2-21-15579/45 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. veebruar 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-15579

Kohtuasi

Tallinn, J. Koorti tn 4 korteriühistu hagi osaühingu

SAMENS KAUBANDUS vastu ruumide vabastamise

nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30. augusti 2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühingu SAMENS KAUBANDUS apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

2718 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Tallinn, J. Koorti tn 4 korteriühistu (registrikood

80000534), lepinguline esindaja Jüri Urb

Kostja osaühing SAMENS KAUBANDUS (registrikood

10410727), lepinguline esindaja vandeadvokaat Jevgeni

Tverdohlebov

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 30. augusti 2022 otsus osas, milles maakohus kohustas

osaühingut SAMENS KAUBANDUS andma üle 1. juunil 2020 Tallinn, J. Koorti tn

korteriühistu

ja

osaühingu

SAMENS

KAUBANDUS

vahel

sõlmitud

mitteeluruumide rendilepingu alusel kasutatavate ruumide valdus aadressil

J. Koorti 4, Tallinn selle elamu korteriomanike kaasvaldusesse ja teha selles osas

uus otsus, millega kohustada osaühingut SAMENS KAUBANDUS andma tema

valduses olevad ruumid üle Tallinn, J. Koorti tn 4 korteriühistule vastavalt

käesoleva otsuse tervikresolutsiooni sõnastusele. Muus osas jätta maakohtu otsus

muutmata.

2. Muuta tsiviilasja hinda ja määrata selleks 2718 eurot.

3. Jätta osaühingu SAMENS KAUBANDUS apellatsioonkaebus rahuldamata.

4. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgnev:

4.1. Hagi rahuldada.

2-21-15579

4.2. Kohustada osaühingut SAMENS KAUBANDUS andma Tallinn, J. Koorti tn 4

korteriühistule üle 1. juunil 2020 Tallinn, J. Koorti tn 4 korteriühistu ja

osaühingu

SAMENS

KAUBANDUS

vahel

sõlmitud

üürilepingu

(mitteeluruumide rendilepingu) alusel kasutatavate ruumide valdus aadressil J.

Koorti 4, Tallinn.

4.3. Jätta menetluskulud osaühingu SAMENS KAUBANDUS kanda.

4.4. Määrata Tallinn, J. Koorti tn 4 korteriühistu maakohtu menetluskulude

rahaliseks suuruseks 1440 eurot.

4.5. Määrata Tallinn, J. Koorti tn 4 korteriühistu ringkonnakohtu menetluskulude

rahaliseks suuruseks 930 eurot.

4.6. Mõista osaühingult SAMENS KAUBANDUS välja Tallinn, J. Koorti tn 4

korteriühistu kasuks menetluskulud 2370 eurot (1440 + 930).

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Tallinn, J. Koorti tn 4 korteriühistu (hageja) esitas 4. oktoobril 2021 Harju Maakohtule

osaühingu SAMENS KAUBNDUS (kostja) vastu hagi, milles palus kohustada kostjat andma

hagejale üle 1. juunil 2020 poolte vahel sõlmitud üürilepingu alusel kostja kasutatavate ruumide

valdus aadressil J. Koorti 4, Tallinn. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 1. juunil 2020 mitteeluruumide

rendilepingu, mille kohaselt kasutas kostja alates 1. juunist 2020 kuni 31. maini 2021 ruume

aadressil J. Koorti 4, Tallinn. Hageja ei soovinud lepingut pikendada ja palus kostjal ruumid

vabastada. Kostja ruume vabastanud ei ole.

Kostja vastuväited

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

4. Hageja on esitanud vindikatsiooninõude, kuid hagejale ei kuulu vaidlusalused ruumid.

Hageja õiguste rikkumine ei ole võimalik. Hageja ei saa kaitsta ka korteriomanike kollektiivseid

huve, sest nõudeid korteriühistu kaudu võib esitada vaid korteriomanike omavahelistes suhtes.

2-21-15579

Maakohtu otsus ja põhjendused

5. Harju Maakohus rahuldas 30. augusti 2022 otsusega hagi ja kohustas kostjat andma üle

1. juunil 2020 sõlmitud mitteeluruumide rendilepingu alusel kasutavate ruumide valdus

aadressil J. Koorti 4, Tallinn selle elamu korteriomanike kaasvaldusesse. Maakohus jättis

menetluskulud kostja kanda ning määras kindlaks hagejale hüvitatavate menetluskulude

suuruse.

6. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud, mille üle pooled ei vaidle:

- hageja ja kostja sõlmisid 1. juunil 2020 mitteeluruumide rendilepingu, mille kohaselt andis

hageja kostjale kasutamiseks J. Koorti 4, Tallinn poolkeldri pindalaga 150 m²;

- poolte vahel 1. juunil 2020 sõlmitud rendileping oli tähtajaline ja kehtis kuni 31. maini 2021,

lepingu tähtaega pikendatud ei ole;

- kostja kasutab ruume käesoleva ajani;

- J. Koorti 4, Tallinn on korterelamu ja renditud ruum kuulub korteromanike kaasomandisse.

7. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on korteriühistul õigus esitada vindikatsioonihagi

korteriomanike kaasvalduse kaitseks. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et korteriühistul

kui oma liikmete (korteriomanike) ühiste huvide esindajal on õigus esitada korteriomanike

valduse kaitseks hagi (Riigikohtu 23. oktoobri 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-07).

8. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 lg 1 järgi teostavad korteriomanikud oma

korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi samas seaduses sätestatud ulatuses

korteriühistu kaudu. Seadusest ei tulene piirangut, et korteriühistu võib esitada nõudeid vaid

korteriomanike omavahelistes suhetes. Korteriühistu tegeleb ka korteriomanike vaheliste

suhetega, kuid esindab ka korteriomanike huve suhetes kolmandate isikutega. KrtS § 34 lg 2

kohaselt valitsevad korteriomandite kaasomandi osa eset korteriomanikud korteriühistu kaudu.

Kaasomandi, antud juhul keldripinna rendile andmine on üks korteriomandite valitsemise viise.

Riigikohus on leidnud, et korteriühistu võib esitada vindikatsioonihagi ka asjaõigusseaduse

(AÕS) § 80 alusel. Vastavalt AÕS § 80 on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku

aluseta tema asja valdab. Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja

väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Vaidlusalune ruum kuulub kõigi

korteriomanike kaasomandisse. AÕS § 80 kohase nõude saab esitada ainult omanik, mida

hageja ei ole. Samas on Riigikohus viidatud lahendis leidnud, et korteriühistu võib

vindikatsioonihagi esitada viidates ka AÕS §-le 47 lg 2, mille järgi võib kaudne valdaja nõuda

otsese valdaja valduse taastamist, s.o valduse taastamist, ka kellegi teise huvides. Maakohus

leib, et korteriühistul on õigus nõuda vaidlusaluseid ruume elamu omanike kaasvaldusesse

AÕS § 80 alusel.

9. AÕS § 80 kohaldamise tingimuseks on lisaks valdaja (kostja) valduse õigusliku aluse

puudumine. Maakohtu hinnangul on see tingimus täidetud. Kostja valdas hageja hallatava

elamu keldripinda rendilepingu alusel. See rendileping on lõppenud. Seetõttu puudub kostjal

õiguslik alus ruume vallata. Kostja valdus on ebaseaduslik. Maakohtu järeldust ei väära ka

asjaolu, et osad korteriomanikud soovivad kostja tegevuse jätkumist nimetatud aadressil. Kostja

on selle kohta esitanud mitmete korteriomanike allkirjad. Kostja esitatud tõendid ei tekita aga

õiguslikku alust ruumide valdamiseks. Õiguslik alus ruumide valdamiseks saab tulla

lepingulisest suhtest, kuid uut lepingut sõlmitud ei ole. Kuna varasem rendileping on lõppenud,

ei saa pikendada enam ka selle tähtaega, sest pikendada saab kehtivat lepingut.

10. Hageja nõue on põhjendatud. Maakohus täpsustas, et ruumide valdus tuleb üle anda

korteriomanike kaasvaldusesse, kuid korteriomanikke esindab hageja. Kuna valduse

2-21-15579

üleandmist saab nõuda ka iga üksik korteriomanik AÕS § 71 lg 4 järgi, siis tuleb see märkida

otsuse resolutsioonis.

Apellatsioonkaebus

11. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub Harju Maakohtu 30. augusti 2022 otsus

tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

12. Maakohus kohaldas valesti KrtS § 12 lg-t 1 ja § 34 lg-t 2. Maakohus lähtus Riigikohtu

seisukohast, milline puudutas kehtivuse kaotanud korteriühistuseadust. Kehtiv korteriomandi-

ja korteriühistuseadus ei näe ette korteriühistu võimalust esindada korteriomanike

kollektiivseid huve suhtes kolmanda isikuga. Olukorras, kus enamik korteriomanikke sõlmisid

kostjaga uue üürilepingu samadel tingimustel samade ruumide kasutamiseks, ei saa

korteriühistu seda ignoreerida.

13. Maakohus kohaldas ebaõigesti AÕS § 71 lg-t 4, millise sätte kohaselt on kaasomaniku

ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused. Seega kasvõi ühest

kaasomanikust piisaks kostjaga üürilepingu sõlmimiseks.

14. Maakohus kohaldas valesti ka AÕS § 80, sest vindikatsioonihagi saab esitada vaid asja

omanik. Hageja ei ole vaidlusaluste ruumide omanikuks.

Vastustaja seisukoht

15. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

16. Ringkonnakohus tühistab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel

maakohtu otsuse osas, milles hagi rahuldamiseks kohustati kostjat andma tema valduses olevate

ruumide valdus üle korteriomanikele. Selles osas teeb ringkonnakohus uue otsuse ja kohustab

kostjat andma ruumide valdus üle hagejale. Ülejäänud osas jääb otsus muutmata.

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, sest maakohtu otsuse osalise tühistamise aluseks ei ole

kaebuse väited.

TsMS § 654 lg 2² kohaselt esitab ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni

tervikliku sõnastuse.

17. Maakohus rikkus TsMS § 439, mille kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega

teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. See rikkumine on oluline ja ringkonnakohus peab

maakohtu lahendi kõnealuses osas tühistama kaebuse väidetest olenemata. Hageja ei nõudnud

poolte vahel 1. juuni 2020 sõlmitud lepingu alusel kostja poolt kasutatavate ruumide valduse

aadressil J. Koorti 4, Tallinn andmist selle elamu korteriomanike kaasvaldusesse. Maakohus on

põhjendamatult sõnastanud hageja nõude selliselt ümber. 22. novembril 2021 täpsustatud

hagiavalduse resolutsioon p 1 on sõnastatud nii, et hageja palub kohustada kostjat andma

hagejale üle 1. juuni 2020 poolte vahel sõlmitud üürilepingu alusel kostja poolt kasutatavate

ruumide valdus aadressil J. Koorti 4, Tallinn. Menetluse kestel ei ole hageja seda nõuet

muutnud. Seega ei olnud kohtul alust lahendada hageja nõuet muul viisil, kui seda oli palunud

hageja.

2-21-15579

18. Arvestades seda, et ringkonnakohtul on õigus ja kohustus kontrollida hageja nõude

korrektset õiguslikku kvalifitseerimist maakohtu poolt ka siis, kui maakohtu antud

kvalifikatsiooni ei ole vaidlustatud, leiab kolleegium, et hageja esitatud nõue tuleb lahendada

võlaõigusseaduse (VÕS) § 334 lg 1 alusel, mitte AÕS § 80 lg 1 alusel, nagu leidis ekslikult

maakohus.

19. Maakohus tuvastas, et hageja ja kostja sõlmisid 1. juunil 2020 rendilepingu, mille alusel

andis hageja kostjale kasutamiseks aadressil J. Koorti 4, Tallinn keldris asuvad ruumid

pindalaga 150 m². Kolleegiumi arvates leidis maakohus ekslikult, et poolte õigussuhe on

käsitatav rendisuhtena. Maakohus jättis tähelepanuta, et kuigi pooled olid 1. juunil 2020

sõlmitud lepingu sõnastanud rendilepinguna, siis käsitasid pooled ise lepingut üürilepinguna.

Rendilepingu esemeks saab VÕS § 339 tähenduses olla üksnes viljakandev asi. Praegusel juhul

andis hageja kostjale tasu eest kasutusse ruumid, mis ei anna vilja, ning sellise asja tasu eest

kasutusse andmine vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 tähenduses. VÕS § 271 kohaselt

kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks

asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Seega tuvastab

ringkonnakohus, et 1. juuni 2020 lepingu puhul, mille alusel hageja andis kostjale kasutamiseks

aadressil J. Koorti 4, Tallinn keldris asuvad ruumid pindalaga 150 m² ja kostja kohustus tasuma

hagejale selle eest tasu, on tegemist üürilepinguga (tl 6–9). Maakohus tuvastas ja pooled ei

vaidle apellatsioonimenetluses selle üle, et poolte vahel sõlmitud leping oli tähtajaline ja kehtis

kuni 31. maini 2021. Maakohus tuvastas ja apellatsioonimenetluses pooled ei vaidle samuti

selle üle, et 1. juunil 2020 sõlmitud leping on lõppenud ja kostja hagejale ruume, vaatamata

hageja nõudmisele, seniajani tagastanud ei ole (tl 10–21).

20. Kolleegiumi arvates on maakohus ebaõigesti leidnud, et hageja on esitanud nõude

AÕS § 80 lg 1 alusel. AÕS § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes

õigusliku aluseta tema asja valdab. Reeglina saab asja üleandja (üürileandja) tõepoolest valida

kas esitada võlaõiguslik või asjaõiguslik nõue. AÕS § 80 lg-st 1 tuleneva nõude saab hageja

esitada üksnes eeldusel, et üürileandja on asja omanik. Kostja on käesolevas vaidluses seadnud

kahtluse alla hageja õiguse esitada korteriomanike nimel vindikatsioonihagi. Samas ei olnud

hageja kohtu ette toonudki asjaolusid, millest järeldada, et hageja oleks esitanud kostja vastu

asjaõigusliku nõude. TsMS § 4 lg 2 järgi hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja

menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Hagimenetluses saab kohus

võtta kaalumisel aluseks üksnes poolte esitatud asjaolud (TsMS § 5 lg 1). Hagi aluseks olevate

faktiliste asjaolude esitamise kohustus on hagejal (TsMS § 363 lg 1 p 2), samuti peab hageja

olema valmis neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded, tõendama (TsMS § 230 lg 1).

21. Kuigi korteriühistu esindab seadusest tulenevalt korteriühistu kui oma korteriomanikest

liikmeid nende ühiste huvide teostamisel, siis ei nähtu esitatud hagiavaldusest, et hageja esitas

hagi seetõttu, et kostja rikub korteriomanike õigusi korteriomanike kaasomandis olevate

ruumide ebaseadusliku valdamisega ja hageja soovib nende ruumide tagastamist

korteriomanike valdusesse. Hageja esitas hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingust tuleneva

nõude. Kuna hageja ei olnud esitanud vindikatsioonihagi, siis ei ole käesoleva vaidluse

lahendamisel ka tähtsust kostja väidetel selle kohta, et hagejal ei ole vindikatsioonihagi

esitamise õigustki. Kolleegium peab vajalikuks selgitada, et korteriomandite kaasomandi osa

eseme valitsemisega seotud õigusi ja kohustusi täidavad korteriomanikud korteriühistu kaudu

vaid nendes küsimustes, mis jäävad korteriomandi- ja korteriühistuseaduse reguleerimisalasse,

eestkätt siis korterelamu kaasomandi tavapärasest valitsemisest tulenevaid küsimusi (KrtS § 12

lg 1, § 34 lg-d 1 ja 2, § 35). Mõistlik on seadust tõlgendada selliselt, et korteriühistu saab

eeltoodud küsimustes ühistu liikmetest korteriomanikele ühiselt kuuluvaid nõudeid kohtulikult

2-21-15579

maksma panna ka kolmandate isikute vastu (vt ka Riigikohtu 19. märtsi 2021 otsus nr 2-18-

13649, p 17).

22. Praeguses tsiviilasjas palus hageja kohustada kostjat andma hagejale üle 1. juunil 2020

sõlmitud üürilepingu alusel kostja poolt kasutatavate ruumide valdus aadressil J. Koorti 4,

Tallinn. Ringkonnakohtu hinnangul saab hageja nõude alus praegusel juhul olla VÕS § 334

lg 1, mille kohaselt üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist

tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele.

23. VÕS § 334 lg-st 1 tuleneb üürnikupoolne asja tagastamise kohustus. Asi tuleb tagastada

lepingu lõppedes. Üürileandjal tekib üüritud asja suhtes nõudeõigus sellest alates hetkest, mil

üürileping enam ei kehti. Sellest hetkest alates kasutab üürnik asja ilma õigusliku aluseta.

VÕS § 334 lg-st 1 tuleneva nõude puhul on tegemist lepingulise nõudega. Selle nõude eeldus

on, et poolte vahel eksisteeris üürileping, mis lõppes. Erialakirjanduses on rõhutatud, et kuigi

VÕS § 334 lg 1 esimene lause reguleerib ka seisundit, millisel kujul asi tagastada tuleb, siis

kindlasti tuleneb esimesest lõikest ka asja tagastamise nõudeõigus kui selline (P. Varul jt

(koost), Võlaõigus II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019, § 334 komm 3.1).

24. Kuna kostjal on kohustus üürilepingu lõppemisel tagastada hagejale üüritud ruumid, kuid

kostja ei ole üürilepingu lõppedes temale 1. juuni 2020 üürilepingu alusel üle antud ruume

hagejale tagastanud, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt tema kohustuse täitmist (VÕS §-d 100

ja 101 lg 1 p 1).

25. Maakohus on põhjendatult järeldanud, et kostja esitatud mõningate korteriomanike

allkirjadest, mille kohaselt nemad soovivad pikendada hagejaga sõlmitud lepingut, olukorras,

kus leping on juba lõppenud, ei ole võimalik järeldada, et kostjal on õigus keelduda hagejale

ruumide tagastamisest (tl 86–91). Kostja on apellatsioonkaebuses esitanud uue väite, et kostja

on sõlminud enamuse korteriomanikega üürilepingu samadel tingimustel samade ruumide

kasutamiseks ja esitanud selle väite tõendamiseks maakohtule üürilepingu. Kostja

menetlusdokumentidest ega kohtuistungi protokollist ei nähtu, et kostja oleks maakohtus sellise

väite esitanud. Seetõttu ei ole põhjendatud kostja etteheide maakohtule, et maakohus jättis

hindamata kostja väite uue üürilepingu sõlmimise kohta. TsMS § 230 lg 1 järgi peab pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

TsMS § 5 lg 2 järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole

esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

26. Apellatsioonimenetluses peab uue asjaolu esitamise lubatavust pool TsMS § 652 lg 4

kohaselt oma kaebuses või vastuses põhjendama. Kui pool uue asjaolu esitamise lubatavust ei

põhjenda, jätab kohus selle tähelepanuta. Kuna hageja ei ole toonud apellatsioonkaebuses esile

mõjuvat põhjust, miks ta ei saanud juba maakohtus tugineda asjaolule, et kostja esitatud

korteriomanike allkirjadega üürilepingu pikendamise kohta oleks kostja soovinud esitada ka

väite, et enamuse korteriomanikega on kostjal üürileping sõlmitud ja seda tõendada, siis

ringkonnakohus kostja uue väitega ei arvesta ja see tuleb jätta tähelepanuta. Kolleegium peab

vajalikuks rõhutada, et apellatsioonimenetluses ei saa algatada uut vaidlust, arendada peetud

vaidlust edasi ega laiendada vaidlust edasi võrreldes sellega, mida maakohtus peeti.

27. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjat kohustada hagejale üle andma 1. juuni 2020 poolte vahel

sõlmitud üürilepingu (mida on nimetatud mitteeluruumide rendilepinguks) alusel kostja poolt

kasutatavate ruumide valdus aadressil J. Koorti 4, Tallinn.

2-21-15579

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

28. Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud

menetluskulude jaotust muuta.

29. Apellatsioonkaebuse

rahuldamata

jäämisel

jäävad

apellatsioonimenetluse

kulud

TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

30. Kuna maakohus on menetluskulud rahaliselt kindlaks määranud, teeb seda TsMS § 174 lg 3

alusel ka ringkonnakohus.

31. Hageja palus 27. jaanuari 2023 menetluskulude nimekirja kohaselt kostjalt välja mõista

õigusabikulud 7,6 tunni eest summas 930 eurot. Hagejale on osutatud õigusabiteenust

tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid ei

esitanud. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja esindaja ajakulu ja tunnitasumäär põhjendatud,

arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide sisu ja mahtu ning tsiviilasja keerukust. Seega

mõistab ringkonnakohus kostjalt hageja kasuks välja 930 eurot.

32. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

33. Hagi esitamisel lähtus hageja asja hinnast 3500 eurot (TsMS § 132 lg 4) ja tasus riigilõivu

300 eurot. Maakohus võttis hagi menetlusse 1. detsembri 2021 määrusega ega muutnud hageja

avaldatud hinda. Otsuses märkis maakohus tsiviilasja hinna 3500 eurot. Ringkonnakohus leidis,

et hageja nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 334 lg 1. TsMS § 128 järgi on üürilepingu

lõppemise tõttu kinnisasja või selle osa valduse väljaandmise üle peetava vaidluse korral

hagihind ühe aasta kasutustasude kogusumma. Kuna lepingu järgi on ühe kuu kasutustasu

226,50 eurot, siis on aasta kasutustasu 2718 eurot (226,50 x 12). Seega on tsiviilasja õige hind

2718 eurot. TsMS § 136 lg 4 teise lause ja § 137¹ alusel muudab ringkonnakohus asja hinda.

34. Kostja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 420 eurot, aga eelmises punktis

määratud tsiviilasja hinnalt tulnuks riigilõivuseaduse § 59 lg-te 1ja 15 ning lisa 1 järgi tasuda

385 eurot. Kostjal on õigus taotleda TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 järgi enam tasutud riigilõivu

35 eurot tagastamist.

(allkirjastatud digitaalselt)