2-20-17466/32 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti

Kerstna-Vaks,

Indrek

Parrest,

Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 17. veebruar 2023

Tsiviilasja number

2-20-17466

Tsiviilasi

Aive Adleri hagi OSAÜHINGU HANSEKON

vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

1620 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 7. oktoobri 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OSAÜHINGU HANSEKON apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): OSAÜHING HANSEKON

(registrikood 10901879), seaduslik esindaja Urmas

Paidre

Vastustaja

(hageja):

Aive

Adler

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaadi abi Katrin Paulus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 7. oktoobri 2022. a

otsus osaliselt OSAÜHINGULT HANSEKON Aive

Adleri kasuks välja mõistetud hüvitise suuruse

osas.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista

OSAÜHINGULT

HANSEKON

Aive

Adleri

kasuks välja kahjuhüvitis 300 eurot, perioodi

27. novembrist 2020 kuni 16. veebruarini 2023 eest

sissenõutavaks muutunud viivis 54 eurot 35 senti

ning viivis kahjuhüvitiselt 300 eurot VÕS § 113 lg 1

teises

lauses

sätestatud

määras

alates

17. veebruarist 2023 kuni nõude täitmiseni.

3. Jätta muus osas Tartu Maakohtu otsus

muutmata.

4. Rahuldada

OSAÜHING

HANSEKON

apellatsioonkaebus osaliselt.

5. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna

sõnastatuks järgmiselt:

5.1. Rahuldada hagi.

5.2. Mõista OSAÜHINGULT HANSEKON Aive

Adleri kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 300

eurot.

5.3. Mõista OSAÜHINGULT HANSEKON Aive

Adleri kasuks välja viivis kahjuhüvitiselt (300

eurot)

perioodi

27. novembrist

2020

kuni

16. veebruarini

2023

eest

sissenõutavaks

muutunud viivis 54 eurot 35 senti ning viivis

kahjuhüvitiselt 300 eurot VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates 17. veebruarist

2023 kuni nõude täitmiseni.

5.4. Jätta Aive Adleri kahjustava tegevuse

lõpetamise

nõudega

seotud

menetluskulud

OSAÜHINGU HANSEKON kanda.

5.5. Jätta Aive Adleri mittevaralise kahju

hüvitamisega nõudega seotud menetluskulud

OSAÜHINGU HANSEKON kanda.

5.6. Määrata menetluskulude rahaline suurus

kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.

6. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud

poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse

peale

võib

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule

päeva

jooksul

otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab

ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks

või

riigilõivu

tasumiseks

või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi

taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Aive Adler (hageja) esitas 26. novembril 2020 Tartu Maakohtule OSAÜHINGU

HANSEKON (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise

kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel hageja isiklike õiguste rikkumise eest või kostja

kohtunõude täitmata jätmise ja sellega hagejale mittevaralise kahju hüvitise saamise võimaluse

kaotuse põhjustamise eest. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise tähtaegselt

tasumata hüvitiselt alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni kohtuotsuse

tegemiseni kindla summana ning edaspidi VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni kohtuotsuse

tätimiseni.

Lisaks esitas hageja kahjustava tegevuse lõpetamise (hageja isiklikke õigusi rikkuvate

kommentaaride eemaldamise) nõude. 5. mai 2021. a menetlusdokumendis võttis hageja hagi

selle nõude osas tagasi. Maakohus jättis 28. mai 2022. a määrusega hageja hagi kostja vastu

kahjustava tegevuse lõpetamise nõude osas läbi vaatamata.

Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja enda veebilehel www.lounaleht.ee artikli pealkirjaga

„Krabi kool läheb kinni, kes on süüdi“. Artiklis on kirjeldatud Võrumaal asuva Krabi kooli

sulgemist. Kuigi hagejat ei ole artiklis nimeliselt välja toodud, seostavad kohalikud elanikud

teda artikli aluseks olevate sündmustega. Hageja on Krabi kooli läheduses asuva Varstu kooli

direktor ning tema elukaaslane on Krabi Kõrtsi kõrtsmik.

Kostja võimaldas kolmandatel isikutel kirjutada artikli kohta avalikult nähtavaid kommentaare.

Artikli juurde kirjutati hageja kohta mitmeid kommentaare:

1) kasutaja „Rõuge Aus Värk“: „Oi taevas, Rõuge vallas on kõik nii ausad, iga hävitaja tegevus

saab heldelt tasutud. Varstu kooli direktor aitas eelmise "välja suitsetada", nüüd on talle kõik

lubatud- oskamatus kooli juhtida on viinud suure puudujäägini valla hariduse eelarves, ta võib

pidada vanas saras, mis ei vasta mingilgi moel nõudele, külalistemaja, võib saunad lubatust

lähemale vee äärde paigutada, võib oma töö ajal kõrtsis külalisi võõrustada ja "mustalt" poes ja

kõrtsis töölisi pidada. Keegi ei näe ega kuule mitte midagi. Olgu nad kiidetud koos

vallavanemaga“ (kommentaar 1).

2) kasutaja „vilistlane“: „Kahju on kuulda, kuidas kodused räägivad sellest õnnetusest, mis

Varstu kooliga on toimunud- direktor nagu elevant portselanipoes“ (kommentaar 2).

3) kasutaja „Varstu jätkuks“: „No ta ei jõua ära oodata, kuna kool kinni pannakse, siis saab

endale sinna pädevaid õpetajaid. Käib ja lunib, käseb teistel kaubelda. Aga niikaua, kui see

endast umbõ hääl arvamusel proua seal direktori toolil istub, ei lähe sinna küll ükski Krabi

õpetaja“ (kommentaar 3).

4) kasutaja „Ka imestaja“: „Varstu kooli jõulupeo kuulutust ei jõudnud ära imestada, et

põhikooli jõulupidu on laudadega ja mängima on kutsutud ansambel "Vana kallim". Ei tea, kas

direktoriproua ei tee vahet põhikoolil ja kõrtsul? Oli üllatunud, et lapsukesed ei vihugi ansambli

saatel tantsu! Ja mis see nali kõik veel maksma läks? Nüüd siis ongi puudujääk, et haridust

rahastada. Aga pole hullu, mis sest haridusest - selle eraldatava raha eest saaks veel mõnedki

tantsupeod korraldada! No tule taivas appi!“ (kommentaar 4).

5) kasutaja „Aivele“: „Värskendan Su mälu Aivekene. 16. Detsembril 2019 aastal võtsid oma

tööajast krabi kõrtsis haanja kooli pedagooge vastu. Mis Sa jaurad!“ (kommentaar 5).

6) kasutaja „Ka Aivele“: „No vot, võiksidki töö valida vastavalt oma kutsetunnistusele.

Lõpetada teiste loodu hävitamine!“ (kommentaar 6).

7) kasutaja „Kõrtsimutile/“direktorile““: „Selgita ka seda miks Sa kõrtsus musta tööjõudu

kasutad? Ning jätad tasumata riigile maksud. Sa ju tead oma töölisi. Ära kratsi Sealt kust ei

sügele Aive...“ (kommentaar 7).

8) kasutaja „Õige suund“: „Tubli Aive- koolid kinni, külad tühjaks!“ (kommentaar 8).

9) kasutaja „Maamiis“: „Ja kauaks seda Krabi puutigi siis enam, kui kool kinni läheb. Laste

kommirahast enam sissetulekut ei tule ning kui läti alkot ka enam ei saa müüa ning

asendusmüüjale peab ametlikult palka hakkama maksma - siis on mök-mök! Ja kõrtsmikul jälle

pisar laugel ning hala lahti! Kes tegi? Uma eit tegi!“ (kommentaar 9)

10) kasutaja „väljavõte“: „On suur vahe, kas inimese- ja tööõpetus on lastele antud ja viga ainult

dokumenteerimisel või ei saada aine õpetamisega hakkama nagu Varstu koolis matemaatikaga“

(kommentaar 10).

11) kasutaja „HUVITAV“: „Keegi siin kommenteeris julgelt oma nime alt, et ei tegele töö ajal

oma eraäriga aga kommentaare lugeda ja ise kommenteerida on aega küll. See on küll must-

valgelt näha :) hi-hi“ (kommentaar 11).

Kostja vastutab hageja õiguste rikkumise eest avaldajana VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p-i 4 alusel.

Kui asuda seisukohale, et kostja ei ole avaldaja, oleks hageja pidanud esitama nõude

kommentaaride autorite vastu. Hagejal ei olnud võimalik seda teha, sest kostja ei ole kohtu

korduvatele nõuetele ja trahvi määramisele vaatamata väljastanud informatsiooni (tsiviilasi

nr 2-20-5084). Tuleb eeldada, et kommentaarid jõudsid paljude inimesteni, mistõttu on hagejale

tekitatud suur kahju. Kostja majanduslik seis on hea.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei vastuta kommentaaride eest. Seda, kas ühes või teises

kommentaaris on esitatud tõeseid või valesid väiteid, ei ole kostjal võimalik kontrollida, sest

kommentaaride kirjutajaks ei ole kostja. Kostja suhtles otse hagejaga ja pakkus välja võimaluse,

et hagejat häirivad kommentaarid kustutatakse, kuid hageja ei soovinud seda. Kostja ei vastuta

hageja hüpoteetilise kahju eest, ning üksnes IP-aadressid ei võimalda kommentaaride

koostajaid tuvastada. Praegusel juhul on võimatu kindlaks teha, kas hageja nõue konkreetse

isiku vastu oleks olnud edukas.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 7. oktoobri 2022. a otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks

välja mittevaralise kahju hüvitise 1500 eurot, selle tasumata osalt viivise VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates 27. novembrist 2020 kuni hüvitise täieliku tasumiseni ning jättis

menetluskulud kostja kanda, märkides, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.

Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:

• kostja avaldas enda veebilehel www.lounaleht.ee artikli peakirjaga „Krabi kool läheb

kinni, kes on süüdi“;

• artiklis ei ole hagejat nimeliselt mainitud;

• hageja on Krabi kooli läheduses asuva Varstu kooli direktor ning tema elukaaslane on

Krabi Kõrtsi kõrtsmik;

• sama artikli juures on kostja võimaldanud kolmandatel isikutel kirjutada avalikult

nähtavaid kommentaare;

• kostja kõrvaldas hagejat halvustavad kommentaarid mais 2021. a.

Hageja on esitanud kostja vastu hagi kahju hüvitamiseks kahel alternatiivsel õiguslikul alusel.

Esimese alternatiivina on hageja tuginenud sellele, et kostja vastutab hageja õiguste rikkumise

eest avaldajana (VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 4). Teise alternatiivina on hageja tuginenud sellele,

et kostja kohustuse rikkumise (andmete väljastamata jätmise) tõttu ei saanud ta kommentaaride

autorite vastu nõuet esitada (saamata jäänud tulu; VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 4).

VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju

tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise

eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 4 järgi on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui

see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. Isikliku õiguse rikkumine on VÕS §-de 1046

ja 1047 alusel võimalik ebakohase väärtushinnangu või ebaõige faktiväite avaldamisega. Nii

VÕS § 1046 kui ka § 1047 eeldavad seda, et tegemist on avaldamisega ehk selleks, et kostja

vastutaks hageja isiklike õiguste rikkumise eest, peaks kostja olema ebakohase väärtushinnangu

või ebaõige faktiväite avaldajaks.

Kommentaaride avaldajaks on ka internetiportaali pidaja, kes kutsub ärilisel eesmärgil üles

avaldatud uudiseid kommenteerima. See, et internetiportaali pidaja ei ole kommentaari

koostajaks, ei tähenda, et tal ei ole kontrolli kommenteerimiskeskkonna üle. Võlaõigusseaduse

mõttes on kommentaaride avaldajaks nii internetiportaali pidaja kui ka kommentaaride

koostajad. Hagejal on õigus valida, kelle vastu ta hagi esitab (Riigikohtu 10. juuni 2009. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09, p 13).

Au ja head nime kahjustav on mis tahes viisil ja vormis levitatav teave, mis sisaldab või

võimaldab halvustava tähendusega hinnanguid. Faktiväide võib olla isiku au teotav selle tõttu,

et see võimaldab isiku "väärtustamist" negatiivse hinnanguga (Riigikohtu 29. märtsi 2017. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-16, p 30). Isiku kohta mis tahes andmeid sisaldavat lauset

käsitletakse kohtupraktikas faktiväitena. See väide on põhimõtteliselt kontrollitav, tema tõesus

kohtumenetluses tõendatav. Väärtushinnang on väide, mida saab küll põhjendada, kuid mille

tõesus pole tõendatav.

Praegusel juhul pidi hageja mittevaralise kahju nõude puhul tõendama faktiväidete ja

väärtushinnangute avaldamist ning põhistama väidete ja hinnangute au teotavat iseloomu.

Kostjal tuli mittevaralise kahju hüvitamise täitmise kohustusest vabanemiseks välja tuua

(tõendada, selgitada) vaidlusaluste faktiväidete tõesus ja väärtushinnangute kohasus.

Maakohus leidis, et hageja kohta on avaldatud järgmised faktiväited: „Varstu kooli direktor

aitas eelmise „välja suitsetada“, „oskamatus kooli juhtida on viinud suure puudujäägini valla

hariduse eelarves“, „ta võib pidada vanas saras, mis ei vasta mingilgi moel nõudele,

külalistemaja“, „võib saunad lubatust lähemale vee äärde paigutada“, „võib oma töö ajal külalisi

võõrustada ja „mustalt“ poes ja kõrtsis töölisi pidada“ (kommentaar 1). Selliselt saab

kontrollida, kas hageja aitas oma tegevusega kaasa eelmise direktori kõrvaldamisele, kas hageja

tegevus viis suure puudujäägini valla hariduse eelarves. Samuti saab kontrollida, kas hageja

külalistemaja asub sellises kohas, mis ei vasta kehtestatud nõuetele, ning kas hageja on

paigutanud saunad lubatust lähemale vee äärde. Lisaks saab kontrollida väidet, kas hageja on

oma töö ajal külalisi võõrustanud ning kas on oma töötajatele ametlikult töötasu maksnud.

Faktiväideteks on ka „käib ja lunib, käseb teistel kaubelda“ (kommentaar 3), „nüüd siis ongi

puudujääk, et haridust rahastada“ (kommentaar 4), „16. detsembril 2019 aastal võtsid oma

tööajast krabi kõrtsis haanja kooli pedagooge vastu“ (kommentaar 5), „Selgitada ka seda miks

Sa kõrtsus musta tööjõudu kasutad? Ning jätad tasumata riigile maksud“ (kommentaar 7), „Ja

kauaks seda Krabi puutigi siis enam on, kui kool kinni läheb /…/ ning asendusmüüjale peab

ametlikult palka hakkama maksma /…/ Kes tegi? Uma eit tegi!“ (kommentaar 9), „et ei tegele

töö ajal oma eraäriga aga kommentaare lugeda ja ise kommenteerida on aega küll“

(kommentaar 10). Selliselt saab kontrollida, kas hageja on tööajast Haanja koole pedagooge

vastu võtnud, kas ta on oma tööajast lugenud ja kirjutanud kommentaare. Samuti saab

kontrollida, kas hageja tegevuse tõttu on hariduse rahastamises tekkinud puudujääk ning kas

hageja on kasutanud „musta“ tööjõudu ning jätnud riigile maksud tasumata. Kontrollida saab

ka seda, kas hageja on käinud ja luninud või lasknud teistel kaubelda. Lisaks on kontrollitav,

mis põhjusel Krabi kool kinni pandi (kas see oli seotud hageja tegevusega või mitte).

Kuivõrd kostja on kommentaaride avaldaja, tuli tal tõendadada või selgitada faktiväidete

tõesust. Kostja ei ole seda teinud. Eelneva tõttu on tegemist ebaõigete faktiväidetega.

Maakohtu hinnangul on hageja kohta avaldatud järgmised ebakohased väärtushinnangud:

„hävitaja“ ja „oskamatus kooli juhtida“ (kommentaar 1). Selliselt on hagejale omistatud

negatiivsed hinnangud (hävitaja kui isik, kes teeb kõik maatasa; hageja kui isik, kes ei oska

kooli juhtida). Samal põhjusel on ebakohaseks väärtushinnanguks ka „lõpeta teiste loodu

hävitamine“ (kommentaar 6). Samuti on väärtushinnanguteks „nagu elevant portselanipoes“ ja

„õnnetus, mis Varstu koolis on toimunud“ (kommentaar 2). Ka selliselt on hagejale omistatud

negatiivsed hinnangud – väljend „nagu elevant portselanipoes“ viitab hageja kohmakusele ning

väljend „õnnetus, mis Varstu koolis on toimunud“ viitab sellele, et hageja tegi midagi sellist,

mille tagajärjel on kooliga toimunud õnnetus. Väärtushinannguks on ka hageja kohta märgitu,

et „ta ei jõua ära oodata, kuna kool kinni pannakse, siis saab endale sinna pädevaid õpetajaid“

(kommentaar 3). Kuivõrd Krabi kooli kinnipanek on kogukonna silmis negatiivne sündmus

ning hageja kohta on avaldatud, et ta ei jõua seda ära oodata, siis on tegemist negatiivse

hinnanguga hageja ootuste osas. See loob hagejast negatiivse kuvandi. Ka kommentaari „tubli

Aive – koolid kinni, küla tühjaks“ (kommentaar 8) puhul võib asuda seisukohale, et koolide

kinnipanek maakohtades ja sellega kaasnev inimeste kolimine maakohtadest linnadesse on

kogukonna silmis negatiivsed (ja ilmselt ka emotsionaalselt rasked) sündmused. Kui hagejat

kiidetakse selliste negatiivsete sündmuste eest, siis loob see hagejast negatiivse kuvandi (justkui

see oleks olnud hageja eesmärk).

Väärtushinnanguks on ka hinnang „kas direktoriproua ei tee vahet põhikoolil ja kõrtsul“

(kommentaar 4). Selline hinnang viitab kohtu hinnangul hageja elukaaslasele, kes on Krabi

kõrtsi kõrtsmik, ning sellega on hagejale omistatud negatiivne hinnang selle kohta, et ta ei täida

oma tööülesandeid korrektselt. Samuti on hageja kohta avaldatud väärtushinnanguks ka

hinnang „ei saa aine õpetamisega hakkama nagu Varstu koolis matemaatikaga“. Selliselt on

viidatud sellele, et Varstu kool ei tule oma ülesannete (õpetamisega) toime. Hageja on aga

Varstu kooli direktor, kes kooli juhib, järelikult võib asuda seisukohale, et hageja ei saa oma

ülesannetega hakkama.

Maakohus ei nõustunud kostjaga, et kommentaaride koostajad on oma kommentaarides

põhjendanud, miks nad selliselt arvavad. Praegusel juhul ei saa asuda seisukohale, et kostjal kui

väärtushinnangute avaldajal oli mõistlik õigustus hagejat üldsuse ees halvustada. Kirjanduslik-

kujunduslikuks väljendiks on üksnes „nagu elevant portselanipoes“ ning seegi on praegusel

juhul negatiivse tooniga.

Kuivõrd kostja vastutab hageja õiguste rikkumise eest avaldajana, ei ole määrav, kas AS Telia

Eesti on IP-aadressi kohta andmeid väljastanud või mitte. Selline asjaolu võiks olla määrav

hageja teise alternatiivi puhul (kostja kohustuse rikkumise tõttu ei saanud hageja

kommentaaride koostaja vastu perspektiivikat nõuet esitada). Seega ei analüüsinud maakohus

kostja väidet ega tõendit (Tartu Maakohtu 18. mai 2021 määrus tsiviilasjas nr 2-20-5084) selle

kohta, et AS Telia Eesti on väljastanud andmed nelja IP-aadressi kohta.

Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) selgitas 16. juuni 2015. a kohtuotsuses asjas Delfi vs Eesti,

et kui kommentaarides on avaldatud vihakõnet ja isikute füüsilise puutumatuse vastu suunatud

ähvardusi, võivad teiste isikute ja ühiskonna kui terviku huvid anda riikidele õiguse võtta

interneti uudiste portaale vastutusele juhul, kui viimased ei võta meetmeid selgelt õigusvastaste

kommentaaride viivitamatuks kõrvaldamiseks, isegi kui väidetav ohver või kolmandad isikud

pole neist teavitanud. Muudel juhtudel, kui kommentaarid on õigusvastased, kuid nendes

vihakõnet või ähvardust füüsilisele puutumatusele ei esine, on kohane toimiva teatamise ja

kõrvaldamise süsteemi rakendamine.

Toimivaks „teata-ja-võta-maha“ süsteemiks võib pidada sellist korraldust, kus iga kommentaari

juures on olemas nupuke, mida kasutades on võimalik teatada sobimatust kommentaarist.

Selline süsteem on olemas nt Delfil ja Postimehel. Kostja veebilehel on olemas reeglid

kasutajale, mille kohaselt on toimetusel õigus kustutada sellised kommentaarid, mis ei vasta

Eesti Vabariigi seadustele, rikuvad kolmandate isikute õigusi või ei ühti üldtunnustatud

moraalinormidega. Samuti on praegusel ajal võimalik teatada toimetusele ebasobivast

kommentaarist, saates vastava e-kirja.

Kostjal puudus toimiv „teata-ja-võta-maha“ süsteem. Võimalust saata toimetusele ebasobiva

kommentaari kohta eraldi e-kiri ei saa käsitleda toimiva „teata-ja-võta-maha“ süsteemina. See

eeldab, et isik peab üles otsima reeglid, seejärel reeglite seas toimetuse e-kirja aadressi ning

saatma kostja üldisele e-posti aadressile e-kirja. Selline süsteem ei ole võrreldav nt Delfi

süsteemiga, kus ebasobivast kommentaarist saab teatada koheselt, vajutades kommentaari

juures olevale nupukesele. Lisaks sellele puudus 29. aprilli 2021. a ja 29. detsembri 2019. a

seisuga kostja veebilehel olevate reeglite seas viide, et ebasobivast kommentaarist teatamiseks

tuleb saata toimetusele e-kiri.

Seega on kostja avaldanud hageja kohta nii ebaõigeid faktiväiteid, kui ka ebakohaseid

väärtushinnanguid, millega rikkus hageja isiklikke õigusi ning kahju tekitamine on

õigusvastane. Kostja ei ole välja toonud kahju tekitava teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid

ega ka VÕS § 1050 kohaselt süüd välistavaid asjaolusid. Kuivõrd maakohus rahuldas hageja

esimese nõude, ei analüüsinud maakohus hageja teise nõude põhjendatust.

VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema

tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest,

tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise

kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 5 kohaselt tuleb mittevaralise kahju

hüvitise määramisel arvestada rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja

suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Lisaks tuleneb VÕS § 134 lg-st 6, et isiku au

teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega,

isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase

isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks § 134

lg-s 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju

tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit.

VÕS § 127 lg 6 esimene lause sätestab kohtu diskretsiooniõiguse mittevaralise kahju eest

rahalise hüvitise suuruse määramisel. Selle sätte järgi otsustab hüvitise suuruse kohus, kui kahju

tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas

mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral.

Sama põhimõtte kehtestab ka TsMS § 233 lg 1, mille kohaselt juhul, kui menetluses on

tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle

kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, muu

hulgas kui tegemist on mittevaralise kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma

siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades.

Hageja on jätnud hüvitise suuruse hagis märkimata ja palunud mõista kostjalt välja õiglase

hüvitise kohtu äranägemisel (TsMS § 366). Praegusel juhul tuleb arvestada kahju hüvitise

preventiivset iseloomu. Hagi oli esitatud novembris 2020. a ning kommentaarid kustutati alles

mais 2021. a (pool aastat pärast hagi esitamist). Kommentaarid oli seotud hageja tööga Varstu

kooli direktorina, need ei olnud mitmeti mõistetavad, vaid viitasid selgelt sellele, et hageja ei

saa oma tööga hakkama. Kommentaarid viitasid ka hageja elukaaslasele. Samas ei olnud hageja

kohta avaldatud kommentaarid väga vulgaarsed. Oluline on arvestada, et kostja veebileht ei ole

üleriigilise levikuga, kuid samas on see populaarne kohalike (Lõuna-Eesti) elanike seas. Ka

hageja ise elab Lõuna-Eestis, seega lugesid neid kommentaare eelduslikult sellised inimesed,

kellega hagejal võib olla igapäevaselt (ka tööalaselt) rohkem kokkupuuteid. Samas tuleb

arvestada, et veebilehe külastatavus ei olnud väga intensiivne. Kahju hüvitise määramisel

arvestas maakohus ka seda, et kostja on äriühing, kelle majanduslik seis on majandusaasta

aruannet arvestades hea. Maakohtu hinnangul on õiglaseks hüvitiseks 1500 eurot. Maakohus

mõistis kostjalt välja ka viivise kahju hüvitise (1500 euro) tasumata osalt alates 27. novembrist

2020 kuni hüvitise täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Esmalt esitas hageja kaks nõuet. Kuivõrd hageja võttis kahjustava tegevuse lõpetamise nõude

tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, jättis maakohus selle

nõudega seotud menetluskulud kostja kanda (TsMS § 168 lg 5). Mittevaralise kahju hüvitamise

nõudega seotud menetluskulud jättis maakohus kostja kanda nõude rahuldamise tõttu

TsMS § 162 lg 1 alusel.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsus, jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei olnud vaidlusaluses artiklis kordagi nimetatud hageja nime,

tema juhitavat kooli ega elukaaslase poolt peetavat kõrtsi. On ebaõiglane, kui kostja peaks

vastutama tegevuste eest, mis on hageja enda põhjustatud. Vaidlusalused kommentaarid püsisid

portaalis hageja nõudmise tõttu. Kostja pakkus hagejale koheselt võimalust ebameeldivust

tekitava kommentaari kustutada. Kostja hoiatas, et sel juhul kustub koos kommentaariga ka

kirjutaja IP-aadress. Hageja ei soovinud kommentaaride kustutamist. Enamus vaidlusaluseid

kommentaare olid reaktsioonid hageja enda teravale sõnavõtule. Sellises olukorras said sõna

kõik osapooled ning kostjal kõrvaltvaatajana puudus voli sekkuda sõnavabadusse.

Maakohus leidis, et kuna kostja portaalil puudub kommentaaride „teata-ja-võtame-maha“

süsteem, nagu suurtel meediakorporatsioonidel Postimees ja Delfi, siis vastutab kostja kõikide

võimalike kommentaaride eest. Ei ole põhjendatud eeldada, et väikesel kohalikul lehel on

võimalik välja arendada samad IT-tehnilised lahendused, kui suurel meediakorporatsioonil.

Kostja olemasolev süsteem toimib. Kui saadakse kommentaaride kohta eemaldamispalveid, siis

on need reeglina kohe täidetud, olenemata sellest, kas need eemaldamispalved tulid e-kirja teel,

telefoni teel või läbi sotsiaalmeedia. Maakohtu poolt eeskujuks toodud süsteem tegelikkuses ei

toimi. Ükski õigusakt ei reguleeri, kuidas peab toimima „teata-ja-võtame-maha“ süsteem.

Hageja ei ole oma kahju, selle ulatust ega suurust tõendanud. Hageja ei ole esitanud ühtegi

tõendit, et vaidlusalused kommentaarid oleksid talle mingisugust negatiivset mõju tekitanud.

Hageja ei esitanud nõudeid kommenteerijate vastu.

Hageja on avaliku elu tegelane, sest ta on Varstu kooli direktor. Seetõttu võib tal olla suurem

kohustus taluda kriitikat ja inimeste arvamust tema ja tema juhitava kooli töö kohta.

Kui kohus leiab, et kahju kuulub hüvitamisele, tuleb väljamõistetavat summat vähendada.

Puuduvad tõendid, et 1500 eurot on õige ja õiglane hüvitis.

Kommentaaride kustutamise nõudega seotud menetluskulude suurus saab olla põhjendatud vaid

väga väikeses ulatuses, kuna menetluse põhiline rõhk ja maht on olnud kahju nõudel. Hageja ei

soovinud kohtuväliselt umbes aasta jooksul kommentaaride kustutamist, vastupidi, ta soovis

kommentaaride allesjätmist, kuna ta soovis IP-aadresse. Kuna kostja kustutas kommentaarid

menetluse algfaasis ära, siis tuleb kustutamise nõudega seotud menetluskulud jätta hageja

kanda või alternatiivselt poolte endi kanda. Mittevaralise kahju nõudega seotud menetluskulud

tuleb jätta poolte endi kanda.

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

Kostja esitas apellatsioonkaebuses mitmeid uusi väiteid, mida ta ei ole maakohtu menetluses

esitanud. Hageja palub jätta uued väited TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta.

Kannatanu tegevus ei anna õigustust tema isiklike õiguste rikkumiseks. Hageja sõnavõtt ei

olnud selline, mis õigustaks tema isiklike õiguste rikkumist. Vaidlust ei ole selles, et hageja ise

ei käitunud õigusvastaselt. Kuna kostja ei ole vaidlustanud maakohtu hinnangut esitatud

tõendite osas ega õiguslikku hinnangut, et hagi aluses nimetatud väited rikkuvad kannatanu

isiklikke õigusi (TsMS § 652 lg 5), siis ei ole kostja vaidlustanud otsuse osas, milles maakohus

leidis uuritud tõendite pinnalt, et kannatanu nõude rahuldamise eeldused on täidetud.

Kohtupraktikas käsitletakse portaalipidajat avaldajana. Seega pidi kostja tõendama kõigi

mõistlike hoolsusmeetmete rakendamist. Kostja ei ole vastavaid asjaolusid esile toonud ega

tõendanud. Kostja ei ole väliselt arusaadavalt rakendanud ühtegi asjakohast meedet, et saaks

öelda, et kostja on olnud hoolas ebasoovitava kommentaari eemaldamise võimaluse andmisel

ning et tavakasutajale on see süsteem lihtsasti rakendatav ja praktikas kasutatav.

Kuna kostja võttis õigeks asjaolu, et hageja on selles asjas kannatanu ehk õigusvastased teod

pandi toime hageja vastu, siis ei saa kostja seda ringkonnakohtus vaidlustada ilma, et kostja

tugineks TsMS § 231 lg-s 3 sätestatud eeldustele. Kostja ei ole vastavatele asjaoludele

tuginenud.

Teiste teadaolevate isikute vastu nõude esitamise võimalus ei oma tähtsust. See, kas ja kuidas

kannatanu realiseerib nõudeõigust kolmanda(te) isiku(te) vastu, on kannatanu otsustada.

VÕS § 134 lg 2 ei võimalda jätta mittevaralist kahju välja mõistmata olukorras, kus kohus

tuvastab kannatanu isiklike õiguste rikkumise. Maakohus on kaalunud kõiki kohtule tõendatud

ja asjakohaseid asjaolusid ning välja mõistnud summa, mis vastab hagi aluses esile toodud

õigusrikkumise raskusele. Mittevaralise kahju suurust ei saa tõendada ning mittevaralise kahju

hüvitise nõude esitamisel on üldjuhul piisav tuua esile need asjaolud, mille esinemisega seob

seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus

diskretsiooni alusel (Riigikohtu 22. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-08, p 13).

Menetluskulude jaotus on arvestades hagi rahuldamist õige ja põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada

materiaal- ja menetlusõiguse normi väära kohaldamise tõttu maakohtu poolt kostjalt hageja

kasuks välja mõistetava hüvitise suuruse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse,

millega rahuldab hageja nõude kostja vastu ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 300 eurot,

käesoleva kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 54 eurot 35 senti ning

edaspidi viivise kahjuhüvitiselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

17. veebruarist 2023 kuni nõude täitmiseni.

Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata.

Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad

poolte endi kanda.

Apellatsioonkaebuses palub kostja maakohtu otsus tühistada ja hagi rahuldamata jätta

(apellatsioonkaebuse p 22). Seega vaidlustab kostja maakohtu otsuse tervikuna.

7. Hageja nõuab kostjalt õigusvastaselt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Hageja

tugineb sellele, et kostja rikkus hageja isiklikke õigusi, avaldades hageja kohta ebaõigeid

faktiväiteid ja ebakohast väärtushinnangut.

Seega nõuab hageja kostjalt mittevaralise kahju tekitamise tõttu rahalist hüvitist VÕS § 1043,

§ 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 alusel.

VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju

tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise

eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 4 järgi on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui

see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega.

VÕS § 1046 lg 1 kohaselt on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga,

isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse

rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel

tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi

ja rikkumise raskuse vahel.

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on asja menetlemisel asjaolusid hinnates õigesti

tuvastanud, et kostja kui internetiportaali pidaja on ebakohase väärtushinnangu või ebaõige

faktiväite avaldajaks. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega

(maakohtu otsuse p 6) ega korda neid TsMS § 654 lg 6 järgi.

9. Apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud seda, missuguseid internetiportaalis avaldatud ja

hageja väidetevalt isiklikke õigusi rikkuvaid väiteid on maakohus pidanud faktiväideteks.

Tegelikkusele vastava faktiväite avaldamine, isegi kui see teotab isiku au ja kahjustab tema

mainet, ei ole iseenesest õigusvastane VÕS § 1047 lg 2 järgi (vt Riigikohtu 29. märtsi 2017

otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-153-16, p 31), kuid kostjal tuleb tõendada, et väide vastab

tegelikkusele. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja ei ole

tõendanud, et hageja kohta avaldatud faktiväited vastaksid tõele (otsuse p-d 10–12). Maakohus

on tõendamiskoormise õigesti jaganud.

10. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on õigesti otsuse p-des 13–17 tuvastanud, et

hageja kohta on internetiportaalis avaldatud ebakohaseid väärtushinnanguid. Ringkonnakohus

nõustub maakohtu otsuse põhjendustega.

Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

Sellel, et kommenteeritavas artiklis ei avaldatud hageja nime, ei ole praegusel juhul kostja

käitumise õigusvastasuse hindamisel tähendust. Vaidlust ei ole selles, et kostja isik oli artiklile

lisatud kommentaarides üheselt äratuntav (seda ka väljaande regionaalset tähendust silmas

pidades), lisaks vastas hageja artikliga seotud kommentaaridele oma nimega.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisavalt põhjendanud, miks ei saa kostja poolt

kasutatavat ebakohastest kommentaaridest teatamise viisi pidada piisavaks teatamise ja

kõrvaldamise süsteemiks, mis võiks välistada kostja tegevuse õigusvastasuse. Iseenesest ei ole

välistatud, et kommentaari ebakohasusest teavitamiseks on sobiv just e-kirja saatmise

võimaldamine väljaande (internetiportaali) poolt, seda siiski eeldusel, et lugeja saab e-kirja

hõlpsasti saata (informatsioon on leitav kommentaaridega seotud leheküljel). Kostja ei ole aga

esitanud sisulisi vastuväiteid maakohtu poolt tuvastatule, et 29. aprilli 2021. a ja 29. detsembri

2019. a seisuga puudus kostja veebilehel olevate reeglite seas viide sellele, et ebasobivast

kommentaarist teatamiseks tuleb saata toimetusele e-kiri. Kui kostja pakub võimalust avaldatud

artiklite kommenteerimiseks, peab ta tagama ka tehnilise võimaluse kiireks ja lihtsaks

ebakohastest kommentaaridest teatamiseks. Maakohus on otsuses ühe näitena toonud Delfi

poolt kasutatud süsteemi, maakohus ei ole leidnud, et kostja just sellist lahendust peaks

pakkuma. Maakohus ei ole pidanud Delfi süsteeme ainuvõimalikuks.

Apellatsioonkaebuses tugineb kostja sellele, et hageja ei soovinud kommentaaride eemaldamist

siis, kui ta avaldatu tõttu esimest korda kostjaga ühendust võttis. Samas väidab kostja, et ta

informeeris hagejat sellest, et hageja „vanaaegses süsteemis“ on nii, et kui kommentaar kustub,

siis koos IP aadressidega. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus koos kommentaaride

eemaldamisega kaob ka võimalus nende autorite tuvastamiseks, ei ole hagejale etteheidetav, et

ta ei esitanud koheselt kommentaaride kustutamise nõuet. Kui eemaldamise järel kaob

igasugune võimalus kommentaaride autorite tuvastamiseks, võib hageja jääda ilma võimalusest

oma õigusi teostada kommentaaride autorite vastu.

Kostja tegevuse õigusvastasust ei välista ka see, et hageja ise osales kommentaarides peetaval

arutelul. Hageja selgitas oma seisukohta, mis ei anna alust ebakohaste kommentaaride

avaldamisele.

12. VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse

olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik

rahasumma.

Mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise määramine on kohtu diskretsiooniotsus (VÕS § 127

lg 6). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on hagejale hüvitise määramisel kohtu

diskretsiooniõigust rikkunud. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige

kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 5 kohaselt

arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju

tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist (vt nt Riigikohtu

4. oktoobri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-16007/50, p 18).

Riigikohtu avaldatud kohtupraktika analüüsist „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded

tsiviilasjades 2018.–2019. aastal“ nähtub, et internetikommentaarides toimunud au teotamiste

eest on kohtud välja mõistnud hüvitisi vahemikus 200 kuni 1000 eurot. Praeguses asjas leiab

ringkonnakohus, et põhjendatud hüvitise suurus on 300 eurot. Ringkonnakohus arvestab

asjaoluga, et avaldatud kommentaar internetis ei ole mõistliku isiku jaoks kuigi suure kaaluga

ja ei saa seetõttu ka väga intensiivselt isiku au riivata. Maakohus on põhjendatult leidnud, et

kommentaarides ei olnud tegemist vulgaarsete väljenditega. Kuigi internetis avaldatud

kommentaari võib lugeda suur hulk inimesi, ei tähenda see, et kõik inimesed, kel selleks

võimalus on, kommentaari ka loeksid. Avaldaja on piirkondliku tähtsusega ajakirjanduslik

väljaanne. Ka maakohus on tuginenud oma põhjendustes sellele, et kostja veebileht ei ole

üleriigilise levikuga. Ringkonnakohus leiab, et ekslik on maakohtu seisukoht, mille kohaselt

tuleb kahju hüvitise määramisel arvestada, et kostja on äriühing, kelle majanduslik seis on

majandusaasta aruannet arvestades hea. Nimetatust hüvitise suuruse sõltuvusse seadmine ei ole

põhjendatud (vt Riigikohtu 26. juuni 2013. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-18-13, p 25jj).

Hageja põhinõude rahuldamise tõttu, tuleb VÕS § 113 lg 1 alusel rahuldada ka tema

viivisenõue. Hageja palus mõista kostjalt enda kasuks välja viivise tasumata hüvitiselt alates

hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja

edaspidi võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni.

Sissenõutavaks muutunud viivis perioodil 27. novembrist 2020 kuni 16. veebruarini 2023 on

54 eurot 35 senti.

Kostjal tuleb tasuda alates kohtuotsuse tegemisest, s.o 17. veebruarist 2023, kuni täitmiseni

viivist põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

13. Hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude kohtu äranägemisel. Hageja nõude rahuldamise

tõttu tuleb menetluskulud maakohtus TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.

Ringkonnakohus leiab, et hagis nimetatud eeldatav kahjuhüvitise suurus (6000 eurot) ei anna

alust jagada menetluskulusid teisiti.

Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud ringkonnakohus jätta

TsMS § 163 lg 1 järgi poolte endi kanda.

Maakohus ei ole menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud. TsMS § 174 lg 4 järgi

juhul, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei

määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud

korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Kersti Kerstna-Vaks

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke