2-21-13436/40 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 13. veebruar 2023

Tsiviilasja number

2-21-13436

Tsiviilasi

J.U.e hagi A.U.e vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

1406 eurot 70 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 2. septembri 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

J.U.e apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

24. jaanuar 2023

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

(hageja):

J.U.

(isikukood

XXXXXXXXXXXX),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Tarmo Pilv

Vastustaja

(kostja):

A.U.

(isikukood

XXXXXXXXXXXX),

lepingulised

esindajad

vandeadvokaat Jako Laanemägi ja vandeadvokaadi

abi Piret Rummi

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada J.U.e apellatsioonakebus osaliselt.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 2. septembri 2022. a

otsus A.U.elt J.U.e kasuks välja mõistetud elatise

suuruse osas.

3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega

rahuldada

J.U.e

hagi

A.U.e

vastu

elatise

väljamõistmiseks osaliselt ja mõista A.U.elt J.U.e

kasuks välja igakuine elatis 180 eurot 70 senti

alates

1. septembrist

2021

kuni

J.U.e

ülalpidamisvajaduse äralangemiseni.

4. Sõnastada otsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

4.1. Rahuldada J.U.e hagi A.U.e vastu osaliselt.

4.2. Mõista A.U.elt J.U.e kasuks välja 2349 euro 10

sendi suurune sissenõutavaks muutunud elatis

ajavahemiku 1. september 2021. a kuni 30.

september 2022. a eest.

4.3. Mõista A.U.elt J.U.e kasuks välja igakuine

elatis 180 eurot 70 senti kuus alates 1. oktoobrist

2022

kuni

J.U.e

ülalpidamisvajaduse

äralangemiseni.

4.4. Igakuiselt välja mõistetud elatis tuleb tasuda

iga kalendrikuu eest ette hiljemalt eelmise

kalendrikuu viimaseks kuupäevaks.

4.5. Jätta J.U.e hagi A.U.e vastu rahuldamata osas,

milles J.U. nõudis A.U.elt elatist ajavahemiku 1.

august 2020. a kuni 31. august 2021. a eest.

4.6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

5. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud poolte

endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse

peale

võib

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule

päeva

jooksul

otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab

ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks

või

riigilõivu

tasumiseks

või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi

taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. J.U. (hageja) esitas 27. augustil 2021 hagi A.U.e (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt

hageja kasuks välja igakuise elatise kohtu äranägemisel, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi

Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast alates hagiavalduse esitamisest kuni

ülalpidamisvajaduse äralangemiseni. Samuti palus hageja mõista kostjalt enda kasuks välja

tagasiulatuva elatise ajavahemiku august 2020. a kuni august 2021. a eest.

Hagiavalduse kohaselt on hageja puuduva töövõimega ja sügava puudega. Tema ema on S.S.

ja isa on kostja. Vanemad elavad lahus ja hageja elab koos emaga. Ema on Tartu Maakohtu 1.

novembri 2018. a määrusega tsiviilasjas nr 2-18-12254 määratud hageja eestkostjaks. Hageja

vajab pidevat järelevalvet ja hooldust. Hageja sissetulekuks on 453 euro 90 sendi suurune

töövõimetustoetus ja puudega isiku sotsiaaltoetus 53 eurot 70 senti kuus. Kogu hageja

sissetulek kulub ravimitele, toidule, riietele ning abistajale. Hageja on viibinud ka erinevates

hooldekodudes, sest vajab ööpäevaringset hooldamist ja järelevalvet. Kõik kulud on kandnud

hageja ema. Ema tagab hagejale järelevalve töövälisel ajal. Samuti aitab hagejat hooldada tema

vanaema. Kostja ei soovi hageja eest hoolitseda. Kostja ei ole aidanud hageja emal kanda

hagejaga seotud kulusid, sh pole aidanud tasuda hooldaja kulu. Hageja ema ei suuda oma

töökoormuse tõttu tagada hagejale kogu vajalikku hooldust ja järelevalvet.

2021. a novembris tasus hageja ema elektri eest 1435 eurot, detsembris 1984 eurot 78 eurot senti.

Hagejal on tugiisik, kellega MTÜ Toetuskeskus Meiela (Meiela) on sõlminud töövõtulepingu,

mille kohaselt saab tugiisik iga kuu 120 tunni eest 655 eurot. Hageja ema maksab sellest pool

ehk 327 eurot 50 senti. Kuna igas kuus on keskmiselt 720 tundi ja hageja vajab ööpäevaringset

järelevalvet, peab ema maksma tugiisikule lisaraha, et ta oleks rohkem aega hagejaga. Ravimitele

kulub hagejal iga kuu 20–30 eurot, kütusele 100 eurot, toidule 300 eurot ja jalanõudele ning

riietele 150 eurot. Hageja on kostja juures olnud viie kuu jooksul kokku vaid kuus päeva.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei ole elatisenõude suuruse kujunemist põhjendanud ega

tõendanud. Hageja ei ole tõendanud, millised on tema igakuised vajalikud kulud. Täisealise isiku

elatisenõude puhul ei kohaldu alaealise lapse elatise miinimummäär ja kulusid tuleb tõendada.

Hageja saab toetusi, seega on tal sissetulek olemas. Hageja ei ole tõendanud, et tema igakuine

sissetulek ei kata tema igakuiseid vajadusi. Tõendamata on ka see, et lisaks hageja sissetulekule

on hageja vajaduste katmiseks vaja veel vähemalt kuupalga alammäärale vastav summa. Lisaks

tuleb elatise väljamõistmisel arvestada muid asjaolusid, sh milliseid kulusid on kostja kandnud

hageja vajaduste katmiseks ning milliseid kannab tulevikus. Ekslikud on hageja väited, et kostja

ei soovi hageja eest hoolitseda ega ole kandnud mingeid hageja kulusid. Kostja on alati osalenud

ja osaleb ka edaspidi hageja elus ja aitab tema eest hoolitseda. Hageja viibib iga kuu vähemalt

mõned päevad kostja juures ja siis kannab kostja hageja kulud. Hageja peamine elukoht on seni

olnud tema ema kui eestkostja juures, kuna hagejale on vaja stabiilset keskkonda.

Hageja sissetulek oli juulis 2021. a vähemalt 507 eurot 60 senti. Teiste kuude kohta pole teada,

kui palju hageja sotsiaaltoetusi sai. Selleks, et hageja elatisenõue kostja vastu oleks põhjendatud,

peaks hageja põhjendatud ja vajalik ülalpidamiskulu 2021. aasta juuli eest olema vähemalt 1091

eurot 60 senti (507,6 + 584 (2 × 292) eurot). Hageja ei ole sellises mahus kulu kohta tõendeid

esitanud. Selline kulu ei ole ka eluliselt usutav.

Väidetavalt on hageja kulu ka 327 eurot 50 senti, mis ema maksab tugiisiku teenuse eest. Meiela

ja tugiisiku vaheline töövõtuleping ei tõenda, et hageja või tema ema kannaks üldse mingeid

kulusid selle teenuse saamiseks. Tugiisikuga sõlmitud lepingu kohaselt maksab talle tasu täies

ulatuses teenuse tellija ehk Meiela. Hagis esitatud väide, et poole tasust maksab hageja ema, ei

ole õige. Hageja väited, et tugiisik viibib hagejaga rohkem ja hageja ema peab maksma

tugiisikule veel täiendavat tasu, on tõendamata.

Hageja kulud ravimitele, toidule, riietele ja jalanõudele on tõendamata. Kulude sisu ja suuruse

kujunemise kohta ei ole esitatud põhjendust ega arvestust. Hageja poolt esitatud tšekid ei ole

seostatavad hageja ülalpidamisega. Lisaks on kõik tšekid üksnes oktoobri 2021. a ostude kohta.

Hageja esitatud eluaseme- ja toidukulud jagunevad hageja ja temaga koos elavate pereliikmete

vahel. Samamoodi võib eeldada, et kütusekulu sisaldab ka teiste pereliikmete sõite. Ravimite

kulu on tõendamata. Hageja ei esitanud selgitusi, kas ja miks vajab hageja selliseid ravimeid,

nagu on Kagukeskuse Südameapteegi 31. detsembri 2021. a tšekil esitatud ning kui neid

ravimeid kasutab hageja üksi, siis kui kauaks talle neid jagub. Tšekilt nähtuvad ka

põletikuvastased ja palavikku alandavad ravimid Ibumetin ja Ibumax, mida võivad tarbida ka

teised perekonnaliikmed. Kui hageja võtab iga kuu mingeid kindlaid ravimeid, siis peaks hageja

emal kui eestkostjal olema võimalik esitada konkreetsed andmed ja dokumendid.

Hageja esitatud kulude suurus on ülepaisutatud. Seaduse järgi on elatis mõeldud põhjendatud ja

vajalike ülalpidamiskulude katmiseks. 300 euro suurune toidukulu ühes kuus ühele inimesele ei

ole põhjendatud. Isegi lapse seadusjärgne miinimumelatis on väiksem ja see peaks sisaldama

lisaks toidukulule ka kõiki muid kulusid. Samuti on ebamõistlik kulu 150 eurot riietele ja

jalanõudele igas kalendrikuus. Hageja on täiskasvanud inimene.

Hageja ema kodu (X talu) on ühtlasi majutusasutus ja seal toimub ka majandustegevus. Hageja

on esitanud kogu kinnistu (sh majandustegevuse) elektrikulu. Elektriarved on esitatud OÜ-le

XXXXXXXXXXXXXXX,

mis

on

hageja

ema

ja

kostja

ühine

äriühing.

OÜ

XXXXXXXXXXXXXXX kulu ei saa olla hageja kulu. Hageja ei ole esitanud ka tõendeid selle

kohta, et selliste elektriarvete tasumine oleks hageja või tema ema kohustus või et nad oleksid

neid tasunud. Hageja ema juures elab veel kaks last ja ka teisi inimesi, kes kulusid tekitavad.

Kogu majapidamises tekkiv kulu ei saa olla hageja ülalpidamiskulu.

Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks enne hagi esitamist pöördunud kostja poole. Hageja väidab,

et kostja ei ole nõus hagejat enda juurde võtma ja et ta on hageja ema telefoninumbri blokeerinud.

Hageja on täiskasvanud erivajadustega inimene, kelle eestkostjaks on määratud tema ema. Talle

on ilmselgelt parem, kui tema peamine elukoht on stabiilselt ühes kohas. Meiela töötaja on

hagejat külastanud ja kostjale avaldanud, et hageja saab oma elukohas hästi hakkama, tema eest

hoolistetakse ning ta on rahul ja õnnelik.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 2. septembri 2022. a otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja

kasuks välja 1764 euro 10 sendi suuruse sissenõutavaks muutunud elatise ajavahemiku

1. septembrist 2021 kuni 30. septembrini 2022 eest ning igakuise elatise 135 eurot 70 senti kuus

alates 1. oktoobrist 2022 kuni hageja ülalpidamisvajaduse äralangemiseni, märkides, et

igakuiselt väljamõistetud elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette hiljemalt eelmise

kalendrikuu viimaseks kuupäevaks. Maakohus jättis hagi osas, milles hageja nõudis kostjalt

elatist ajavahemiku 1. augustist 2020 kuni 31. augustini 2021 eest rahuldamata ning

menetluskulud poolte endi kanda.

Hageja on palunud mõista kostjalt välja igakuise elatise kohtu äranägemisel, kuid mitte vähem

kui pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast. Maakohus on

hageja esindajale selgitanud, et kohtult ei saa nõuda elatise väljamõistmist kohtu äranägemisel,

vaid nõue tuleb esitada kindla summana. Täisealise lapse elatisenõude puhul ei kohaldu

miinimumelatise kindlaksmääramist reguleerivad normid ning elatis tuleb kindlaks määrata

lapse vajaduste ja nende rahuldamiseks tehtavate mõistlike kulutuste hindamise teel. Vaatamata

kohtu selgitustele ei täpsustanud hageja oma nõuet.

Hageja on kostja täisealine erivajadustega laps. Seega on hageja nõude aluseks

perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 3 ja § 96, mis näevad ette, et oma vanemalt on ülalpidamist

õigustatud saama abivajav täisealine laps, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Sellise

nõude eeldused on järgmised: 1) kostja on hageja vanem; 2) hageja ei ole võimeline ennast ise

ülal pidama; 3) kostja ei anna hagejale elatist või annab seda ebapiisavalt.

PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme

ülenejad ja alanejad sugulased. Selle üle, et kostja on hageja isa, vaidlust ei ole. Vaidlust ei ole

ka selle üle, et hageja on raske puudega ja ta ei ole võimeline ise endale ülalpidamiseks

vajalikku raha teenima. Hageja ema on Tartu Maakohtu 1. novembri 2018. a määrusega

tsiviilasjas nr 2-18-12254 määratud hageja eestkostjaks. Hageja on puuduva töövõimega ning

sügava puudega. Tal on sügava puude raskusastmele vastav keele- ja kõnefunktsiooni

kõrvalekalle, samuti vaimse funktsiooni kõrvalekalle. Kostja väitel saab hageja riigilt toetusi,

mille arvel peaksid tema vajadused saama rahuldatud. Hageja väidetel ei piisa toetustest

selleks, et katta kõiki hageja vajadusi. Seega oleks hagejal tulenevalt PKS § 97 p-st 3 õigus

saada kostjalt ülalpidamist eeldusel, et tema enda sissetulekust enda ülalpidamiseks ei piisa.

Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja

tema tavalisest elulaadist lähtudes (PKS § 99 lg 1). Ülalpidamise kindlaksmääramisel

arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi (PKS § 99 lg 2). Erinevalt alaealisest lapsest ei

kehti täisealise lapse ülalpidamise puhul PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäär ja

seetõttu peab täisealine laps elatise saamiseks PKS § 99 järgi igal juhul tõendama

kohtumenetluses oma vajadused (Riigikohtu 19. oktoobri 2015. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-119-15, p 10).

Maakohus luges tõendatuks, et hageja enda sissetulek on 507 eurot 60 senti, s.o sotsiaaltoetus

53 eurot 70 senti (tl 31) ja Eesti Töötukassa toetus 453 eurot 90 senti (tl 32). Maakohus ei

nõustunud kostja väitega, et ühekordsete maksekorraldustega ei saa tõendada hageja

kuusissetulekut. Hageja puudest tulenev seisund on muutumatu ja kohtul ei ole alust arvata, et

hageja sissetulekud oleksid olnud ajas muutuvad.

Kuigi TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, on kohtul ülalpidamisasjas kohustus ka endal

nõuda, et pooled esitaksid tõendeid. Vaatamata kohtu korduvatele selgitustele ja sellele, et

hagejal on vandeadvokaadist esindaja, kellele peab olema arusaadav, mida tähendab kulutuste

tõendamine, on hageja oma tõendamiskoormust väga puudulikult täitnud. Kostja on menetluses

korduvalt väljendanud seisukohta, et hageja nõue tuleks jätta täies ulatuses rahuldamata, kuna

see ei ole tõendatud. Maakohus leidis, et elatisenõuet ei saa jätta täies ulatuses rahuldamata

üksnes seetõttu, et hageja ülalpidamiskulude suurus on puudulikult tõendatud. Tavaolukorras

on eeldus see, et igal inimesel kulub mingi raha elamisele. Seetõttu analüüsis maakohus hageja

esitatud asjaolude ja tõendite alusel hageja vajadusi ja nendega seotud põhjendatud kulutusi.

Kostja, hageja kuludele vastu vaieldes, on esile toonud, et hageja elab koos ema ja veel kahe

lapsega Võrus, Roosisaarel asuvas X talus ja et seal elab peale hageja pere ka teisi inimesi. X

talu on majandustegevuseks mõeldud majutusasutus, mida hageja peab kostjaga ühise

äriühingu OÜ XXXXXXXXXXXXXXX kaudu (tl 104). Maakohus nõustus kostjaga, et hageja

esitatud elektriarved kajastavad kogu puhkekompleksi elektrikulu ja see ei saa olla üksnes

hageja kulu. Samuti nõustus maakohus kostjaga selles, et kõnealune kulu on puhkekompleksi

pidava äriühingu kulu, sest hageja esitatud 2021. a detsembrikuu elektriarvetest (tl 83–84)

nähtub, et nende järgi on maksja OÜ XXXXXXXXXXXXXXX, mitte hageja ema. Eeltoodust

nähtub, et hageja eluasemekulusid kannab hageja ema ja kostja ühine äriühing. Hageja ema

kontoväljavõttest ajavahemiku 1. detsember 2020 kuni 24. november 2021 kohta (tl 50–70) ei

nähtu, et hageja ema oleks seoses hageja elukohaks oleva X taluga mingeid kulutusi kandnud.

Hageja ema on küll tasunud XX korteriühistu arveid, kuid poolte avaldatud ja vaidlustamata

asjaoludest nähtuvalt ei ole see hageja elukoht.

Ravimite kulu tõendamiseks on hageja esitanud Kagukeskuse Südameapteegi arve (tl 82),

millest nähtuvalt on 31. detsembril 2021 apteegist ostetud järgmised ravimid: Lorans 2,5 mg,

Risperidon Actavis 2 mg, Magne B6, 400 mg Ibumetin ja 400 mg Ibumax. Lorans on

ärevusevastane ravim ning Risperidon Actavis on antipsühhootikum. Maakohus nõustus

kostjaga, et Ibumetin ja Ibumax on ravimid, mis on eelduslikult mõeldud kõigile

pereliikmetele. Ka ei ole need sellised ravimid, mida tarbitakse pidevalt. Seega ostetakse

selliseid ravimeid tavaliselt mõned korrad aastas ja kasutatakse vastavalt vajadusele. Sama käib

ka toidulisandi Magne B6 kohta, mida ei tarvitata pidevalt, vaid kuuridena tervise toetamiseks.

Hageja ei ole esile toonud, et nimetatud ravimid (Ibumetin ja Ibumax) või toidulisand Magne

B6 oleksid üksnes hageja jaoks. Küll aga selgitas hageja ema kohtuistungil, et hageja peab

tarvitama rahusteid ning seega saab eeldada, et Lorans ja Risperidon on hageja ravimid ning ta

peab neid oma terviseseisundi tõttu pidevalt võtma. Kõike eelnevat kogumis arvestades, samuti

arvestades seda, et hageja võtab aeg-ajalt ilmselt ka muid ravimeid, võib ravimikulu 20 eurot

ühes kuus pidada põhjendatuks ja seda tuleb elatise suuruse määramisel arvestada.

Maakohus pidas 300 euro suuruse avaldatud toidukulu ülepaisutatuks. Hageja ei ole esitanud

tõendeid ega arvestusi pere toidukulude kohta, mille alusel saaks hagejale langeva osa selgelt

välja arvutada. Hageja ema kontoväljavõttest (tl 50–70) nähtuvalt on hageja ema pangakaardiga

tasudes ostnud toitu harva. Hageja esitatud juhuslike ostutšekkide põhjal ei ole ühe kuu

keskmist toidukulu võimalik täpselt kindlaks teha. Siiski saab esitatud tõendite põhjal kogumis

teha üldisi järeldusi selle summa suurusjärgu kohta, mida pere toidu ostmisele kulutab. Seaduse

mõtte kohaselt tuleb elatise suuruse kindlaksmääramisel võtta arvesse hageja elulaadist

tulenevaid vajalikke ja põhjendatud kulusid. Maakohus leidis, et maiustuste, jäätise ja

energiajookide või limonaadi kulud ei ole eluks vajalikud ega kuulu seetõttu hageja

põhjendatud ülalpidamiskulude hulka ning neid ei saa elatise suuruse määramisel arvesse võtta.

Nende toidukaupade peale, mis on põhjendatud ja vajalikud ning mis on mõeldud kogu perele,

on emal 18. jaanuarist 2022 kuni 31. jaanuarini 2022 ehk umbes poole kuu jooksul kulunud

kokku 88 eurot 43 senti. Arvestades seda, et kõnealune ajavahemik on veidi lühem kui pool

kuud, ümardas maakohus seda kulu ülespoole ja leidis, et poole kuu jooksul on hageja ema

kulutanud pere toidule 100 eurot, mis teeb 200 eurot kuus. Kuna peale hageja on peres veel

kaks last ja ema, siis on hageja osa sellest 200 / 4 = 50 eurot ja seda summat tuleb elatise

suuruse määramisel arvesse võtta. Maakohus märkis, et kõnealune summa on kahtlemata

väiksem, kui võiks tavapäraselt olla neljaliikmelise heal järjel oleva pere liikme toidukulu, kuid

selle põhjuseks võib olla asjaolu, et osa kulutustest kantakse vanemate äriühingu kaudu.

Hageja on märkinud kütusekuluks 100 eurot kuus. Hageja ema konto väljavõtte kohaselt on

hageja ema kuue kuu jooksul teinud kulutusi autokütusele kokku 582 eurot 80 senti, mis on

ühes kuus keskmiselt 97 eurot 13 senti. Sellest hageja arvestuslik osa on 97,13 / 4 = 24 eurot

28 senti ehk ligikaudu 24 eurot ja seda tuleb elatise suuruse määramisel arvesse võtta.

Hageja on oma kuludena märkinud ka riiete ja jalanõude kulu 150 eurot ühes kuus. Kohtu

arvates on see kulu ülepaisutatud. Hageja on esitanud XXX OÜ 18. augusti 2021. a

mahakandmise arve (tl 36 pöördel), millest nähtuvalt on nimetatud äriühing maha kandnud 450

euro väärtuses riideesemeid. Maakohus nõustus kostjaga, et eelnimetatud mahakandmise arve

ei tõenda hageja kulusid. Maakohus möönis, et ilmselt ei ole hagejal sellest äriühingust

võimalik saada kõiki vajalikke riideid ja leidis, et põhjendatud ja vajalik kulu riietele ja

jalanõudele on 30 eurot kuus ning seda tuleb elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestada.

Selle üle, et hageja vajab oma terviseseisundi tõttu enda kõrvale isikut, kes temaga tegeleks, ei

ole vaidlust. Hagejal on tugiisik, kellega Meiela on sõlminud töövõtulepingu. Hageja selgituste

kohaselt saab tugiisik iga kuu 120 tunni eest 655 eurot ja hageja ema maksab sellest poole, ehk

327 eurot 50 senti. Maakohus nõustus kostjaga, et tõendatud ei ole, et töövõtulepingu järgi

peaks hageja ema ise tugiisikule midagi maksma. Samuti ei nähtu hageja ema

kontoväljavõttest, et hageja ema oleks Meielale hüvitanud poole tugiisikuteenuse tasust.

Hageja on väitnud, et kuna igas kuus on keskmiselt 720 tundi ja hageja vajab ööpäevaringset

järelevalvet, peab hageja ema maksma tugiisikule lisaks, et tugiisik oleks kogu aeg hagejaga.

Isegi, kui hageja vajab ööpäevaringset hooldust, ei tähendada see, et tugiisik töötab igas

kalendrikuus 30 ööpäeva. Hageja tugiisik S.R. töötab Meielaga sõlmitud töövõtulepingu alusel

120 tundi kuus ehk 4 tundi päevas. Hageja võib vajada ööpäevaringset järelevalvet, kuid ei saa

eeldada, et kõnealune tugiisik töötaks 24 tundi ööpäevas. Maakohus leidis, et hageja vajab abi

suuremal määral, kui Meielaga sõlmitud leping seda praegu võimaldab. Kohtu arvates on

mõistlik, et tugiisik hoolitseks hageja eest 8 tundi päevas. Hageja ema on ka ise kohtule

avaldanud, et hageja eest hoolitsevad lisaks ka tema ise ja tema ema, seega on 8 tundi ööpäevas

see aeg, mil hageja mõistlikult võttes tugiisikut vajaks. Seega on hagejal lisaks Meielaga

sõlmitud lepingule täiendav abivajadus sama suure summa ulatuses, nagu hageja sõnul kulub

tugiisikule praegu lepingu alusel ehk veel 655 eurot. Seda saab pidada hageja ülalpidamiseks

vajalikuks kuluks. Hageja ema konto väljavõttest nähtub, et ta on vähemalt 2021. a aprillist

kuni novembrini hageja tugiisikule ka ise raha maksnud.

Kokkvõttes on kõiki asjaolusid arvestades hageja ülalpidamiskuluks ühes kuus 20 euro suurune

ravimikulu, 50 euro suurune toidukulu, 24 euro suurune kütusekulu, 30 euro suurune riiete ja

jalanõude kulu ning 655 euro suurune tugiisiku kulu, s.o kokku 779 eurot. Kuna hageja enda

sissetulek on 507 eurot 60 senti kuus, siis on hageja abivajaduse suurus 271 eurot 40 senti

(799 – 507,6). Kuna vanemad peavad hagejat pidama üleval võrdses ulatuses ja kohtule ei ole

esitatud ka asjaolusid, millest nähtuvalt oleks vanemate ülalpidamisvõimekus erinev, siis on

kostja kohustuse ja ühtlasi elatise suurus 135 eurot 70 senti (271,4 / 2) kuus, mis tuleb kostjalt

mõista hageja kasuks välja alates hagi esitamisele järgnevast kuust, s.o 1. septembrist 2021

kuni hageja ülalpidamisvajaduse äralangemiseni. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga on

sissenõutavaks muutunud 13 kuu elatis (ajavahemik 1. september 2021 kuni 30. september

2022), mis on kokku 13 ×135,7 = 1764 eurot 10 senti.

Elatise kohustatud isikult väljamõistmise eeldusena peab kostja olema rikkunud ülalpidamise

kohustust, mis tähendab seda, et ta kas ei ole hagejale üldse ülalpidamist andnud või ei ole seda

andnud piisavalt. Selle üle, et kostja ei ole rahalise panusega osalenud hageja ülalpidamisel,

vaidlust ei ole. Kostja on üksnes väitnud, et hageja viibib vahel ka tema juures ja sel ajal annab

kostja hagejale vahetut ülalpidamist ning seda tuleb elatise suuruse määramisel arvestada.

Maakohus leidis, et kostja juures mõnepäevast viibimist kuus ei saa elatise suuruse määramisel

arvestada. Ka alaealise lapse elatise määramisel arvestatakse kohustatud vanema juures

viibimist elatise suurust vähendava asjaoluna üksnes siis, kui laps viibib kohustatud vanema

juures vähemalt 7 päeva kuus. Seega ei ole praegusel juhul põhjust elatise suurust vähendada.

Kostja on väitnud ka seda, et ta on andnud hagejale muud vahetut ülalpidamist. Seda ei ole

kostja aga tõendanud. Kostja ei ole esile toonud ka muid asjaolusid, mis annaksid alust elatise

suurust vähendada.

Hageja on palunud mõista välja ka tagasiulatuva elatise ajavahemiku august 2020. a kuni

august 2021. a eest. PKS § 108 näeb ette, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse

täitmist kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Tagasiulatuva elatise nõude

põhjendatuse kaalumisel tuleb arvestada seda, kas hageja on enne kohtusse pöördumist kostjalt

elatise tasumist nõudnud. Hageja ema kinnitas kohtuistungil, et ta ei ole kostja käest raha

küsinud (tl 72). Kuna hageja ema ei ole enne kohtusse pöördumist kostjalt elatist nõudnud, siis

on põhjendatud kaaluda, kas tagasiulatuva elatise väljamõistmine oleks praegusel juhul

kooskõlas hea usu põhimõttega. Arvestada tuleb ka sellega, et hageja ema ja kostja peamine

vaidlusküsimus selles menetluses ei ole olnud mitte niivõrd see, kas ja kui suures ulatuses peaks

kostja hagejat rahaliselt toetama, vaid see, kas kostja peaks hageja eest vahetult hoolitsema.

See, et vaidluse kese on pigem hageja hooldamine, nähtub väga selgelt ka poolte

kompromissiläbirääkimistest. Hageja ema ei olnud nõus mitte ühegi summaga, mida kostja

pakkus ja tema enda kompromissiettepanekud sisaldasid kõik klauslit, et kostja peab hageja

kasvõi osa ajast enda juurde võtma. Kohtuistungil möönis hageja ema kohtu küsimusele

vastates, et vaidluses ei ole esiplaanil mitte niivõrd rahaline külg, kuivõrd see, et kostja aitaks

hageja eest hoolitseda ja võtaks vastutuse (tl 71). Maakohus leidis, et tagasiulatuv elatisenõue

tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd tagasiulatuv elatis ilmselt ei täidaks praegu enam oma

eesmärki (rahuldada hageja igapäevaelu vajadusi), samuti on kostja vähemalt kaudselt oma

äriühingute kaudu hageja ülalpidamises osalenud.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsuse resolutsiooni p-de 3 ja 5 osas ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi ning

mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis 327 eurot (s.o pool Vabariigi Valitsuse poolt

kehtestatud kuupalga alammäära) kuni ülalpidamisvajaduse äralangemiseni ning jätta

apellatsioonkaebuse läbivaatamisega seotud menetluskulud kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus tuginenud kostja üldsõnalistele põhjendustele.

Maakohus on jätnud arvesse võtmata hageja poolt esitatud tõendid kulutuste olemasolu ja

suuruse kohta. Hageja on esitanud piisavalt tõendeid, mis tõendavad nii igapäevaseid kulutusi,

kui ka ajalist panust, mida hageja eest hoolitsemine eeldab. Hageja puhul on tegemist puudega

inimesega, mille tõttu kuluvad riietel ja jalanõudel teatud osad kiiremini, kui taolise puudeta

inimestel. Hageja ülalpidamiskulud on tõendatud.

Maakohus on jätnud kohaselt arvestamata asjaoluga, et hageja puhul on tegemist 24/7 hoolitsust

vajava puuduva töövõime ja sügava puudega isikuga, kelle eest hoolitsemine on täiel määral

ema kanda.

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

Täisealise lapse puhul sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest (PKS § 99 lg 1).

Täisealiseks saanud laps ei pruugi vajada elatist kõigi oma eluvajaduste rahuldamiseks, mistõttu

ei ole ka põhjendatud kohaldada täisealiseks saanud lapse elatisenõudele PKS § 101 lg-s 1

sätestatud miinimummäära. Selleks, et hageja elatisenõue seadusjärgses määras oleks

põhjendatud, pidi hageja põhjendatud ja vajalik ülalpidamiskulu kuus 2021. aastal olema

vähemalt 1091 eurot 60 senti (507,60 (sissetulek) + 584 (2x292) (elatis)). Hageja poolt esitatud

seisukohad ja tõendid ei kinnita, et hageja ülalpidamiskulud ühes kuus on vähemalt 1091 eurot

60 senti. Hageja poolt esitatud tõendite pinnalt ei ole võimalik määratleda, milline on hageja

igakuine tulu ja kulu ning milline on hageja igakuine abivajaduse suurus. Hageja igakuised

ülalpidamisega seotud kulud ei ületa hageja igakuised tulusid.

Miinimumelatis ei ole kehtiva perekonnaseaduse järgi enam pool Vabariigi Valitsuse

määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast (PKS § 101). Seega on hageja poolt tema nõude

sidumine Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammääraga (pool

alammäärast) põhjendamatu.

Hageja ei too apellatsioonkaebuses välja ühtegi konkreetset asjaoludele ja tõenditele tuginevat

näidet selle kohta, millist tema tõendit ei ole maakohus arvestanud ja miks on see kaasa toonud

ebaõige lahenduse.

Hageja nõue on alusetu ja tõendamata. Maakohus selgitas hagejale korduvalt

tõendamiskoormise jaotust ning hageja sai vähemalt 5–6 võimalust oma seisukohtade (sh

kulude sisu ja suuruse) esitamiseks ja tõendamiseks. Suur osa hageja poolt välja toodud

kuludest ja nende suurus jäid tõendamata.

Kostja ei pea hagi põhjendatuks, kuid on algusest peale soovinud vaidluse lahendada

kompromissiga, sh pakkunud kompromissisummaks 100 eurot kalendrikuus ja 130 eurot

kalendrikuus. Kuivõrd maakohtu poolt väljamõistetud summa oli sarnane viimases

kompromissettepanekus nimetatud summaga, siis kostja apellatsioonkaebust ei esitanud.

Hageja igakuise sissetuleku suurus ei ole igas kalendrikuus ühesugune, s.o 507 eurot 60 senti.

Näiteks on jaanuaris 2021. a sissetuleku suurus olnud vähemalt 515 eurot 29 senti. Hageja ei

andnud menetluses selgitusi selle kohta, kas ja mismoodi muutub igakuine sissetulek, kuigi see

oli tema põhjendamis- ja tõendamiskohustus (TsMS § 230 lg 1). Elatise väljamõistmise korral

tuleks kohtul hinnata iga kulu mõistlikkust ja põhjendatust. Otsusest ei nähtu põhjendusi ega

viiteid konkreetsetele tõenditele, millele tuginedes on maakohus leidnud, et tugiisiku kulu 655

eurot on täies ulatuses põhjendatud ja tuleb kogu ulatuses arvestada ülalpidamiskulu sisse.

Asjaolu, mitu tundi on tugiisik koos hagejaga igas kuus, oleks hageja saanud ja pidanud kohtule

esitama ja ära tõendama. Praeguses menetluses ei ole põhjalikult arutatud ja tõendatud seda,

milline on hageja vajadus tugiisiku järgi.

Maakohus leidis põhjendatult ja õigesti, et tagasiulatuv elatisenõue tuleb jätta rahuldamata.

Hageja on maakohtu otsuse selles osas vaidlustanud, kuid apellatsioonkaebusest ei nähtu, mis

põhjendustel hageja maakohtu lahendi vastava osa vaidlustab.

Hageja ema eesmärk ei ole mitte elatise saamine, vaid asjaolu, et kostja veedaks rohkem aega

hagejaga. Tegemist on hageja hooldusõigust / eestkostet puudutavate küsimustega, mida ei ole

võimalik käesolevas menetluses lahendada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus

tühistab maakohtu otsuse osaliselt väljamõistetud elatise suuruse osas ning teeb tühistatud osas

uue otsuse (TsMS § 657 lg 1 p 2), millega rahuldab hagi elatise väljamõistmiseks osaliselt,

mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud elatise perioodi 1. september

2021 kuni 30. september 2022 eest summas 2349 eurot 10 senti ning igakuise elatise 180 eurot

70 senti alates 1. oktoobrist 2022 kuni hageja ülalpidamisvajaduse äralangemiseni.

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22, esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse

kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud osas, millega

maakohus hagi rahuldas. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega hagi rahuldamise

osas ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (TsMS § 654 lg 6). Maakohus ei ole ebaõigesti

hinnanud tõendeid ega rikkunud selgitamiskohustust, maakohtu otsus on selge ja jälgitav.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

Hageja on sügava puudega täiselaine isik, seega on tema elatisenõude aluseks PKS § 97 p 3,

mille kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei

ole võimeline ennast ise ülal pidama.

Maakohus

tuvastas

hageja

sissetulekute

suuruse.

Kuigi

kostja

leidis

vastuses

apellatsioonkaebusele, et hageja sissetulek ei ole igas kuus ühesugune, ei ole kostja ise

maakohtu otsust vaidlustanud. Hageja on tõendanud oma sissetuleku suurust, mis seisneb talle

makstavates toimetulekuga seotud toetustes ning maakohus asus põhjendatud seisukohale, et

hageja puudest tulenev seisund on muutumatu ja ei ole alust arvata, et hageja sissetulekud

oleksid olnud ajas muutuvad. Seega lähtub ringkonnakohus maakohtu poolt tuvastatust, et

hageja sissetulekuks ühes kuus on 507 eurot 60 senti.

Maakohus leidis põhjendatult, et miinimumelatise rakendamine täisealiseks saanud abivajavate

laste elatisenõuetele (PKS § 97 p ja 3) ei ole põhjendatud. Erinevalt alaealisest lapsest, kelle

puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida, saab täisealiseks

saanud isiku puhul eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui

täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu

mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul

õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest.

Seega ei pruugi täisealiseks saanud laps vajada elatist kõigi oma eluvajaduste rahuldamiseks,

mistõttu ei ole ka põhjendatud kohaldada täisealiseks saanud lapse elatisenõudele PKS § 101

lg-s 1 sätestatud miinimummäära (vt ka Riigikohtu 19. oktoobri 2015. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-119-15, p 10).

Asja tuleb lahendamisel lähtuda PKS § 99 lg-st 1, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus

kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

8. Ringkonnakohus palus hagejal täpsustada, mis on konkreetne kulu, mida on maakohus hageja

hinnangul ebaõigesti hinnanud. Hageja eestkostja tõi ringkonnakohtu istungil esile, et selliseks

kuluks võib olla hagejale terveks päevaks hoidja palkamine, s.o 40–50 eurot. Kostja ei ole

nimetatud kulu suurusele vastuväidet esitanud. Muid arvutusi ega viiteid konkreetsetele

kuludele, mida maakohus jättis hageja hinnangul põhjendamatult arvestamata, hageja esile ei

toonud.

Ringkonnakohus leiab, et menetluses on tõendamist leidnud, et hageja vajab igapäevast,

ööpäevaringset järelevalvet ning hooldust. Sügava puudega lapse, sh täisealise lapse eest

hoolitsemine nõuab erilist pühendumust. Riigikohus on sellist hooldamist võrrelnud nt alla

kolmeaastase lapse eest hoolitsemisega, mis ei võimalda vanemal ülalpidamiseks sissetulekut

hankida (Riigikohtu 13. jaanuari 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-15, p 11). Asjaolu, et

hageja vajab igapäevaselt tugiisikut, on tõendatud MTÜ Toetuskeskus Meiela hagejale teenuse

osutamise lepinguga (tl 33). Kostja ei ole menetluses esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et

hageja tugiisikut ei vajaks. Hageja ei saa ka lihtsamate igapäevaste toimingutega ilma kõrvalise

abita hakkama.

Hagejal on tugiisik, kes osutab hagejale igapäevaelu toetamise teenust MTÜ-ga Toetuskeskus

Meiela sõlmitud lepingu alusel mahus 120 tundi kuus, s.o 4 tundi päevas (tl 33).

Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et hageja eestkostja pangakonto väljavõttest

nähtuvalt on hageja eestkostja ka ise teinud ülekandeid tugiisikule. Seega on põhjendatud

maakohtu järeldus, et hageja vajab tugiteenust suuremas mahus, kui on teenuse osutamise

lepinguga kokkulepitud. Maakohus luges mõistlikuks ajakuluks, mil tugiisik hoolitseb hageja

ees, 8 tundi päevas ning luges hageja vajalikuks kuluks ka teenusele vastava tugiisiku tasu.

Kostja maakohtu otsuse peale, s.h tuvastatud tugiisiku vajaduse ega kulu osas,

apellatsioonkaebust esitanud ei ole. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega

tugiisiku vajaduse ning kulu suuruse kohta. Hageja eestkostja pangakonto väljavõttega on

tõendatud, et hageja eestkostja on igakuiselt tasunud tugiisikule (S.R.) raha selgitusega „teenus“

(tl 54–70). Kostja ei ole väitnud, et tugiisik oleks hagejale või hageja eestkostjale muid

teenuseid, kui hageja hooldamine, osutanud. Lisaks tugiisikule tegelevad hageja eest

hoolitsemisega tema sugulased. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud hageja eestkostja

ringkonnakohtu istungil väljendatud seisukoht, et aeg-ajalt on vaja ka lisaks sugulaste abile ja

tugiisiku teenusele võtta täiendavalt terveks päevaks hagejale hoidja. Kostja ei ole nimetatule

vastu vaielnud. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja nimetatud hoidja päevatasu suurus 40–50

eurot mõistlik.

Puudega täisealise lapse hooldamise kulusid tuleb arvestada puudega täisealise lapse enda

ülalpidamiskulude hulka PKS § 97 p 3 ja § 99 lg-te 1 ja 2 kohaselt ning teda ülal pidama

kohustatud isikud peavad mh kandma ka tema hooldamisest tingitud kulutused.

Ringkonnakohtu hinnangul võib hageja eestkostjal kui tema eest hoolitseval vanemal tekkida

vajadus sellise täiendava hoidja järele vähemalt paar korda kuus ning vastavad kulud tuleb

vanemate vahel jagada võrdselt. Täiendava hoidja keskmine tasu oleks seega 45 eurot

[(40+50)/2]. Kui kumbki vanem peaks kandma kulud võrdselt, oleks hageja ülalpidamiskulu

maakohtu poolt tuvastatust suurem 90 eurot võrra (45x2), millest poole peaks kandma kostja.

Seega tuleb maakohtu poolt hageja kasuks väljamõistetavat elatist suurendada 45 euro võrra.

Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja elatis 180 eurot 70 senti (135,70+45).

9. Hageja vaidlustas maakohtu otsust muuhulgas ka osas, millega maakohus jättis hageja

tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata. Ringkonnakohus palus korduvalt täpsustada, mida on

maakohus hageja hinnangul tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata jätmisel ebaõigesti

hinnanud või hindamata jätnud. Hageja ei ole kohtunõuet täitnud. Lisaks on hageja seisukoht

tagasiulatuva elatise nõude osas olnud vastuoluline, ringkonnakohtu istungil avaldas hageja, et

on nõus tagasiulatuva elatise nõudest mitte välja tegema. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

maakohus tagasiulatuva elatise nõuet rahuldamata jättes rikkunud ei materiaalõiguse ega

menetlusõiguse norme. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendusega, et tagasiulatuv

elatis ei täidaks ilmselt enam oma eesmärki (rahuldada hageja igapäevaelu vajadusi).

10. Maakohus mõistis otsuse selguse ja täidetavuse huvides elatise hagi esitamisest kuni otsuse

tegemiseni ajavahemiku eest välja ühekordse summana. Kuivõrd ringkonnakohus muudab

maakohtu poolt väljamõistetud elatise suurust, tuleb arvutada ka perioodi 1. september 2021. a

kuni 30. september 2022. a eest sissenõutavaks muutunud elatise suurust ümber. Kostjalt tuleb

mõista hageja kasuks välja eespoolviidatud perioodi eest sissenõutavaks muutunud elatis 2349

eurot 10 senti (180,70*13).

11. Ringkonnakohus jätab apellatsiooniastme menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte

endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Andra Pärsimägi

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke