2-23-1287/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Määruse tegemise aeg ja koht

15. veebruar 2023, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-23-1287

Tsiviilasi

E. K. (K.) hagi E. J. vastu kaasomandi lõpetamiseks

Menetlustoiming

hagi menetlusse võtmise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: E. K.; isikukood XXX.

Kostja: E. J.; isikukood XXX.

RESOLUTSIOON

1. Jätta E. K. hagi E. J. vastu kaasomandi lõpetamiseks menetlusse võtmata.

2. Jätta menetluskulud E. K. kanda.

3. Määrus toimetada hagejale kätte.

4. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. E. K. (hageja) esitas 24. jaanuaril 2023 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi E. J. (kostja)

vastu kaasomandi lõpetamiseks.

2. Tartu Maakohus jättis 27. jaanuari 2023. a määrusega hagi käiguta ja andis hagejale 14 päeva

määruse kättetoimetamisest alates puuduste kõrvaldamiseks: kostja elukoha andmete

märkimiseks, selge nõude esitamiseks, hagi aluseks olevate asjaolude väljatoomiseks,

täiendava riigilõivu 175 eurot tasumiseks. Hageja sai Tartu Maakohtu 27. jaanuari 2023. a

määruse kättetoimetamisportaali vahendusel kätte 27. jaanuaril 2023.

KOHTU SEISUKOHT

3. Hagiavalduses tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 363 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi

välja tuua hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ning hagi aluseks olevad faktilised asjaolud

(hagi alus). Sooritusnõue peab olema esitatud selliselt, et hagi rahuldamise korral oleks

võimalik otsust täita, st haginõudele esitatakse samad kriteeriumid, mis kohtuotsuse

resolutsioonile. Kohtuotsuse resolutsioon peab TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi olema selgelt

arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita ning selliselt peab olema sõnastatud ka haginõue

(vt Riigikohtu 10. mai 2017 lahend tsiviilasjas nr 3‑2‑1‑36‑17, p 16).

Hagiavalduses on asjaoludeks märgitud „kinnistu kasutamine“ ja hageja nõudeks/taotluseks

„kaasomandi lõpetamine“. Seega on hagiavaldusest aru saada, et hageja soovib hageja ja kostja

kaasomandisse kuuluva kinnisasja kaasomandi lõpetamist. Hagiavalduses ei ole märgitud

hageja ja kostja kaasomandisse kuuluva kinnisasja andmeid, asukohta ega kinnistusraamatu

registriosa numbrit. Samuti ei ole hagivalduses märgitud, mil viisil soovib hageja kaasomandit

jagada. Kohus selgitas hagejale, millised on võimalikud kaasomandi jagamise viisid ning

millised asjaolud hageja peab hagiavalduses märkima, olenevalt millisel viisil hageja soovib

hageja ja kostja kaasomandis olevat asja jagada. Hageja ei ole esitanud selget nõuet ega

märkinud nõude aluseks olevaid asjaolusid, mille puhul on tegemist hagiavalduse vorminõuete

olulise rikkumisega. Seega jääb hagi TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel menetlusse võtmata.

4. Hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 järgi riigilõivu lähtuvalt

hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana. Kaasomandi jagamise nõude eest tuleb RLS

§ 59 lg 4 ja TsMS § 132 lg 4 p 5 järgi tasuda riigilõivu kindla summana 420 eurot. Hageja tasus

riigilõivu 245 eurot, s.o 175 eurot ettenähtust vähem. Hageja riigilõivu juurde ei tasunud. Seega

jääb hagi ka TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel menetlusse võtmata.

5. Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda.

Kohus selgitab, et hagejal on hagi menetlusse võtmata jätmise korral õigus taotleda

hagiavalduse eest makstud riigilõiv tagasi (TsMS § 150 lg 1 p 2). Riigilõivu tagastamiseks tuleb

esitada kohtule vastavasisuline taotlus. Taotluses tuleb märkida konto number, kuhu hageja

soovib riigilõivu tagastamist, ja konto omaniku nimi. Taotluses tuleb viidata tsiviilasja numbrile

2-23-1287. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal

riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik