2-22-19256/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtuasja number

2-22-19256

Kohtunik

Liili Lauri

Kohtujurist

Eva-Liis Bome

Määruse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2023 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasi

Flowano OÜ pankrotiavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik: Flowano OÜ (registrikood 14595391, asukoht

Keemia 4 Tallinn, seaduslik esindaja J. R. (e-post:

XXX)

Ajutine pankrotihaldur: Maire Arm (Maria Mägi

Advokaadibüroo OÜ, asukoht Tatari 25, Tallinn 10116,

tel: 664 0600, 501 8840, e-post: maire@mmab.ee)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Flowano OÜ pankrotiavaldus läbi vaatamata.

2. Jätta tsiviilasja menetluskulud võlgniku Flowano OÜ kanda.

3. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks eraldi kohtumäärusega pärast

käesoleva kohtumääruse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177

lõikes 2 sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Flowano OÜ esitas 23.12.2022 kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Harju

Maakohus nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Maire Armi.

2. Ajutine pankrotihaldur esitas 24.01.2023 kohtule aruande, mille kohaselt puuduvad

võlgnikul Eestis nii varad, võlad, majandustegevus kui ka juhatuse asukoht. Juhatuse liige

avaldas haldurile, et on oma äriühingu registreerinud Eestis, kuna seda on e-residendina lihtne

teha. Samas igasugune muu seos peale registreeringu äriühingul Eestiga puudub. Kaubad

toodetakse

Hiinas,

transporditakse

välisriigi

transpordivahenditega

Saksamaale,

Suurbritanniasse ja USA-sse, kus need ladustatakse ja müüakse e-kaubanduse meetodil,

kasutades Amazon portaale ning eraldi Saksamaal loodud e-poodi. Ühtlasi on juhatuse liige

kinnitanud, et võlgnik jätkab käesoleval ajal tegevus. Samas puudub halduril selle kohta

igasugune teave. Kuna halduril puudub võlgniku varade ja kontodele ligipääs, siis mingisugust

reaalset ülevaadet selle kohta saada ei olegi võimalik.

3. Võlgniku poolt esitatud vara nimekirja kohaselt on tal 23.12.2022 seisuga Amazoni konto

jääk 3876 eurot, PayPali konto jääk -274,54 eurot ja Revolut Ban UAB arvelduskonto jääk

236 eurot. Varana on märgitud ka „Dolce Mare“ kaubamärk, mille turuväärtuse määramist ei

pea haldur menetluses võimalikuks. Võlgniku poolt varana näidatud laovarud asuvad ladudes

Saksamaal, Ühendkuningriigis ja Ameerika Ühendriikides.

4. Võlgniku poolt esitatud võla nimekirja kohaselt on võlgniku võlad kokku 1 206 043,30 eurot.

Võlausaldajad asuvad Saksamaal, Suurbritannias, Kanadas, USA-s, Itaalias, Hiinas ja üks

võlausaldaja ka Eestis (X OÜ nõue 498 eurot). Kohustust Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti

ees summas 78 526,68 eurot ei saa lugeda Eestis sissenõutavaks kohustuseks, kuna see tuleb

võlgnikul tasuda välisriiki.

5. Ajutine pankrotihaldur palub jätta võlgniku avalduse läbi vaatamata. Pankroti

väljakuulutamisel tekiks olukord, kus pankrotihalduril ei oleks pädevust ega võimalusi teha

vajalikke pankrotimenetluse toiminguid välisiriikides, kus asub võlgniku vara. Võlgniku vara

arvelt võlausaldajate nõuete rahuldamine ei oleks Eestis võimalik, sest võlgnikul ei ole Eestis

vara. Samuti ei oleks halduril võimalik tagada välismaal asuva vara säilimist. Seega võlgniku

maksejõuetusmenetluse algatamine Eestis ei ole põhjendatud. Võlgniku omaniku ja juhatuse

liikme elukoht ei ole Eestis, võlgniku vara ei ole Eestis, võlgniku võlausaldajad ei ole Eestis,

ainult võlgniku tegevuskoht on registreeritud Eestis, kus aga ei toimu majandustegevust.

Laojäägid on välisriikide ladudes. Võlgnikul ei ole ka ühtegi arvelduskontot Eestis asuvates

krediidiasutustest. Eeltoodust saab järeldada, et võlgniku põhihuvide kese ei asu Eestis.

6. Võlgnik on seisukohal, et pankrotiavaldust saab Eestis menetleda ja jääb esitatud taotluse

juurde. Kuivõrd võlgniku registrijärgne asukoht on Eestis, siis kehtib ka eeldus, et

pankrotimenetlus tuleb läbi viia Eestis. Võlgnikul ei ole ühte kindlat riiki, millega ettevõtlus

oleks seotud. Võlgniku omanik on kasutanud Eesti e-residentsusega kaasnevat võimalust avada

rahvusvaheline ettevõte Eesti konkurentsivõimelises ettevõtluskeskkonnas, kui ta ise füüsiliselt

kohal ei viibi. Kui võlgniku pankrotiavaldust ei menetleks Eesti kohus, siis tõenäoliselt ei

menetleks seda ka mitte ühegi teise riigi kohus. Võlgniku vara asumine välismaal ei välista

võlgniku pankrotimenetlust Eestis. Võlgniku äritegevust puudutavad asjaolud ei lükka

registrijärgse asukoha eeldust ümber. Ajutine haldur ei ole osutanud muule liikmesriigilie, kus

võlgniku põhihuvide kese võiks asuda.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

7. Kohus, olles tutvunud ajutise pankrotihalduri ja võlgniku seisukohtadega, leiab, et

pankrotiavaldus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 13 alusel läbi

vaatamata. Pankrotiseaduse (PankrS) § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele

tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui PankrS-st ei tulene teisiti.

8. Kohtule esitatud andmete kohaselt puudub vaidlus, et võlgnik on Eestis registreeritud

ettevõte, mis tegeleb veebikaubandusega. Võlgnik müüb Hiinas toodetud köögitarvikuid

Amazon Marketplace kaudu veebipoe vahendusel Euroopas, Suurbritannias, USA-s ja

Saksamaal. Tooted tarnitakse konteineritega Hiinast laohoonetesse Saksamaal, Suurbritannias

ja USA-s, kus neid opereerivad laopidajad. Võlgnikul ei ole Eestis asuvat vara,

arvelduskontosid, töötajaid ega majandustegevust. Võlgniku kohustuste kogusumma on

1 206 043,30 eurot ja võlausaldajad asuvad Saksamaal, Suurbritannias, Kanadas, USA-s,

Itaalias, Hiinas. Üks võlausaldaja asub ka Eestis, kelle nõue on summas 498 eurot.

9. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20.05.2015. a uuesti sõnastatud määrus (EL) 2015/848

maksejõuetusmenetluse

kohta

(edaspidi

määrus)

artikkel

lg

sätestab,

et

maksejõuetusmenetluse (edaspidi „maksejõuetuse põhimenetlus”) algatamine kuulub selle

liikmesriigi kohtu alluvusse, kus asub võlgniku põhihuvide kese. Põhihuvide kese on koht, kus

võlgnik tegeleb regulaarselt oma huvide realiseerimisega ning mis on kolmandate isikute poolt

kontrollitav. Äriühingu või juriidilise isiku puhul peetakse vastupidiste tõendite puudumise

korral tema põhihuvide keskmeks registrijärgset asukohta. Seda eeldust kohaldatakse ainult

juhul, kui kolme kuu jooksul enne maksejõuetusmenetluse algatamise avalduse esitamist ei ole

registrijärgset asukohta üle viidud teise liikmesriiki.

10. Kohus on seisukohal, et võlgniku põhihuvide kese ei asu Eesti Vabariigis. Äriregistri

andmetel on võlgniku ainuosanik ja juhatuse liige J.R., kes on Saksamaa kodanik ega ela Eestis.

Ta registreeris ennast Eesti Vabariigi e-residendiks üksnes põhjusel, et asutada Eestis äriühing.

Võlgnik X OÜ-l puudub Eestis majandustegevus. Ettevõtte on vaid registreeritud Eestis, kuid

müügitegevus toimus veebivahendusel. Müügiks vajalikud tooted toodeti Hiinas, mis tarniti

seejärel Saksamaa, Suurbritannia ja USA ladudesse. Võlgnikul puuduvad Eestis ka mistahes

varad ja võlast kogusummas 1 206 043,30 eurot moodustab üksnes 498 eurot Eestis asuva

võlausaldaja nõuded. Äriregistrile esitatud ettevõtte majandusaasta aruannete kohaselt ei ole

ettevõttel Eestis ühtegi töötajat olnud. Seejuures müügitulu 2021. aastal oli 1 370 274 eurot ja

2020. aastal oli 1 269 579 eurot ning perioodil 29.10.2018 kuni 31.12.2019 oli 84 451 eurot.

Äriregistri andmetel on võlgniku registrijärgsele aadressile XXX registreeritud 598 ettevõtet.

11. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku põhihuvide kese ei asu ega ole

kunagi asunud Eesti Vabariigis. Ettevõtte ainus seos Eestiga on asjaolu, et see on Eestis

registreeritud. Kohus saab esitatud asjaoludest aru, et võlgniku poolt müüdud tooteid ei ole

kunagi Eestis toodetud, ladustatud, hoiustatud, turustatud ega eraldi turundatud. Seega ei ole

Eestis ettevõtte majandustegevust toimunud. Suurte müügitulude juures ei ole ettevõttel olnud

Eestis arvel ka ühtegi töötajat, mis viitab sellele, et ka ettevõtte töötajad töötavad välisriikides.

Kohus ei nõustu võlgniku seisukohaga, et käesolevas asjas tuleks eeldada võlgniku põhihuvide

keskmeks registrijärgset asukohta. Määruse artikkel 3 lg 1 kohaselt peetakse registrijärgset

asukohta põhihuvide keskmeks ainult siis, kui vastupidised tõendid puuduvad. Käesolevas asjas

on esitatud piisavalt tõendid, mis näitavad kogumis, et võlgniku põhihuvide kese ei asu

registrijärgses asukohas, s,o Eestis. Ettevõtte registrijärgne aadress on registreeritud samale

aadressile, kuhu on registreeritud kokku 598 erinevat ettevõtet. Seejuures ühelgi ülejäänud

ettevõttel ei ole seoseid J. R.ga. Eelnev viitab sellele, et tegemist on tõenäoliselt pelgalt

registrisse märgitud aadressiga, mis ei ole ettevõtte tegevuskohaks ega põhihuvide keskmeks.

Äriregistri andmetel on sama aadress ka võlgniku kontaktisiku aadressiks. Kohus leiab, et

võlgniku kontaktisiku aadressist ei saa järeldada ettevõtte põhihuvide keset.

12. Kohus märgib täiendavalt, et asjaolu, et võlgnik on esitanud Eestis majandusaasta aruandeid

ja deklareerinud makse, ei muuda Eestit põhihuvide keskmeks. Viidatud toimingud on

kohustuslikud ja Eesti Vabariigi seadusandlusega äriühingule ettenähtud. Arvestades, et

võlgniku majandusaasta aruannete kohaselt on 2021. aasta müügitulust 1 039 035 eurot

(75,82% kogutulust) ja 2020. aasta müügitulust 1 195 367 eurot (94,15% kogutulust) saadud

Saksamaal, võlgnik mh ladustas oma tooteid Saksamaal ja oli loonud seal toodete müügiks

lisaks Amazon Marketplaceile ka eraldi veebipoe, siis võib tõenäoliselt pidada võlgniku

põhihuvide keskmeks Saksamaa Liitvabariiki. Eelnevast lähtudes puudub Eesti kohtul pädevus

X OÜ pankrotimenetluse läbiviimiseks.

13. Arvestades kõike eeltoodut kogumis on kohus seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas esitatud

pankrotiavaldus tuleb TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel jätta läbi vaatamata. Kohus selgitab, et

tulenevalt TsMS § 426 lg 1 hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu

menetluses olnud.

14. Hagita menetluses kannab menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172

lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib

kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see

on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu

taotluse, väite või tõendi. Vastavalt eeltoodule tuleb menetluskulud jätta võlgniku kanda.

15. Kohus leiab, et käesolevas asjas on menetluskulude rahaline suurus otstarbekas kindlaks

määrata eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2

sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liili Lauri

kohtunik