3-23-98/23 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

17.02.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-98

Haldusasi

X. X.e

kaebus

Põhja-Tallinna

Valitsuse

sotsiaalhoolekande osakonna 17.01.2023 otsuse nr

23259153348

„Otsus

jätta

toimetulekutoetus

määramata“ tühistamiseks ka Põhja-Tallinna Valitsuse

kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: X. X.

Vastustaja: Tallinna linn

Asja läbivaatamise viis

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus tervikuna rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

3. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.03.2023.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse

esitajale

kättetoimetamisest

arvates

või

ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning

apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtule saabus 16.01.2023 (täpsustatud 17.01.2023) X. X.e kaebus, mida

kohus tõlgendas kui kaebust nõudega tühistada Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande

osakonna 17.01.2023 otsus nr 23259153348 „Otsus jätta toimetulekutoetus määramata“ ja

kohustada vastustajat vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi. Kohus võttis kaebuse oma 18.01.2023

määrusega menetlusse.

Kaebaja esitas kohtule ka esialgse õiguskaitse taotluse.

2. 19.01.2023 teatas kaebaja kohtule, et nõustub asja lahendamisega lihtmenetluses.

3. 20.01.2023 saabus kohtule vastustaja seisukoht kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusele koos

haldusmenetluse materjalidega. Vastustaja

teatas, et

nõustub

asja lahendamisega

lihtmenetluses.

4. 20.01.2023 määrusega otsustas kohus jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Sama määrusega otsustas kohus lahendada asja lihtmenetluses, määras menetlustähtajad ja

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja.

5. 23.01.2023 ja 29.01.2023 saabusid kohtule kaebaja täiendavad seisukohad koos nõude

muutmise taotlusega.

6. 27.01.2023 saabus kohtule vastustaja vastus kaebusele. Vastustaja märgib, et ei taotle enda

täiendavat ära kuulamist.

7. 31.01.2023 määrusega otsustas kohus jätta kaebaja taotlus kaebuse nõude muutmiseks

rahuldamata ja jätkas haldusasja menetlust kaebuse nõudes tühistada Põhja-Tallinna Valitsuse

sotsiaalhoolekande osakonna 17.01.2023 otsus nr 23259153348 „Otsus jätta toimetulekutoetus

määramata“ ja kohustada Põhja-Tallinna Valitsust vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi. Ühtlasi

jättis kohus käiguta kaebaja avalduse menetluskulude väljamõistmiseks.

8. 02.02.2023 ja 05.02.2023 saabusid kohtule kaebaja täiendavad seisukohad, milles kaebaja

soovib esitada kohtule kolm uut kaebuse nõuet.

9. 07.02.2023 määrusega jättis kohus kaebaja taotluse kaebuse nõude muutmiseks rahuldamata.

Sama määrusega jättis kohus ka teistkordselt kaebaja menetluskulude hüvitamise taotluse

käiguta.

13.02.2023 esitas kaebaja kohtule veelkord oma täiendavad seisukohad koos lisadega.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

10. Kaebaja palub kaebuse tühistada Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna

17.01.2023 otsus nr 23259153348 „Otsus jätta toimetulekutoetus määramata“ ja kohustada

Põhja-Tallinna Valitsust vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi ja rahuldada alljärgnevatel

põhjustel.

10.1. Kaebaja selgitab, et esitas kõik dokumendid, mis on vajalikud toetuse määramiseks

vastustajale õigeks ajaks. Seejuures on vastustaja algselt teatanud kaebajale, et dokumendid on

õigesti vormistatud ja nad on kõik vajalikud dokumendid kätte saanud ning siis teatanud ka

summa ja kuupäeva millal toetus laekub (vt Tallinna linna 12.01.2023 e-kiri, milles märgiti, et

toetuse summa on 264,47 eurot, ülekanne eeldatavalt 17.01.2023.)

Seejärel mingi aja pärast teatas vastustaja e-posti teel, et ei kavatse toetust välja maksta ning et

toetuse välja maksmise uueks tingimuseks saab olla ainult asjaolu, kui kaebaja võltsib

dokumente, millega kinnitab justkui, et Abikeskuse Spetsialistide ja Haritlaste Kojas ravil olev

Y. Y. on kaebaja elukaaslane.

10.2. Kaebaja leiab, et vastustajal on selliste tingimuste esitamisel plaan omandada kontroll

Abikeskuse Spetsialistide ja Haritlaste Koja omandi ja kinnisvara üle, kuna antud asutuse

patsiendi ema ehk eestkostja on seotud Tallinna Linnavalitsuses võimul oleva poliitilise

juhtkonna ja ametnikega ning sellise tehingu tulemusena omandaksid nii Tallinna

Linnavalitsuse kui ka muud kõrvalised isikud vastavad õigused teha toiminguid Abikeskuse

Spetsialistide ja Haritlaste Koja omandi ja kinnisvaraga.

10.3. Kaebaja selgitab, et on Y. Y.i ametlik hooldaja juba pikka aega ja on korraldanud

hoolekandeteenuseid ka Abikeskuse Spetsialistide ja Haritlaste Koja ruumides, kuna tema

eestkostja ehk ema ei ole selleks ise võimeline (ei soovi ning ka ei taha ise hooldamisega

tegeleda). Seejuures vastavad asjaolud on vastustajale teada.

Lisaks toob kaebaja välja, et Y. Y. ei oma sissekirjutust Xxxxx x-xx Tallinn, vaid hoopis

Kristiine linnaosas.

10.4. Kaebaja selgitab veel, et tal on suured võlgnevused seoses kommunaalkulude tasumata

jätmisega. Kaebaja selgitab, et toimetulekutoetuse saamine on tema jaoks eluliselt oluline.

10.5. Ühtlasi on tal mitmeid etteheiteid Tallinna linnale. Kaebaja viitab siinkohal ka

haldusasjale nr 3-22-2001.

10.6. Kaebaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulud järgmiselt: 1) 110 h hinnaga 15

eurot tund so 1650 eurot – täiendavate seisukohtade koostamine ja kahju nõude esitamine –

vabatahtlike poolt; 2) 18.01.2023-02.02.2023 töö kokku 60 h hinnaga 25 eurot tund so kokku

1400

eurot;

3)

02.02.2023-05.02.2023

on

kaebaja

etteütlemise

ja

dokumentide

kirjutamisel ning koostamisel teostatud töid kokku 59 töötundi mille soovib kaebaja lisada

kohtukuludesse.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

11. Vastustaja Tallinna linn kaebusega ei nõustu ja palub jätta kaebuse rahuldamata.

11.1. Vastustaja toob välja, kaebaja esitas 09.01.2023 Põhja-Tallinna Valitsuse

sotsiaalhoolekande osakonnale toimetuleku taotluse (dtl 78-80). Toimetuleku taotluse

esitamisel esitas taotleja enda kohta järgmised olulised andmed; ta elab aadressil Xxxxx x-xx,

Tallinn ja toimetuleku määramisel arvesse võetavaid teisi isikuid ei ole.

Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna sotsiaalteenuste talituse juhataja Kai

Kelleri 05.01.2023 e-kirjast (dtl 81) Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna

sotsiaaltoetuste talituse juhatajale ja sama talituse töötajale ilmnes, et viies läbi kodukülastusi

kaebaja elukohta selgus, et kaebaja elab aadressil Xxxxx x-xx, Tallinn koos Y. Y.iga (isikukood

xxxxxxxxxxx). Kodukülastuses toimusid seoses kaebaja avaldusega politseisse.

Fakti, et kaebaja elab aadressil Xxxxx x-xx, Tallinn koos Y. Y.iga, kinnitab ka Kristiine

Linnaosa Valitsuse otsus nr 5-10.3-1/1474.2, millisega kaebaja on määratud Y. Y.i hooldajaks

(dtl 82-83).

Lähtudes eelpool väljatoodust ning juhindudes sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 5 lg 2

(edaspidi SÜS) sätestatust peab isik hüvitise taotlemisel aitama igakülgselt kaasa

eesmärgipärasele ja efektiivsele menetlusele ning asjaolude muutumise korral hüvitise

kohandamisele. Sama seaduse § 9 lg 1 sätestab, et sotsiaalkaitse paremaks korraldamiseks on

hüvitisi andvatel asutustel ja isikutel kohustus teha koostööd.

Lähtudes koostöö tegemise kohustusest pöördus Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande

osakonna sotsiaaltoetuste talituse vanemspetsialist Küllike Saks-Harris korduvalt e-kirjade teel

(kaebaja poolt kohtule juba edastatud) kaebaja poole ja palus esitada täiendavaid andmeid ja

võimalusel tulla olukorra selgitamiseks vastuvõtule sotsiaaltoetuste talitusse. Kaebaja

täiendavaid andmeid ei esitanud ja vastuvõtule ei tulnud.

Täiendavate andmete esitamise kohustus tuleneb taotlejal SÜS § 21 lg 1, mis sätestab isiku

põhikohustused hüvitise taotlemisel ja saamisel. Antud paragrahvi järgi on isik hüvitise

taotlemisel ja saamisel on kohustatud esitama hüvitise andjale kõik teadaolevad tõesed ja

täielikud andmed, dokumendid ja muud tõendid, mis on vajalikud hüvitise saamise õiguse või

muu hüvitise andmiseks olulise asjaolu väljaselgitamiseks, sealhulgas seaduses sätestatud juhul

andmed kolmandate isikute kohta, teavitama hüvitise andjat viivitamata hüvitise saamise õigust

ja hüvitise andmist mõjutavatest asjaoludest ja asjaolude muutumisest, osalema aktiivselt talle

hüvitise andmises, sealhulgas täitma hüvitise andmisega seotud kõrval tingimusi, seaduses

sätestatud juhul ja tingimustel läbima hüvitise andja nõudel uuringu, arstliku läbivaatuse või

ekspertiisi, kasutama talle hüvitisena antud vahendeid sihtotstarbeliselt.

Seoses asjaoluga, et kaebaja eelpool väljatoodud kohustusi ei täitnud ehk jättis esitamata

vajalikud andmed, dokumendid ja muud tõendid, mis on vajalikud hüvitise saamise õiguse või

muu hüvitise andmiseks olulise asjaolu väljaselgitamiseks, sealhulgas seaduses sätestatud juhul

andmed kolmandate isikute kohta, tegi Põhja-Tallinna Valitsus 17.01.2023 otsuse nr

23259153348, juhindudes Sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi - SHS) § 131 lg 2, jätta

toimetulekutoetus määramata (dtl 84-85).

11.2.

Vastustaja

esitas

kohtule

ka

04.01.2023

Põhja-Tallinna

Valitsuse

sotsiaalhoolekande sotsiaalteenuste talituse poolt koostatud hindamisakti (dtl 89) ja

17.01.2023 Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande sotsiaalteenuste talituse poolt

koostatud kodukülastusakti (dtl 90). 17.01.2023 koostatud kodukülastusakt koostati Y. Y.i

ema Q. Q. elukohas kuid selles leidub kajastamist asjaolu, et kaebaja ja Y. Y. elavad koos

aadressil Xxxxx x-xx, Tallinn.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

12. Kohus, analüüsinud ja hinnanud vaidlustatud otsuses märgitut, asjakohaseid õigusnorme,

poolte kirjalikke seisukohti, ning kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis ja nende vastastikuses

seoses, on seisukohal, et kaebuse esitaja ei ole käesoleval juhul suutnud kohut veenda ega

tõendada, et vaidlustatud otsus rikuks kaebaja õigusi ja oleks vastuolus seadusega või mõne

muu õigusaktiga ning kuuluks tühistamisele. Kuivõrd vaidlustatud otsus on õiguspärane, siis

on põhjendamatu ka kaebaja kohustamiskaebus.

13. Vastustaja on kohtule esitanud seoses kaebaja toimetulekutaotlusega läbi viidud

haldusmenetluse materjalid. Nimetatud dokumentidest nähtub, et 2023 jaanuaris on läbi viidud

kaks kodukülastust, mille tulemusel vastustaja tuvastas, et kaebaja elab koos Kristel Laatsiga

ühe leibkonnana (dtl 81 ja dtl 89-90). Tegelikult kinnitab ka kaebaja ise vastavat asjaolu

kaebuses, märkides, et Y. Y. on tema hooldatav ja elukaaslane.

Vastavad asjaolud nähtuvad lisaks veel Kristiine Linnaosa Valitsuse otsusest nr 5-10.3-

1/1474.2, millega otsustati seada hooldus Y. Y.ile, elukohaandmed on rahvastikuregistrisse

kantud Kristiine linnaosa täpsusega, tegelik elukoht Xxxxx x-xx ja hooldajaks määrati kaebaja

(dtl 82-83). Nimetatud otsusest nähtub, et kaebaja elab koos Y. Y.iga Xxxxx x-xx, Tallinn.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et asjas on tõendamist leidnud, et kaebaja elab koos Y. Y.iga

Xxxxx x-xx Tallinn.

14. SHS § 131 lg 2 sätestab, et toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või

perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast käesoleva seaduse § 133 lõigetes 5 ja 6 sätestatud

tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri.

Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kehtestab toimetulekupiiri üksi elavale isikule või perekonna

esimesele liikmele Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Toimetulekupiiri

kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning

muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. Uus toimetulekupiir ei või olla

väiksem kehtivast toimetulekupiirist.

SHS § 131 lg 4 sätestab, et perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on

80 protsenti perekonna esimese liikme toimetulekupiirist.

SHS § 131 lg 7 kohaselt loetakse toimetulekutoetuse määramisel perekonnaliikmeteks samas

eluruumis elavad ühise majapidamisega: 1) abielus või abieluga sarnanevas suhtes olevad

isikud; 2) esimese ja teise astme alanejad ja ülenejad sugulased; 3) muud isikud, keda seob

ühine kodune majapidamine.

SHS § 132 lg 2 tuleneb, et toimetulekutoetuse taotluses märgib taotleja käesoleva seaduse §

131 lõigete 7 ja 8 järgi toimetulekutoetuse määramisel arvesse võetavate isikute nimed, nende

isikukoodi või sünniaja ja sotsiaalse seisundi. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt käesoleva

paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlusele lisatakse dokumendid, mis tõendavad üksi elava isiku

või perekonna kõigi liikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekuid, makstud elatise suurust

ja täitemenetluse seadustiku §-de 131 ja 132 kohaselt täitemenetluses kinnipeetud summade

suurust. Kui mõne sissetuleku liiki või suurust ei ole võimalik dokumentaalselt tõendada,

kinnitab toimetulekutoetuse taotleja seda oma allkirjaga.

SHS § 133 lg 1 sätestab, et toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava isiku või

perekonna kõigi liikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekud, millest arvestatakse maha

makstud elatis, täitemenetluse seadustiku §-de 131 ja 132 kohaselt täitemenetluses kinnipeetud

summad, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning kehtestatud toimetulekupiir.

Sotsiaalseadistiku üldosaseaduse (SÜS) § 21 lg 1 sätestab, et hüvitise taotlemisel ja saamisel

on isik kohustatud: 1) esitama hüvitise andjale kõik teadaolevad tõesed ja täielikud andmed,

dokumendid ja muud tõendid, mis on vajalikud hüvitise saamise õiguse või muu hüvitise

andmiseks olulise asjaolu väljaselgitamiseks, sealhulgas seaduses sätestatud juhul andmed

kolmandate isikute kohta; 2) teavitama hüvitise andjat viivitamata hüvitise saamise õigust ja

hüvitise andmist mõjutavatest asjaoludest ja asjaolude muutumisest; 3) osalema aktiivselt talle

hüvitise andmises, sealhulgas täitma hüvitise andmisega seotud kõrvaltingimusi, seaduses

sätestatud juhul ja tingimustel läbima hüvitise andja nõudel uuringu, arstliku läbivaatuse või

ekspertiisi; 4) kasutama talle hüvitisena antud vahendeid sihtotstarbeliselt.

Seega tuleneb eeltoodud sätetest, et toimetulekutoetuse taotlejal on kohustus märkida

esitatavasse taotlusesse tema ning temaga koos elavad isikud ning nende sissetulekud. Nimetatu

võetakse aluseks toimetulekutoetuse määramisel.

15. Kaebaja on esitanud vastustajale 09.01.2023 toimetulekutoetuse maksmise taotluse (dtl 5-

7 ja 78-80). Andmed temaga koos elavate isikute ning nende sissetulekute kohta taotlusel

puuduvad.

Asja materjalidest nähtuvalt elasid kaebaja ning Y. Y. toimetulekutoetuse taotluse esitamise

hetkel koos aadressil Xxxxx x-xx, Tallinn, kuigi Y. Y. on rahvastikuregistri andmetel

registreeritud Kristiine linnaossa. Eeltoodut kinnitab mh ka kaebaja oma kaebuses. Seega tuli

vastustajal taotluse lahendamisel lähtuda tegelikust faktilisest olukorrast.

Haldusmenetluse materjalid kinnitavad üheselt, et Y. Y. elas enne 09.01.2023

toimetulekutoetuse taotluse esitamist koos kaebajaga ning kaebajat ning Y. Y.i tuleb pidada ühe

leibkonna liikmeteks. Seetõttu tulnuks eespool viidatud regulatsiooni kohaselt vastav info

märkida ka toimetulekutoetuse taotlusesse. Kuna kaebaja seda teinud ei ole, kuid vastustaja on

haldusmenetluses välja selgitanud, et kaebajal oleks tulnud seda teha ja arvesse tuli võtta ka Y.

Y.i sissetulekuid, siis on vastustaja õigesti leidnud, et esineb alus toetuse mittemaksmiseks

lähtudes SHS § 131 lg 2.

Lisaks leiab kohus, et keeldumise alus tuleb ja ka SÜS § 19 lg 1 p 2 ja 3, mis sätestab, et õigus

hüvitisele lõpeb: kui isik ei vasta seaduses hüvitise saamiseks sätestatud tingimustele; kui isik

rikub pahauskselt käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 sätestatud põhikohustust või seaduses

hüvitise andmisega seotud kohustust või hüvitise andmise kõrvaltingimust, mille korral seadus

sätestab õiguse lõppemise. Ka sel põhjusel oli Põhja-Tallinna Valitsusel õigus kaebajale

vaidlusalust toetust mitte maksta.

Vastavad asjaolud pidid olema kaebajale teada ja ta pidi teadma, et tal tuleb esitada tõeseid

andmeid kogu leibkonna kohta juba 29.05.2015 aastast, kui Tallinna Halduskohus tegi kaebaja

kaebuse alusel kohtuotsuse nr 3-14-51230 sarnastel asjaoludel.

Eeltoodust tulenevalt ning lähtudes kehtivast õiguslikust regulatsioonist tuli vastustajal

arvestada kaebaja toimetulekutoetuse lahendamisel ka Y. Y.i sissetulekuga. Seega on vastustaja

teinud kohtule hetkel teadaolevatest asjaoludest lähtudes õiguspärase otsuse.

16. Ka asjaolu, et vastustaja on algselt teatanud kaebajale, et dokumendid on õigesti vormistatud

ja nad on kõik vajalikud dokumendid kätte saanud ning teatanud ka summa ja kuupäeva millal

toetus laekub (vt Tallinna linna 12.01.2023 e-kiri, milles märgiti, et toetuse summa on 264,47

eurot, ülekanne eeldatavalt 17.01.2023 dtl 53) ei muuda vaidlustatud otsust veel õigusvastaseks.

Olukorras, kus haldusmenetluse käigus selgusid täiendavad asjaolud, tuli vastustajal neid

arvesse võtta. Sellest tulenevalt anti kaebajale ka korduvalt võimalus minna vastustaja

vastuvõtule, kus ta oleks saanud anda omapoolsed täiendavad selgitused. Seda võimalust

kaebaja kasutada ei soovinud (dtl 53-54). Sellest tulenevalt oli kaebajale ka tagatud

ärakuulamisõigus.

17. Kohus möönab, et vaidlustatud haldusakt on põhjendamispuudustega, kuid käesoleval juhul

ei too see kaasa kaebuse rahuldamist (vt HMS § 58). Kohus selgitab, et isegi kui vaidlustatud

otsus tuleks tühistada põhjendamispuuduste tõttu, tuleks vastustajal välja anda täpselt

samasisuline uus otsus.

Arvestades eeltoodut leiab kohus kokkuvõtvalt, et kaebus on tervikuna põhjendamatu.

18. Kohus selgitab kaebajale siinkohal, et kaebaja viited vastustaja soovile omandada

Abikeskuse Spetsialistide ja Haritlaste Kojale kuuluvat kinnisvara asukohaga Xxxxx x-xx

väljuvad käesoleva kaebuse esemest ning kohus ei pea vajalikuks neil seisukohtadel peatuda.

Samuti väljuvad kaebuse esemest kõik muud etteheited Tallinna linnale (sh haldusasjaga nr 3-

22-2001 seotud väited) ning kohus neid siinkohal ei analüüsi.

13.02.2023 esitatud täiendavad seisukohad koos lisadega on esitatud pärast 31.01.2023

määruses sätestatud tähtaega ja kohus jätab need tähelepanuta. Kohus märgib täiendavalt, et

kohtule jääb lisaks arusaamatuks ka kaebaja 13.02.2023 esitatud seisukohtade seos käesoleva

asjaga.

Menetluskulud

19. Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist

taotlenud. Seega jäävad poolte menetluskulud nende enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik