2-22-1557/21 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 16. veebruar 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-1557

Kohtuasi

Tesman Ehitus OÜ hagi SV Torutööd OÜ vastu

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 29. aprilli 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Tesman Ehitus OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Tesman Ehitus OÜ (registrikood 14187812),

lepinguline esindaja Jüri Reede

Kostja SV Torutööd OÜ (registrikood 11132667),

lepingulised esindajad vandeadvokaadid Asko Pohla ja

Martin Männik

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Tesman Ehitus OÜ määruskaebus osaliselt.

2. Tühistada Pärnu Maakohtu 29. aprilli 2022. a määrus osas, millega maakohus

määras SV Torutööd OÜ menetluskulud kindlaks ja mõistis need Tesman Ehitus

OÜ-lt välja 765 eurot ületavas osas. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta

765 eurot ületavas osas menetluskulud kindlaks määramata. Jätta menetluskulude

jaotuse osas maakohtu määrus muutmata. Hagist loobumise tõttu menetluse

lõpetamise osas on maakohtu määrus jõustunud.

3. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

3.1. Võtta vastu Tesman Ehitus OÜ hagist loobumine ja lõpetada menetlus

tsiviilasjas nr 2-22-1557.

3.2. Jätta menetluskulud Tesman Ehitus OÜ kanda.

3.3. Rahuldada SV Torutööd OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus

osaliselt ja mõista Tesman Ehitus OÜ-lt SV Torutööd OÜ kasuks välja

menetluskulude hüvitis 765 eurot.

3.4. Tagastada pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust (297 eurot 50 senti)

Tesman Ehitus OÜ arvelduskontole EE321010220259378227.

4. Jätta menetluskulude jaotuse vaidlustamisega seotud menetluskulud Tesman

Ehitus OÜ kanda ning menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisega seotud

2-22-1557

menetluskulud poolte enda kanda. SV Torutööd OÜ-l ei ole määruskaebe-

menetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib menetluskulude kindlaks-

määramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik esitada Riigikohtule 15 päeva

jooksul alates määruse kättetoimetamisest määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tesman Ehitus OÜ (hageja) esitas 31. jaanuaril 2022 Pärnu Maakohtule SV Torutööd

(kostja) vastu hagi, milles palus tunnistada täiteasjas nr 180/2021/1121 sundtäitmise

lubamatuks. 22. veebruaril 2022 esitas hageja hagist loobumise avalduse ning palus menetluse

lõpetada.

2. Kostja nõustus menetluse lõpetamisega seoses hagist loobumisega ja palus mõista hagejalt

kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 1020 eurot (käibemaksuta).

Kuna hageja nõue on alusetu ja hageja ei loobu hagist seetõttu, et kostja oleks tema nõude pärast

hagi esitamist rahuldanud, tuleb menetluskulud jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 168 lg 4 alusel hageja kanda.

Hageja loobus hagist vahetult enne kostjale hagile vastamiseks antud tähtaja saabumist,

mistõttu oli kostja jõudnud kanda märkimisväärses ulatuses menetluskulusid. Hageja oleks

saanud kostja menetluskulude tekkimist olulisel määral ära hoida, kui ta oleks hagist varem

loobunud. Kostja lepingulised esindajad tegid kostjat esindades tunnitasuga 170 eurot

(käibemaksuta) kuue tunni ulatuses järgmisi toiminguid:

-

3. veebruar 2022 – suhtlus kliendiga, e-kirja koostamine – 12 minutit (toiming nr 1);

-

4. veebruar 2022 – materjalide analüüs, e-kirja koostamine – 24 minutit (toiming nr 2);

-

7. veebruar 2022 – materjalide analüüs, suhtlus seoses täitemenetlusega – 54 minutit

(toiming nr 3);

-

8. veebruar 2022 – suhtlus kliendiga, õigusliku positsiooni kujundamine – 48 minutit

(toiming nr 4);

-

10. veebruar 2022 – õigusliku positsiooni täiendamine seoses täitemenetlusega –

12 minutit (toiming nr 5);

-

21. veebruar 2022 – telefoninõupidamine kliendiga, e-kirja koostamine – 12 minutit

(toiming nr 6);

-

22. veebruar 2022 – hagivastuse projekti koostamine, e-kirja koostamine kliendile –

2 tundi 48 minutit (toiming nr 7);

-

28. veebruar 2022 – materjalide analüüs, menetluskulude taotluse koostamine –

30 minutit (toiming nr 8).

2-22-1557

3. Hageja palus jätta menetluskulud poolte enda kanda ja kostja menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse rahuldamata.

Kostja menetluskulud ei ole vajalikud ega põhjendatud, mistõttu oleks nende väljamõistmine

hagejalt tema suhtes äärmiselt ebaõiglane, ebamõistlik ja vastuolus hea usu põhimõttega ning

need tuleb jätta TsMS § 162 lg 4 alusel poolte enda kanda. Kostja lepinguline esindaja Martin

Männik avas maakohtu 3. veebruari 2022. a hagi menetlusse võtmise määruse alles

15. veebruaril 2022 ja hagiavalduse alles 22. veebruaril 2022. Kohtunõude, milles maakohus

palus kostja seisukohta hagist loobumise avaldusele, avas Martin Männik 22. veebruaril 2022

kell 10.40. Eelneva tõttu ei ole eluliselt usutav, et kostja lepingulised esindajad koostasid just

22. veebruari 2022 varahommikul kestusega 2 tundi ja 48 minutit hagivastuse projekti.

Hagivastuse projekti meta-andmete järgi on see loodud alles 28. veebruaril 2022. Seetõttu ei

saa selle koostamisele kulunud aega pidada põhjendatuks ja vajalikuks.

Kostja seaduslik esindaja avas maakohtu 3. veebruari 2022. a hagi menetlusse võtmise määruse

4. veebruaril 2022 ehk samal päeval, kui kostja sai teada, et hageja rahuldas kõik kostja

täitmisele esitatud nõuded koos kohtutäituri tasuga. Arvestades, et kostja kasutab menetluses

professionaalset õigusabi, pidi ta aru saama, et hagiavalduse sisust olenemata muutus hagi

rahuldamine sellega võimatuks. Seetõttu on kõik kostja lepinguliste esindajate toimingud

ebavajalikud ja põhjendamatud. Hagivastuse projekt on koostatud ebamõistlikul ajal ja

ebavajalikus mahus. Kostja lepingulised esindajad on suhelnud kostjaga seoses täitemenetluse,

mitte siinse menetlusega.

Arvestades, et asi ei olnud keerukas ega mahukas ning kostja pidi juba 4. veebruaril 2022

mõistma, et hagi rahuldamine ei ole võimalik, ei saa kostja lepinguliste esindajate ajakulu olla

rohkem kui üks tund. Kostjate lepinguliste esindajate tunnitasu 170 eurot (käibemaksuta) on

põhjendamatult kõrge.

4. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hagejalt kostja menetluskulude väljamõistmine äärmiselt

ebaõiglane ega ebamõistlik. Kostja seaduslik esindaja sai hagiavalduse kätte juba 3. veebruaril

2022 ning alates sellest ajast said kostja lepingulised esindajad kostjaga kohtuasja küsimustes

suhelda ning said ka kostja seaduslikult esindajalt asja materjalid. Kõik kostja lepinguliste

esindajate kulud on seotud siinse menetlusega, mis on omakorda seotud vaidlusaluse

täitemenetlusega.

Eluliselt ebausutavaks ei saa pidada seda, et kostja lepinguline esindaja asus 22. veebruaril 2022

pisut enne kella 08.00, s.o paar päeva enne hagile vastamise tähtaega, koostama hagivastuse

projekti, ning jõudis seda teha 2 tundi 48 minutit, enne kui ta võttis e-toimikus vastu hagist

loobumise avalduse ja kohtunõude. Hagivastuse projekti meta-andmed näitavad üksnes seda,

et kostja lepinguline esindaja lõi programmis Word 22. veebruaril 2022. a-l koostatud

dokumendist PDF-formaadis dokumendi 28. veebruaril 2022 kell 11.57, et lisada see samal

päeval esitatud kohtunõude vastusele.

Hagi rahuldamine ei muutunud nõuete täitmisega täitemenetluses võimatuks. Kostja ei saanud

ainuüksi seetõttu välistada hagi rahuldamist. Lisaks oleks hagejal tekkinud õigus nõuda kostjalt

saadu tagastamist alusetu rikastumise sätete alusel.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Pärnu Maakohus võttis 29. aprilli 2022. a määrusega hageja hagist loobumise vastu ja lõpetas

asja menetluse. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda, rahuldas kostja menetluskulude

2-22-1557

kindlaksmääramise avalduse ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise

1020 eurot.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb hagist loobumine võtta vastu ja asja menetlus

TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetada, sest ei esine hagist loobumise vastuvõtmisest keeldumise

aluseid. Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda, sest hageja ei loobunud

hagist seetõttu, et kostja rahuldas tema nõude pärast hagi esitamist. Samuti ei esine erandlikke

asjaolusid, mis annaksid alust jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte enda kanda.

Kostja menetluskulud, s.o lepingulise esindaja kulud 1020 eurot, on täies ulatuses põhjendatud

ja vajalikud. Kohus võttis hagi menetlusse 3. veebruari 2022. a määrusega ja kostja pidi sellele

vastama 22. veebruaril 2022. Kostja lepingulised esindajad teavitasid kohut esindusõigusest

7. veebruaril 2022 ning tegid kostja esindamiseks toiminguid ajavahemikul 3.–28. veebruar

2022, seega asja menetluse kestel. Ebavajalikuks või põhjendamatuks ei saa pidada hagivastuse

ettevalmistamist ja selle koostamist enne hagile vastamise tähtaja saabumist. Kostjal tuli

arvestada hagiavaldusele vastamisega seni, kuni hageja esitas hagist loobumise avalduse.

Kostja lepingliste esindajate toimingud on olnud vajalikud ning nende tegemisele kulunud aeg

(kuus tundi) on vaidluse sisu ja mahtu arvestades põhjendatud. Kostja lepinguliste esindajate

tunnitasu 170 eurot (käibemaksuta) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse turuhinda, mistõttu

ei ole põhjust seda vähendada.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

6. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega

maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt välja kostja menetluskulud,

ning teha tühistatud osas uue määruse, millega jätta menetluskulud poolte enda kanda või

vähendada kostja hüvitatavate menetluskulude suurust.

Hageja jääb maakohtu menetluses esitatud seisukohtade juurde.

Olukorras, kus hageja oli 4. veebruaril 2022 tasunud kostjale kogu täitemenetluses nõutava

võla, piisanuks sellest, kui kostja oleks hagile ühe lausega vastanud, et hagi on muutunud

täielikult perspektiivituks.

7. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata, nõustudes

maakohtu määruse põhjendustega ja jäädes maakohtu menetluses esitatud seisukohtade juurde.

Menetluse edasine käik

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

9. Ringkonnakohus tegi 14. novembril 2022 hagejale ettepaneku täpsustada ja tõendada, millal

ta tasus kõik täiteasjas nr 180/2021/1121 täitmisel olnud kostja nõuded koos täitemenetluse

kuludega ning millal lõpetati täitemenetlus. Ringkonnakohus andis kostjale tähtaja hageja

seisukohale vastamiseks ja palus selgitada, millal kostja nõuete tasumisest teada sai.

10. Hageja vastas, et kandis 4. veebruaril 2022, s.o nõude vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul,

kogu täitmisteates märgitud summa (75 196 eurot 61 senti) kohtutäituri kontole.

2-22-1557

11. Kostja vastas, et sai täitmisel olnud nõuete rahuldamisest teada 4. veebruaril 2022, kuid jääb

selle juurde, et sellega ei muutunud hagi rahuldamine võimatuks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus

TsMS §-ga 659 osaliselt rahuldada ja vaidlustatud määrus tühistada osas, millega maakohus

mõistis hagejalt välja menetluskulude hüvitise 765 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus saab

teha tühistatud osas uue määruse, millega jätab menetluskulude hüvitise 765 eurot ületavas osas

hagejalt kostja kasuks välja mõistmata. Muus osas ei anna hageja väited alust maakohtu määrust

vaidlustatud osas muuta.

13. Kolleegium kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust

TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas.

Hageja vaidlustab maakohtu määrust osas, millega maakohus jättis menetluskulud tema kanda

ning mõistis hagejalt välja menetluskulude hüvitise. Seda arvestades kontrollib ringkonnakohus

maakohtu määrust üksnes nimetatud osas.

14. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus menetluskulud põhjendatult hageja kanda.

14.1. Kolleegium selgitab, et TsMS § 168 lg 2 järgi kannab hageja menetluskulud, kui menetlus

lõpetatakse määrusega ja sama sätte lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotust

menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu reguleerivad erinormina TsMS § 168 lg-d 4 ja 5.

TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja

menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja

on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 näeb ette, et kui hageja loobub

hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud,

kannab kostja hageja menetluskulud.

TsMS § 162 lg 4 võimaldab erandina kalduda seaduses ette nähtud menetluskulude jaotusest

kõrvale ning jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte enda kanda, kui vastaspoole

kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane

või ebamõistlik. Säte kohaldub ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagist

loobumise tõttu. Selle kohaldamiseks ei piisa aga üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest,

vaid kehtestatud on kõrgendatud standard, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või

ebamõistlik menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Tegemist on

kohtu kaalutlusotsusega (vt nt Riigikohtu 18. novembri 2022. a määrus tsiviilasjas

nr 2-20-5007, p 15; 26. jaanuari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 9).

14.2. Ülaltoodut arvestades jättis maakohus menetluskulud TsMS § 168 lg-te 2 ja 4 alusel

õigesti hageja kanda, sest hageja ei ole toonud esile asjaolusid, mis annaksid alust jätta

menetluskulusid TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 järgi kostja kanda või TsMS § 162 lg 4 alusel poolte

enda kanda.

Siinsel juhul ei ole tegemist olukorraga, kus hageja oleks võtnud hagi tagasi või loobunud

sellest põhjusel, et kostja on hageja nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja esitas

31. jaanuaril 2022 kostja vastu hagi, milles palus tunnistada tema vastu alustatud sundtäitmise

lubamatuks, ning tasus ise pärast hagi esitamist 4. veebruaril 2022 täitemenetluses kostjale võla.

Seega ei ole kostja kuidagi põhjustanud hagist loobumist.

2-22-1557

Samuti ei ole hageja toonud esile selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaks alust kohaldada

TsMS § 162 lg-t 4. Hageja esitas 31. jaanuaril 2022 kostja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks, kuid tasus 4. veebruaril 2022 täitmisel olnud võla. Seejuures ei loobunud hageja

kohe hagist. Hageja loobus hagist kostja vastu alles 22. veebruaril 2022. Seega on hageja ise

oma käitumisega põhjustanud olukorra, kus kostjal võisid tekkida hagimenetluses kulud, ja

võtnud selle riski. See, et kostja sai 4. veebruaril 2022 teada nii sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagi esitamisest tema vastu kui ka täitemenetluses võla tasumisest, ei anna alust

järeldada, et kuni hagist loobumiseni ei oleks kostja võinud asuda tegema enda õiguste ja huvide

kaitseks vajalikke toiminguid ning et kostjal tekkinud menetluskulude hüvitamine oleks hageja

suhtes äärmiselt ebaõiglane. Maakohus leidis õigesti, et kuni hagist loobumiseni tuli kostjal

arvestada kohustusega hagile vastata. Seetõttu ei saa ka kuni hagist loobumiseni kostjal

tekkinud menetluskulude hageja kanda jätmist pidada hageja suhtes äärmiselt ebaõiglaseks.

Seejuures ei saa kohus jätta TsMS § 162 lg 4 alusel menetluskulusid poolte enda kanda

põhjusel, et menetluskulud ei olnud vajalikud ja põhjendatud, nagu leiab hageja.

Menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust hindab kohus TsMS § 174 lg 1 I lause ja § 175 lg 1

I lause alusel menetluskulude kindlaksmääramisel, mitte menetluskulude jaotamisel.

15. Kuigi ülaltoodu kohaselt jättis maakohus õigesti menetluskulud hageja kanda, on maakohus

ekslikult leidnud, et kostja menetluskulud olid kogu ulatuses põhjendatud ja vajalikud.

15.1. Kolleegium selgitab, et TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude

jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Selle

sätte järgi menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja

keerukust arvestades. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada

mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu

ja mahuga. Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja

tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei ole põhjendatud ja vajalik tunnitasu, mis

ületab oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda. Seejuures sekkub kõrgema astme

kohus kohtu kaalutlusotsusesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud kaalumispiire

(vt Riigikohtu 29. septembri 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-63261, p 14; 21. juuni 2021. a

määrus tsiviilasjas nr 2-17-13164, p-d 9 ja 10; 14. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas

nr 2-19-10324, p 17; 3. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 18).

15.2. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus eksinud kaalumispiiride vastu, kui leidis, et

kostja lepingulise esindaja tunnitasu 170 eurot (käibemaksuta) ei ületa oluliselt keskmist

sarnase õigusteenuse turuhinda.

15.3. Siiski on maakohus eksinud kostja lepingulise esindaja tehtud toimingute vajalikkust ja

neile kulunud aega hinnates, kuid hageja määruskaebuse väited ei anna alust pidada hagivastuse

koostamiseks tehtud kostja toiminguid kogu ulatuses ebavajalikuks.

15.3.1. Esmalt märgib kolleegium, et kostja esindaja tehtud toiminguid ei saa pidada

ebavajalikuks või põhjendamatuks ainuüksi seetõttu, et kostja sai tema vastu esitatud

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagist teada saamise järel samal päeval teada ka sellest,

et hageja on sama täitemenetluse raames täitmisel olnud võla tasunud.

Iseenesest on õige hageja arusaam, et kujunenud olukorras pidi kostjat esindanud

vandeadvokaat mõistma, et võla tasumise tõttu muutus kostja vastu esitatud hagi õiguslik

perspektiiv. Ringkonnakohus märgib, et olukorras, kus võlgnik tasub nõude rahuldamiseks

2-22-1557

vajaliku raha kohtutäiturile, lõpetab kohtutäitur täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 lg 1 p 3

järgi täitemenetluse. Kui täitemenetlus on pärast sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi

esitamist lõpetatud, ei ole sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga taotletavat eesmärki

enam võimalik saavutada, st see muutub õiguslikult perspektiivituks (vt ka Riigikohtu 15. juuni

2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-9975, p 11).

Praeguses asjas rahuldas hageja 4. veebruaril 2022, s.o vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul

täiteasjas nr 180/2021/1121 täitmisel olnud nõuded koos täitekuludega, tasudes kohtutäituri

pangakontole kolme ülekandega kokku 75 196 eurot 61 senti (dtl 3–5 ja 119–121). Kostja

kinnitusel sai kostja sellest samal päeval teada. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kostja

seaduslik esindaja avas kohtuasja materjalid (sh hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse)

e-toimikus 4. veebruaril 2022 ja kinnitas samal päeval e-toimiku kaudu ka menetlusse võtmise

määruse kättesaamist. Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja lepinguline esindaja

suhtles 7. veebruaril 2022 kostjaga seoses täitemenetlusega. Seega oli kostja lepinguline

esindaja täitemenetluses toimuvast hiljemalt 7. veebruaril 2022 teadlik ning pidi kostja õigusi

ja huve kaitstes arvestama mh asjaolu, et pärast hagi esitamist on tekkinud alus vaidlusaluse

täitemenetluse lõpetamiseks kohtutäituri poolt, mistõttu võib hagi olla muutunud

perspektiivituks.

Eeltoodu ei tähenda aga seda, et kostja lepinguline esindaja ei oleks pidanud kostja õiguste ja

huvide kaitseks asuma siinses hagimenetluses kostja õiguslikku positsiooni kujundama ja

toiminguid üldse tegema. Samuti ei saa kostjale ette heita seda, et olukorras, kus tema vastu oli

esitatud hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, kuid täitemenetlust ei olnud veel tema

vastu lõpetatud, ei oleks kostja võinud esitada hagile sisulisi vastuväiteid ning oleks pidanud

piirduma üksnes hagi läbi vaatamata jätmise taotlusega selle õigusliku perspektiivituse tõttu

TsMS § 423 lg 2 alusel. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 329 lg 1 järgi peavad

menetlusosalised esitama oma avaldused, taotlused ja vastuväited nii varakult, kui menetluse

seisund seda võimaldab, mis tähendab mh seda, et kostja pidi hagile vastates esitama kohtu

määratud tähtajaks kõik oma vastuväited. Seetõttu ei saa asuda seisukohale, et sellise sisuga

vastuse koostamine ei olnud selles menetlusetapis vajalik või muutus tarbetuks ainuüksi

seetõttu, et hageja oli täitemenetluses võla tasunud.

15.3.2. Küll aga viitab osade toimingute tegemise aeg ja sisu sellele, et need ei ole olnud seotud

siinse kohtumenetlusega või on ülemäärased.

Esmalt märgib kolleegium, et kostja esindaja sai siinse menetluse raames asuda toiminguid

tegema alates 4. veebruarist 2022 ning enne seda tehtud toiminguid ei saa pidada asjaga seotuks.

Kohtute infosüsteemist nähtub, et kostja seaduslik esindaja avas asja materjalid

(sh hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse) e-toimikus 4. veebruaril 2022 ja kinnitas

samal päeval e-toimiku kaudu ka menetlusse võtmise määruse kättesaamist. Tähtsust ei ole

sellel, millal avas asja materjalid e-toimikus esimest korda kostja lepinguline esindaja, sest

kostja lepingulisel esindajal oli võimalik asja materjalidega tutvuda ka kostja vahendusel.

Sellest tulenevalt ei ole kostja lepingulise esindaja toiming nr 1 (suhtlus kliendiga, e-kirja

koostamine – 12 minutit) seostatav siinse menetlusega, sest kostja ei olnud 3. veebruaril 2022

veel menetlusest teadlik.

Edasi märgib ringkonnakohus, et arvestades hagiavalduse sisu, mahtu, selles tõstatatud

küsimusi ning sellele lisatud tõendeid, aga ka kostja 28. veebruaril 2022 kohtule edastatud

vastuse projekti sisu ja mahtu, ei ole kostja lepingulise esindaja tehtud toimingute ajakulu olnud

kogu ulatuses põhjendatud. Kostja menetluskulude nimekirja järgi kulus tema lepingulisel

esindajal kostjaga suhtlemiseks, materjalide analüüsiks ja õigusliku positsiooni kujundamiseks

2-22-1557

koos vastuse projekti ettevalmistamisega kokku 5 tundi 18 minutit (toimingud nr 2–7).

Kogenud vandeadvokaadil võis sarnase hagivastuse ettevalmistamiseks ja koostamiseks kuluda

ringkonnakohtu hinnangul kokku pool ööpäeva, s.o 4 tundi. Lisaks on kostja lepinguline

esindaja esitanud kohtu nõudmisel 28. veebruaril 2022 seisukoha hagist loobumise avalduse

kohta (toiming nr 8). Selle menetlusdokumendi koostamist ja selleks kulunud aega (30 minutit)

saab selle dokumendi sisu ja mahtu arvestades pidada vajalikuks ja põhjendatuks. Hageja

väiteid hagivastuse projekti koostamisele asumise usutavuse kohta on maakohus hinnanud ning

kolleegium nõustub selles osas maakohtu hinnanguga ega korda seda.

Kokku on kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu seega 4 tundi 30 minutit ning kostja

lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud on kokku 765 eurot

(3,5×170).

16. Ülaltoodud põhjendustel ei ole ringkonnakohtul alust muuta maakohtu määrust

menetluskulude jaotuse osas. Küll aga tuleb määruskaebus osaliselt rahuldada ning maakohtu

määrus tühistada osas, millega maakohus määras kostja menetluskulud kindlaks ja mõistis need

hagejalt välja 765 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse,

millega jätab seda ületavas osas menetluskulude hüvitise välja mõistmata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

17. Kuna määruskaebus jääb menetluskulude jaotust puudutavas osas rahuldamata, jäävad

menetluskulude jaotuse vaidlustamisega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja

kanda. TsMS § 178 lg 4 järgi ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisega

seotud menetluskulusid. Arvestades seda, et kostja esitas määruskaebemenetluses vastuväiteid

üksnes menetluskulude suuruse kindlaksmääramise, mitte menetluskulude jaotuse kohta, ei tule

hagejal kostjale määruskaebemenetluse kulusid hüvitada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Maris Kuurberg ja Gea Lepik