1-23-553/4 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1(8)

1-23-553

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

16. veebruar 2023. a, Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-23-553 (21730000407)

Kohtunik

Inna Ombler

Vaidlustatud lahend

Riigiprokuratuuri 27. detsembri 2022. a kaebuse rahuldamata

jätmise määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

X esindaja vandeadvokaat Daniil Savitski, kaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Riigiprokuratuuri 27. detsembri 2022. a määrus muutmata ja X esindaja vandeadvokaat

Daniil Savitski kaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesolev määrus on KrMS § 385 p-st 11 tulenevalt lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 22.12.2021. a alustati Põhja Ringkonnaprokuratuuri poolt kriminaalasjas nr 21730000407 X

lepingulise esindaja Aivari Olli kuriteoavalduse alusel Y suhtes KarS § 169 tunnustel menetlust

selles, et viimane oli 06.04.2017. a Harju Maakohtu otsusega kohustatud maksma igakuist elatusraha

alates 14.11.2016. a oma alaealiste laste Q ja F ülalpidamiseks, kuid ei olnud maksnud seda alates

06.04.2017. a.

11.01.2022. a esitati Y-le kahtlustus KarS § 169 tunnustel selles, et Harju Maakohtu 06.04.2017. a

otsuse alusel ei olnud Y maksnud elatusraha tagasiulatuvalt perioodi 14.11.2015. a – 13.11.2016. a

eest summas 2529,16 eurot eraldi kummagi lapse eest. Samuti ei olnud Y alates 14.11.2016. a sama

kohtuotsuse alusel regulaarselt ja ettenähtud summades maksnud igakuiselt elatusraha poja Q

kasuks, mis oli välja mõistetud ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras kuni Q

2(8)

täisealiseks saamiseni 23.05.2024. a ja samadel tingimustel tütre F kasuks kuni tema täisealiseks

saamiseni 03.05.2028. a. Kahtlustuse kohaselt on Y töövõimeline, kuid on teadvalt, põhjendamatult

ja süstemaatiliselt jätnud täitmata laste ülalpidamise kohustuse ehk ei ole maksnud pikema perioodi

jooksul elatusraha ettenähtud ajal ja ulatuses.

2. 14.11.2022. a lõpetas Põhja Ringkonnaprokuratuur kriminaalasjas menetluse Y tegevuses KarS

§ 169 kirjeldatud kuriteotunnuste puudumise tõttu. Ringkonnaprokurör tugines Y suhtes

kriminaalmenetluse lõpetamise otsustuse tegemisel kannatanu X ja kahtlustatav Y ütlustele, Eesti

Töötukassa ja kohtutäitur Elin Vilippuse vastuskirjadele ning Y Swedbank AS arvelduskonto

väljatrükile.

Ringkonnaprokurör jõudis eeltoodud tõendeid uurides järeldusele, et nende pinnalt ei saa Y-le ette

heita KarS § 169 sätestatud kuriteo toimepanemist. Kuivõrd täiendavaid tõendeid ei olnud võimalik

koguda, tuli kahtlustatava suhtes kriminaalmenetlus lõpetada kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

Ringkonnaprokurör leidis, et kogutud tõendite pinnalt ei olnud Y käitumises üheselt sedastatav

elatusraha maksmisest teadev kõrvalehoidumine. Kriminaalmenetluse käigus tuvastati, et Y-l puudus

vara, millest lastele täies ulatuses elatusraha maksta. Eesti Töötukassa andmetel oli Y töötuna arvele

võetud alates 14.10.2021. a, tal puudus sissetulek, samuti kinnis- ja vallasvara. Samas oli Y toetanud

lapsi tema võimuses olevate summadega ning ostnud lastele erinevaid esemeid ja maksnud

huviringide eest, mida ta osaliselt kirjalikult ka tõendas.

Seega ei olnud ringkonnaprokuröri hinnangul kriminaalasjas kogutud tõendite pinnalt võimalik

esitada Y-le põhjendatud süüdistust. Ringkonnaprokurör lisas, et poolte vahel käis lõpetamise

määruse koostamise hetkel tsiviilkohtus vaidlus elatusraha suuruse osas, mis hõlmas mh vaidlust ka

sellest, kas ja millisel määral on Y elatusraha maksnud. Seega lisas prokurör, et samaaegselt kahe

paralleelse menetluse läbiviimine ei olnud põhjendatud ega otstarbekas.

3. 24.11.2022. a esitas kannatanu X esindaja A. Olli Riigiprokuratuurile kaebuse 14.11.2022. a

Põhja Ringkonnaprokuratuuri poolt koostatud menetluse lõpetamise määruse peale. Kaebaja taotles

lõpetamise määruse tühistamist ja kriminaalmenetlusega jätkamist.

Kaebaja ei nõustunud kriminaalmenetluse lõpetamise otsustusega ja oli seisukohal, et lõpetamise

määruse põhistused on vastuolulised ja asjakohatud ning pole objektiivsed. Ringkonnaprokurör on

viidanud otsustuse tegemisel küll Riigikohtu praktikale, selgitades kolme juhtu, mil on täidetud KarS

§ 169 kirjeldatud kuriteokoosseis, kuid on vääralt jõudnud järeldusele, et Y tegevuses

kuriteokoosseis täidetud ei ole. Kaebaja leidis, et Y puhul on põhjust rääkida Riigikohtu praktikas

kirjeldatud kolmandast alternatiivist, s.o elatusraharaha maksmisest kõrvalehoidumisega KarS § 169

mõttes, kui kohustatud isik, kellel ei ole elatusraha nõutavas summas maksmiseks piisavalt vara,

jätab elatusraha maksmata olukorras, kus ta ei ole teinud mõistlikke jõupingutusi oma varalise

seisundi parandamiseks määrani, mis võimaldaks tal ülalpidamiskohustust võimalikult suures

ulatuses täita, või, kus ta on end ise asetanud maksejõuetuse seisundisse.

Kaebaja märkis, et Y on jätnud täitmata Harju Maakohtu 06.04.2017. a otsusega temale pandud

kohustuse ligi 6 aasta vältel, mis kinnitab Y süstemaatilist rikkumist pika aja jooksul. Riigikohtu

praktikas on nenditud, et ka lühemat kui ühe aasta pikkust igakuise elatusraha maksmata jätmist ei

saa pidada ebaoluliseks hilinemiseks. Kaebaja leidis, et Y puhul on olemas piisavalt tõendeid,

leidmaks, et tegemist on tema poolt ülalpidamiskohustusest kõrvalehoidumisega pikema aja vältel ja

3(8)

selle tagajärjel on tekkinud oluline elatusraha võlgnevus. Y on olnud tegevusetu olukorras, kus tal on

olnud kohustus tegutseda, ja kus tegutsemine on olnud objektiivselt võimalik. Seega saab väita, et Y

hoidus teadvalt kõrvale lastele igakuise elatusraha maksmisest. Ringkonnaprokurör on jätnud

tähelepanuta kahtlustatava ütlused, mis tegelikkuses kinnitavad kuriteokaebuse esitamise ajendit ja

tema teadvat tegevusetust elatusraharaha maksmisel. Y on tunnistanud, et omas enne

koroonapandeemiat sissetulekut ja oli tegev majutussektoris, mistõttu oli ta võimeline täitma

elatusraha maksmise kohustust, kuid hoidis sellest teadvalt kõrvale.

Kahtlustatav Y tunnistas, et on ostnud lastele erinevaid asju, tasunud nende laagreid ja huviringe. See

kinnitab tema võimalusi täita elatusraha maksmise kohustust. Y tegevust ei saa aga pidada

regulaarseks ülalpidamiskohustuse täitmiseks, sellega ei ole tagatud laste stabiilne ülalpidamine.

Tulenevalt Harju Maakohtu 06.04.2017. a otsusest tuli elatusraha kanda X arveldusarvele, mida Y

kordagi teinud ei ole. Seetõttu ei saa arvestada elatusraha maksmise kohustuse täitmisel Y poolt

esitatud kviitungite ja tšekkidega.

4. Riigiprokuratuur leidis 27.12.2022. a määruses, et kaebuse esitaja poolt vaidlustatud määrus

kriminaalmenetluse lõpetamise kohta on põhjendatud ja seaduslik, mistõttu tuleb kaebus jätta

rahuldamata.

Riigiprokurör märkis, et kriminaalasjas uuritud kuriteofakti osas on kogutud asjakohaseid ja

vajalikke tõendeid. Lisatõendite kogumise võimalused on ammendunud, mistõttu on jõutud õigele

järeldusele, et kogutud tõenditega ei ole tõendamist leidnud Y poolt KarS § 169 mõttes teadlik

elatusraha maksmisest kõrvalehoidumine.

Riigiprokurör selgitas, et kriminaalmenetluse käigus on tuvastatud Y poolt Harju Maakohtu

06.04.2017. a otsuse alusel elatusraha tasumine osaliselt, kuivõrd ta on erinevatel ajahetkedel oma

võimaluste piires lapsi erineval moel rahaliselt toetanud. Kuigi ta ei ole laste jaoks mõeldud

rahasummasid üle andnud kohtutäituri vahendusel, ei muuda see fakti, et ta on siiski elatusrahana

käsitletavad summad üle andnud, kas laste või nende ema või laste heaks kolmandate isikute

käsutusse. Seejuures on Y suuteline kinnitama nende suurusjärku. Kahtlustatava väiteid elatusrahana

käsitletavate summade tasumise osas ümber lükatud ei ole. Seega tuli tuvastada, kas Y on omanud

võimalusi elatusraha suuremas summas tasumiseks, kuid on teadlikult täitnud kohustust väiksemas

mahus. Lisaks, kas ta oli teinud vajalikke pingutusi elatusraha kohustuse täitmiseks või jättis need

teadlikult tegemata. Riigiprokurör märkis, et ei tuvastanud kriminaalasja materjalide alusel vastavaid

tõendeid.

Riigiprokurör leidis, et lisaks Y ütlustes kirjeldatud elatusraha maksmise võimalustele ja suurusele

vastab tõele, et 14.11.2016. a, mil X pöördus kohtusse elatusraha väljamõistmiseks, oli Y-l käsil

pankrotimenetlus, mis muutis võimatuks elatusraha maksmise. Töötamise registri andmetel töötas

perioodil 01.03.2011. a – 13.02.2020. a Y C OÜ-s ja omas AS-s LHV Pank ja Swedbank AS-s

arvelduskontosid. Samas ei nähtunud arvelduskontode väljavõtetest perioodil 14.11.2015. a –

13.11.2016. a, et Y-l oleks olnud regulaarseid sissetulekuid, mis võimaldanuks elatusraha

korrapäraselt tasuda.

Lisaks selgus tsiviilasjade nr 2-15-123055 ja 2-16-16547 materjalidest, et Y oli vastutav C OÜ

tasumata müügivõla eest, mille tasumise suutmatus tõi kaasa tema kui füüsilise isiku pankroti, mis

kuulutati välja 28.02.2017. a määrusega tsiviilasjas nr 2-16-16547. Varade puudumise ja

4(8)

teadaolevate võlgnevuste tõttu (kokku summas 112 154 eurot) nentis pankrotihaldur, et Y oli

püsivalt maksejõuetu. Kohus nõustus pankrotihalduri järeldusega. Seega pole põhjendatud väita, et Y

oleks tahtlikult kõrvale hoidnud lisaks perioodi 14.11.2015. a – 13.11.2016. a eest tekkinud

elatusraha võlgnevuse, summas kokku 5058,32 eurot, tasumise kohustusest ja alates 14.11.2016. a

lastele igakuiselt elatusraha maksmise kohustusest. Ka on endiselt kahtlustataval võlgnevused, mis

on märgitud pankroti väljakuulutamise määruses: 30.12.2021. a seisuga on jätkuvalt olemas

kohustused AS LHV Pank ees võlgnevusega kogusummas 72 226,62 eurot ja 19.09.2022. a seisuga

elatusraha sissenõue kahe lapse eest summas 33 888 eurot. Y-l puudub endiselt ka registervara, mille

arvelt nõudeid täita.

Töötamise regitri andmete alusel on Y töötanud 02.10.2017. a - 23.11.2020. a W OÜ-s, kuid sellest

töökohast saadud töötasust on Y kustutanud märgitud võlgnevusi. Alates 28.02.2017. a pankroti

välja kuulutamisest on 97 239,34 euro suurune võlg 30.12.2021. a seisuga vähenenud 72 226,62

euroni. Lisaks on Y tasunud otse X-le, lastele või laste eest kolmandatele isikutele elatusrahana

käsitletud summasid. Prokuröri arvates pole andmeid leidmaks, et kahtlustatav saanuks W OÜ-s

töötamise ajal, mil tema suhtes oli välja kuulutatud füüsilise isiku pankrot ja mil tal tuli

sissetulekutest tasuda võlga, tasuda suuremas summas elatusraha.

Y tegi peale töökoha kaotust mõistlikke pingutusi, et tasuda elatusraha rohkem, kui ta seda seni oli

teinud. Y selgitas kahtlustatavana antud ütlustes, et ta ei saanud neid teha, sest kaotas töö ja

sissetuleku 23.11.2020. a koroona tõttu. Ta lootis edutult tööd leida ilma töötuks registreerimata.

Samuti selgus ütlustest, et 2021. a septembris juhtus temaga õnnetus, mis samuti oluliselt takistas töö

otsimist. Y sõnul on ta pankroti ja töö kaotuse tõttu elanud elukaaslasele Z-le kuuluvas majas ja tema

kulul, elatusrahagi on ta lastele tasunud suuresti elukaaslase rahaliste vahendite arvelt. Riigiprokurör

leidis, et Y ütlusi tema sissetulekute puudmise kohta kinnitavad pangakontode väljavõtted, kus alates

14.11.2016. a puuduvad andmed märkimisväärsete summade liikumise kohta. Kahtlustatava ütlusi

kinnitavad ka tsiviilasjade nr 2-21-15595 ja 2-21-15402 materjalid. Nendes asjades tõendab Y, et on

teinud isiklikult või elukaaslase Z vahendusel kulutusi laste Q ja F ülalpidamiseks perioodil

01.03.2017. a – 16.08.2021. a 9693,30 euro suuruses summas. Lisaks on Y nimetatud tsiviilasjades

välja öelnud, et ta kavatseb hagi esitamise seisuga lapsi jätkuvalt toetada.

Nii leidis riigiprokurör, et Y ei ole teadlikult kõrvale hoidunud Q-le ja F-le elatusraha maksmisest

tagasiulatuvalt perioodi 14.11.2015. a – 13.11.2016. a eest, kuivõrd Y-l puudus sel perioodil vara

elatusraha maksmiseks. Ta ei ole ka teadlikult kõrvale hoidunud lastele alates 14.11.2016. a

igakuiselt elatusraha tasumisest, kuna ta on teinud isiklikult või elukaaslase Z vahendusel laste

kasuks kulutusi enda rahaliste võimaluste piirides. Niisamuti ei ole täheldatavad tema elus perioodid,

kus tal oli võimalus elatusraha suuremas summas tasumiseks, kuid ta seda teadlikult ei teinud, või et

ta ei teinud endast olenevat, et leida võimalusi elatusraha suuremas summas tasumiseks.

Kriminaalasja materjalidest ei nähtunud, et Y oleks ise tahtlikult enda pankroti esile kutsunud. Seda

kinnitasid Y arvelduskontode väljavõtted 14.11.2015. a – 28.12.2021. a. Neist ei nähtunud, et tal

oleks olnud sellel ajaperioodil püsiv sissetulek, mis võimaldanuks muude võlgnevuste kõrval

regulaarselt ja korrektses summas elatusraha maksta. Y kohta kogutud andmed viitavad, et ta on juba

teinud ja on ka edasiselt tegemas mõistlikke pingutusi oma varalise seisundi parandamiseks. Y

tegevusest laste suhtes ei nähtu pahatahtlikku käitumist.

Kaebus Riigiprokuratuuri määrusele

5(8)

5. Kannatanu

esindaja

vandeadvokaat

Daniil

Savitski

esitas

26.01.2023.

a

Tallinna

Ringkonnakohtule kaebuse Riigiprokuratuuri 27.12.2022. a kaebuse rahuldamata jätmise määrusele,

taotledes Riigiprokuratuuri määruse tühistamist ja Riigiprokuratuuri kohustamist jätkata

kriminaalmenetlust.

Riigiprokuratuur on tõlgendanud materiaalõigust ebaõigesti ning teinud vastuolulise määruse.

Prokuratuur ei pööranud tähelepanu, et Y pidi Harju Maakohtu 06.04.2017. a otsuse kohaselt tasuma

elatusraha X arvelduskontole. Kuivõrd ta seda ei teinud, on ta teadvalt hoidnud kõrvale elatusraha

maksmisest. Kannatanu esindajale jääb arusaamatuks tsiviilasjade nr 2-21-15595, 2-21-15402, 2-15-

123055 ja 2-16-16547 materjalide esiletõstmine. Harju Maakohtu 06.04.2017. a otsusega määratud

kohustused on Y poolt täitmata ning prokuratuur pole seda tähele pannud. Sellise tegevuse läbi

saadab prokuratuur signaali, et võib ka edaspidi hoiduda elatise maksmise kohustusest ning sellele

karistust ei järgne. KarS § 169 sätte mõte on isiku karistamine.

Karistus järgneb teadliku kõrvalehoidumise eest üksnes siis, kui tegemist on kohtus väljamõistetud

elatise mittemaksmisega, mis oli ka kuriteokaebuse esitamise ajendiks. Kohtupraktikas loetakse

teadlikuks ülalpidamiskohustuse rikkumiseks, kui elatisraha ei maksta pikema aja jooksul või

aktiivselt tegutsedes nt varjatakse enda ja oma vara asukohta ning vahetatakse sageli elukohta,

eesmärgiga takistada elatise sissenõudmist. Kuriteo objektiivse külje võib elatise mittemaksja

realiseerida ka tegevusetusega. Y on jätnud laste ülalpidamiskohustuse X kanda.

Riigiprokuratuur on määruses keskendunud Y kaitsmisele. Kaebaja leiab, et juriidilise isiku vara

arvelt ei saa teostada elatusrahade maksmise kohustust. Ka jääb kaebajale arusaamatuks Y juhitud

ettevõtte võlgade esiletoomine. Y juhitud ettevõtte ebakorrektne käitumine võlausaldajate ees näitab

tema ebakompetentsust ettevõtte juhtimisel. Isikliku pankroti väljakuulutamine on võimalus läbi

pankrotimenetluse vabaneda võlgnevustest. Kaebajale pole selge, et kui Y oli püsivalt maksejõuetu,

siis milliste vahendite arvelt suutis ta ennast aastate vältel ülal pidada ning tasuda lastele perioodilist

elatist.

Riigiprokurör on ignoreerinud kohtupraktikat, mis selgitab, millistel tingimustel on täidetud KarS §

169 objektiivne teokoosseis, ning millist ajavahemikku loetakse oluliseks rikkumiseks elatusraha

mittetasumisel. Täidetud on nii objektiivne teokoosseis kui ka on Y rikkunud kohustust pikema aja,

s.o 6 aasta vältel, seega on tegemist olulise rikkumisega. Y ütlused on paljasõnalised ega pole teiste

tõenditega tõendatud. Seega ei saa kindlalt väita, et Y on teinud jõupingutusi töö leidmiseks. Kaebaja

toob välja, et Y ütlused selle kohta, et ta enne koroonapandeemiat omas sissetulekut ja on erinevatel

aegadel ostnud lastele asju, kinnitavad, et Y oli võimeline täitma kohtuotsusega määratud kohustust,

kuid seda ei saa lugeda regulaarseks ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Muul viisil ülalpidamise

andmine on väga erandlik.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalide, Riigiprokuratuuri kaebuse rahuldamata

jätmise määruse ja selle peale esitatud kaebusega, leiab, et kaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

7. Ringkonnakohus selgitab esmalt, et vastavalt KrMS § 30 lg-le 1 juhib kohtueelset menetlust

prokuratuur, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse. Seega on kohtueelses menetluses

erinevate menetlusotsustuste vastuvõtmine või vastuvõetud menetlusotsustuste põhjendatuse

hindamine eeskätt prokuratuuri pädevuses ja kohtul puudub üldjuhul pädevus ette kirjutada edasise

6(8)

menetluse detailset käiku koos kohustuslike toimingutega. Eelmärgitu tähendab seda, et

prokuratuuril

on

kriminaalmenetluse

lõpetamisel

teatud

kaalutlusruum,

millesse

kohus

süüdistuskohustusmenetluses ei sekku. Ringkonnakohus hindab süüdistuskohustusmenetluses

esmajoones kriminaalmenetluse lõpetamise õiguspärasust ehk seda, kas mh uurimisasutuse või

prokuratuuri otsustus ei rajane materiaalõiguse vääral tõlgendusel või kriminaalmenetlusõiguse

reeglite rikkumisel ning kas lisaks läbiviidud toimingutele on edasiste toimingute läbiviimine

mõistlik ja põhjendatud, arvestades nende edulootust ja selleks kuluvaid ressursse. Kui prokuratuur

ei

ole

otsustuste

tegemisel

selgelt

eksinud,

pole

ringkonnakohtul

alust

prokuratuuri

kriminaalmenetluse toimetamiseks või selle jätkamiseks kohustada.

8. Praegusel juhul on kriminaalmenetlus KarS § 169 järgi kvalifitseeritavas kuriteos lõpetatud, sest

tuvastamist ei leidnud, et Y oleks teadvalt hoidnud kõrvale elatusraha tasumisest Q-le ja F-le. Nii

ringkonna- kui riigiprokurör asusid seisukohale, et kuigi Y tasus elatisraha 06.07.2017. a

kohtuotsuses määratust erineval viisil ning väiksemas mahus, ei ole võimalik täheldada, et Y oleks

omanud võimalusi ettenähtud summas elatusraha tasuda, kuid et ta oleks teadvalt elatusraha

korrektsest tasumisest kõrvale hoidunud. Riigiprokurör järeldas, et Y pole käitunud laste suhtes

pahatahtlikult ning on tasunud elatusraha enda võimaluste piires. Ringkonnakohus nõustub viidatud

seisukohtadega.

9. Asjas puudub vaidlus selles, et Y on tasunud 06.04.2017. a kohtuotsusega määratud ulatusest

väiksemal määral elatusraha Q-le ja F-le ning et elatusraha pole tasutud X arvelduskontole, nagu

viidatud kohtuotsus ette nägi. Kaebuses leitakse, et Y poolt lastele kulutuste tegemist ei saa käsitleda

elatusraha maksmisena ning et Y hoidis teadvalt kõrvale elatusraha tasumisest, põhjustades ise

majanduslikud raskused ning vältides enda majandusliku seisu parandamist. Nende käsitlustega

kohus ei nõustu.

10. Esiteks juhtis riigiprokurör erinevalt kaebaja väidetust tähelepanu, et hoolimata ametliku korra

järgimata jätmisest on Y poolt laste suhtes kulutuste tegemine, nt nende huviringide ja trennide eest

tasumine, neile taskuraha andmine ja esemete ostmine käsitletav siiski elatusraha maksmisena.

Viidatud viisil maksmine on ka tõendatud kahtlustatava ütluste ja kirjalike tõenditega, sh

kuvatõmmistega kahtlustatava ja X vahelisest suhtlusest. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga. On

oluline märkida, et PKS § 100 lg 1 näeb ette võimaluse tasuda elatist ka teistel viisidel peale raha

perioodilise maksmise. Märkimisväärne on seejuures asjaolu, et PKS § 100 lg 3 näeb ette võimaluse

vanematel muuta kokkuleppel elatise tasumise viisi. Ringkonnakohtule nähtub X ja Y vahelisi

sotsiaalmeedias toimunud vestluste kuvatõmmiseid analüüsides, et X nõustus aastatel 2017-2020, et

Y tasuks lastega seotud kulutusi erinevalt 06.04.2017. a kohtuotsuses ettenähtust. X palus viidatud

perioodil korduvalt Y, et viimane ostaks ise lastele asju. Seega leppisid kahtlustatav ja X kokku, et

elatusraha tasumine toimub kohtuotsuses ettenähtust erinevalt.

11. Seoses väidetavalt teadva elatusraha tasumisest kõrvalehoidumisega, tuleb esiteks märkida, et

karistusseadustiku kommenteeritud väljaandest nähtuvalt ei saa rääkida teadvast kõrvalehoidumisest

juhul, kui vanem, kellele elatusraha peab tasuma, ja laps peavad teistsugust makseviisi piisavaks.

Seega, arvestades, et X pidas piisavaks viisi, kuidas elatusraha tasuti ning ei nähtu, et lapsed poleks

olnud sellega nõus, ei saa rääkida Y poolt teadvast elatusraha tasumisest kõrvalehoidumisest.

12. Ka räägib teadva kõrvalehoidumise kui subjektiivse koosseisu puudumise vastu asjaolu, et Y

pole omanud võimalusi elatusraha suuremas summas tasumiseks. Seega ei ole ta teadlikult täitnud

7(8)

kohustust väiksemas mahus. Kohus nõustub riigiprokuröri seisukohaga ka selles, et Y on teinud

vajalikke pingutusi elatusraha kohustuse täitmiseks. Kaebaja on ekslikul seisukohal nagu oleks

riigiprokurör ette heitnud, et juriidilise isiku arvelduskontodel puudusid ajavahemikul 14.11.2015. a

– 13.11.2016. a piisavad sissetulekud, mis oleksid võimaldanud tasuda korrektselt elatusraha. Selgelt

on riigiprokurör viidanud, et Y arvelduskontodel AS-s LHV Pank ja Swedbank AS-s puudusid

piisavad sissetulekud. Vastupidisele seisukohale asumiseks puuduvad tõendid.

Samuti leiab kaebaja, et prokurör tõi põhjendamatult esile C OÜ makseraskused. Kohus sellega ei

nõustu. Nimelt nähtub asjaoludest, et osaühingu juhatuse liige oli Y, kes vastutas isiklikult

käendajana 17.03.2011. a AS K ja C OÜ vahel sõlmitud müügilepingu täitmise eest. Müügivõla

tasumise suutmatus koos teiste võlgadega kokku summas 112 154 eurot tõi kaasa Y füüsilise isiku

pankroti 28.02.2017. a. Kaebaja küll viitab, et Y on ise juhtinud ettevõtet ebakompetentselt, mis on

viinud makseraskusteni, kuid samas pole kaebaja toonud välja tõendeid, mis viitaksid, et Y oleks

elatusraha tasumise vältimiseks tahtlikult põhjustanud C OÜ müügivõla, mis viis ka tema enda

füüsilise isiku pankrotini. Ka pole tõendatud, et Y sooviks vabaneda kohustustest. Asjaolude pinnalt

on kahtlustatav tasunud ajaperioodil 02.10.2017. a - 23.11.2020. a W OÜ-s töötades nimetatud

võlgnevust. Lisaks on ta ajavahemikul 01.03.2017. a – 16.08.2021. a tasunud erinevatel viisidel

elatusraha Q ja F-le summas 9693.30 eurot. Ka ringkonnakohtule ei nähtu, et kahtlustatav oleks

saanud tasuda elatusraha suuremas summas W OÜ-s töötades.

13. Kohtu hinnangul puudub alus kahtluse alla seada Y selgitatut, et peale W OÜ-s töötamist ei

leidnud ta uut tööd tingituna koroonapandeemiast. Kohtu hinnangul on tegemist üldteada asjaoluga,

et koroonapandeemia haripunktis, s.o 2020. a oli töötuse määr üldiselt Eestis kõrge ning pandeemiast

tingituna oli töö leidmine keeruline ka hilisemalt. Y puhul takistas töö leidmist ka 2021. a septembris

vigastuse saamine, kuivõrd ta pidi ennast ravima voodis olles. Hoolimata viidatud raskustest

elatusraha tasumisel, on Y aga soovinud täita võimaluste piires elatusraha maksmise kohustust.

Sellest annab kinnitust elukaaslase Z abiga elatusraha tasumine perioodil 01.03.2017. a - 16.08.2021.

a, kuigi kahtlustataval enda arvelduskontodel puudusid väljavõtete järgi alates 14.11.2016. a

märkimisväärsed summad.

14. Eelnevat kokku võttes, leiab kohus, et kuivõrd Y on alates 06.04.2017. a kohtuotsusest pidevalt

püüdnud oma võimaluste piires tasuda elatusraha, ei saa rääkida teadvast elatusraha maksmisest

kõrvalehoidumisest. Nagu ka riigiprokurör tõdes, ei ole kahtlustatava elus olnud perioode, kus Y-l

oleks olnud võimalus tasuda elatusraha suuremas määras. Ka ei leidnud tõendamist, et Y oleks ise

viinud ennast majanduslikult keerulisse seisu ning poleks püüdnud enda majanduslikku seisukorda

parandada. Y tasus elatusraha, tehes laste kasuks erinevaid kulutusi, selliselt toimimisele puudusid X

ja laste vastuväited.

15. Ringkonnakohus peab vajalikuks veel selgitada, et karistusõigus enda olemuselt on ultima ratio

meede, mis tähendab, et vaidluse lahendamine karistusõiguslikult on viimane abinõu. Arvestades, et

elatise vaidlused on eraõiguslikud küsimused, mis kuuluvad lahendamisele tsiviilkohtus, siis ei sekku

karistusõigus eraõiguslike küsimuste lahendamisesse üldjuhul. Seega tuleb eelkõige lahendada

sellised vaidlused tsiviilkohtus. Eriliselt tuleb vältida mitmes menetlusliigis asjade samaaegset

menetlemist nagu praegusel juhul, mil tsiviilkohtus on vaidlus täitemenetluse lubamatuks

tunnistamises veel pooleli ning ka kompromiss elatise tasumise osas kinnitati käesoleva

kriminaalmenetluse kestel.

8(8)

16. Eelnevast tulenevalt nõustub ringkonnakohus Riigiprokuratuuri seisukohaga, et kriminaalasjas

on menetlus lõpetatud põhjendatult KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel. Ringkonnakohus leiab, et

Riigiprokuratuuri

määrusest

pole

leitav

materiaalõiguse

ebaõige

kohaldamine

ega

kriminaalmenetlusõiguse reeglite rikkumine.

17. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 208 lg-st 5 jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri

27.12.2022. a määruse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata.

Allkirjastatud digitaalselt