3-21-1938/98 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R

U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tanel Saar ja Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

16. veebruar 2023, Tartu

Haldusasja number

3-21-1938

Haldusasi

X.X. kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju

summas 10 000 eurot hüvitamiseks seoses 7. oktoobril

2019 toimunud intsidendiga

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 28. oktoobri 2022. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X. määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja X.X.

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebaja määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28. oktoobri 2022. a

määrus muutmata osas, mis puudutab kaebaja ja tema esindaja keelamist tutvuda

videosalvestisega ning videosalvestist puudutavas osas kohtuistungi protokolli ja selle

juurde kuuluva helisalvestisega ja saada nendest koopiaid ning kaebaja ja tema

esindaja eemaldamist kohtuistungilt videosalvestise uurimise ajaks.

2. Tagastada kaebaja määruskaebus Tartu Halduskohtu 28. oktoobri 2022. a määruse

peale osas, mis puudutab menetluse kinniseks kuulutamist 7. oktoobri 2019. a

videosalvestise, kohtuistungi ning kohtuistungi protokolli ja selle juurde kuuluva

helisalvestise osas.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Halduskohtu menetluses on X.X. kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks summas 10 000 eurot seoses 7. oktoobril 2019 toimunud intsidendiga, mis seisnes

selles, et kaebaja ei soovinud kambrisse antud telefoni tagastada ning seetõttu pidid

vanglaametnikud kaebaja suhtes füüsilist jõudu kasutama.

2. Viru Vangla esitas 5. oktoobril 2022 halduskohtule V7 osakonnas paikneva videokaamera

salvestise 7. oktoobril 2019 kell 17.5418.14 toimunud sündmuse kohta. Seejuures taotles vangla

esitatud videosalvestise osas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 79 lg 1 p 1 alusel

menetluse kinniseks kuulutamist ning kaebaja, tema esindaja ja kolmandate isikute ligipääsu

piiramist nimetatud tõendile ja nende eemaldamist salvestise uurimiselt.

3. Tartu Halduskohus määras 16. oktoobri 2022. a määrusega kindlaks istungi toimumise aja ning

andis muuhulgas vastustajale tähtaja kuni 20. oktoobrini 2022 esitada põhjendused, miks tuleb

videosalvestise osas menetlus kinniseks kuulutada ning piirata kaebaja ja tema esindaja juurdepääsu

nimetatud tõendile. Täiendavad põhjendused oma taotlusele esitas Viru Vangla halduskohtule 20.

oktoobril 2022. a.

4. Tartu Halduskohus kuulutas 28. oktoobri 2022. a määrusega käesoleva haldusasja menetluse

kinniseks 7. oktoobri 2019. a videosalvestise, kohtuistungi ning kohtuistungi protokolli ja selle

juurde kuuluva helisalvestise osas ning keelas kaebajal ja tema esindaja(te)l videosalvestisega ning

videosalvestist puudutavas osas kohtuistungi protokolliga ja selle juurde kuuluva helisalvestisega

tutvuda ja nendest koopiaid saada ning eemaldada kaebaja ja tema esindaja(d) kohtuistungilt

videosalvestise uurimise ajaks. Halduskohus nõustus taotlust rahuldades Viru Vangla esitatud

põhjendustega, märkides, et videosalvestis on Viru Vangla direktori 1. augusti 2011. a käskkirjaga

nr 1.1-1/155 tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks olevaks teabeks. Videosalvestisel olevale

informatsioonile ligipääsu võimaldamine ohustab olulisel määral vangla üldist julgeolekut, kuna

turvakaamera(te) paigutus ja vaatevälja ulatus ning muu taoline info võimaldab kinnipeetavatel ja

kõrvalistel isikutel planeerida vanglas õigusrikkumiste, korratuste vms toimepanemist või sellele

kaasa aidata. Samuti nähtub videosalvestiselt, millist turvataktikat kasutatakse allumatu vangi

suhtes. Taolistele andmetele ligipääsu võimaldamine toob endaga kaasa julgeolekuohu.

Halduskohus pidas eelnevaid selgitusi piisavateks, et praeguse asja menetlus kõnealuse

videosalvestise osas kinniseks kuulutada tuginedes HKMS § 77 lg-le 1 ja TsMS § 38 lg 1 p-le 1

ning HKMS § 79 lg 1 p 1 ja lg 6 ning § 88 lg 2 ja 7 alusel keelata kaebajal ja tema esindaja(te)l selle

videosalvestisega ning videosalvestist puudutavas osas kohtuistungi protokolliga ja selle juurde

kuuluva helisalvestisega tutvuda ja nendest koopiaid saada ning eemaldada kaebaja ja tema

esindaja(d) kohtuistungilt videosalvestise uurimise ajaks. Halduskohus märkis, et huvi saladuse

hoidmiseks on praegusel juhul kaalukam kui kaebaja ja tema esindaja huvi videosalvestisega

tutvumiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. X.X. esitas 6. novembril 2022 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 28.

oktoobri 2022. a määruse tühistamiseks ning uue määruse tegemiseks, millega palus jätta vangla

taotlused rahuldamata. Määruskaebuse põhjendused on järgnevad.

5.1. Halduskohus on täiesti põhjendamatult kuulutanud istungi ja tõendid kinniseks ning

eemaldanud kaebaja ja tema esindaja nende uurimisest. Nimelt on Tartu Halduskohtu menetluses

olnud analoogne asi nr 3-09-2563, mille arutamine Tartu Halduskohtus ja Tartu Ringkonnakohtu

kohtuistungil oli avalik, sest kohtud leidsid, et vangla taotlused asja kinniseks kuulutamiseks ei ole

põhjendatud. Ka toona viibisid istungil vanglaametnikud, kes kaebaja suhtes füüsilist vägivalda

kasutasid ning vaadeldi videokaamerate salvestisi, kust oli näha osakonna koridoris toimunu.

Tänaseni ei ole teada, et istungi avalikkus ja salvestiste vaatlemine/uurimine avalikul istungil oleks

seadnud ohtu vangla või riigi või ametnike turvalisuse nagu seda käesoleval juhul vangla ja kohus

väidavad.

5.2. Algselt jättis Tartu Halduskohus käesolevas asjas 16. oktoobri 2022. a määruses vangla taotluse

rahuldamata. See aga tekitab kaebajas kahtluse kohtuniku erapooletuse suhtes, sest mõningad

päevad hiljem tegi ta hoopis teistsuguse lahendi ning rahuldas vangla taotlused.

5.3. Kaebaja hinnangul ei saa videosalvestise vaatlemine käesoleval juhul kuidagi vangla turvalisust

ohtu seada, sest salvestis on aastast 2019, kuid Viru Vanglas on aastatel 2020–2021 välja vahetatud

kõik videokaamerad ning paigutatud need uutesse kohtadesse ja seatud teise nurga alla.

5.4. Halduskohus pole ise määrust üldse põhjendanud, vaid on refereerinud üksnes vangla taotluse

sisu.

5.5. Kohus on valesti leidnud, et vanglaametnike isikuandmete avalikustamine võib tuua kaasa

nende ohtu sattumise avalikus ruumis, sest ametnike andmed on juba avalikustatud nii vangla kui

Justiitsministeeriumi kodulehel. Lisaks on ametnikel avalikud Facebooki kontod. Kohtuistungi

eesmärk on HKMS § 2 lg-st 1 tulenevalt kaebaja, mitte ametnike õiguste kaitsmine, sest ametnikud

on avaliku võimu kandjatena kohustatud taluma nende tegevuse avalikustamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebuse rahuldamiseks alust.

7. Kaebaja on määruskaebuses märkinud, et vaidlustab halduskohtu määruse tervikuna ning on

esitanud vastuväiteid nii menetluse kinniseks kuulutamisele kui ka tema ja ta esindaja

kõrvaldamisele videosalvestise uurimisest ning sellele juurdepääsu piiramisele. Ringkonnakohus

märgib, et halduskohtu määrusest on määruskaebe korras vaidlustatav vaid määruse resolutsiooni p

2 ehk osa, millega halduskohus keelas kaebajal ja tema esindaja(te)l videosalvestisega ning

videosalvestist puudutavas osas kohtuistungi protokolliga ja selle juurde kuuluva helisalvestisega

tutvuda ja nendest koopiaid saada ning eemaldada kaebaja ja tema esindaja(d) kohtuistungilt

videosalvestise uurimise ajaks. Määruskaebuse esitamise võimalus nimetatud osas tuleneb HKMS §

79 lg-st 5, mis sätestab, et menetlusosalise eemaldamine otsustatakse määrusega. Määruse peale

võib esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale

võib esitada määruskaebuse Riigikohtule.

8. HKMS § 203 lg 1 sätestab, et halduskohtu määruse peale võib määrusega puudutatud

menetlusosaline esitada määruskaebuse, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või

kui määrus takistab asja edasist menetlust. Muu määruse kohta võib esitada vastuväite

apellatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluse kinniseks kuulutamist

videosalvestise, kohtuistungi, kohtuistungi protokolli ja selle juurde kuuluva helisalvestise osas

praegusel juhul aga vaidlustada ei saa. Seetõttu tagastab ringkonnakohus nimetatud osas esitatud

määruskaebuse. Sellest tulenevalt ei käsitle ringkonnakohus määruskaebuses esitatud väiteid, mis

puudutavad menetluse kinniseks kuulutamist. Ringkonnakohus annab hinnangu halduskohtu

määrusele osas, millega halduskohus keelas kaebajal ja tema esindaja(te)l videosalvestisega ning

videosalvestist puudutavas osas kohtuistungi protokolliga ja selle juurde kuuluva helisalvestisega

tutvuda ja nendest koopiaid saada ning eemaldada kaebaja ja tema esindaja(d) kohtuistungilt

videosalvestise uurimise ajaks.

9. Eelmises punktis mainitud taotluse esitas vangla HKMS § 79 lg 1 p 1 alusel, mis sätestab, et

kinniseks kuulutatud menetluses võib menetlusosalise menetlustoimingult, sealhulgas kohtuistungilt

või selle osalt eemaldada riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või

salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks.

HKMS § 79 lg 2 kohaselt on menetlusosalise eemaldamine sama paragrahvi lg-s 1 märgitud alusel

võimalik üksnes tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on ilmselgelt kaalukam menetlusosalise

õigusest olla menetlustoimingu juures. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt eemaldatakse

menetlusosaline menetlustoimingult minimaalses võimalikus ulatuses. Kohus avaldab eemaldatud

menetlusosalisele menetlustoimingu sisu maksimaalses ulatuses, mis on eemaldamise eesmärki

kahjustamata võimalik.

10. Kuna salvestise sisu kajastub hilisemalt ka asja toimikus, piiras halduskohus ka toimikule

ligipääsu, mis väljendub selles, et kaebajale on keelatud tutvuda istungi protokolliga osas, mis

puudutab videosalvestist. Lisaks ei saa kaebaja tutvuda istungi helisalvestisega ning ka

videosalvestise endaga. Kõik nimetatu on aga käesoleva haldusasja toimiku osaks. Kui HKMS § 88

lg 1 annab menetlusosalisel õiguse tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde

kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju, siis sama paragrahvi 2. lõige

võimaldab seda õigust piirata HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustel. Ka siin ei anta menetlusosalisele

luba toimikuga tutvuda üksnes juhul, kui huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise

õigusest tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest või selle juurde kuuluvatest

menetlusdokumentidest ärakirju. HKMS § 88 lg 3 sätestab, et menetlusosalisel võimaldatakse

toimikus olevate ja selle juurde kuuluvate menetlusdokumentidega tutvuda maksimaalses ulatuses

ning tutvumisloa andmisest keeldutakse minimaalses ulatuses, mis on toimikuga tutvumise õiguse

piiramise eesmärki kahjustamata võimalik.

11. Ringkonnakohus märgib, et kohtupraktikas on kinnistunud seisukoht, et vangla ja kinnipeetava

vahelistes vaidlustes esitatud videosalvestiste osas on kolmandatele isikutele, sh ka kaebajaks

olevale kinnipeetavale keelatud videosalvestisega tutvuda ükskõik millises vormis, st keelatud on

olla kohtuistungil salvestise uurimise juures, tutvuda vastavas osas istungiprotokolliga ja

helisalvestise endaga, saada sellest koopiaid (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 30. aprilli 2021. a määrus

asjas nr 3-20-2109; 26. jaanuari 2021. a määrus asjas nr 3-20-556; 19. veebruari 2020. a määrus

asjas nr 3-19-2282; 6. aprilli 2016. a määrus asjas nr 3-15-1780; 24. märtsi 2016. a määrus asjas nr

3-14-50481). Seega on alusetu kaebaja väide, et rohkem kui 10 aastat tagasi menetletud asjas nr 3-

09-2563 oli kaebajal võimalik osaleda kõikidel menetlustoimingutel ning tutvuda asjas kõikide

materjalidega. Kaebaja ei saa eeldada, et üks kohtuasi määrab ära selle, kuidas tuleb seadust

kohaldada. Arvukates kohtuasjades, millele ringkonnakohus ka eelnevalt viitas, on

videosalvestisega tutvumise õiguse piiramist põhjendatud asjaoluga, et videosalvestisel olevale

informatsioonile ligipääsu võimaldamine ohustab olulisel määral vangla üldist julgeolekut, kuna

turvakaamera(te) paigutus ja vaatevälja ulatus ning muu taoline info võimaldab kinnipeetavatel ja

kõrvalistel isikutel planeerida vanglas õigusrikkumiste, korratuste vms toimepanemist või sellele

kaasa aidata. Samuti nähtub videosalvestiselt, millist turvataktikat kasutatakse allumatu vangi

suhtes. Taolistele andmetele ligipääsu võimaldamine toob endaga kaasa julgeolekuohu. Lisaks

kohustab avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 9 teabevaldajat tunnistama teabe turvasüsteemide,

turvaorganisatsiooni või turvameetmete kirjelduse kohta asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud

teabeks. Viru Vangla direktori 1. augusti 2011. a käskkirja nr 1.1-1/155 alusel on seda ka tehtud.

Sellele kõigele on halduskohus ka oma määruses viidanud ning nende põhjendustele tuginedes

vangla taotluse rahuldanud.

12. Kaebaja on halduskohtu määrust pidanud puudulikult põhjendatuks, kuid ringkonnakohus

sellega ei nõustu. Kuigi halduskohtu määruses ei ole ehk tõesti esialgu kõige lihtsamini eristatavad

kohtu ja vastustaja seisukohad selle osas, miks tuleb kaebajale ja tema esindajale keelata

videosalvestisega tutvumise võimalus, sest määrus on üles ehitatud selliselt, et asjaolud ja kohtu

seisukoht on esitatud ühes tekstiplokis, on määruses siiski need põhjendused esitatud ning on

arusaadav, et halduskohus on esmalt refereerinud vangla taotluse põhjendusi ja seejärel nende

põhjendustega nõustunud ning on aru saada, et kohus on veendunud selles, et huvi piirata kaebaja

ligipääsu teatud asja materjalidele kaalub üles menetlusosalise õiguse olla kõigi menetlustoimingute

juures ja tutvuda asja kõikide materjalidega. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks asuda käesoleval

juhul teistsugusele seisukohale ning võimaldada kaebajale tutvuda videosalvestisega, selle kohta

koostatud istungiprotokolliga ning helisalvestise endaga. Kaebaja õigusi on piiratud minimaalsel

määral ja eemaldatud ta ainult nende tõendite uurimiselt ja keelatud nendega tutvumine, mille sisu

teatavakssaamine võib kahjustada vanglas julgeoleku tagamist ning tuua seeläbi kaasa

õigusrikkumiste toimepanemise lihtsustumise. Kaebaja väitest, et kui videosalvestis on pärit aastast

2019 ning pärast seda on turvaseadmed uuemate vastu välja vahetatud ja on muudetud ka nende

asukohta, ei järeldu, ei kaebajale tuleks sel põhjusel tagada salvestisega tutvumise õigus. Ka

varasemalt salvestiselt on näha, kuidas vanglaametnikud toimivad kinnipeetavate ohjeldamisel ning

videosalvestisel näha olevast võib teha järeldusi selle kohta, kus võiksid olla uute kaamerate

asukohad, kui neid ka tõepoolest muudetud on.

13. Kaebaja on määruskaebuses viidanud ka sellele, et halduskohus on toiminud vastuoluliselt jättes

16. oktoobri 2022. a määrusega vangla taotlused rahuldamata ning need siis hiljem käesolevalt

vaidlustatud määrusega rahuldanud.

Ringkonnakohus märgib, et esiteks ei ole halduskohus 16. oktoobri 2022. a määrusega vangla

taotlust sisuliselt lahendanud, vaid on andnud tähtaja esitatud taotluses puuduste kõrvaldamiseks.

Nimelt ei olnud vangla esialgu esitatud taotluses märkinud, mis on need konkreetsed põhjused, mis

õigustavad menetluse kinniseks kuulutamist ning kaebaja ja tema esindaja eemaldamist

menetlustoimingutelt, mis puudutavad videosalvestist. HKMS § 54 p 6 kohaselt tuleb taotluses

esitada ka seda põhjendavad asjaolud. Kuna tegemist on kõrvaldatava puudusega, jättis halduskohus

õiguspäraselt taotluse HKMS § 55 lg 1 alusel käiguta ja andis tähtaja puuduse kõrvaldamiseks.

Kaebaja kõrvaldas tähtaegselt puuduse, st esitas põhjendused, mistõttu lahendas halduskohus

esitatud taotlust sisuliselt alles 28. oktoobri 2022. a määrusega. Seega ei ole halduskohus taotlust

lahendades toiminud vastuoluliselt ning väited halduskohtu erapoolikuse kohta on alusetud.

8. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 28. oktoobri 2022. a määruse muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)