2-21-15579/45 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedTühistada Harju Maakohtu 30. augusti 2022 otsus osas, milles maakohus kohustas Koorti 4, Tallinn selle elamu korteriomanike kaasvaldusesse ja teha selles osas
Legislator headnote
AI generated2-21-15579/45 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Tühistada Harju Maakohtu 30. augusti 2022 otsus osas, milles maakohus kohustas Koorti 4, Tallinn selle elamu korteriomanike kaasvaldusesse ja teha selles osas
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. veebruar 2023, Tallinn
Kohtuasja number
2-21-15579
Kohtuasi
Tallinn, J. Koorti tn 4 korteriühistu hagi osaühingu
SAMENS KAUBANDUS vastu ruumide vabastamise
nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30. augusti 2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Osaühingu SAMENS KAUBANDUS apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
2718 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Hageja Tallinn, J. Koorti tn 4 korteriühistu (registrikood
80000534), lepinguline esindaja Jüri Urb
Kostja osaühing SAMENS KAUBANDUS (registrikood
10410727), lepinguline esindaja vandeadvokaat Jevgeni
Tverdohlebov
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Harju Maakohtu 30. augusti 2022 otsus osas, milles maakohus kohustas
osaühingut SAMENS KAUBANDUS andma üle 1. juunil 2020 Tallinn, J. Koorti tn
korteriühistu
ja
osaühingu
SAMENS
KAUBANDUS
vahel
sõlmitud
mitteeluruumide rendilepingu alusel kasutatavate ruumide valdus aadressil
J. Koorti 4, Tallinn selle elamu korteriomanike kaasvaldusesse ja teha selles osas
uus otsus, millega kohustada osaühingut SAMENS KAUBANDUS andma tema
valduses olevad ruumid üle Tallinn, J. Koorti tn 4 korteriühistule vastavalt
käesoleva otsuse tervikresolutsiooni sõnastusele. Muus osas jätta maakohtu otsus
muutmata.
2. Muuta tsiviilasja hinda ja määrata selleks 2718 eurot.
3. Jätta osaühingu SAMENS KAUBANDUS apellatsioonkaebus rahuldamata.
4. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgnev:
4.1. Hagi rahuldada.
2-21-15579
4.2. Kohustada osaühingut SAMENS KAUBANDUS andma Tallinn, J. Koorti tn 4
korteriühistule üle 1. juunil 2020 Tallinn, J. Koorti tn 4 korteriühistu ja
osaühingu
SAMENS
KAUBANDUS
vahel
sõlmitud
üürilepingu
(mitteeluruumide rendilepingu) alusel kasutatavate ruumide valdus aadressil J.
Koorti 4, Tallinn.
4.3. Jätta menetluskulud osaühingu SAMENS KAUBANDUS kanda.
4.4. Määrata Tallinn, J. Koorti tn 4 korteriühistu maakohtu menetluskulude
rahaliseks suuruseks 1440 eurot.
4.5. Määrata Tallinn, J. Koorti tn 4 korteriühistu ringkonnakohtu menetluskulude
rahaliseks suuruseks 930 eurot.
4.6. Mõista osaühingult SAMENS KAUBANDUS välja Tallinn, J. Koorti tn 4
korteriühistu kasuks menetluskulud 2370 eurot (1440 + 930).
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse
kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks
tegemisest.
Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja
taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse
esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka
kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1. Tallinn, J. Koorti tn 4 korteriühistu (hageja) esitas 4. oktoobril 2021 Harju Maakohtule
osaühingu SAMENS KAUBNDUS (kostja) vastu hagi, milles palus kohustada kostjat andma
hagejale üle 1. juunil 2020 poolte vahel sõlmitud üürilepingu alusel kostja kasutatavate ruumide
valdus aadressil J. Koorti 4, Tallinn. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 1. juunil 2020 mitteeluruumide
rendilepingu, mille kohaselt kasutas kostja alates 1. juunist 2020 kuni 31. maini 2021 ruume
aadressil J. Koorti 4, Tallinn. Hageja ei soovinud lepingut pikendada ja palus kostjal ruumid
vabastada. Kostja ruume vabastanud ei ole.
Kostja vastuväited
3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
4. Hageja on esitanud vindikatsiooninõude, kuid hagejale ei kuulu vaidlusalused ruumid.
Hageja õiguste rikkumine ei ole võimalik. Hageja ei saa kaitsta ka korteriomanike kollektiivseid
huve, sest nõudeid korteriühistu kaudu võib esitada vaid korteriomanike omavahelistes suhtes.
2-21-15579
Maakohtu otsus ja põhjendused
5. Harju Maakohus rahuldas 30. augusti 2022 otsusega hagi ja kohustas kostjat andma üle
1. juunil 2020 sõlmitud mitteeluruumide rendilepingu alusel kasutavate ruumide valdus
aadressil J. Koorti 4, Tallinn selle elamu korteriomanike kaasvaldusesse. Maakohus jättis
menetluskulud kostja kanda ning määras kindlaks hagejale hüvitatavate menetluskulude
suuruse.
6. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud, mille üle pooled ei vaidle:
- hageja ja kostja sõlmisid 1. juunil 2020 mitteeluruumide rendilepingu, mille kohaselt andis
hageja kostjale kasutamiseks J. Koorti 4, Tallinn poolkeldri pindalaga 150 m²;
- poolte vahel 1. juunil 2020 sõlmitud rendileping oli tähtajaline ja kehtis kuni 31. maini 2021,
lepingu tähtaega pikendatud ei ole;
- kostja kasutab ruume käesoleva ajani;
- J. Koorti 4, Tallinn on korterelamu ja renditud ruum kuulub korteromanike kaasomandisse.
7. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on korteriühistul õigus esitada vindikatsioonihagi
korteriomanike kaasvalduse kaitseks. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et korteriühistul
kui oma liikmete (korteriomanike) ühiste huvide esindajal on õigus esitada korteriomanike
valduse kaitseks hagi (Riigikohtu 23. oktoobri 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-07).
8. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 lg 1 järgi teostavad korteriomanikud oma
korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi samas seaduses sätestatud ulatuses
korteriühistu kaudu. Seadusest ei tulene piirangut, et korteriühistu võib esitada nõudeid vaid
korteriomanike omavahelistes suhetes. Korteriühistu tegeleb ka korteriomanike vaheliste
suhetega, kuid esindab ka korteriomanike huve suhetes kolmandate isikutega. KrtS § 34 lg 2
kohaselt valitsevad korteriomandite kaasomandi osa eset korteriomanikud korteriühistu kaudu.
Kaasomandi, antud juhul keldripinna rendile andmine on üks korteriomandite valitsemise viise.
Riigikohus on leidnud, et korteriühistu võib esitada vindikatsioonihagi ka asjaõigusseaduse
(AÕS) § 80 alusel. Vastavalt AÕS § 80 on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku
aluseta tema asja valdab. Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja
väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Vaidlusalune ruum kuulub kõigi
korteriomanike kaasomandisse. AÕS § 80 kohase nõude saab esitada ainult omanik, mida
hageja ei ole. Samas on Riigikohus viidatud lahendis leidnud, et korteriühistu võib
vindikatsioonihagi esitada viidates ka AÕS §-le 47 lg 2, mille järgi võib kaudne valdaja nõuda
otsese valdaja valduse taastamist, s.o valduse taastamist, ka kellegi teise huvides. Maakohus
leib, et korteriühistul on õigus nõuda vaidlusaluseid ruume elamu omanike kaasvaldusesse
AÕS § 80 alusel.
9. AÕS § 80 kohaldamise tingimuseks on lisaks valdaja (kostja) valduse õigusliku aluse
puudumine. Maakohtu hinnangul on see tingimus täidetud. Kostja valdas hageja hallatava
elamu keldripinda rendilepingu alusel. See rendileping on lõppenud. Seetõttu puudub kostjal
õiguslik alus ruume vallata. Kostja valdus on ebaseaduslik. Maakohtu järeldust ei väära ka
asjaolu, et osad korteriomanikud soovivad kostja tegevuse jätkumist nimetatud aadressil. Kostja
on selle kohta esitanud mitmete korteriomanike allkirjad. Kostja esitatud tõendid ei tekita aga
õiguslikku alust ruumide valdamiseks. Õiguslik alus ruumide valdamiseks saab tulla
lepingulisest suhtest, kuid uut lepingut sõlmitud ei ole. Kuna varasem rendileping on lõppenud,
ei saa pikendada enam ka selle tähtaega, sest pikendada saab kehtivat lepingut.
10. Hageja nõue on põhjendatud. Maakohus täpsustas, et ruumide valdus tuleb üle anda
korteriomanike kaasvaldusesse, kuid korteriomanikke esindab hageja. Kuna valduse
2-21-15579
üleandmist saab nõuda ka iga üksik korteriomanik AÕS § 71 lg 4 järgi, siis tuleb see märkida
otsuse resolutsioonis.
Apellatsioonkaebus
11. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub Harju Maakohtu 30. augusti 2022 otsus
tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
12. Maakohus kohaldas valesti KrtS § 12 lg-t 1 ja § 34 lg-t 2. Maakohus lähtus Riigikohtu
seisukohast, milline puudutas kehtivuse kaotanud korteriühistuseadust. Kehtiv korteriomandi-
ja korteriühistuseadus ei näe ette korteriühistu võimalust esindada korteriomanike
kollektiivseid huve suhtes kolmanda isikuga. Olukorras, kus enamik korteriomanikke sõlmisid
kostjaga uue üürilepingu samadel tingimustel samade ruumide kasutamiseks, ei saa
korteriühistu seda ignoreerida.
13. Maakohus kohaldas ebaõigesti AÕS § 71 lg-t 4, millise sätte kohaselt on kaasomaniku
ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused. Seega kasvõi ühest
kaasomanikust piisaks kostjaga üürilepingu sõlmimiseks.
14. Maakohus kohaldas valesti ka AÕS § 80, sest vindikatsioonihagi saab esitada vaid asja
omanik. Hageja ei ole vaidlusaluste ruumide omanikuks.
Vastustaja seisukoht
15. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud
hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16. Ringkonnakohus tühistab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel
maakohtu otsuse osas, milles hagi rahuldamiseks kohustati kostjat andma tema valduses olevate
ruumide valdus üle korteriomanikele. Selles osas teeb ringkonnakohus uue otsuse ja kohustab
kostjat andma ruumide valdus üle hagejale. Ülejäänud osas jääb otsus muutmata.
Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, sest maakohtu otsuse osalise tühistamise aluseks ei ole
kaebuse väited.
TsMS § 654 lg 2² kohaselt esitab ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni
tervikliku sõnastuse.
17. Maakohus rikkus TsMS § 439, mille kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega
teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. See rikkumine on oluline ja ringkonnakohus peab
maakohtu lahendi kõnealuses osas tühistama kaebuse väidetest olenemata. Hageja ei nõudnud
poolte vahel 1. juuni 2020 sõlmitud lepingu alusel kostja poolt kasutatavate ruumide valduse
aadressil J. Koorti 4, Tallinn andmist selle elamu korteriomanike kaasvaldusesse. Maakohus on
põhjendamatult sõnastanud hageja nõude selliselt ümber. 22. novembril 2021 täpsustatud
hagiavalduse resolutsioon p 1 on sõnastatud nii, et hageja palub kohustada kostjat andma
hagejale üle 1. juuni 2020 poolte vahel sõlmitud üürilepingu alusel kostja poolt kasutatavate
ruumide valdus aadressil J. Koorti 4, Tallinn. Menetluse kestel ei ole hageja seda nõuet
muutnud. Seega ei olnud kohtul alust lahendada hageja nõuet muul viisil, kui seda oli palunud
hageja.
2-21-15579
18. Arvestades seda, et ringkonnakohtul on õigus ja kohustus kontrollida hageja nõude
korrektset õiguslikku kvalifitseerimist maakohtu poolt ka siis, kui maakohtu antud
kvalifikatsiooni ei ole vaidlustatud, leiab kolleegium, et hageja esitatud nõue tuleb lahendada
võlaõigusseaduse (VÕS) § 334 lg 1 alusel, mitte AÕS § 80 lg 1 alusel, nagu leidis ekslikult
maakohus.
19. Maakohus tuvastas, et hageja ja kostja sõlmisid 1. juunil 2020 rendilepingu, mille alusel
andis hageja kostjale kasutamiseks aadressil J. Koorti 4, Tallinn keldris asuvad ruumid
pindalaga 150 m². Kolleegiumi arvates leidis maakohus ekslikult, et poolte õigussuhe on
käsitatav rendisuhtena. Maakohus jättis tähelepanuta, et kuigi pooled olid 1. juunil 2020
sõlmitud lepingu sõnastanud rendilepinguna, siis käsitasid pooled ise lepingut üürilepinguna.
Rendilepingu esemeks saab VÕS § 339 tähenduses olla üksnes viljakandev asi. Praegusel juhul
andis hageja kostjale tasu eest kasutusse ruumid, mis ei anna vilja, ning sellise asja tasu eest
kasutusse andmine vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 tähenduses. VÕS § 271 kohaselt
kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks
asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Seega tuvastab
ringkonnakohus, et 1. juuni 2020 lepingu puhul, mille alusel hageja andis kostjale kasutamiseks
aadressil J. Koorti 4, Tallinn keldris asuvad ruumid pindalaga 150 m² ja kostja kohustus tasuma
hagejale selle eest tasu, on tegemist üürilepinguga (tl 6–9). Maakohus tuvastas ja pooled ei
vaidle apellatsioonimenetluses selle üle, et poolte vahel sõlmitud leping oli tähtajaline ja kehtis
kuni 31. maini 2021. Maakohus tuvastas ja apellatsioonimenetluses pooled ei vaidle samuti
selle üle, et 1. juunil 2020 sõlmitud leping on lõppenud ja kostja hagejale ruume, vaatamata
hageja nõudmisele, seniajani tagastanud ei ole (tl 10–21).
20. Kolleegiumi arvates on maakohus ebaõigesti leidnud, et hageja on esitanud nõude
AÕS § 80 lg 1 alusel. AÕS § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes
õigusliku aluseta tema asja valdab. Reeglina saab asja üleandja (üürileandja) tõepoolest valida
kas esitada võlaõiguslik või asjaõiguslik nõue. AÕS § 80 lg-st 1 tuleneva nõude saab hageja
esitada üksnes eeldusel, et üürileandja on asja omanik. Kostja on käesolevas vaidluses seadnud
kahtluse alla hageja õiguse esitada korteriomanike nimel vindikatsioonihagi. Samas ei olnud
hageja kohtu ette toonudki asjaolusid, millest järeldada, et hageja oleks esitanud kostja vastu
asjaõigusliku nõude. TsMS § 4 lg 2 järgi hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja
menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Hagimenetluses saab kohus
võtta kaalumisel aluseks üksnes poolte esitatud asjaolud (TsMS § 5 lg 1). Hagi aluseks olevate
faktiliste asjaolude esitamise kohustus on hagejal (TsMS § 363 lg 1 p 2), samuti peab hageja
olema valmis neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded, tõendama (TsMS § 230 lg 1).
21. Kuigi korteriühistu esindab seadusest tulenevalt korteriühistu kui oma korteriomanikest
liikmeid nende ühiste huvide teostamisel, siis ei nähtu esitatud hagiavaldusest, et hageja esitas
hagi seetõttu, et kostja rikub korteriomanike õigusi korteriomanike kaasomandis olevate
ruumide ebaseadusliku valdamisega ja hageja soovib nende ruumide tagastamist
korteriomanike valdusesse. Hageja esitas hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingust tuleneva
nõude. Kuna hageja ei olnud esitanud vindikatsioonihagi, siis ei ole käesoleva vaidluse
lahendamisel ka tähtsust kostja väidetel selle kohta, et hagejal ei ole vindikatsioonihagi
esitamise õigustki. Kolleegium peab vajalikuks selgitada, et korteriomandite kaasomandi osa
eseme valitsemisega seotud õigusi ja kohustusi täidavad korteriomanikud korteriühistu kaudu
vaid nendes küsimustes, mis jäävad korteriomandi- ja korteriühistuseaduse reguleerimisalasse,
eestkätt siis korterelamu kaasomandi tavapärasest valitsemisest tulenevaid küsimusi (KrtS § 12
lg 1, § 34 lg-d 1 ja 2, § 35). Mõistlik on seadust tõlgendada selliselt, et korteriühistu saab
eeltoodud küsimustes ühistu liikmetest korteriomanikele ühiselt kuuluvaid nõudeid kohtulikult
2-21-15579
maksma panna ka kolmandate isikute vastu (vt ka Riigikohtu 19. märtsi 2021 otsus nr 2-18-
13649, p 17).
22. Praeguses tsiviilasjas palus hageja kohustada kostjat andma hagejale üle 1. juunil 2020
sõlmitud üürilepingu alusel kostja poolt kasutatavate ruumide valdus aadressil J. Koorti 4,
Tallinn. Ringkonnakohtu hinnangul saab hageja nõude alus praegusel juhul olla VÕS § 334
lg 1, mille kohaselt üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist
tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele.
23. VÕS § 334 lg-st 1 tuleneb üürnikupoolne asja tagastamise kohustus. Asi tuleb tagastada
lepingu lõppedes. Üürileandjal tekib üüritud asja suhtes nõudeõigus sellest alates hetkest, mil
üürileping enam ei kehti. Sellest hetkest alates kasutab üürnik asja ilma õigusliku aluseta.
VÕS § 334 lg-st 1 tuleneva nõude puhul on tegemist lepingulise nõudega. Selle nõude eeldus
on, et poolte vahel eksisteeris üürileping, mis lõppes. Erialakirjanduses on rõhutatud, et kuigi
VÕS § 334 lg 1 esimene lause reguleerib ka seisundit, millisel kujul asi tagastada tuleb, siis
kindlasti tuleneb esimesest lõikest ka asja tagastamise nõudeõigus kui selline (P. Varul jt
(koost), Võlaõigus II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019, § 334 komm 3.1).
24. Kuna kostjal on kohustus üürilepingu lõppemisel tagastada hagejale üüritud ruumid, kuid
kostja ei ole üürilepingu lõppedes temale 1. juuni 2020 üürilepingu alusel üle antud ruume
hagejale tagastanud, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt tema kohustuse täitmist (VÕS §-d 100
ja 101 lg 1 p 1).
25. Maakohus on põhjendatult järeldanud, et kostja esitatud mõningate korteriomanike
allkirjadest, mille kohaselt nemad soovivad pikendada hagejaga sõlmitud lepingut, olukorras,
kus leping on juba lõppenud, ei ole võimalik järeldada, et kostjal on õigus keelduda hagejale
ruumide tagastamisest (tl 86–91). Kostja on apellatsioonkaebuses esitanud uue väite, et kostja
on sõlminud enamuse korteriomanikega üürilepingu samadel tingimustel samade ruumide
kasutamiseks ja esitanud selle väite tõendamiseks maakohtule üürilepingu. Kostja
menetlusdokumentidest ega kohtuistungi protokollist ei nähtu, et kostja oleks maakohtus sellise
väite esitanud. Seetõttu ei ole põhjendatud kostja etteheide maakohtule, et maakohus jättis
hindamata kostja väite uue üürilepingu sõlmimise kohta. TsMS § 230 lg 1 järgi peab pool
hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
TsMS § 5 lg 2 järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole
esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude
põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
26. Apellatsioonimenetluses peab uue asjaolu esitamise lubatavust pool TsMS § 652 lg 4
kohaselt oma kaebuses või vastuses põhjendama. Kui pool uue asjaolu esitamise lubatavust ei
põhjenda, jätab kohus selle tähelepanuta. Kuna hageja ei ole toonud apellatsioonkaebuses esile
mõjuvat põhjust, miks ta ei saanud juba maakohtus tugineda asjaolule, et kostja esitatud
korteriomanike allkirjadega üürilepingu pikendamise kohta oleks kostja soovinud esitada ka
väite, et enamuse korteriomanikega on kostjal üürileping sõlmitud ja seda tõendada, siis
ringkonnakohus kostja uue väitega ei arvesta ja see tuleb jätta tähelepanuta. Kolleegium peab
vajalikuks rõhutada, et apellatsioonimenetluses ei saa algatada uut vaidlust, arendada peetud
vaidlust edasi ega laiendada vaidlust edasi võrreldes sellega, mida maakohtus peeti.
27. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjat kohustada hagejale üle andma 1. juuni 2020 poolte vahel
sõlmitud üürilepingu (mida on nimetatud mitteeluruumide rendilepinguks) alusel kostja poolt
kasutatavate ruumide valdus aadressil J. Koorti 4, Tallinn.
2-21-15579
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
28. Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud
menetluskulude jaotust muuta.
29. Apellatsioonkaebuse
rahuldamata
jäämisel
jäävad
apellatsioonimenetluse
kulud
TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
30. Kuna maakohus on menetluskulud rahaliselt kindlaks määranud, teeb seda TsMS § 174 lg 3
alusel ka ringkonnakohus.
31. Hageja palus 27. jaanuari 2023 menetluskulude nimekirja kohaselt kostjalt välja mõista
õigusabikulud 7,6 tunni eest summas 930 eurot. Hagejale on osutatud õigusabiteenust
tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid ei
esitanud. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja esindaja ajakulu ja tunnitasumäär põhjendatud,
arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide sisu ja mahtu ning tsiviilasja keerukust. Seega
mõistab ringkonnakohus kostjalt hageja kasuks välja 930 eurot.
32. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,
millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab
vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus
kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
33. Hagi esitamisel lähtus hageja asja hinnast 3500 eurot (TsMS § 132 lg 4) ja tasus riigilõivu
300 eurot. Maakohus võttis hagi menetlusse 1. detsembri 2021 määrusega ega muutnud hageja
avaldatud hinda. Otsuses märkis maakohus tsiviilasja hinna 3500 eurot. Ringkonnakohus leidis,
et hageja nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 334 lg 1. TsMS § 128 järgi on üürilepingu
lõppemise tõttu kinnisasja või selle osa valduse väljaandmise üle peetava vaidluse korral
hagihind ühe aasta kasutustasude kogusumma. Kuna lepingu järgi on ühe kuu kasutustasu
226,50 eurot, siis on aasta kasutustasu 2718 eurot (226,50 x 12). Seega on tsiviilasja õige hind
2718 eurot. TsMS § 136 lg 4 teise lause ja § 137¹ alusel muudab ringkonnakohus asja hinda.
34. Kostja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 420 eurot, aga eelmises punktis
määratud tsiviilasja hinnalt tulnuks riigilõivuseaduse § 59 lg-te 1ja 15 ning lisa 1 järgi tasuda
385 eurot. Kostjal on õigus taotleda TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 järgi enam tasutud riigilõivu
35 eurot tagastamist.
(allkirjastatud digitaalselt)