1-11-218/3 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

20. jaanuaril 2011 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-11-218 Kohtunik Loretta Pikma täitmiskohtunikuna Avaldus Aleksandr Šeljutin´i avaldus täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 072/2002/3671 kohtukulude nõudes otsuse täitmise aegumise tõttu Avalduse esitaja Aleksandr Šeljutin, isikukood 36804082217 elukoht xxx Resolutsioon Juhindudes TMS § 207, § 210 KarS § 82 lg 1 p 1 kohus

MÄÄRAS:

Lõpetada Aleksandr Šeljutini suhtes täitemenetlus täiteasjas 072/2002/3671 Ida-Viru Maakohtu 09.03.2000 kohtuotsusega kriminaalasjas 1-205 kohtukulu sissenõudes otsuse täitmise aegumise tõttu. Vabastada Aleksandr Šeljutini vara ja arveldusarve aresti alt täitemenetluse nr. 072/2002/3671 raames.

Määruse ärakiri saata Aleksandr Šeljutinile ja kohtutäitur Risto Küttile.

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

Ida-Viru Maakohtu 09.03.2000 kohtuotsusega kriminaalasjas nr.1-205 karistati Aleksandr Šeljutin KrK § 142 lg 3 p 1 alusel. Kohtuotsusega mõisteti süüdimõistetult välja kohtukulud 258 krooni (16,49 EUR). Kohtuotsus jõustus 20.03.2000.

06.01.2011 saabus kohtusse Aleksandr Šeljutini avaldus, milles ta taotleb täitemenetluse lõpetamist täiteasjas nr 072/2002/3671 kohtukulude sissenõudmises seoses nõude aegumisega.

Justiitsministeeriumi andmebaasi väljatrükist nähtub, et Ida-Viru Maakohtu 09.03.2000 kohtuotsuse nr 1-205 alusel on kohtutäitur Risto Kütti poolt algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 072/2002/3671. 07.02.2010 koostas täitur vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akti.

Kohtu seisukoht

Kohus, tutvunud esitatud avaldusega ja täitetoimiku materjalidega, leiab, et Aleksandr Šeljutini avaldus täitemenetluse lõpetamiseks seoses kohtuotsuse täitmise aegumisega on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 210 kohaselt kohaldatakse kohtuotsuse või määrusega kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele TMS § 204 lg 2, § 205 lg 1 ning §§-des 207 ning 208 sätestatut.

TMS § 207 lg 1 kohaselt lõpetatakse täitemenetlus täitmise aegumise tõttu kui rahalist või varalist karistust ei ole sisse nõutud KarS § 82 sätestatud tähtaja jooksul.

KarS § 82 lg 1 p 1 alusel ei asuta otsust täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud viis aastat esimese astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Kohus lähtub aegumistähtaja arvestamisel KarS redaktsioonist, mis kehtis kuni 31.12.2009, kuna KarS § 5 lg 3 kohaselt ei ole seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, tagasiulatuvat jõudu.

Toimiku materjalidest on näha, Ida-Viru Maakohtu 09.03.2000 kohtuotsusega karistati Aleksandr Šeljutinit KrK § 142 lg 3 p 1 järgi, mis jõustus 20.03.2000. Tegemist on esimese astme kuriteoga. Järelikult, Aleksandr Šeljutini suhtes karistusotsuse täitmise tähtaeg peab aeguma 20.03.2005 (20.03.2000 pluss 5 aastat) tingimusel, et puuduvad KarS § 82 lg 2 näidatud aegumise peatumise alused.

Kohus kontrollib, kas esineb otsuse täitmise aegumise peatamise aluseid.

Vastavalt KarS §-le 82 lg 2 p 1 peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isik hoidub kõrvale temale kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest.

Riigikohus on oma otsuses nr 3-3-1-5-04 16.02.2004 muuhulgas öelnud, et karistusotsuse täitmise aegumise regulatsioon teenib eesmärki, et otsuse täitmine ei toimuks ebamõistlikult pika aja pärast ja isik oleks kaitstud olukorras, kus täitur kui avaliku võimu esindaja ei suuda seaduses sätestatud tähtaja jooksul korraldada kohtuvõi kohtuvälise menetleja otsuse täitmist. Kohtutäituril on oma eesmärgi – nõude sundtäitmise – saavutamiseks õigus, aga samas ka kohustus seadusest tulenevaid meetmeid kohaselt, eesmärgipäraselt ja õigeaegselt kasutada. Rahatrahvi tasumisest kõrvalehoidumine ei saa seisneda üksnes trahvisumma vabatahtlikult mittetasumises, vaid selle all tuleb mõista süüdlase aktiivset tegevust, mis teeb võimatuks kohtutäituril TMS-s sätestatud meetmeid kasutades täita kohtuvõi kohtuvälise menetleja otsust. TMS näeb esmalt ette võlgniku poolt kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulude tasumise võimaluse. Selle tähtajaks mittetasumise korral on kohtutäituril võimalik kasutada TMS-s sätestatud meetmeid, s.h. pöörata sissenõue võlgniku varale. Kohtutäitur ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et võlgnik oleks aktiivselt takistanud kohtuotsuse sundtäitmist. Seega ei ole kohtul alust väita, et võlgnik oleks temalt kriminaalasjas kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulude tasumisest kõrvale hoidunud. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et esineks aluseid KarS § 82 lg 2 p 1 kohaselt otsuse täitmise aegumise peatumiseks.

Vastavalt KarS §-le 82 lg 2 p 2 peatub otsuse täitmise aegumine käesoleva seadustiku §-s 73 või 74 sätestatu alusel määratud katseajaks. Tartu Ringkonnakohus on 05.02.2009.a määruses kriminaalasjas nr 1-08-15400 ja 18.02.2009.a määruses kriminaalasjas nr 1-09-374 asunud seisukohale, et menetluskulude (milleks on ka sundraha ja kaitsjatasu) sissenõudmisele KarS § 82 lg 2 punktis 2 sätestatu ei kohaldu. Nimetatud Tartu Ringkonnakohtu määrustes märgitu kohaselt saab KarS § 82 lg 2 punktis 2 sätestatut kohaldada vaid isikule mõistetud karistuse täitmisel, mitte aga menetluskulude sissenõuetele. Vastavalt KarS §-le 82 lg 2 p 3 peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isikule kohaldatud karistuse täitmisele pööramine on edasi lükatud või karistuse täitmise tähtaega on pikendatud.

KrMS § 423 kohaselt järgitakse kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta.

KrMS § 424 sätestab, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa.

Kohtule esitatud toimiku materjalidest ei nähtu, et kohus oleks Aleksandr Šeljutinilt 09.03.2000 kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulude täitmist oma määrusega pikendanud või ajatanud kuni ühe aasta võrra tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määranud selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa.

Seega, leiab kohus, et nimetatud kriminaalasjas tehtud otsuse täitmise aegumise peatamiseks seaduslikke aluseid tuvastatud ei ole. Järelikult, aeguski nimetatud otsus 20.03.2005 (alates otsuse jõustumisest pluss 5 aastat)

TMS § 207 lg 2 kohaselt on rahalise karistuse või varalise karistuse täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus.

Kohtu hinnangul Ida-Viru Maakohtu 09.03.2000 kohtuotsuse 1-250 (jõustus 20.03.2000) puhul on käesolevaks hetkeks möödunud KarS § 82 lg 1 p 1 sätestatud tähtaeg otsuse täitmiseks. Samuti nähtuvalt täitetoimiku materjalidest ei ole otsuse täitmise aegumine peatunud KarS § 82 lg 2 kohaselt.

Kohus leiab, et Ida-Viru Maakohtu 09.03.2000 otsuse jõustumisest 20.03.2000 kuni käesoleva ajani on möödunud üle viie aasta, seega ka aegumise tähtaeg menetluskulude sissenõudmiseks kooskõlas KarS § 82 lg 1 p 1 kohaselt on möödunud.

Kohtunik

Loretta Pikma