2-22-11996/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Kohtujurist

Triin Reinmaa

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.02.2023 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-11996

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi K. J.i vastu

võlanõudes

Tsiviilasja hind

5 940,07 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood

11919806), lepinguline esindaja Carlo Kask

Kostja K. J. (isikukood xxxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagiavaldus K. J.i vastu õigeksvõtul

põhineva otsusega.

2. Mõista K. J.ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja S AS ja K. J.i vahel

16.07.2014 sõlmitud väikelaenu lepingust nr. xxxx tulenev põhinõue 1228,73 eurot,

intressid 174,84 eurot, viivised 1228,73 eurot ja sissenõudekulud 35 eurot.

3. Mõista K. J.ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja S AS ja K. J.i vahel

15.08.2014 sõlmitud arvelduskrediidi lepingust nr. xxxx tulenev põhinõue 1022,41

eurot, intressid 150,40 eurot ja viivised 936,43 eurot.

4. Mõista K. J.ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja S AS ja K. J.i vahel

28.08.2014 sõlmitud väikelaenu lepingust nr. xxxx tulenev põhinõue 482,12 eurot,

intressid 117,50 eurot ja viivised 482,12 eurot

5. Mõista K. J.ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja hagi esitamise ajaks veel

mitte sissenõutavaks muutunud viivis arvelduskrediidi lepingu nr. xxxx põhinõudelt

1022,41 eurot alates 17.08.2022 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud

viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

6. Jätta menetluskulud K. J.i kanda.

7. Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital menetluskulude rahalise suurusena kindlaks

1195 eurot, millest 595 eurot on riigilõiv ja 600 eurot on õigusabikulud.

2(3)

8. Mõista K. J.ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulud summas

1195 eurot.

9. Mõista välja K. J.ilt välja mõistetud menetluskuludelt (1195 eurot) viivis

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

10. Hagi õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

ASJAOLUD

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas Harju Maakohtule hagi K. J.i vastu võlanõudes.

2. Kostja esitas 08.09.2023 kohtule avalduse hagi õigeksvõtuks. Kostja toob välja, et on

pidanud hagejaga aprillis 2021 kompromissi läbirääkimisi. Kostja on selgitanud, et nõue on

ebaselge, selle aluseks olevad kokkulepped õigustühised ja pakkunud õigusrahu huvides

kompromissi samas suurusjärgus, milles hageja on nüüd 1,5 aastat hiljem esitanud

hagiavalduse, so 5 000,00 eurot. Hageja sellele enam ei reageerinud ja oli varasemalt

pakkunud kompromissi summas 9 000,00 eurot väites, et tegelik nõue on oluliselt suurem.

Sellest lähtudes tuleb järeldada, et kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitada,

vaid on pakkunud samas suurusjärgus hagis tooduga kompromissi. Küll aga on hageja

loobunud õigustühistest nõude alusdokumentidest ja esitanud nõude oluliselt väiksemas

ulatuses, kui on seda algselt kohtuväliselt teinud. Kostja on palunud jätta TsMS §-ist 168 lg

6 alusel menetluskulud hageja kanda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi

(TsMS § 440 lg 1). Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja

põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kohus tutvus toimiku kõigi materjalidega ja asus

seisukohale, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega. Kohus teeb otsuse

kirjeldava ja põhjendava osata.

Menetluskulud

4. Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173

lg 1). Menetluskulud kannab see menetluspool, kelle kahjuks otsus tehakse (TsMS § 162

lg 1). Hageja kannab menetluskulud ise, kui kostja võtab hagi kohe õigeks ning kui kostja ei

ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks (TsMS § 168 lg 6). Õigeksvõtul

põhineva otsusega tuleb hagi rahuldada ja üldjuhul peaksid menetluskulud jääma TsMS §

162 lg 1 alusel kostja kanda.

5. Kostja toob välja, et on aprillis 2021 pidanud hagejaga kompromissi läbirääkimisi. Kostja

leiab, et ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitada, vaid on pakkunud samas

suurusjärgus hagis tooduga kompromissi. Kohtu hinnangul on kostja oma käitumisega

põhjustanud hagi esitamise. Kostja poolt välja toodud asjaolude kohaselt on kompromissi

läbirääkimistest möödas 1,5 aastat. Kostja ei ole nõuet eitanud, vaid viidanud selle

ebaselgusele. Kostja ei ole 1,5 aasta jooksul teinud ühtegi sammu nõude täitmiseks, seega on

hageja kohtusse pöördumine põhjendatud. Kuna kohus teeb otsuse kostja kahjuks, jätab

kohus menetluskulud kostja kanda.

3(3)

6. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel

põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 174 lg 1). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on

hageja menetluskuludeks riigilõiv 595 eurot ja õigusabikulud 1200 eurot.

7. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja

menetluskuluna tasutud riigilõiv 595 eurot.

8. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Esindaja tunnitasu 100 eurot (lisandub käibemaks) on põhjendatud ja

vajalik ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

9. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama,

et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu

tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). KMS § 25 lg 1 kolmanda lause alusel ei ole piiratud

maksukohustuslasel sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Hageja taotleb menetluskulude

väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa

õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada.

10. Esindajal kulus järgnevatele toimingutele 10 tundi: dokumentide komplekteerimine ja

analüüs; hagiavalduse koostamine ja esitamine. Kohus peab ajakulu põhjendatuks kokku 5

tunni ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis

õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja

lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning

selle kohtusse esitamisega. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks

hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimisele ja analüüsile) lugeda 5

tundi.

11. Seega on hageja põhjendatud menetluskuluks 1195 eurot (595 eurot + 5h x 120 eurot).

Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu

1195 eurot.

12. Menetluskulude jaotus on võimalik vaidlustada üksnes kaevates edasi lahendi, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 ls 1). Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 ls 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik