1-08-6248/26 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-08-6248

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

20 jaanuar 2011 a Jõgeva kohtumaja (istung toimus 19 jaanuaril 2011 a Tartu kohtumajas) Kriminaalasja number 1-08-6248 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Tõlk Virge Harak Prokurör Jane Pajus Taotlus S.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu S.P

Asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; isikukood xxx RESOLUTSIOON

Vabastada S.P (isikukood xxx) talle Harju Maakohtu

16.10.2008.a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-6248 mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega. KarS § 76 lg 4 alusel määrata S.P-le katseaeg

kuni 13.02.2013.a. KarS § 78 p 2 järgi katseaja algust hakata lugema kohtumääruse jõustumisest. KarS § 751 lg 3 vastavalt määrata S.P-le elektroonilise valve kestuseks 8 (kaheksa) kuud.

Kohustada S.P täitma katseaja jooksul KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks

2 (3) kui viieteistkümneks päevaks,

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks. KarS § 75 lg 2 alusel määrata S.P-le katseajaks järgmised kohustused:

1) asuda tööle mitte hiljem kui 2 (kaks) nädala jooksul vabanemisest või võtta

ennast arvele töötukassas;

2) mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume;

3) kriminaalhooldaja äranägemisel osaleda sotsiaalabiprogrammides.

Määrus S.P suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Viru vangla Viru kriminaalhooldusosakonnale.

Vabastada S.P karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK S.P on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 16.10.2008.a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-6248 KarS § 331 järgi ja karistuseks on mõistetud 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2

alusel suurendati mõistetud karistust Ida-Viru Maakohtu 13.03.2003.a otsusega mõistetud

karistuse ärakandmata osa, mis on 3 aastat 7 kuud 29 päeva vangistust, võrra ning

liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 4 aastat 3 kuud 29 päeva vangistust.

Kinnipeetava karistusaeg algas 16.10.2008.a ja lõpeb 13.02.2013.a. Võimalus koos

elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval

16.12.2010.a. S.P esitas 20.09.2010.a taotluse ennetähtaegseks vabastamiseks

ning andis oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. 17.12.2010.a edastas Tartu

Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 19.01.2011.a seisuga on S.P kandmata karistusaeg 2 aastat 25 päeva vangistust.

S.P on varem kriminaalkorras karistatud 1 korral: 13.03.2003.a Ida-Viru Maakohtu poolt KrK § 101 p 7, § 142 lg 2 p 2, 4 ja § 139 lg 1 järgi 10 aastat vangistust.

Kriminaalhooldaja oma ettekandes toetab S.P tingimisi enne tähtaega vabastamist koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Prokurör toetab samuti ennetähtaegaset vabastamist koos elektroonilise valve kohaldamisega. S.P on ära kandnud pikast vangistusest arvestatava osa. Tal on toetav sotsiaalvõrgustik,

töökoht, kindel elukoht, elektrooniline valve võimaldaks tagada ranget distsipliini ja

järelevalvet, et ta saaks tegeleda veel olemasolevate riskide maandamise ja sotsiaalsfääri kohanemisega. Vanglas käitumisele pole midagi ette heita, distsiplinaarkaristused on jäänud

vangistuse algusperioodi ja viimase puhul võis olla tegemist vääritimõistmisega.

Süüdimõistetu on osalenud vangistuse ajal tööhõives vabatahtlikult, on läbitud kõik

programmid, mis talle lubatud on. Kriminaalhooldusel olles saaks ta neid mõtteviise ja hoiakuid kinnistada. Prokurör leiab, et karistus on käesolevaks ajaks eesmärgi täitnud.

KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises

süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui

süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik

3 (3) nõustub KarS § 75 lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. S.P on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole ja andnud nõusoleku elektroonilise

valve kohaldamiseks. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks

vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja

neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

S.P on vangistuses viibinud järjest alates 15.06.2002.a, s.o käesolevaks ajaks ligi üheksa aastat. Vangla materjalidest nähtub, et ta on pika vangistusaja jooksul käitunud

üldjuhul korralikult, päris karistusaja alguses on olnud kolm väiksemat rikkumist ning

eelmise aasta suvel üks. Ühelgi juhul pole hinnatud rikkumisi eriti raskeks, karistamisel

piirdutud on noomitusega. Vanglas olles on teda karistatud KarS § 331 järgi kuriteo eest, mille ta on toime pannud käesolevaks ajaks neli aastat tagasi. Vangla iseloomustusest nähtub, et karistuse ajal on S.P töötanud, tööandjad on teda iseloomustanud positiivselt. Ka vabanedes on talle garanteeritud töökoht OÜ-s HRUSTEK autojuhina. S.P

poolt kohtuistungil antud selgituste põhjal saab asuda seisukohale, et ta on vangistuse ajal ümber hinnanud enda varasemat käitumist ja teinud vajalikud järeldused. Tal on realistlikud

plaanid vabaduses hakkama saamiseks. S.P muutust seaduskuulekusele

iseloomustab kaudselt ka see, et ta on aktiivselt tegelenud tsiviilnõuete hüvitamisega ja enamus on tasutud ning kinnipeetav on valmis vabanemisel vabanemisfondist olevast rahast hüvitama ka viimased nõuded. S.P on säilinud head suhted lähedastega, kes on teda ka

vangistuse ajal toetanud. Karistuse kandmise ajal on ta abiellunud ning perre on peagi sündimas laps. Kohtunik leiab, et kuigi S.P on karistatud kahel korral ja viimati vangistuse ajal

toime pandud kuriteo eest, võiks käesoleval ajal tema ennetähtaegne vabastamine ja

kriminaalhooldusele allutamine koos elektroonilise valve kohaldamisega anda tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui järelejäänud karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. Arvestades süüdimõistetu väga pikka vangistuses viibimise aega, peaks käitumiskontrollile allutamine võimaldama talle ühiskonda sulandumisel vajaliku abi kriminaalhoolduse näol.

Elektroonilise järelevalve täitmise ja järelevalve korrast tulenevad nõuded on S.P

suhtes täidetud. Kriminaalhooldaja antud hinnangul on süüdimõistetu tulevane elukoht sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks. Kõige eelneva põhjal leiab kohtunik, et S.P on võimalik vabastada enne tähtaja lõppemist vangistusest koos tema allutamisega elektroonilisele valvele. Elektroonilise valve

tähtajaks tuleb määrata kaheksa kuud, mis tulenevalt KarS § 751

lg-st 4 hakkab kulgema alates päevast, mil elektroonilise valve seade kinnitatakse S.P keha külge.

Et vähendada õigusrikkumiste toimepanemise riski, peab kohus vajalikuks määrata S.P-le lisaks KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2

alusel täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Vabaduses normaalse toimetuleku eelduseks on kindel sissetulek, mistõttu tuleb süüdimõistetut KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustada asuma tööle peale vabanemist mitte hiljem kui kahe nädala jooksul või töö mitteleidmisel võtma ennast arvele töötukassas. KarS 75 lg 2 p 8 järgi määrab kohus S.P-le kohustuse osaleda sotsiaalabiprogrammis, kui kriminaalhooldaja talle pakub.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3.

Kohtunik