4-22-4621/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16.02.2023 Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-22-4621 Kohtunik Anne Rebane Väärteoasi

R.G ja Piirivalveameti Põhja kaebus Politseiprefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

31.10.2022 2302,22,015116, .a otsusele väärteoasjas nr

millega karistati R.G LS § 224 lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks Kaebuse esitaja

R.G , isikukood: XXX elukoht: ; xxxx xxxx ; e-post: Asja läbivaatamise aeg ja koht Kirjalik menetlus

Juhindudes VTMS § 132 p 1 kohus otsustas:

RESOLUTSIOON

Jätta Politsei ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo - liiklusjärelevalvekeskuse 31.10.2022.a otsus väärteoasjas nr 2302,22,015116 muutmata ja R.G kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud ja menetluse käik

Politseiprefektuuri ja Piirivalveameti Põhja korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 31.10.2022.a otsusega väärteoasjas nr 2302,22,015116 määrati R.G-le karistuseks LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena mootorsõiduki

juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks. Otsuse ja väärteoprotokolli 20221009531101 kohaselt juhtis R.G 09.10.2022.a kell 08:48 Kurna-Tuhala tee 1. km suunaga Viljandi mnt, Kiili vald, Harju maakond mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,34 mg.

R.G esitas 21.11.2022.a Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kaebuse otsuse vaidlustamiseks. Nimetatud kaebus laekus Harju Maakohtu menetlusposti kohtu infoposti aadressilt aga alles 30.01.2023.a, kuivõrd politsei poolt teostatud kontrolli käigus selgus, et menetlusposti aadress oli kaebajal märgitud valesti, mistõttu kaebus menetlusposti algselt ei jõudnud. Kaebuse esitajat teavitati sellest politsei poolt telefoni teel. R.G märgib kohtule esitatud kaebuses, et mõistab juhina enda kohustust ja vastutustunnet rooli istudes ning sõidab alati hoolsalt. 09.10 hommikul oli ta sõitmas koju, tundis ennast vaid väsinuna, kuid

kindlasti mitte purjus või et tema tähelepanu ja hoolsus oleks häiritud. Kuna ta ei oma alkomeetrit siis ei osanud arvata, et tema väljahingatavas võib veel olla alkoholi, mida tarvitas laupäeva õhtul. Kaebuse esitaja selgitab, et kuivõrd ta kaalub üle 100 kg, siis ei tunnetanud ta,

et eelmine õhtu tarvitatud kogus võib ikka veel olla organismis. Nüüd mõistab, et ainuüksi

magamine ei kaota organismist piisavalt alkoholi. Karistusregistri andmete kohaselt omab

kehtivat karistust LS § 224 lg 2 järgi mootorsõiduki lubatud alkoholipiirmäära ületavas

seisundis juhtimise eest, sellest on palju õppinud ja sama viga ta kohe kindlasti uuesti ei kordaks, aga antud olukord oli täiesti teine, sest oli maganud peale alkoholi tarvitamist. Kaebuse esitaja tundis end küll veidi väsinuna, kuid arvas, et see on vähesest unest. Kaebuse esitaja sõnul

suudab ta ennast objektiivselt hinnata ja ei läheks kunagi rooli kui tunneks ennast joobes. Samuti suhtub täie tõsiduse ja hoolsusega liiklusohutusse ja -reeglitesse. Saab aru, et osalemine liiklus on suur vastutus. Teab, et liiklusreeglite eiramine ei ole kunagi põhjendatud. Kaebuse

esitaja ei sõida enda sõnutsi kunagi hoolimatult, et paneks liikluses ohtu teisi või ennast.

Kaebuse esitaja on nõus, et tema teadmatus alkoholist kainenemise viisidest ja kui pikk on reaalselt aeg, kuni alkohol kehast on täiesti kadunud, peab saama karistuse. Kaebuse esitaja

märgib veel, et tema igapäeva töövahend on auto ja elades vanaemaga, kes vajab pidevalt transporti, siis juhtimisõiguse kaotamine oleks väga suur kaotus tema perele. Kaebuse esitaja

kahetseb enda tegu, et ta ei olnud piisavalt teadlik, kaua võtab aega kainenemine. Kaebuse esitaja

palub kohtul kergendada karistust rahatrahvina, ühiskondliku tööna või koolituse näol või kõigi kolmena. Lisaks märgib kaebuse esitaja, et teab kui oluline on olla roolis kaine, sest teab oma vastustust mootorsõidukijuhina.

R.G edastas kohtule 01.02.2023.a teate, et soovib väärteoasja lahendamist kirjalikus menetluses.

Kohtuväline menetleja nõustu väärteoasja läbivaatamisega s kirjalikus menetluses ning esitas kaebuse osas kohtule 10.02.2023.a kirjaliku seisukoha. on seisukohal, Kohtuväline menetleja et alused kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. Menetlusaluse isiku poolt toime pandud väärtegu on õigusvastane ning KarS § 30 ja § 27 alusel õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja jääb otsuses märgitu

juurde, milles on väljendatud seisukoht rikkumise ja määratud karistuse osas. Lisaks sellele peab menetleja oluliseks märkida, et menetlusalust isikut on varasemalt karistatud samalaadse liiklusalase rikkumise eest, kuid veidi enam kui pool aastat hiljem pani isik toime uue teo. Menetleja on seisukohal, et eelnevalt määratud rahatrahv ei mõjutanud isikut piisavalt ning ta

ei teinud vajalikke järeldusi uue rikkumise toimepanemisest hoidumiseks. Kohtuväline

menetleja leiab, et isik ei suuda ennast iseseisvalt objektiivselt hinnata. Arvestades isiku

organismis tuvastatud alkoholi sisaldust, pidi tarbitud alkoholi sisaldus olema suur, tarbiti

kanget alkoholi või jäi alkoholi tarbimise lõpu ja sõiduki juhtimise vahele liialt lühike aeg. Sellised asjaolud oleks pidanud mõtlema panema, kas järgmiseks varahommikuks on kainus

saabunud. On selge, et magamine üksi ei aita kaineneda, oluline on aeg ja mida eelnevalt

tarvitati. Internetis on vabalt kätte saadav erinev info ja kalkulaatorid, arvutamaks aega, mis kulub alkoholi väljumiseks kehast. Arvestades isiku varasemat kogemust sarnase rikkumisega,

oleks ta pidanud astuma oluliselt kindlamaid ja tulemuslikumaid samme, veendumaks oma kainuses. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-58-13 asunud seisukohale, et kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et

kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine. Antud juhul on seetõttu põhjendatud isiku

suhtes kohaldada rohkem piiravat karistusliiki. Kuna korduva rikkuja puhul on tõenäolisem

võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, on see ka üks alus, mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust. Isik on kaebuses märkinud,

et vajab juhtimisõigust igapäevaselt nii töö jaoks kui perekonna eest hoolitsemiseks, samas ei ole ta täpsemalt selgitanud oma väidete tagamaid. Juhil, kelle jaoks on juhtimisõiguse omamine niivõrd oluline, tuleb liikluses käituda viisil, mis välistaks tema õiguste piiramise tema poolt

toime pandud süüteo tõttu. Eripreventiivselt laseb mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine

menetlusalusel isikul vahetumalt tunnetada oma teo tagajärgi ning aidata mõista tema teo

tõsidust liikluses. Üldpreventiivselt annab selline karistus ühiskonnale signaali, et ohtlikud

juhid kõrvaldatakse liiklusest ning rasketele väärtegudele reageeritakse teole vastava

karistusega. e rahuldamata ning Eelneva tõttu palub kohtuväline menetleja jätta kaebus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata.

Kohtuotsuse põhjendused

Lähtudes VTMS § 120 lahendab kohus kaebuse kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2

kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest,

kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke

asjaolusid ( sja ainult menetlusaluse isiku ab ovo). VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoa suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

R.G-le mootorsõidukit heidetakse ette, et ta juhtis juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,34 mg.

LS § 3 kohaselt mootorsõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 69 lg milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

LS § 224 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis

veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 0,74 milligrammi. –

Tõendamist on R.G Kurna-Tuhala tee 1. leidnud, et juhtis 09.10.2022.a kell 08:48 km suunaga Viljandi mnt, Kiili vald, Harju maakond mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,34 . Eeltoodut mg

tõendab tunnistaja poolt 09.10.2022.a ülekuulamise protokollis antud ütlused, mille M. V.

kohaselt olles teenistuses 09.10.2022.a teostas ta juhtide kainuse kontrollimiseks politseioperatsiooni „Kõik puhuvad“ aadressil Kurna-Tuhala 1. km, Kiili vald, Harju maakond. Kell 08:48 andis ta käega peatumismärguande Viljandi mnt suunas sõitvale sõidukile xxxx (regnr xxxx), misjärel sõiduk peatus. Sõiduki juht puhus indikaatorvahendisse Alcoquant 6020 plus

positiivse näidu, milleks oli 0,41 m /l. Sõiduki juhiks osutus R.G . Tunnistaja g toimetas juhi tõendusliku alkomeetri juurde.

Tõendusliku alkomeetri salvestusandmete väljatrükist nähtuvalt kasutati 09.10.2022.a kell 08:51 kuni 08:55 kaebuse esitaja seisundi kindlakstegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 9510 EE seeria nr -0145, mis oli taadeldud (11.08.2022.a taatlustunnistus nr ARMD

TTRC-22/00117 39 ja 0,40 mg alkoholi ). Tõendusliku alkomeetri näidud olid 0, mg

väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/- 0,05 kaebuse esitaja kasuks

arvestades, oli lõplikuks tulemiks 0, alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta. 34

mg

Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmis pädev e teostas

mõõtja .a tõend pädeva mõõtja koolituse läbimise kohta J. M. (27.01.2021 nr 1.9-9/106-1 12.09.2012.a), kasutades taa 09.10.2022.a deldud mõõtevahendit ja järgides mõõtemetoodikat. sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega kõrvaldati kaebuse esitaja LS § 91 lg 2 p 2 alusel sõiduki juhtimiselt, kuna esines alus arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Transpordiameti liiklusregistri väljavõte tõendab,

et R.G puudub Eesti juhiluba. Küll aga nähtub väärteoprotokollist, et R.G

on kehtiv Soome juhiluba Mootorsõiduki xxxx. xxxx registreerimisnumbriga xxxx omanik on transpordiameti liiklusregistri väljavõtte kohaselt R.G. R.G

on 09.10.2022.a menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis selgitanud, et nad tulid tüdruksõbra isa sünnipäevalt Arukülast hommikul 08:00 ajal ja ta ei olnud teadlik, et on endiselt alkoholijoobes, pidades seda väsimuseks.

Väärteoasjas on seega üheselt tõendamist leidnud, et R.G

juhtis 09.10.2022.a kell 08:48 mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte

väiksem kui 0, R.G toime vähemalt kaudse 34 mg. Kohus leiab, et pani teo

tahtlusega. ui ta peab KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, k võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. R.G on

selgitanud, kuidas ta ei tunnetanud, et eelmisel päeval tarbitud alkohol võiks veel endiselt tema organismis olla, kuna ta kaalub üle 100 kg ja ka magas vahepeal. Kohus leiab, et hoolimata sellest, et R.G väidab, et ta ei tundnud endal alkoholi veel kehas olevat, siis pidi ta võimalikuks pidama, et alkohol ei ole tema verest veel täielikult välja läinud. Seda enam, et

R.G on nii menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis kui ka kohtule esitatud kaebuses märkinud, et tundis ennast väsinuna. Arvestades, et R.G oli eelneval õhtul tarbinud alkoholi, siis oleks ta pidanud aimama, et see väsimuse tundmine võib olla tingitud just alkoholi tarbimisest, mitte vähesest unest. Kuigi R.G ei võinud kindlalt teada, et alkohol on endiselt tema kehas ja selline tagajärg võib saabuda, siis jättis ta oma käitumisega

tagajärje saabumise juhuse hoolde ehk möönis, et selline tagajärg võib siiski saabuda. Kui

R.G oleks soovinud süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumise kindlalt välistada, siis oleks ta korrektse käitumise korral pidanud enne mootorsõiduki rooli istumist enda võimalikku joovet alkomeetriga kontrollima või vähemalt veenduma selles, et tema poolt

tarbitud alkohol ja selle kogus ning tarbimisest möödunud aeg on alkoholi kehast väljumiseks piisav. Seega kohus leiab, et asudes mootorsõidukit juhtima seisundis, kus R.G

tundis ennast väsinuna ning olles eelneval õhtul tarvitanud alkoholi, pidas ta võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönis seda. R.G teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. R.G on süüvõimeline ja teos puuduvad ka süüd välistavad asjaolud. R.G koosseisupärane, õigusvastane ja süüline.

tegu on seega Kohus on seisukohal, et R.G on toime pannud temale etteheidetava väärteo LS §

224 lg 2 järgi.

LS § lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki 224 juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni.

Kohtuvälise menetleja otsusega on R.G-le määratud LS §

224 lg 2 alusel põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine

6 kuuks. Karistusregistri andmetel

on R.G üks kehtiv väärteokaristus. Nimelt on R.G 23.02.2022.a otsusega LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest (süüteo toimepanemise kuupäev 06. karistatud rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 600 eurot, mis on täidetud 02.2022.a) 30.09.2022.a. Käesoleva väärteoasja aluseks olev tegu on R.G pool toime pandud 09.10.2022.a, seega pani R.G üksnes 8 kuud pärast eelmist väärtegu toime uue

samalaadse rikkumise. On selge, et R.G ei ole temale varasemalt mõistetud karistusest teinud vajalike järeldusi ning seega rahatrahv ei ole temale kohane karistuseliik. Kohus on seisukohal, et sõiduki juhtimine sellises koguses alkoholipiirmäära ületavas seisundis on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi. Isik, kes asub mootorsõidukit juhtima olles eelmisel õhtul tarvitanud alkoholi ja tundes ennast kainena ehk hinnates oma seisundit valesti ja ajades selle segi väsimusega, on kohtu hinnangul liikluses ohtlik nii endale kui ka teistele liiklejatele.

Lisaks leiab kohus, et kui isik tunneb ennast väsinuna, siis ka sellises seisundis ei peaks autorooli istuma, sest ka selline seisund võib pärssida isiku reageerimiskiirust liikluses tekkida

võivatele olukordadele. Kohus ei nõustu kaebuse esitajaga, et ta suudab enda seisundit

objektiivselt hinnata ja on õppinud varasemast samalaadsest rikkumisest, kuivõrd tema

organismis tuvastatud alkoholikogus ei jäänud 0,15 mg/l piiri lähedale (alkoho 0,10- li tarvitamise jääknähud), kus oleks võimalik, et isik ei saa oma seisundist aru. Mootorsõiduki

juhtimisõiguse äravõtmine sanktsiooni keskmises määras on kohtu hinnangul karistus, mis võiks avaldada kaebuse esitajale soovitud mõju, pannes teda oma rikkumise üle järele mõtlema.

Mis puutub aga R.G selgitusse, et auto on tema igapäeva töövahend ja vajalik

vanaema transportimiseks, siis peab kohus oluliseks märkida, et karistuse eesmärk ei ole võimalus anda isikule valida temale meelepärasem ja sobivam karistus. Karistus ei pea olema isiku jaoks mugav, sest vastasel korral ei täidaks see oma põhieesmärki, milleks on võimalus

mõjutada isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. R.G oleks

pidanud enne mootorsõidukit juhtima asuda veenduma oma kainuses (pärast varasemat

rikkumist võinuks vähemalt alkomeetri soetada) ja sealhulgas mõtlema sellele, millised

tagajärjed võivad olla sellel, kui temal tuvastatakse joove ning kuidas see mõjutab edaspidi

tema elukorraldust. R.G mõneks ajaks juhina liiklusest kõrvaldamine on oluline ka

lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, sest lisaks kaebuse esitaja mõjutamisele suurendab

liiklusest ohtlike juhtide kõrvaldamine ka teiste liiklejate turvatunnet ja annab ühiskonnale

selge signaali, et alkoholi tarvitatuna mootorsõiduki juhtimine ei ole mingilgi moel

aktsepteeritav. Seega kohus leiab, et

R.G-le määratud karistus vastab tema süü

suurusele ning karistuse määramisel on arvestatud kõiki KarS § 56 kohaselt arvestamisele kuuluvaid asjaolusid. teos puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad R.G asjaolud.

R.G-le mõistetud karistus on proportsionaalne tema süü suurusega ning karistuse üld te eesmärkide saavutamiseks on põhjendatud R.G - ja eripreventiivse

karistamine karistusega, mis eemaldaks ta mõneks ajaks juhina liiklusest.

Viimaks peab kohus oluliseks rõhutada, et kuigi kaebemenetlus maakohtus ei ole kohtuvälise menetluse suhtes apellatsioonmenetluseks, vaid kohus menetleb asja , s.t algusest peale, ab ovo

tuleb siiski arvestada, et õiguskindluse huvides on muuhulgas tagada kohtuvälise menetleja

otsuse autoriteet. Seega kohus ei peaks muutma kohtuvälise menetleja otsust kergekäeliselt. Kuivõrd käesoleval juhul on R.G-le karistus määratud selleks pädeva kohtuvälise

menetleja poolt ja kohtuväline menetleja on väärteo menetlemisel järginud väärteomenetlusõigust, siis puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse tühistamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anne Rebane Kohtunik