3-21-956/19 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.02.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-21-956

Haldusasi

X kaebus Tallinna Vangla 19.03.2021 käskkirja nr 5-

2/21/154 ja 23.04.2021 vaideotsuse nr 5-15/21/163-2

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Tallinna Vangla, esindaja AK

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 24.03.2022 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 24.03.2022 otsus

haldusasjas nr 3-21-956 muutmata.

2. Jätta kaebajale apellatsioonimenetluses antud menetlusabi kulud riigi kanda.

Ülejäänud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.03.2023 (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-21-956

2(5)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla määras X 19.02.2021 käskkirjaga nr 5-3/21/223 majandustööde

abitööliseks ajavahemikul 20.02.2021–20.03.2021 tunnitasuga 0,63 eurot.

2. Tallinna

Vangla

määras

19.03.2021

käskkirjaga

nr

5-2/21/154

kaebajale

distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamise kaheksaks ööpäevaks, sest ta ei täitnud neljal

korral (20.02.2021, 21.02.2021, 23.02.2021 ja 24.02.2021) vanglaametniku korraldust asuda

tööle.

Vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 kohaselt peab kinnipeetav julgeoleku tagamiseks alluma

vanglaametniku seaduslikele korraldustele. VangS § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval kohustus

töötada. Kaebaja määrati 19.02.2021 käskkirjaga majandustööde abitööliseks. Vanglaametnike

20.02.2021, 21.02.2021, 23.02.2021 ja 24.02.2021 korraldused asuda tööle ei olnud tühised,

mis oleks õigustanud korralduste täitmata jätmist (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2;

Riigikohtu 30.05.2012 otsus nr 3-3-1-14-12, p 10).

Kaebaja

viitas

vanglaametniku

korralduse

täitmisest

keeldumise

põhjustena

terviseprobleemidele, tööriiete ja instruktsiooni puudumisele ning liiga madalale töötasule.

VangS § 37 lg 2 p 3 kohaselt ei ole kohustatud töötama kinnipeetav, kes ei ole selleks võimeline

tervislikel põhjustel. Arsti 2020. a mais tehtud otsuse kohaselt võib kaebaja töötada, v.a toiduga

kokkupuutuval tööl. Seega ei ole arst näinud vastunäidustust lihtsateks koristustöödeks.

Valveõed kontrollisid kaebaja tervist ka 20.02.2021, 21.01.2021, 23.02.2021 ja 24.02.2021,

kuid ei tuvastanud terviseprobleeme, mis oleks takistanud majandustööde tegemist. Samale

järeldusele jõudis arst distsiplinaarmenetluse ajal toimunud läbivaatuse põhjal (vt 09.03.2021

tõend nr 2674). Kaebajale selgitati töö sisu ja pakuti tutvumiseks tööjuhendit, kuid kaebaja

keeldus sellest. Kaebaja väitel kardab ta töö käigus nakatuda COVID-19 haigust põhjustava

viirusega, kuid see ei ole takistanud tal osalemast muudes vangla tegevustes (nt jalutamine koos

teiste kinnipeetavatega, keelekursused). Seega on see põhjus otsitud ega oma erilist kaalu, eriti

kuna koristustöödel kannavad kõik kinnipeetavad kaitsevahendeid ja koristustöid tehakse

reeglina üksi. Vangla on väljastanud kaebajale vormi, mis on täpselt samasugune kui tööriietus,

ning humanitaarabi korras uued jalanõud. Seega on kaebajale antud riietus, millega saab täita

ka tööülesandeid. Kaebaja toitlustamisel on järgitud VangS § 47 lg-s 1 ja sotsiaalministri

31.12.2002 määruses nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutuses“ sätestatut. Kaebajale on

määratud toidulisa tema pikkusest tulenevalt. Toidulisa pole põhjust anda kinnipeetavale, kes

faktiliselt ei tööta. Asjakohane pole kaebaja selgitus, et ta ei soovi oma allergilise näoga

kambrist väljuda. Väljaspool kambrit liikumisel tuleb kanda maski ja kindaid ning häbenemine

pole tööst keeldumise alus, eriti kui kaebajal pole probleemi muudes vangla tegevustes

osalemisega. Majandustööde tegemine ei nõuaks kaebajalt erilist füüsilist pingutust ega

spetsiifilisi teadmisi ning need tööd ei alanda tema väärikust. Puhtuse hoidmine on elu

elementaarne osa. Kaebaja suhtumine näitab, et ta lihtsalt ei soovi tööd teha.

VangS § 63 lg 1 p 4 alusel tuleb kaebajale määrata karistuseks kartserisse paigutamine.

Mitteallumine vanglaametniku korraldusele asuda tööle on raske rikkumine. Sellega näitab

kinnipeetav huvi puudumist koostööks. See raskendab korra ja julgeoleku tagamist vanglas ning

vangistuse

täideviimise

eesmärkide

saavutamist.

Distsiplinaarkaristusega

antakse

kinnipeetavale märku, et sellist käitumist ei aktsepteerita, ning motiveeritakse teda edaspidi

sellisest käitumisest hoiduma. Kaebaja suhtub kehtivatesse reeglitesse ükskõikselt ja toetab

vangla subkultuuri, mistõttu on tema distsiplinaarkorras karistamine õigustatud. Raskendavaid

ega kergendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kuna kaebaja on allumatust üles näidanud

korduvalt, oleks noomitus liiga leebe karistus ning muud karistusliigid ei avalda praegu mõju.

3-21-956

3(5)

Iga rikkumise eest on proportsionaalne määrata kartserisse paigutamine kaheks ööpäevaks,

kokku seega kaheksaks ööpäevaks.

3. Kaebaja esitas käskkirja peale vaide, mille Tallinna Vangla jättis 23.04.2021

vaideotsusega nr 5-15/21/163-2 rahuldamata.

4. X esitas Tallinna Halduskohtule 04.05.2021 kaebuse Tallinna Vangla 19.03.2021

käskkirja nr 5-2/21/154 ja 23.04.2021 vaideotsuse nr 5-15/21/163-2 tühistamiseks.

Kaebaja sai aru, et jätkab vanglaametnikuga 22.02.2021 vestlust selle üle, kas tal on kohustus

asuda tööle. Kaebajat ei koolitatud enne tööle asumise korralduste andmist ega antud tööriideid

ja -jalatseid. Kaebajal on õigus keelduda tööst, mis seab ohtu tema tervise. COVID-19 leviku

tõttu on kambriväline tegevus keelatud ja kaebaja kartis oma tervise pärast. Kaebaja allergia

põhjust ei ole välja selgitatud ning maski kandmisega allergia ägeneb. Kaebaja kehamassiindeks

on vanglas oluliselt langenud, kuid selle põhjust ei ole välja selgitatud. Toidulisa aga kaebajale

ei anta. Vangla pakutav töötasu on liiga väike. Kaebaja tegevusetus ei ole kuidagi ohtlik.

Kaebajat karistati neli korda sama asja eest.

5. Tallinna Vangla palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaidlustatud haldusaktide

põhjenduste juurde.

6. Tallinna Halduskohus jättis 24.03.2022 otsusega kaebuse rahuldamata.

Distsiplinaarmenetlus viidi läbi nõuetekohaselt ja Tallinna Vangla 19.03.2021 käskkiri nr 5-

2/21/154 on piisavalt motiveeritud. Rikkumine on tõendatud vanglaametnike ettekannetega.

Kaebaja on saanud anda juhtunu kohta selgitusi.

Vaidlustatud käskkirjas on õigesti leitud, et vanglaametniku korralduse eiramine on raske

rikkumine ja vanglal tuleb sellele reageerida. Kinnipeetava allumatus ohustab vangla

julgeolekut. Korraldust asuda tööle ei saa jätta täitmata põhjendusega, et tunnitasu on liiga väike

või tööülesannete täitmise eest ei ole määratud lisatoitu. Vanglaametniku korraldus tuleb täita,

kui see pole ilmselgelt õigusvastane, sõltumata kinnipeetava subjektiivsest arvamusest

korralduse õiguspärasuse kohta.

Kaebaja ei vaidlusta asjaolu, et ta jättis korraldused täitmata. Seega on süütegude

toimepanemine tõendatud. Kaebaja oli määratud tööle ja VangS § 37 lg 1 kohaselt oli tal

kohustus töötada. Puudusid VangS § 37 lg 2 p-des 1–4 või § 38 lg-s 22 toodud asjaolud, mis

oleks välistanud kaebaja kohustuse töötada. VangS § 37 lg 3 kohaselt hindab kinnipeetava

töövõimelisust arst. Kaebaja 28.05.2020 haigusjuhu kirjelduse järgi võis kaebaja töötada, v.a

toiduga kokkupuutuvalt. Kaebaja töövõimelisust on hinnatud ka 08.03.2021, sh on selles

haigusjuhus märgitud, et kaebaja võib töötada majandustöödel. Seega pole tõendeid, et kaebaja

võis keelduda majandustöödest tervislikel põhjustel. Koristaja töö on lihtne ega eelda erilist

väljaõpet või juhendamist. Vastustaja on kinnitanud, et selle töö käigus ei kasutata

eriotstarbelisi puhastusvahendeid. Töö iseloom on sarnane VangS § 67 p-s 4 sätestatud

kinnipeetava kohustusega hoida korras tema kasutuses olevaid elu- ja olmeruume. Ka

spetsiaalsete tööriiete puudumine ei ole piisav alus keelduda tavapärasest koristustööst.

Nakkusohu kohta on vastustaja asjakohaselt selgitanud, et töötamine oli võimalik, hoolimata

liikumispiirangutest, ning koristamisel sai kasutada kindaid.

Kaebajale määratud karistus ei ole ebaproportsionaalne ega ületa VangS § 63 lg 1 p-s 4

ettenähtud maksimaalset määra (45 ööpäeva). Kaebajat ei karistatud neli korda ühe ja sama asja

eest, vaid tegemist oli nelja erineva rikkumisega. Vastustaja on selgitanud, et iga rikkumise eest

eraldi võetuna oleks proportsionaalne karistus kartserisse paigutamine kaheks ööpäevaks.

3-21-956

4(5)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. X palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ning teha uus otsus, millega

kaebus rahuldada.

Kaebajat diskrimineeriti, talle ei võimaldatud asjakohast ravi, teda ei instrueeritud enne tööle

sundimist. Instrueerimine eriteadmistega isiku poolt oli oluline kaebaja terviseprobleemide tõttu

ja põhjusel, et kaebaja ei osanud töid, mida pidi tegema. Kuna kaebaja ei olnud COVID-19

haiguse vastu vaktsineeritud, ohustas tööle sundimine kaebaja elu. Kaebajal oli õigus tööst

keelduda. Kinnipeetava töötasu ei tohi olla väiksem kui 20% töötasu alammäärast, kuid Tallinna

Vanglas võetakse ära 70% kogu teenitud rahast. Kaebajale ei võimaldatud normaalset tööd, vaid

sunniti mõttetutele majapidamistöödele. Töötamise eest ei antud toidulisa, kuigi kaebaja

kehakaal oli langenud 2017. a-ga võrreldes 20 kg. Töö tegemise ajaks ei antud tööriideid. On

ebaloogiline, et COVID-19 leviku tõttu olid osakonnad lukus, kuid koristamine ei olnud vangla

arvates nakkusohtlik. Kaebaja kuulus COVID-19 riskigruppi. Kaebaja nahk sügeles, kuid

mustade käte või kinnastega naha puudutamine oli ohtlik. Kaebaja ei pidanud end piinama nii

madala töötasu eest. Vangla arst ei tee oma tööd korralikult. Kaebajat oleks saanud järgmise

rikkumise eest karistada alles siis, kui eelneva rikkumise eest on karistus ära kantud või

vähemalt menetlus läbi viidud.

8. Tallinna Vangla palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja jääb varasemate

seisukohtade juurde ja nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

10. Vastustaja määras kaebaja 19.02.2021 käskkirjaga nr 5-3/21/223 (dtl 169) majandustööde

abitööliseks ajavahemikul 20.02.2021–20.03.2021. Tegemist oli kehtiva haldusaktiga, mis oli

kaebajale täitmiseks kohustuslik – seda hoolimata asjaolust, et kaebaja keeldus andmast allkirja

käskkirjaga tutvumise kohta põhjendusega, et „pole sellest perspektiivist huvitatud“. Poolte vahel

ei ole vaidlust selles, et vanglateenistuse ametnikud andsid kaebajale 20.02.2021, 21.02.2021,

23.02.2021 ja 24.02.2021 korraldused asuda tööle, kuid kaebaja ei täitnud neid korraldusi.

11. Julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud alluma vanglateenistuse ametnike

seaduslikele korraldustele (VangS § 67 p 1). Vanglaametniku antud korralduse täitmata jätmine

saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab tühise haldusakti tunnustele

ning korralduse tühisus on ilmselge (Riigikohtu 30.05.2012 otsus nr 3-3-1-14-12, p 10). HMS § 63

lg 2 kohaselt on haldusakt tühine järgmistel juhtudel: 1) sellest ei selgu haldusakti andnud

haldusorgan; 2) sellest ei selgu haldusakti adressaat; 3) seda ei ole andnud pädev haldusorgan; 4)

see kohustab toime panema õigusrikkumise või 5) sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused

on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Kaebajale neljal

korral antud korraldused asuda tööle ei vasta ühelegi tühise haldusakti tunnusele. Seega oli kaebajal

kohustus täita vanglaametnike korraldused ja asuda tööle.

12. Töötama ei ole kohustatud kinnipeetav, kes ei ole selleks võimeline tervislikel põhjustel

(VangS § 37 lg 2 p 3). Kinnipeetava võib töölt kõrvaldada või töökohustusest vabastada, kui

kinnipeetav ei ole võimeline töökohustust täitma, sh ajutise töövõimetuse tõttu (VangS § 38 lg 22;

justiitsministri 07.02.2007 määruse nr 9 „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt

vabastamise kord“ § 5 lg 2 p 5). Vanglas töötamisele kohaldub ka töötervishoiu ja tööohutuse

seaduse (TTOS) § 14 lg 5 p 4, mille alusel on töötajal õigus keelduda tööst või peatada töö, mille

täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise. Samas ei saanud kaebaja keelduda vanglaametniku

korraldusest asuda tööle põhjendusega, et kaebaja enda arvates ohustas see tema tervist. VangS §

37 lg 3 kohaselt teeb kinnipeetava võimelisuse tööd teha kindlaks arst.

3-21-956

5(5)

13. Praeguses asjas tuvastas arst 28.05.2020 kaebaja töölevõtmise eelsel läbivaatusel, et kaebaja

võib töötada, v.a toiduga kokkupuutuvad tööd (MM 28.05.2020 sissekanded kaebaja terviseloos, dtl

100, ja tõend, dtl 112). Distsiplinaarmenetluse ajal tehtud läbivaatuse tulemusel tuvastas arst, et

kaebaja võib töötada majandustöödel (LS 09.03.2021 tõend nr 2674, dtl 73, ja sissekanded kaebaja

terviseloos, dtl 106). Vanglaametnike 20.02.2021, 21.02.2021, 23.02.2021 ja 24.02.2021

korralduste andmise ajal vaatasid kaebaja üle valveõed, kes samuti ei tuvastanud terviseseisundist

tingitud asjaolusid, mis takistaksid töötamist (vt UJS 20.02.2021 ettekanne nr 1-21-1589, RA

21.02.2021 ettekanne nr 1-21-1602, KP 23.02.2021 ettekanne nr 1-21-1710, VV 25.02.2021

ettekanne nr 1-21-1733, dtl 161 jj; vt ka 20.02.2021–24.02.2021 sissekanded kaebaja terviseloos,

dtl 105–106). Muu hulgas on meditsiinitöötajad leidnud, et kaebajal ei takistanud majandustöödel

töötamist nahal olev lööve vms allergiaga seotud kaebused.

14. TTOS § 14 lg 5 p 4 alusel võib kinnipeetav põhimõtteliselt tööst keelduda ka juhul, kui talle ei

anta töö iseloomu arvestades vajalikke töövahendeid ja isikukaitsevahendeid või kui teda ei ole

piisavalt instrueeritud tööohutuse alal. Vastustaja on usutavalt selgitanud, et kaebajale anti korraldus

teha lihtsaid koristustöid, mis ei eeldanud eriteadmistega isiku poolset instruktsiooni ega spetsiaalset

riietust. Kaebajale pakuti tutvumiseks tööjuhendit, millega tutvumisest ei olnud kaebaja huvitatud

(vt dtl 133). Pole vaidlust, et COVID-19 haigust põhjustava viiruse levik oli 2021. a veebruaris

laialdane ning selle tõkestamiseks olid vanglas kehtestatud täiendavad piirangud vanglavälisele

suhtlemisele ja vanglasisesele liikumisele. Samas on vangla elusektsioonide koristamine vajalik ka

viirushaiguse leviku korral. On usutav, et koristustööd elusektsiooni piires ei toonud koristustöid

tegeva kinnipeetava jaoks kaasa tavapärasega võrreldes oluliselt intensiivsemaid kontakte teiste

inimestega, sest selliseid töid tehakse reeglina üksinda. Vastustaja on selgitanud, et COVID-19

leviku tõttu pidid kõik inimesed kambrist väljapool liikudes kandma maske ning töötamisel pidid

kinnipeetavad kandma kindaid. Samuti on vastustaja märkinud, et kaebaja ei näinud koroonaviiruse

leviku ajal takistust osaleda koos teiste kinnipeetavatega muudes tegevustes, mis viitab sellele, et

kaebaja põhjendused korralduste täitmata jätmiseks on otsitud. Kokkuvõttes ei ole kaebaja välja

toonud ja ka asja materjalidest ei selgu selliseid asjaolusid, mille pinnalt oleks kaebajal olnud

reaalselt põhjust karta, et töötamine kahjustab tema tervist.

15. Praeguse vaidluse lahendamisel ei ole asjakohased kaebaja argumendid, mis puudutavad tema

kehakaalu langust, piisavat toitlustamist, vangla osutatavate tervishoiuteenuste kättesaadavust ja

kvaliteeti ning kinnipeetavatele makstava töötasu suurust. Need asjaolud ei andnud kaebajale õigust

jätta täitmata vanglaametnike 20.02.2021, 21.02.2021, 23.02.2021 ja 24.02.2021 korraldused

asuda tööle.

16. Distsiplinaarmenetluse läbiviimise nõuetekohasuse ja kaebajale määratud karistuse

proportsionaalsuse osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid

(HKMS § 201 lg 4).

17. Kaebaja oli menetlusabi jätkuvuse korras vabastatud riigilõivu (20 eurot) tasumisest

apellatsioonkaebuse esitamisel ning see kulu jääb riigi kanda (HKMS § 118 lg 3). Ülejäänud

menetluskulud jäävad poolte endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)