1-10-17013/3 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. jaanuaril 2011 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-10-17013 Kohtunik Loretta Pikma täitmiskohtunikuna Avaldus Tatjana Andritsa avaldus täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr072/2003/322 kaitsjatasu nõudes otsuse täitmise aegumise tõttu Avalduse esitaja Tatjana Andritsa, isikukood 46012292229, elukoht xxx Resolutsioon Juhindudes TMS § 207, § 210 KarS § 82 lg 1 p 2 kohus

MÄÄRAS:

Lõpetada Tatjana Andritsa suhtes täitemenetlus täiteasjas 072/2003/322 Ida-Viru Maakohtu 08.01.1999 kohtuotsusega kriminaalasjas nr. 1-37 kaitsjatasu sissenõudes otsuse täitmise aegumise tõttu. Vabastada Tatjana Andritsa vara ja arveldusarve aresti alt täitemenetluse nr. 072/2003/322 raames.

Määruse ärakiri saata Tatjana Andritsale ja kohtutäitur Risto Küttile.

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

Ida-Viru Maakohtu 08.01.1999 kohtuotsusega kriminaalasjas nr. 1-37 karistati Anton Andritsat KrK §15 lg 2 - § 140 lg 2 p 2 alusel. Sama kohtuotsusega mõisteti süüdimõistetu esindajalt Tatjana Andritsalt välja kohtukulud 630 krooni (40,26 EUR) Nõude jääk 27,48 EUR. Kohtuotsus jõustus 19.01.1999.

17.12.2010 saabus kohtusse Tatjana Andritsa avaldus, milles ta taotleb täitemenetluse lõpetamist täiteasjas nr 072/2003/322 kohtukulude sissenõudmises seoses nõude aegumisega.

Justiitsministeeriumi andmebaasi väljatrükist nähtub, et Ida-Viru Maakohtu 08.01.1999 kohtuotsuse nr 1-37 alusel on kohtutäitur Risto Kütti poolt algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 072/2003/322. 04.03.2009 koostas täitur vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akti.

2 Kohtu seisukoht

Kohus, tutvunud esitatud avaldusega ja täitetoimiku materjalidega, leiab, et Tatjana Andritsa avaldus täitemenetluse lõpetamiseks seoses kohtuotsuse täitmise aegumisega on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 210 kohaselt kohaldatakse kohtuotsuse või määrusega kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele TMS § 204 lg 2, § 205 lg 1 ning §§-des 207 ning 208 sätestatut.

TMS § 207 lg 1 kohaselt lõpetatakse täitemenetlus täitmise aegumise tõttu kui rahalist või varalist karistust ei ole sisse nõutud KarS § 82 sätestatud tähtaja jooksul.

KarS § 82 lg 1 p 2 alusel ei asuta otsust täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud kolm aastat teise astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Kohus lähtub aegumistähtaja arvestamisel KarS redaktsioonist, mis kehtis kuni 31.12.2009, kuna KarS § 5 lg 3 kohaselt ei ole seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, tagasiulatuvat jõudu.

Toimiku materjalidest on näha, Ida-Viru Maakohtu 08.01.1999 kohtuotsusega nr. 1-37 karistati Anton Andritsat KrK § 15 lg 2 - § 140 lg 2 p 2 järgi, mis jõustus 19.01.1999. Tegemist on teise astme kuriteoga. Järelikult otsuse täitmise tähtaeg peab aeguma 19.01.2002 (19.01.1999 pluss 3 aastat) tingimusel, et puuduvad KarS § 82 lg 2 näidatud aegumise peatumise alused.

Kohus kontrollib, kas esineb otsuse täitmise aegumise peatamise aluseid.

Vastavalt KarS §-le 82 lg 2 p 1 peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isik hoidub kõrvale temale kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest.

Riigikohus on oma otsuses nr 3-3-1-5-04 16.02.2004 muuhulgas öelnud, et karistusotsuse täitmise aegumise regulatsioon teenib eesmärki, et otsuse täitmine ei toimuks ebamõistlikult pika aja pärast ja isik oleks kaitstud olukorras, kus täitur kui avaliku võimu esindaja ei suuda seaduses sätestatud tähtaja jooksul korraldada kohtu- või kohtuvälise menetleja otsuse täitmist. Kohtutäituril on oma eesmärgi – nõude sundtäitmise – saavutamiseks õigus, aga samas ka kohustus seadusest tulenevaid meetmeid kohaselt, eesmärgipäraselt ja õigeaegselt kasutada. Rahatrahvi tasumisest kõrvalehoidumine ei saa seisneda üksnes trahvisumma vabatahtlikult mittetasumises, vaid selle all tuleb mõista süüdlase aktiivset tegevust, mis teeb võimatuks kohtutäituril TMS-s sätestatud meetmeid kasutades täita kohtu- või kohtuvälise menetleja otsust. TMS näeb esmalt ette võlgniku poolt kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulude tasumise võimaluse. Selle tähtajaks mittetasumise korral on kohtutäituril võimalik kasutada TMS-s sätestatud meetmeid, s.h. pöörata sissenõue võlgniku varale. Kohtutäitur ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et võlgnik oleks aktiivselt takistanud kohtuotsuse sundtäitmist. Seega ei ole kohtul alust väita, et võlgnik oleks temalt kriminaalasjas kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulude tasumisest kõrvale hoidunud. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et esineks aluseid KarS § 82 lg 2 p 1 kohaselt otsuse täitmise aegumise peatumiseks.

Vastavalt KarS §-le 82 lg 2 p 2 peatub otsuse täitmise aegumine käesoleva seadustiku §-s 73 või 74 sätestatu alusel määratud katseajaks. Tartu Ringkonnakohus on 05.02.2009.a määruses kriminaalasjas nr 1-08-15400 ja 18.02.2009.a määruses kriminaalasjas nr 1-09-374 asunud seisukohale, et menetluskulude (milleks on ka sundraha ja kaitsjatasu) sissenõudmisele KarS § 82 lg 2 punktis 2 sätestatu ei kohaldu. Nimetatud

3 Tartu Ringkonnakohtu määrustes märgitu kohaselt saab KarS § 82 lg 2 punktis 2 sätestatut kohaldada vaid isikule mõistetud karistuse täitmisel, mitte aga menetluskulude sissenõuetele. Vastavalt KarS §-le 82 lg 2 p 3 peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isikule kohaldatud karistuse täitmisele pööramine on edasi lükatud või karistuse täitmise tähtaega on pikendatud.

KrMS § 423 kohaselt järgitakse kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta.

KrMS § 424 sätestab, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa.

Toimiku materjalidest ei nähtu, et kohus oleks Tatjana Andritsalt 08.01.1999 kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulude täitmist oma määrusega pikendanud või ajatanud kuni ühe aasta võrra tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määranud selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa.

Seega, leiab kohus, et nimetatud kriminaalasjas tehtud otsuse täitmise aegumise peatamiseks seaduslikke aluseid tuvastatud ei ole. Järelikult, aeguski nimetatud otsus 19.01.2002 (alates otsuse jõustumisest pluss 3 aastat)

TMS § 207 lg 2 kohaselt on rahalise karistuse või varalise karistuse täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus.

Kohtu hinnangul Ida-Viru Maakohtu 08.01.1999 kohtuotsusega nr. 1-37 (jõustus 19.01.1999) puhul on käesolevaks hetkeks möödunud KarS § 82 lg 1 p 2 sätestatud tähtaeg otsuse täitmiseks. Samuti nähtuvalt täitetoimiku materjalidest ei ole otsuse täitmise aegumine peatunud KarS § 82 lg 2 kohaselt.

Kohus leiab, et Ida-Viru Maakohtu 08.01.1999 kohtuotsuse nr. 1-37 jõustumisest 19.01.1999 kuni käesoleva ajani on möödunud üle kolme aasta, seega ka aegumise tähtaeg menetluskulude sissenõudmiseks kooskõlas KarS § 82 lg 1 p 2 kohaselt on möödunud.

Kohtunik

Loretta Pikma