebaselgus ei pruugi siiski tähendada, et sel puudub edulootus. Ringkonnakohus ei jaga

maakohtu seisukohta, et hageja põhinõue on sedavõrd ebaselge, et seda ei saa menetleda.

Hageja tõi hagis esile, et kostja rikkus tema isikuõigusi ebakohase väärtushinnangu

avaldamisega ning hageja palus välja mõista õiglane hüvitis kohtu äranägemisel. TsMS § 366

järgi võib hageja esitada nõude selliselt, et ta jätab mittevaralise kahju hüvitise summa hagis

märkimata ja taotleb õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Hageja võib hagis nimetada ka

konkreetse hüvitise summa, kuid ei ole selleks kohustatud.

13. Hageja võib hagis esitada viivise nõude selliselt, et taotleb viivise väljamõistmist alates hagi

esitamisest. Juhul, kui maakohus hagi sisulisel lahendamisel kostja vastuväite põhjal leiab, et

viivist on põhjendatud nõuda hilisemast ajast, ei takista see viivise nõude menetlusse võtmist.

14. Hagi hinna osas juhtis maakohus hageja tähelepanu sellele, et kui hageja jääb selle juurde,

et taotleb kahjuhüvitist kohtu õiglasel äranägemisel, tuleb hagihinna määramisel lähtuda TsMS

§ 132 lg-st 3 ja eeldada, et hagihind on 3500 eurot. Samas ei ole maakohus TsMS § 136 lg 1

teise lause alusel hagihinda määranud ja sellelt tasumata riigilõivu nõudnud. Maakohtu

määrusest ega ka käiguta jätmise määrusest ei nähtu, millises summas riigilõivu tasumist

maakohus hagejalt nõudis. Hagejale ei saa ette heita riigilõivu ebapiisavat tasumist olukorras,

kus kohus ei ole selgelt hagi hinda määranud ega käiguta jätmise määruses nõudnud puuduoleva

riigilõivu tasumist konkreetses summas. Vaidlustatud maakohtu määruse põhjendustest jääb

mulje, nagu hageja ei oleks riigilõivu üldse tasunud. Ringkonnakohus kontrollis riigilõivu

laekumist ja kohtute infosüsteemist nähtuvalt on 15.12.2022 tasutud riigilõiv 175 eurot.

15. Eelnevat arvestades leiab ringkonnakohus, et maakohus keeldus ennatlikult hagi menetlusse

võtmisest. Maakohtu märgitud põhjendustel ei saa hagi menetlusse võtmata jätmist pidada

põhjendatuks. Maakohtul tuleb hagi menetlusse võtmise etapis määrata hagihind ja oma

kaalutlusotsustust nõuetekohaselt põhjendada ning selle alusel otsustada, kas hagejal on

kohustus tasuda täiendavat riigilõivu. Kui hageja tasutud riigilõiv ei ole piisav, siis tuleb

hagejale anda konkreetselt nimetatud summas täiendava riigilõivu tasumiseks tähtaeg.

16. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi

ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu

otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise

tulemusest. Ringkonnakohus märgib, et maakohus rikkus TsMS § 173 lg 1 ja § 442 lg 5, kui

jättis vaidlustatud määruse resolutsioonis märkimata menetluskulude jaotuse.

17. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5

esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale

hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja

menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale

kaevata.

(allkirjastatud digitaalselt)