1-10-5693/65 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-10-5693

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

20 jaanuar 2011 a Jõgeva kohtumaja (istung toimus 19 jaanuaril 2011 a Tartu kohtumajas) Kriminaalasja number 1-10-5693 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Tõlk Virge Harak Prokurör Jane Pajus Taotlus

B.N-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu B.N

Asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel: puudub; isikukood XXX RESOLUTSIOON

Jätta B.N tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

B.N on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 24.09.2010.a otsusega kriminaalasjas nr

1-10-5693 KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning karistuseks on mõistetud 1 aasta 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistus Viru Maakohtu 18.06.2010.a otsusega mõistetud karistusega 8 kuud vangistust ning üksikkaristusest raskeima suurendamise teel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta vangistust. KarS §

2 (3)

69 lg 7, § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistus Viru Maakohtu 02.10.2009.a otsusega mõistetud karistusega 3 kuud 27 päeva vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 3 kuud

27 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o kokku 6 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 3 kuud

21 päeva vangistust.

Kinnipeetava karistusaeg algas 18.11.2009.a ja lõpeb 11.03.2011.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 18.12.2010.a. Tartu Vangla edastas 15.12.2010.a

Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 19.01.2011.a seisuga on B.N-i kandmata karistusaeg 1 kuu 20 päeva vangistust. B.N on varem kriminaalkorras karistatud 5 korral:

1) 28.01.2003.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 1 aasta 1 kuu vangistust;

2) 29.04.2005.a Narva Linnakohtu poolt KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi 3 aastat 3 kuud vangistust; sellest KarS § 74 lg 2 alusel 2 aastat vangistust ja KarS § 74 lg 1 alusel 1 aasta 3 kuud vangistust tingimisi 2-aastase katseajaga;

3) 03.11.2005.a Narva Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 5 järgi 6 kuud vangistust, lõplikuks karistuseks KarS § 65 lg 2 alusel 1 aasta 9 kuud vangistust;

4) 02.10.2009.a Viru Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 järgi 6 kuud vangistust, KrMS

§ 238 lg 2 alusel 4 kuud vangistust, KarS § 68 lg 1 alusel 3 kuud 27 päeva vangistust, mis KarS § 69 alusel asendati 234 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 1 aasta;

5) 18.06.2010.a Viru Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ja § 202 lg 1 järgi 1 aasta vangistust, KrMS § 238 lg 2 alusel 8 kuud vangistust.

Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta B.N-i tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Prokurör samuti ei toeta vabastamist enne tähtaega, kuna kinnipeetav on saanud varem mitmeid võimalusi. Tal asendatud vangistus üldkasuliku tööga, kuid ta ei läinud tööle, ei läinud registreerima, pani toime uue kuriteo. Isik ole enda jaoks järeldusi teinud, see ei ole esimene vangistus. Paranemismärke on raske leida. Õde on avaldanud, et ei soovi venda toetada ei moraalselt ega materiaalselt. Kriminaalhooldajale on öeldud, et sotsiaalset elamispinda ta endale taotlenud ei ole, seega puudub vabanemisjärgselt elukoht. B.N-i se soovib vabaneda enne tähtaega. Teda on korra ka varem vabastatud ja siis täitis ta korralikult nõudeid. Vabanedes loodab ta elama asuda õe juurde.

KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. B.N on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

B.N on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral. Viimased kuriteod on toime pandud ajal, kui talle oli juba korra võimalus antud ja vangistus asendatud üldkasuliku tööga, kuid ta ei kasutanud antud võimalust. Ta ei asunud üldkasulikku tööd sooritama ja rikkus ka kontrollnõudeid ning pani lisaks toime uued kuriteod, mille eest kannab käesoleval ajal karistust. Eelneva põhjal saab asuda seisukohale, et kriminaalhooldus ei ole piisav mõjutamaks B.N-i hoiduma uute kuritegude toimepanemisest.

3 (3)

Ka vangistuse ajal ei ole tema käitumine olnud laitmatu, ta omab ühe kehtiva distsiplinaarkaristuse.

Lisaks puudub süüdimõistetul elukoht, kuhu vabanemisel elama asuda. Ta on võimaliku elukohana nimetanud korterit, kus elab tema õde. Kriminaalhooldaja on õega vestelnud ja õe sõnul on tema suhted vennaga pingelised. Õde mõistab hukka B.N-i käitumise ja ei ole nõus toetama teda peale vabanemist ei moraalselt ega ka materiaalselt. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et puudub võimalus vabastada B.N vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3.

Kohtunik