1-20-8704/94 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-20-8704

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

16. veebruar 2023. a, (istung toimus Jõgeva kohtumaja 13.02.2023. a ) Kriminaalasja number 1-20-8704 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Tõlk Natalia Tselikova Prokurör Toomas Koitmäe Taotlus

Süüdimõistetu S.F-i

karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamine Süüdimõistetu S.F

isikukood: XXX; asukoht: viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas; elukoht vabanemisel: puudub Kaitsja RESOLUTSIOON Aivar Kello, riigi õigusabi korras Jätta S.F-ile karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

JA MENETLUSE KÄIK

Tartu Maakohtu 28.04.2021 otsusega tunnistati

199 lg 2 p 9 S.F süüdi KarS § järgi ja teda karistati 2 aa S.F mõisteti süüdi ka KarS § sta pikkuse vangistusega.

120 lg 1 järgi ja teda karistati 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti

S.F-ile liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud vangistust KarS § 68 lg 1 . alusel loeti karistuse kandmise aja alguseks isiku kinnipidamise aeg s.o 12.10.2020.

2 (3) S.F selgitas kohtuistungil, et tal puudub vabanemisjärgne elukoht ja tal on plaanis pärast sõita kohe Londonisse, kus on varem elanud ja töötanud. vabanemist

xxxxxxxxxxxx osas o sinna minna

n ümber mõelnud ja ei soovi, kuna sealsed põhimõtted – eelkõige usulised

– talle ei sobi. Ta on karistuse ära kandnud

.

Prokurör leidis, et alused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks on olemas.

Arvestades S.F-i tausta ja käitumist vanglas on igati mõistlik karistusjärgse ,

käitumiskontrolli määramine. Juhul, kui isik plaaniks minna xxxxxxxxxxxxx, siis need tingimused, mis kriminaalhooldaja on välja pakkunud kattuvad Lootuse Küla enda tingimustega. ellek Prokurör leidis, et s s, et S.F ei kordaks oma tegusid, on

hädavajalik sõltuvustega tegelemine. Prokurör jääb taotluse juurde, et käitumiskontrolli kohaldamine on vajalik.

Kaitsja leidis, et S.F ei ole Eestis elukohta, on hoolekandeasutus, kes võib ta enda juurde võtta, kuid elukohta tegelikult tal ei ole. Kui inimene tahab välismaale tööle minna, siis ei saa teda keelata. Kaitsja leidis, et vabanemisel ei ole võimalik S.F-ile kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 871

lg 1 p 1, 2 sätestavad, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku § s 75 sätestatule, kui isikut on -

karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest ja teda on enne seda karistatud vähemalt üheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest või teda on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega käesoleva seadustiku 9. peatüki 1., 2., 6. või 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. või 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses.

S.F kannab vähemalt kaheaastast vangistust kuriteo eest ja teda on enne seda karistatud vähemalt üheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest ning ta vabaneb talle mõistetud karistuse täies ulatuses ära kandmise järgselt.

Käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel tuleb kohtul arvestada KarS § 871 lg 1 p 3

sätestatut, see tähendab kas kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdlase isik, varasem elukäik ning käitumine karistuse kandmise ajal annavad alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Samuti tuleb arvestada süüdimõistetu elutingimusi ja neid tagajärgi, mida karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võib kaasa tuua. S.F kriminaalkorras karistatud ja käesoleval hetkel kannab ta on mitmeid kordi seitsmendat vanglakaristust. Varasemalt Mitmeid kordi on isikut karistatud ka Läti Vabariigis. on isikut karistatud eriliigiliste eest, sealhulgas nii varavastaste kui ka isikuvastaste süütegude

kuritegude eest. Hetkel kannab karistust süstemaatilise varguse ja tapmisega ähvardamise eest. Kuritegusid on isik toime pannud tingituna alkoholi ja narkootikumide tarvitamisest ja majandusliku kasu saamise eesmärgil. Peamiseks soodusteguriks kuritegude toimepanemisel on olnud

- ja eluviis, impulsiivsus, kehv probleemide kinnistunud kriminaalne mõtte lahendamise oskus ja grupi mõju.

Karistuse kandmise ajal

ei ole isik osalenud majandustöödel ning on keeldunud osalemast sotsiaalprogrammides ning struktureeritud vestlustes. Isikul on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust veega viskamise, korraldustele allumatuse ja vangla vara rikkumise eest.

Arvestades S.F-i ja uute kuritegude varasemat elukäiku, käitumist vanglas

3 (3)

toimepanemise riski, võiks karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine olla tema suhtes põhjendatud. Kuivõrd varasemad karistused ei ole tema käitumist püsivalt mõjutanud, ei ole kohus veendunud, et isik on võimeline iseseisvalt enda varasemat eluviisi muutma.

Vaatamata eeltoodule ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võimalik tema vabanemisjärgse elukoha puudumise tõttu. Enne vangistust elas koos S.F küll

oma vanaema, venna ja vennanaisega viimasele kuuluvas korteris, Kxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kuid tal . ei ole võimalik sinna uuesti elama asuda Võimaliku vabanemisjärgse elukohana on vangla materjalides märgitud xxxxxxxxxxxxxxxa, kus tal on võimalik saada ja nõustamisteenus majutust. Samas on xxx kinnituskirjas märgitud, et tegemist on vabatahtliku teenusega ja seda, et isik ka tegelikult seal elaks, ei saa nad garanteerida. Rahvastikuregistri andmetel puudub isikul ka kehtiv sissekirjutus. Kohtuistungil avaldas isik, et soovib vanglast vabanedes asuda elama ja tööle on ka varasemalt töötanud Londonisse, kus ning ka nüüd on tööpakkumine. talle tehtud Eestis elukoht puudub.

Riigikohtu 30.05.2016 määruse nr 3

16 kohaselt ei ole karistusjärgse käitumiskont -1-1-45- rolli

kohaldamisel võimalik kohustada süüdimõistetut endale elukohta otsima. KarS § 871 lg 1 lubab kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli vastavalt KarS § 75 sätestatule ning KarS §

75 lg 1 p 1 kohaselt on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Eelnevast nähtuvalt tuleb karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel näidata kohtumääruses ära koht, kus süüdimõistetu elama peab. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üle otsustamiseks vajalikud materjalid valmistab

vangistusseaduse § 76 lg 6 teise lause kohaselt ette vangla. Juhul, kui süüdimõistetu vabanemisjärgne elukoht pole teada või see puudub, tuleb järelikult riigil (vangla sotsiaaltöötaja ja kohaliku omavalitsuse abiga) süüdimõistetu elukoht välja selgitada või enne karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise materjalide kohtusse saatmist süüdimõistetule elukoht leida. xxxxxxxxxxxxxxxx majutusteenus, olukorras, kus isik ei ole valmis kinni pidama sealsetest põhimõtetest, selliseks elukohaks kohtu hinnangul ei ole, kuhu karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks saaks kohustada isikut elama asuda. See demoraliseeriks ka nende isikute tervenemissoovi, kes teenuse vabatahtlikult endale valinud on.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus S.F-ile karistusjärgse käitumiskontrolli

kohaldamata.

Menetluskulud

S.F-i karistusjärgse käitumiskontrolli taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 13.02.2023 kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaadi abi Aivar Kello. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 86,40 eurot.

Riigikohtu 02.02.2016 määruse nr 3-1-1-1-16 kohaselt kannab riik tekkinud menetluskulud, sh määratud kaitsjale määratud tasu, kui karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse tulemina jäetakse käitumiskontroll kohaldamata. Seega jätab kohus menetluskulud riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik