2-22-5348/42 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Fred Fisker

Määruse tegemise aeg ja koht

14. veebruar 2023.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-5348

Tsiviilasi

D.N hagi T.D vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2022/1708

Hagihind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamine

Hageja D.N (isikukood XXX, e-post: xxx)

Kostja T.D (isikukood XXX, e-post: xxx)

Kostja lepinguline esindaja: adv Ivo Kallas (e-post:

ivo.kallas@kochpartners.ee)

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata D.N hagi T.D vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

täiteasjas nr 022/2022/1708.

2. Tühistada Harju Maakohtu 12.04.2022 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-22-5348

kohaldatud hagi tagamise abinõu.

3. Jätta poolte menetluskulud D.N kanda.

4. Välja mõista hagejalt D.Nlt kostja T.D kasuks menetluskulud 3008,91 eurot.

5. Käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb D.Nl tasuda T.Dile

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (3008,91 eurolt) viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Välja mõista D.Nlt riigituludesse tasumata jäänud eksperdikulu 1067, 50 eurot.

D.Nlt tuleb eksperdikulu 1067, 50 eurot tasuda riigituludesse käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest alates 15 päeva jooksul vastavalt kohtuotsusele lisatud

makseinfole. Tasumisega viivitamisel tuleb D.Nl tasuda VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisele

järgnenud 15 päeva möödumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Hageja nõue ja põhjendused

1. D.N esitas 11.04.2022 Harju Maakohtusse hagi T.D vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2022/1708. Hagi asjaolude kohaselt 20.10.2021

fikseerisid OÜ Kermon Hekta (registrikood 102869049) ja D.N kirjalikult varasemalt

suuliselt sõlmitud üürilepingu üksikelamu asukohaga XXX (kinnistu XXX, registriosa

nr xxxxxxxx). Üürilepingu suuline sõlmimine toimus ajaliselt varem üürilepingu

objektiks oleva kinnistu hageja valdusesse minekul. Käesoleval hetkel kuulub kinnistu

valdus hagejale, kes kasutab seda eluasemena.

2. Täiteasjas nr 022/2021/411 viis Harju tööpiirkonna kohtutäitur Elin Vilippus

09.12.2021 läbi sissenõudja Estateguru tagatisagent OÜ (registrikood 12766368)

avalduse alusel kinnistu XXX, mis on hageja ja Kermon Hekta OÜ vahel sõlmitud

üürilepingu objekt, osas läbi kordusenampakkumise. Kordusenampakkumise

tulemusel ostis kinnistu XXX T.D (kostja), hinnaga 449 000 eurot.

3. Kohtutäitur Elin Vilippus algatas hageja suhtes täitemenetluse nr 022/2022/1708 ja

selle raames edastas 18.03.2022 hagejale kinnisasja väljaandmise täitmisteate, mille

alusel nõutakse hageja poolt üüritava kinnistu XXX vabastamist. Vastavalt

täitmisteatele tehti hagejale ettepanek vabastada kinnisasi vabatahtlikult hiljemalt

18.04.2022 ning täitedokumendi vabatahtlikul mittetäitmisel toimub kinnisasja

äravõtmine ja sundkorras väljatõstmine 21.04.2022 kell 11:00.

4. Hageja on seisukohal, et tema vastu algatatud sundtäitmine on lubamatu. Hagejal on

kinnistu XXX osas sõlmitud kehtiv üürileping. Hagejal on jätkuvalt üürilepingust

tulenevad üürniku õigused kinnisasja suhtes, sealhulgas ka õigus kinnisasja vallata.

5. Kostja on sõlmitud üürilepingust teadlik ja oli seda ka enne täitmisavalduse esitamist.

Hageja ja kostja on pidanud korduvalt läbirääkimisi, mille sisuks on olnud nii

kinnisasja valduse vabastamine kui ka kinnisasjal asuvate vallasasjade omandamine

hagejalt. Kuigi kostja poolt vallasasjade eest pakutud hind on olnud tunduvalt väiksem

nende tegelikust väärtusest, ei saa kostja eitada taoliste läbirääkimiste pidamist.

Läbirääkimised on kostja jaoks siduvad. Läbirääkimiste toimumist tõendavad nii

kirjavahetus kui ka tunnistajate ütlused. 23.02.2022 Tallinna Õigusbüroo OÜ

(registrikood: 11016576) kontoris, aadressil Tartu mnt 24-20, Tallinn, toimunud

kohtumisel räägiti veelkord üle nii kinnisasja vabastamisest kui ka vallasvara ostust

hagejaga kui vallasvara omanikuga. Sellega seoses oli kostja teadlik asjaolust, et

hageja kasutab kinnistut eluasemena ja valdab kinnisasja üürilepingu alusel.

Üürilepingu lõpetamine läbirääkimistel teemaks ei tulnud.

Kostja vastuväited

6. Kostja T.D vaidleb hagile täies ulatuses vastu ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja

leiab, et kohtutäituril on õigus enampakkumise akti alusel kinnistu valdus hagejalt

välja nõuda. OÜ Kermon Hekta ja hageja vahel 20. oktoobril 2021 sõlmitud leping ei

ole üürileping (VÕS § 271), vaid tasuta kasutamise leping (VÕS § 389), millest

tulenevad õigused ja kohustused ei lähe erinevalt üürilepingust kinnisasja omandajale

üle.

7. Riigikohus on otsuses asjas nr 3-2-1-122-15 punktis 20 märkinud, et võlaõiguslikul

alusel senise kinnisasja omaniku suhtes kinnisasja vallanud isikutel puudub üldjuhul

valdusõigus sundenampakkumisel kinnisasja omandanud isiku suhtes. Erandina näeb

seadus (VÕS § 291 lg 1) ette üürilepingu (VÕS § 271) ülemineku kinnisasja omaniku

vahetumisel sundtäitmise tagajärjel. VÕS §-st 341 tulenevalt läheb kinnisasja

omandajale üle ka rendileping. Kolleegium rõhutab, et üle ei lähe mh kinnisasja tasuta

kasutamise lepingud (vt VÕS § 389), milleks võivad mh olla ka sümboolse üüriga

üürilepingud.

8. Hagiavalduse lisana 1 esitatud lepingu p-i 3 järgi anti üüriobjekt üürniku kasutusse

tasu eest (üür). Üür loetakse tasutuks, kui üürnik kannab kinnistuga seotud järgmised

kulud: haldus- ja liikmemaks Mittetulundusühingus Ranna Kinnistud; üürilepingu

objektiga seotud elektrikulu; üürilepingu objektiga seotud valvekulu; muud

üürilepingu objektiga seotud ekspluatatsioonikulud; kinnistu üldine hooldus

(aiahooldus, muru niitmine jne.).

9. Lepingu pooled on kokku leppinud, et loevad üüri tasutuks, kui hageja katab elamu ja

kinnistu ülalpidamiskulud (kõrvalkulud). Eraldi tasu (üüri) maksmise kohustust

lepingu eseme kasutamise eest ei ole 20. oktoobril 2021 sõlmitud lepingus ette nähtud.

Eeltoodud põhjustel leiab kostja, et 20. oktoobri 2021 sõlmitud leping on nn

sümboolse üüriga üürileping, s.o tasuta kasutamise leping VÕS § 389 järgi ja sellest

tulenevad võimalikud õigused ja kohustused ei ole kostjale, kui kinnisasja omandajale,

üle läinud. Kuna 20. oktoobril 2021 sõlmitud lepingust tulenevad kohustused ei ole

kostjale üle läinud, puudub hagejal õiguslik alus kinnisasja vallata ning hageja nõue

tuleb seetõttu jätta rahuldamata.

10. Kostja ei nõustu hageja väidetega, et ta oli teadlik üürilepingu olemasolust. Hageja

kinnitas detsembris 2021 toimunud kohtumisel kostjale ning tema elukaaslasele, et

mingit kehtivat üürilepingut ei ole. Poolte vahel toimusid 23. veebruaril 2022 Tallinna

Õigusbüroo OÜ ruumides läbirääkimised ning kostja oli teadlik, et kinnisasi on hageja

valduses. Kohtumisel arutati kokkulepet saavutamata nii mööbliga seonduvaid kui ka

kinnisasja vabastamise küsimusi. Alates käesoleva aasta märtsist ei soovinud hageja

kinnisaja vabastamise teemal kostjaga enam suhelda, mistõttu esitas kostja

kohtutäiturile avalduse täitemenetluse alustamiseks.

Kohtuotsuse põhjendused

11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole

esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS §

436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS

§ 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike

väidetega. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

12. Hageja palub tema vastu algatatud sundtäitmine lubamatuks tunnistada täiteasjas nr

022/2022/1708. Hageja põhjendab, et tal on kinnistu XXX osas sõlmitud kehtiv

üürileping. Hagejal on üürilepingust tulenev üürniku õigus kinnisasja vallata.

13. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada

sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks,

eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi

rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine ja

seda iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis

puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (vt nt Riigikohtu 29.05.2012 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12, p 16). Hagi rahuldamise tagajärjena peab kohtutäitur TMS

§ 48 p 4 alusel täitemenetluse lõpetama.

14. Vaidlustamata ja asjas esitatud menetlusdokumentide alusel loeb kohus tuvastatuks

järgmised asjaolud:

-

20.10.2021 sõlmisid OÜ Kermon Hekta (väidetav üürileandja) ja D.N

(väidetav üürnik) väidetavalt üürilepingu (dtl 9-10);

-

väidetav Üürileandja andis väidetavale üürnikule kasutamiseks väidetavalt tasu

eest üksikelamu kinnistul nimetusega XXX (registriosa nr xxxxxxxx);

-

09.12.2021 müüs kohtutäitur Elin Vilippus kordusenampakkumisel kinnistu

T.Dile (dtl 12-17);

-

15.03.2022 esitas kostja täitmisavalduse hageja suhtes täitemenetluse

läbiviimiseks (dtl 19);

-

18.03.2022 edastas kohtutäitur Elin Vilippus hagejale kinnisasja väljaandmise

teate (dtl 19-20). Hagejale tehti ettepanek vabastada kinnisasi vabatahtlikult

hiljemalt 18.04.2022 ning täitedokumendi vabatahtlikul mittetäitmisel toimub

kinnisasja äravõtmine ja sundkorras väljatõstmine 21.04.2022 kell 11:00.

15. Hageja taotleb sundtäitmise lubamatuks tunnistamist põhjusel, et tal on sundtäitmise

eseme (eluruumi) suhtes täitmist välistav õigus, s.o tal on kehtiva üürilepingu alusel

õigus eluruumi vallata.

16. Seega on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise eelduseks asjaolu, et kohus tuvastab

kehtiva üürilepingu olemasolu ning selle mõju läbiviidavale täitemenetlusele.

17. TMS § 2 lg 3 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 15 nimetatud

täitedokumendi (sundenampakkumise akt) alusel ei või sundtäitmist läbi viia, kui

valdaja valdab asja õiguse alusel, mis ei ole lõppenud ega lõpetatud sundtäitmise tõttu.

Vaidluse õiguse lõppemise kohta lahendab maakohus valdaja hagi alusel.

18. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt kohtutäitur alustas täitemenetlust

sundenampakkumisel müüdud kinnisasja valdusest väljanõudmiseks hagejalt kui

vastava täitemenetluse võlgnikult. Sundenampakkumise akt on TMS § 2 lg 1 p 15

järgi täitedokument kõigi täitemenetluses enampakkumisel ostetud kinnisasjade

valduse väljanõudmisel, st kõigi isikute suhtes, kes kinnisasja alusetult valdavad, ilma

et neid tuleks aktis nimetada. Lisaks on enampakkumise akt täitedokumendiks ka

kõigi muude isikute suhtes, kes kinnisasja õigusliku aluseta valdavad (vt Riigikohtu

11.11.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-15 p 19). Kohtu hinnangul ei olnud täituril

alust täitemenetluse algatamisest keelduda. Täitemenetluses kehtiva formaliseerituse

printsiibi järgi ei saa kohtutäitur ise otsustada, millise valdaja valduse õiguslik alus

enampakkumisega ei lõppenud.

19. Valdajal on täitemenetluse takistamiseks võimalik esitada sissenõudja vastu

enampakkumise akti järgse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks TMS § 221

alusel. Selles hagis võib hageja tugineda valduse õiguslikule alusele ja kohtulahendiga

tuvastatakse selle olemasolu või puudumine, s.t lahendatakse vaidlus õiguse

lõppemise kohta (vt Riigikohtu 11.11.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-15, p-d

19, 21; 13.01.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-15, p 16).

20. TMS § 2 lõikes 3 nimetatud hagi aluseks on järgmised asjaolud: võlgniku (hageja)

õigus vallata asja; õiguse mittelõppemine vaatamata sundtäitmisele, sh asjaolu, et

võlgnik (hageja) on saanud üürilepingu alusel asja valduse enne omaniku vahetumist

enampakkumise tulemusel.

21. Hageja on esitanud hagiavalduse enampakkumise akti järgse sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks. Hagist nähtuvalt tugineb hageja sellele, et tal on õigus vallata asja

üürilepingu alusel.

22. Kostja leiab, et OÜ Kermon Hekta ja hageja vahel 20. oktoobril 2021 sõlmitud leping

ei ole üürileping (VÕS § 271), vaid on tasuta kasutamise leping (VÕS § 389), millest

tulenevad õigused ja kohustused ei lähe erinevalt üürilepingust kinnisasja omandajale

üle.

23. Kohus peab asja lahendamiseks hindama, kas hageja esitatud üürilepingu näol võib

olla tegemist tasuta kasutamise lepinguga. Juhul kui kohus tuvastab, et üürileping on

oma olemuselt tasuta kasutamise leping, siis hagejal puudub valduse õiguslik alus ja

hagi tuleb jätta rahuldamata.

24. Võlaõiguslikul alusel senise kinnisasja omaniku suhtes kinnisasja vallanud isikutel

puudub üldjuhul valdusõigus sundenampakkumisel kinnisasja omandanud isiku

suhtes. Erandina näeb VÕS § 291 lg 1 ette üürilepingu (VÕS § 271) ülemineku

kinnisasja omaniku vahetumisel sundtäitmise tagajärjel. VÕS §-st 341 tulenevalt läheb

kinnisasja omandajale üle ka rendileping. Üle ei lähe muuhulgas kinnisasja tasuta

kasutamise lepingud (VÕS § 389), milleks võivad muuhulgas olla ka sümboolse

üüriga üürilepingud (vt Riigikohtu 11.11.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-15 p

20).

25. Kohus selgitab, et lepinguid liigitatakse tavapäraselt tasulisteks ja mittetasulisteks.

Tasulised lepingud on näiteks üürilepingud ning tasuta lepingud on näiteks tasuta

kasutamise lepingud. Peamine vahe tasulise ja tasuta lepingu vahel seisneb selles, et

tasulise lepingu puhul on lepingupooltel vastastikused kohustused – nt üürileandja

üürib välja kinnisaja ja üürnik maksab selle eest üüri. Tasuta lepingu puhul on

tavaliselt põhikohustus vaid ühel lepingupoolel ning teisel poolel pole tasu maksmise

kohustust. Kohus selgitab lisaks, et VÕS § 271 ja § 389 kohaselt eristab üürilepingut

tasuta kasutamise lepingust see, et üürilepingu alusel antakse asi kasutusse tasu eest,

tasuta kasutamise lepingu puhul aga tasuta. Vaidlusaluste asjaolude tuvastamisel tuleb

lähtuda lepingu sisust.

26. Kuna poolte vahel on muuhulgas vaidlus selles, kas vaidlusaluse lepingu puhul on

tegemist üürilepinguga või tasuta kasutamise lepinguga, siis tuleb kohtul hageja nõude

lahendamiseks tuvastada, milline oli lepingu poolte tahe lepingu sõlmimise hetke

seisuga.

27. Kohus tuvastas, et 20. oktoobril 2021 sõlmitud üürilepingu p.-s 3 leppisid pooled

kokku, et kinnistu antakse hageja kasutusse tasu eest (üür). Üür loetakse tasutuks, kui

üürnik kannab kinnistuga seotud järgmised kulud:

-

haldus- ja liikmemaks Mittetulundusühingus Ranna Kinnistud;

-

üürilepingu objektiga seotud elektrikulu;

-

üürilepingu objektiga seotud valvekulu;

-

muud üürilepingu objektiga seotud ekspluatatsioonikulud;

-

kinnistu üldine hooldus (aiahooldus, muru niitmine jne.).

Pooled loevad üüri tasutuks, kui hageja katab elamu ja kinnistu ülalpidamiskulud

(kõrvalkulud). Eraldi tasu (üüri) maksmise kohustust lepingu eseme kasutamise eest ei

ole 20. oktoobril 2021 sõlmitud lepingus ette nähtud.

28. Sõlmitud lepingust tuleneb seega, et pooled ei leppinud kokku üüritasus, vaid

üürileandja andis hoones ja kinnistul asuvad pinnad sisuliselt sümboolse tasu eest

hageja kui üürniku kasutusse. Kohus nõustub kostja märgituga, et 20. oktoobri 2021

sõlmitud leping on lähedane tasuta kasutamise lepingule VÕS § 389 järgi.

29. Kohus määras 11.10.2022 viia läbi ekspertiis, et hinnata kinnistu õiglane turuüür.

Turuüüri hindamist oli vaja selleks, et kohus saaks otsustada, kas hageja kantud

kinnistu ülalpidamiskulusid saab käsitleda üüritasuna. Kohus esitas eksperdile

järgmise küsimuse: „Milline oli kinnistu asukohaga XXX õiglane turuüür seisuga 20.

oktoober 2021.“ 05.01.2023 esitatud ekspertarvamuses hindas ekspert RL kinnistu

õiglaseks üüriks seisuga 20. oktoober 2021 (väärtuse kuupäev 20.10.2021) 780

(seitsesada kaheksakümmend) eurot kalendrikuus (üürile lisanduvad kõrvalkulud, dtl

276). Hageja ei ole esitanud tõendeid, et ta kannab kinnistuga seotud kulusid

samaväärses ulatuses kui eksperthinnangus välja toodud õiglane turuüür. Seejuures ei

ole hageja tõendanud, et ta kinnistu ülalpidamiskulusid on üldse täitnud.

30. Kohus asub seisukohale, et 20. oktoobril 2021 sõlmitud üürilepingu puhul on tegemist

kinnisasja tasuta kasutamise lepinguga (VÕS § 389) ja mis ei lähe üle

täitemenetluses müüdud kinnisasjaga (vt Riigikohtu 11.11.2015 määrus tsiviilasjas nr

3-2-1-122-15 p 20). Seega puudub hagejal sundtäitmise eseme (eluruum) suhtes

täitmist välistav õigus.

31. Isegi kui asuda seisukohale, et hageja sõlmis üürilepingu, mis erandina läheb (VÕS) §

291 lg 1 alusel üle kinnisasja omaniku vahetumisel sundtäitmise tagajärjel, siis

kinnisasja omandajale üle läinud üürilepingu saab omandaja lõpetada ühepoolselt

ennetähtaegselt ülesütlemisega. Kinnistu uuel omanikul T.Dil oli võlaõigusseaduse

(VÕS) § 323 lg 1 kohaselt õigus leping hagejaga üles öelda kolme kuu jooksul õiguste

ja kohustuste üleminekust arvates. Seega oli kostjal võimalik üürileping üles öelda

alates 28.12.2021 kinnistu omaniku kandest. Kostja on VÕS § 323 lg 1 järgi

üürilepingu nõuetekohast ülesütlemistähtaega järgides 15.03.2022 üles öelnud (dtl 19).

32. VÕS § 324 lg 1 kohaselt võib kinnisasja üürnik nõuda kinnistusraamatusse

üürilepingu kohta märke tegemist. Kinnistusraamatusse kantud märge tagab, et

kinnisasja igakordne omanik või isik, kelle kasuks kinnisasja piiratud asjaõigusega

koormatakse, peab lubama üürnikku kinnisasja vastavalt üürilepingule kasutada ja

uuel omanikul ei ole õigust üürilepingut vastavalt sama seaduse §-s 323 sätestatule

üles öelda. Käesoleval juhul hageja ei ole VÕS § 324 lg 1 kohast tagatist seadnud.

33. Kohus jätab eeltoodut arvestades rahuldamata hagiavalduse sundtäitmise täiteasjas nr

022/2022/1708 lubamatuks tunnistamise nõudes.

34. TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb

rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus

lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud

teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kohus jättis hagi rahuldamata,

seega tuleb tühistada hagi tagamine.

Menetluskulud

35. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

36. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

37. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv ja asja

läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p 2 alusel on asja läbivaatamise kulud muuhulgas

dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud. TsMS § 144 p 1 ja 5 kohaselt on

kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning kohtutäituri

tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud. TsMS § 175 lg 1

sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva

seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

38. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh

kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide

sisu ja mahuga (vt nt Riigikohtu 3. aprilli 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-3785/114, p

31.3; Riigikohtu 27. mai 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-17-16812/57, p 19.2).

39. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab

vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava

kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike

menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu

määra korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise

esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu

hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide

sisu ja mahtu. Lisaks saab arvestada esindaja tunnitasu suurust.

40. 26.01.2023 ja 09.02.2023 esitas kostja menetluskulude nimekirja ja tegevuse aruande.

Kostja on kandnud kulud õigusabile vastavalt menetluskulu nimekirjale summas 1

941,41 eurot (1 617,84 eurot + käibemaks). 20. septembril 2022 tasus kostja

ekspertiisikulu 1 067,50 eurot. Kokku on kostja kandnud menetluskulusid koos

käibemaksuga summas 3 008,91 eurot.

41. Hageja leiab, et menetluskulude ajaline maht ja hind selgelt ülehinnatud. Hageja

konsulteerides teiste advokaatidega, kus hinnati T.D tegelikuks kuluks ca 1/3

väidetavast kulust.

42. Kohus tutvudes kostja lepingulise esindaja menetluskulude nimekirja ja

tegevusaruandega ning asja materjalidega, asub seisukohale, et kostja esindaja

toiminguid saab pidada põhjendatuks, arvestades toimingute vajalikkust, esitatud

dokumentide sisu, mahtu, nendes sisalduvaid õiguslikke probleeme ning esitatud

lisasid. Kohus loeb vajalikeks ja põhjendatuks järgmiseid toiminguid: 29.03.2022

nõudekirja koostamine 0h 20m; 20.04.2022 asja materjalidega tutvumine, analüüs

(osal.) 1h 02m; 27.04.2022 vastuse koostamine (osal.) 0h 39m; 28.04.2022 hagile

vastuse koostamine 1h 34m; 29.04.2022 vastuse täiendamine 0h 14m; 16.05.2022

analüüs ja taotluse koostamine 1h 28m; 16.06.2022 kliendisuhtlus 0h 10m; 25.10.2022

tutvumine hageja 21.10.2022 määruskaebusega, info edastamine 0h 17m; 22.11.2022

tutvumine määruskaebusega, info edastamine 0h 15m; 29.11.2022 töö toimiku

materjalidega, analüüs ja taotluse koostamine 1h 32m; 05.12.2022 tutvumine

kohtumäärusega, info edastamine 0h 08m; 20.12.2022 tutvumine määruskaebusega,

info edastamine 0h 06m; 28.12.2022 tutvumine kohtumäärusega, info edastamine 0h

11m; 09.01.2023 tutvumine ekspertiisiga, analüüs, info edastamine 0h 55m;

26.01.2023 seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine 0h 40m. Kokku 9 tundi

ja 31 minutit.

43. Asja läbivaatamise kulud on TsMS § 143 p 1 alusel mh eksperdikulud. Kostja tasus

20.09.2022 ekspertiisi läbiviimiseks 1067,50 eurot, mis tuleb hagejalt välja mõista.

44. Käesolevas menetluses on hageja esitanud kohtule hulga lisamaterjale, korduvaid

määruskaebuseid, millised olid põhjendamata. Kostja on õigusabiteenust kasutanud

võimalikult säästlikult, eesmärgiga teha enda kaitseks hageja alusetute süüdistute eest

kõik vajalik ja võimalik. Käesolevas kohtuasjas ei ole hageja käitunud mõistlikult,

olles tõendite, taotluste jm pöördumiste esitamisel väljunud otstarbeka, ökonoomse,

kohtu juhtimisele allutatud menetluse raamidest. Kostjal on tulnud hageja esitatud

materjalid läbi vaadata olenemata sellest, kas need asjasse puutusid või mitte ehk

hinnata dokumentide sisu nimetatud asjaolu kindlakstegemise eesmärgil. Hageja on

eiranud kohtu korraldust teha koostööd eksperdiga, eksperdi korduvale ettepanekule ei

ole hageja vastanud ning kinnistu ülevaatust ei ole seetõttu toimunud. Hageja

menetlusõiguslike rikkumiste vältimiseks oli kostja sunnitud tarvitusele võtma

meetmed, sh ekspertiisi tegemine toimus toimikus olevate ja eksperdile avalikult

kättesaadavate (mh registrid) materjalide põhjal. Hageja on vaatamata kohtu

korraldusele keeldunud ka määratud ekspertiisitasu osa maksmast. Hageja enda

tegevus menetluses on toonud kaasa menetluskulude suurenemise ja kostja ei vastuta

hageja kaasa toodud menetluskulude suurenemise eest.

45. Kostja lepinguline esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele

esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 lg 1 p 1 sätestatud nõuetele). Kostja

lepingulise esindaja tunnitasu määraks on 170 eurot tund, millele lisandub käibemaks.

Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-115-14 punktis 14 öelnud, et kolleegium on varasemas

praktikas selgitanud, et menetlusosaliste esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamisel tuleb TsMS § 175 lg 1 alusel lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata ka

ühe tööühiku hinna, so esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa

pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis

ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu

lahend nr 3-2-1-115-13, punkt 25). Riigikohus on aktsepteerinud tunnitasu suurusena

156.25 eurot tunnis (käibemaksuga), 153 eurot tunnis (käibemaksuta) ja 170 eurot

tunnis (käibemaksuta) (lahendid nr 3-2-1-91-13, punkt 13; 3-2-1-115-14, punkt 14; 3-

2-1-159- 16, punkt 24). Kohus peab kõiki asjaolusid arvesse võttes põhjendatud

tunnihinnaks 170 eurot (käibemaksuta).

46. Kostja esindaja palub menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Kooskõlas

TsMS § 174 lg-ga 10 ja Riigikohtu praktikaga on menetluskulude koos käibemaksuga

väljamõistmise eeldus poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada

(RKTKo 3-2-1-65-13 p 16). Kostja esindaja on kinnitanud, et ei ole

käibemaksukohustuslane, seega peab kohus põhjendatuks kostja esindaja tasule lisada

käibemaks.

47. Tuginedes ülaltoodule leiab kohus, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise

avaldus kuulub rahuldamisele ning hagejalt tuleb välja mõista menetluskulud

õigusabile 1941,41 eurot (9 tundi ja 31 minutit x 170 eur + k/m) ja eksperdikulud

1067, 50 eurot. Kokku moodustavad kostja menetluskulud 3008,91 eurot.

48. TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on vastava taotluse esitanud. Seetõttu märgib

kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb hagejal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (3008,91

eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

49. Kohus mõistab D.Nlt välja riigituludesse tema poolt tasumata jäänud ekspertiisikulu

1067, 50 eurot (TsMS § 143 p 1). Kohus selgitas hagejale 11.10.2022 ekspertiisi

määruses, et puuduolev summa kaetakse riigi eelarvest ning mõistetakse hiljem

kohustatud isikult kohtulahendiga välja riigituludesse. TsMS § 179 lg 1 kohaselt

menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus

menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks

välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult

välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.

50. TsMS § 179 lg 5 kohaselt kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks

kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud

juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse

tähtaja ja lõige 9 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega

viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis.

51. Kohus tutvunud hageja 27.01.2023 esitatud määruskaebusega, leiab, et

määruskaebuses toodud põhjendused ei anna alust 26.10.2022, 11.10.2022,

01.12.2022 ja 20.12.2022 kohtumääruste tühistamiseks. Hageja on vaidlustanud

eksperdi määramist. Kohus selgitab, et ekspertarvamuse saamiseks on TsMS §-des

293-305 sätestatud eraldi regulatsioon. Sellest nähtuvalt toimub eksperdi määramine

reeglina kohtu poolt (nt TsMS § 293 lg 1, § 294 lg 4-6) ning kohus määrab ka

ekspertiisi eseme (nt TsMS § 297 lg 2, § 298 lg 1). Seega näeb kehtiv õigus ette, et

ekspertavamuse saamine toimub kohtu kontrolli all. Sellised kohtu korralduslikud

otsustused menetluse juhtimisel ja korraldamisel ei ole vaidlustatavad (TsMS § 660 lg

1), kuid menetlusosaline saab nendele üldjuhul esitada vastuväite apellatsioonkaebuses

(TsMS § 660 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Fred Fisker

Kohtunik