3-22-721/16 · Riigikohtu halduskolleegium

R I I G I K O H U S

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-22-721 Määruse kuupäev

14. veebruar 2023 Kohtukoosseis Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Julia Laffranque ja Nele Parrest Kohtuasi X kaebus Politseija Piirivalveameti tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks Menetlusosalised Kaebaja X, esindaja Y Vastustaja Politseija Piirivalveamet, esindaja Margit Maidla Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 1. juuni 2022. a määrus Menetluse alus Riigikohtus X määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada määruskaebus.

2. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 1. juuni 2022. a määrus ja Tartu Halduskohtu

12. aprilli 2022. a määrus.

3. Saata asi Tartu Halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

4. Asendada avaldatavas lahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 28. märtsil 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Politseija Piirivalveameti (PPA) tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja palus tuvastada politseiametnike käitumise õigusvastasuse kaebaja korteris ja tema kainenema toimetamisel. Kaebuse kohaselt sisenesid politseiametnikud

19. veebruaril 2022 umbes kell üks öösel ilma kaebaja loata korterisse, kus ta magas, ning rakendasid tema suhtes vägivalda. Politseiametnikud väänasid kaebaja käsi, üks ametnik surus põlvega kaebaja kaelale. Kaebaja käed pandi raudu, ta tiriti politseiauto kongi ja toimetati Tartu Vanglasse kainenema. Seejuures oli kaebaja külmale ilmale vaatamata paljajalu ja palja ülakehaga. Kaebaja sõnul ei rikkunud ta öörahu, vaid veetis enne magama minemist aega naabri seltskonnas, kellega tal polnud mingit arusaamatust. Kaebaja oli kirjeldatud sündmuste ajal kerges alkoholijoobes, kuid narkojoovet järgmisel päeval tehtud test ei näidanud. Politseiametnike poolt kaebaja suhtes toime pandud teod olid inimväärikust alandavad ja mõjusid laastavalt kaebaja psüühikale. Tuvastamiskaebuse esitamist põhjendas kaebaja sellega, et peale kohtu ei ole tal ühtegi muud võimalust oma õigusi kaitsta.

2. PPA kinnitas vastusena kohtunõudele, et kaebaja suhtes tehti 19. veebruaril 2022 korrakaitseseaduse alusel haldusmenetluse toiminguid, mille eesmärk oli kaebajast iseendale ja teistele isikutele lähtuva ohu tõrjumine.

3-22-721 2(3)

3. Tartu Halduskohus tagastas 12. aprilli 2022. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lõike 2 punkti 1 alusel, leides, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamiseks. Tuvastamiskaebuse aluseks on kaebaja õiguste rikkumine haldusakti või toiminguga ning pöördumise eelduseks on subjektiivsete õiguste kaitse vajadus (HKMS § 37 lõike 2 punkt 6 ja § 44 lõige 1). Kuna tuvastamisnõue on väheefektiivne õiguskaitsevahend, siis tuleb tuvastamiskaebuses selgitada, miks on kaebuse esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik (HKMS § 38 lõige 4). Tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lõige 2). Seejuures ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks (HKMS § 45 lõike 2 teine lause). Kaebajal puudub tuvastamiskaebuse esitamiseks kaebeõigus, kuna toimingute õigusvastasuse tuvastamise nõue ei kaitse kaebaja õigusi ja kohus ei näe nõude esitamiseks ka preventiivset huvi. Politseiametnike õigusvastase käitumise tuvastamine ei kohustaks PPA-d tulevikus mingil kindlal viisil käituma. Isikul peab olema eriline preventiivne huvi ehk põhjus arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis oleks võimatu või ebamõistlikult raske. Põhjendatud huvi jaatamiseks ei piisa kaebaja soovist veenduda haldusorgani tegevuse õigusvastasuses.

4. Kaebaja esitas määruskaebuse, milles palus halduskohtu määruse tühistada ja kohustada kohut kaebust menetlusse võtma.

5. Tartu Ringkonnakohus jättis 1. juuni 2022. a määrusega määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu põhjendustega ning märkis täiendavalt, et kaebajal on tõhusama õiguskaitsevahendina võimalik esitada halduskohtule riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lõike 1 kohaselt hüvitamiskaebus, mis hõlmab ka mittevaralise kahju hüvitamise nõudmise võimalust. Hüvitamiskaebuse lahendamine hõlmab ka vastustaja haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõuet. Haldusorgani tegevuse õigusvastasuse tuvastamine halduskohtumenetluses ei anna kaebajale õigust vaidlustada väärteomenetluses määratud karistust. Kaebaja ei ole talle määratud rahatrahvi väärteomenetluse seadustikus sätestatud korras vaidlustanud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kaebaja palub määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asi sisuliseks lahendamiseks halduskohtule. HKMS § 2 lõike 1 kohaselt on halduskohtumenetluse ülesanne eelkõige isikute õiguste kaitsmine õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel. Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse selle kohta, et politseiametnike käitumine rikkus kaebaja õigust kodu puutumatusele ja inimväärsele kohtlemisele. Seetõttu ei ole võimalik nõustuda kohtute seisukohaga, et kaebajal puudus kaebeõigus. Õigusriigis ei tohi tekkida olukorda, milles isikul ei ole võimalik oma rikutud õigusi kohtulikult kaitsta. Arusaamatu on kohtu väide, et õigusvastasuse tuvastamine ei takistaks politseid ka edaspidi selliseid õigusvastaseid tegusid kaebaja suhtes toime panemast.

7. Vastustaja määruskaebusele ei vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kohtud on ebaõigesti leidnud, et kaebajal puudub asjas kaebeõigus. Ringkonnakohtu ja halduskohtu määrused tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada ning saata kaebus tagasi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks (HKMS § 238 lõike 2 neljas lause).

9. Kaebaja on esitanud kaebuse PPA haldustoimingute õigusvastasuse tuvastamiseks. HKMS § 37 lõike 2 punkti 6 järgi on tuvastamiskaebus toimingu peale võimalik. Tuvastamiskaebuse

3-22-721 3(3) esitamise õigus on isikul halduskohtus aga vaid juhul, kui kaebuse esitamine on vajalik isiku õiguste kaitseks (HKMS § 44 lõige 1 ja § 38 lõige 4) ning kaebeõigus ei ole muude normidega täiendavalt piiratud. HKMS § 45 lõige 2 näeb piiranguna ette, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks.

10. Riigikohtu senises praktikas on tuvastamiskaebuse esitamise vajadust seostatud esmajoones erilise preventiivse huvi olemasoluga, mis annab kaebajale põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub tulevikus rikkuma tema õigusi ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis on võimatu või ebamõistlikult raske (nt Riigikohtu halduskolleegiumi

14. oktoobri 2020. a määrus nr 3-19-882/22, p 23.1).

11. Samas võib tuvastamiskaebuse esitamise vajadus tuleneda preventiivse huvi kõrval ka rehabiliteerivast huvist (Riigikohtu halduskolleegiumi 19. märtsi 2002. a otsus asjas nr 3-3-1-11-02, p 15), kui toimunud riive on intensiivne ning isik ei soovi esitada kahjunõuet.

12. Kaebuses väidetakse kaalukate põhiõiguste nagu kaebaja kodu puutumatuse (põhiseaduse (PS) § 33), kehalise puutumatuse (PS § 26) ja füüsilise vabaduse (PS § 20) intensiivset riivamist haldusorgani tegevusega. Vaidlusalused toimingud võisid riivata kaebaja mainet nii politsei kui ka menetlusväliste isikute silmis. Kolleegiumi arvates tuleb käesolevas asjas seetõttu eeldada kaebaja rehabiliteerivat huvi haldusorgani tegevuse väidetava õigusvastasuse tuvastamiseks. Hinnangu kaebuses kirjeldatud asjaolude tõele vastavusele ja haldusorgani tegevuse õiguspärasusele (sh kaebaja enda võimalikule kaassüüle olukorra tekkimises) saab kohus anda järgnevas kohtumenetluses.

13. Kolleegium ei jaga ringkonnakohtu seisukohta, et tuvastamiskaebusest tõhusama õiguskaitse tagab kaebajale käesolevas asjas hüvitamiskaebuse esitamise võimalus. Kuigi õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude lahendamisel peab kohus veenduma ka halduse tegevuse õigusvastasuses (RVastS § 7 lõige 1) ja kahju hüvitamise nõudes sisaldub seega halduse tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõue, ei tähenda see, et hüvitamisnõue on isiku õiguste kaitsmiseks alati tuvastamisnõudest tõhusam. Õiguskaitsevahendi tõhususe hindamiseks tuleb selle mõju kõrvutada kaebuse eesmärgiga. Kui kaebuse eesmärk pole rahaline hüvitis, on hüvitamisnõue tarbetu. Hüvitamisnõude rahuldamine eeldab lisaks halduse tegevuse õigusvastasuse tuvastamisele muude kahju hüvitamise eelduseks olevate asjaolude kindlakstegemist kohtumenetluses (nt haldusorgani tegevuse süülisus ja süü vorm ning raskus mittevaralise kahju hüvitamise eeldusena, RVastS § 9 lõiked 1 ja 2). Kaebaja ei ole kahju rahalist hüvitamist käesolevas asjas taotlenud, kuid peaks asuma kahju hüvitamise nõude esitamisel eelnimetatud asjaolusid tõendama. Samuti võib hüvitamiskaebuse esitamine tuvastamiskaebuse asemel olla kaebaja jaoks seotud muude kohustuste ja piiravate tingimustega.

14. Kahju hüvitamise nõude esitamine ei pruugi tagada kaebajale tema õiguste tuvastamisnõudest tõhusamat kaitset ka seetõttu, et HKMS § 41 lõike 5 kohaselt võib kohus ka mittevaralise kahju hüvitamise eelduste täidetuse korral loobuda seaduses sätestatud tingimustel hüvitise väljamõistmisest ja teha selle asemel kindlaks kahju põhjustanud haldusakti või toimingu õigusvastasuse. Sellisel juhul oleks kahju hüvitamise nõude esitamise tulemus kaebaja jaoks sama, mis tuvastamisnõude esitamise korral.

15. Riigikohus asendab avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lõige 3).

(allkirjastatud digitaalselt)